Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus COVID-19 olukorrast, 25.10.2021

25.10.2021 | 15:34

Peaminister Kaja Kallas tegi täna riigikogus poliitilise avalduse COVID-19 olukorrast.
    • Jaga

Head riigikogu liikmed!

Koroonaviiruse olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu. Nii nagu enamik Eesti inimesi, nii ka mina, tegime kõik selleks, et hullem oleks juba möödas, kuid kahjuks see nii ei ole.

Koroona esimeses laines piisas sisuliselt soovitustest, et inimesed hoiaksid üksteisest distantsi. Teises laines teati sellest viirusest juba rohkem ja inimesed olid julgemad, sest enamus ei jäänud haigeks või ei põdenud seda haigust raskelt. Selle tagajärjel oli haiglates rohkem COVIDiga inimesi, kuid ulatuslike piirangutega saime selles olukorras hakkama.

Ja enamus tunnetaski rohkem kui kunagi varem, kuidas me kõik üksteisest sõltume. Ühiskonnana tervikuna, aga ka igas kollektiivis. Isegi üheskoos bussiga sõites või söögilaua taga istudes. Üks inimene võib juhuse tahtel ja pahaaimamatult, kuid ka hoolimatusest rikkuda ära kümnete inimeste elu ja tervise. Aga enamik inimesi on selle ängistava pandeemia ajal oma vastutustundega ise hoidnud ära kümnete, võib-olla isegi sadade inimeste haigestumise. Ja ma olen selle eest piiritult tänulik!

Nüüdseks on vaktsiinid kõigile kättesaadavad ja enamus on samuti omalt poolt andnud panuse nii enda kui ka ühiskonna kaitseks. Ja nüüd on kolmandas laines tänu vaktsineerimisele muutunud see, kes on vähemus, keda me kaitsma peame. Kui esimeses kahes laines vajasid kõige suuremat kaitset eakad, siis nüüd kolmandas laines vajavad eeskätt kaitset need inimesed, kes on vaktsineerimata.

Maikuus korraldas Euroopa Komisjon eurobaromeetri uuringu suhtumisest vaktsineerimisse. Ja kui seda võrrelda tasemetega, kuhu riigid on praeguseks vaktsineerimisega jõudnud, siis on üllatav, kuidas see on korrelatsioonis kevadises uuringus prognoosituga. Ka meie oleme pidama jäänud täpselt sinna, kus maikuus inimeste suhtumise järgi ennustada võis. Kevadine ennustus ütles, et jääme pidama 58 protsendi peal, ning nii see hetkel ongi.

Käitumisteadlaste uuringute kohaselt on vaktsineerimata veel vaktsiinivastased ja inimesed, kes kõhklevad. Vaktsiinivastased on oma veendumustes kindlad ja ükskõik, mida keegi teeb või ütleb, ei pane neid oma seisukohti muutma. Küll aga saame püüda veenda neid inimesi, kes kõhklevad. Uuringute järgi on nende inimeste peamine mure hirm vaktsiini kõrvaltoimete ees. Hirm on liiga tugev emotsioon selleks, et öelda lihtsalt: "Ära karda!" Selleks pakkusime koostöös käitumisteadlastega välja erinevaid lahendusi selleks, et neid hirme ületada. Küll on avatud nõuandetelefonid, viiakse läbi motiveerivat intervjueerimist, kus püütakse jõuda inimeste hirmude tuumani. Kohale saab kutsuda lektoreid, kes räägivad, kuidas vaktsiinid toimivad. See kõik võtab meeletult aega ja paraku saab haigus paljud need inimesed kätte kiiremini, kui nad lõpuks oma vaktsineerimisotsuseni jõuavad.

Vaktsiinide ja koroonaviiruse kohta levib palju müüte. Üks neist on see, et ega vaktsiinid tegelikult ei kaitse, sest ka vaktsineeritud inimesed surevad. Tõsi ta on, et vaktsiin ei tee kedagi surematuks. Mida rohkem on vaktsineeritud inimesi, seda rohkem on ka surijaid nende seas, kes on vaktsineeritud. Aga vaktsiinid aitavad elusid päästa. Andmeid võrreldes näeme, et vaktsineerimata inimesel on tõenäosus haiglasse sattuda 2,5 korda suurem kui vaktsineeritud inimesel, vaktsineerimata 60+ inimesel on tõenäosus surra kolm korda suurem kui sama vanal inimesel, kes on vaktsineeritud.

Ühelt poolt võiks ju öelda, et las need, kes end kaitsta ei taha, siis kannatavad ja ärme näe nendega vaeva. Ma ei ole sellega nõus. Inimesed, kes pole vaktsineeritud, on ikkagi meie oma Eesti inimesed ja teeme koos arstide ja teadlastega kõik, mis meie võimuses, et neid rahuliku ja tõenduspõhise jutuga veenda.

Meie kohustus on kõiki raskelt haigestunuid ravida. Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse, hingamisaparaatide alla. COVID on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada.

