Hea Krišjanis, hea Ingrida, head ajakirjanikud,
Kõige pealt aitäh, Krišjanis, selle aasta eest kui Läti on olnud eesistuja. 2022. on olnud erakordselt keeruline aeg ja meil on olnud palju ühiseid väljakutseid. Mul on hea meel, et meie omavaheline koostöö töötab hästi ning oleme jõudnud kõikides olulistes küsimustes kokkuleppele ja veelgi enam, et oleme ühiselt veenda teisi liitlasi EL-is ja NATO-s.
Alustan energiajulgeolekust. Me oleme ühiselt terve aasta vältel teinud väga olulisi otsuseid, et lõpetada sõltuvus Vene energiast. Oleme suutnud vabaneda Vene gaasist ja samal ajal tagada, et meil oleks regioonis gaasi varustuskindlus tagatud. Samuti oleme juba kevadel lõpetanud elektrikaubanduse Venemaaga.
Nafta puhul alates 5. detsembrist on keelatud Vene toornafta import Euroopa Liitu ning kehtib G7 ja ELi poolt kokkulepitud nafta hinnalagi. Kahe kuu pärast hakkab ELis kehtima ka Vene naftatoodete impordikeeld, mis Eestis jõustus juba 5. detsembril. Need on olulised sammud selleks, et piirata Vene sõjamasina tulusid. Venemaa plaanib hinnalaele vastumeetmeid ehk hinnapõrandat. See näitab, et hinnalagi on neile kahtlemata ebamugav. Aga Vene energiatulude vähendamiseks tuleb teha veelgi rohkem. Nafta hinnalae arutelude juurde tuleme Euroopas tagasi juba jaanuaris.
Arutasime ka seda, et oleme end energia vallas ette valmistanud erinevateks riskistsenaariumideks. Juhul, kui Balti regioonil tekib vajadus end erakorraliselt Kesk-Euroopa elektrisüsteemi ühendada, siis on see juba täna võimalik.
Elektri- ja gaasivarustuskindlus on tagatud, kui me koordineerime oma tegevust naabritega, seda nii ennetavalt ja veelgi enam võimaliku kriisi ajal. Seetõttu soovib Eesti koos Läti ja Leeduga sõlmida regionaalse kokkulepe tarbijate varustamiseks gaasiga varustuskindluse häire korral. Tahan rõhutada seda, et oluline on ka energia ja elektri kokkuhoid. Peame kõik ühiselt tegema jõupingutusi selleks, et oma tarbimist vähendada. Me oleme kõik ühes energiapiirkonnas. Kui üks teeb pingutusi, et hoida kokku, aga teised ei tee, siis tegelikult kogu regioon kannatab. Oleme kõik omavahel selgelt seotud. Peab olema ka solidaarsuskokkulepe juhuks, kui me peame elektrivarustus piirama, siis saame