COVIDisse nakatunud vaktsineerimata inimesed on nakkavamad kui vaktsineeritud, nad põevad raskemalt ning satuvad suurema tõenäosusega ja kauemaks haiglasse. Haiglates on meil peamiselt vaktsineerimata inimesed. Kuigi vaktsineerimata on küll ainult kolmandik inimestest, siis sümptomaatilise COVIDiga haiglates viibijatest moodustavad nad 69 protsenti, ning nendest, kes on praegu haiglas ja on intensiivravil viibinud, on praegu 76 protsenti vaktsineerimata.

Kui haiglatesse tuleb järjest enam COVIDi haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid. Valikud on karmid – esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa oma haigusi valida ja vajavad ravi. COVIDi haiged saavad kaitsta end vaktsineerimise läbi, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks.

On mõned poliitikud, kes on julmalt öelnud, et vabaduse kaitsel peavadki mõned inimesed surema. Ma ei ole sellega nõus. See on erakordselt küüniline hoolimatus inimeste suhtes ja vanemate inimeste surmade normaliseerimine. Inimesed pole surematud, aga nad ei peaks surema koroonaviiruse piinarikast surma. Ja paraku ohustab COVID ka teiste inimeste elu ja tervist.

Mõned riigikogu liikmed ütlevad, et haiglates on ruumi küll ja selle pärast muretsema ei pea. Küsimus ei ole ju voodites. Neid võib ju järjest juurde tuua. Küsimus on inimestes, kes COVIDi osakondades töötavad. Tuleb silmas pidada, et COVIDi osakonnas on vaja kaks komplekti meditsiinitöötajaid, sest tuleb kanda turvavarustust.

See on raske töö ja meditsiinitöötajad ei ole nõus enam COVIDi osakondades töötama. Sundida neid ei saa ja nii ongi haiglajuhid topeltsurve all – ühelt poolt töötajad, kes ei taha seda tööd enam teha, ja teiselt poolt haiged, keda muudkui peale tuleb. Jah, me valitsuses otsustasime tõsta COVIDi voodikoha kompensatsiooni 75 protsenti, aga isegi raha ei motiveeri enam neid inimesi.

Kui mõni riigikogu liige ütleb, et haiglates pole mingit koormust, siis ma saan organiseerida teile ekskursiooni COVIDi osakonda, et teil on oma silmaga võimalik näha, mis tööd inimesed peavad tegema ja kuidas need haiged hapnikupuuduse all kannatavad.

Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske hetk, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes: keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmesust NATOs ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimeste tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed.

Kuigi vaktsineerimata on umbes üks kolmandik Eesti inimestest, siis sümptomaatilise COVIDiga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku. Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ning just nii see hetkel on.

Tänasest jõustusid mitmed uued kontrollmeetmed, mille eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule. Alates tänasest saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või läbipõdenud täiskasvanud. See muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega.

Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Samuti on tänasest rangem maskikandmise kohustus. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Ja kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbipõdenud inimestele ka kontrollitud üritustel. Nõutud on kaitsemaski kandmine, soovitavalt meditsiinilise maski kandmine ning maski kandmist ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või millegi muuga. See on vajalik, sest koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved.

Need meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.

Mis saab edasi? Kas kehtestatud kontrollimeetmetest piisab? Kui me neid meetmeid järgime, siis ma väga loodan, et nendest piisab. Me teame, et täna saavad positiivse testitulemuse inimesed, kes nakatusid enne piirangute kehtestamist, haiglasse jõuavad raskemini haigestunud nädal või kaks pärast haigeks jäämist. Seega peab valitsus olema valmis ka järgmisteks sammudeks. Meenutan siiski, et ka kevadise laine harjal oli neid, kes nõudsid ülikarme piiranguid ja eriolukorda. Tagantjärele vaadates tegime siiski õigesti, et võrdlemisi liberaalsete piirangute juurde jäime.

Selleks, et reeglid toimiksid, tuleb neist kinni pidada. Enamik inimesi teevadki seda. Jah, me oleme suurendanud patrullide ja kontrollide arvu, aga reeglite järgimine on meie kõigi huvides. Selleks, et koolid, ettevõtted saaksid olla lahti ja inimesed vajalikku abi ning haiglad ei ummistuks COVIDi haigetest.

Meie eesmärk on hoida ühiskond nii lahti kui võimalik ning aidata haiglatel aidata kõiki, mitte ainult COVIDi haigeid. Kui otsus mitte vaktsineerida on teie lõplik valik, siis palun hoidke ennast eriti hoolikalt ja vältige igasuguseid kontakte, kuni viiruse levik on taas langusesse pööranud. Jah, me tahaks olla nagu Põhjamaad, kus tänaseks on enamikust piirangutest lahti saadud, kuid nende vaktsineerituse tase on nii kõrge, eriti vanemaealiste hulgas, ja seetõttu saavad nad teha neid julgeid samme. Meil on paradoksaalselt just "vabadusvõitlejad" need, kes takistavad kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast.

Lõpetuseks: hooligem endast, oma rahvast ja ligimestest ning aidakem tervishoiutöötajaid! Raske COVIDi põdemine ja koroonasurmad on välditavad. Aitäh kõigile, kes on ennast juba vaktsineerinud, aitäh kõigile, kes peavad oma piirangutest kinni, ja aitäh kõigile, kes seda tööd teevad!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo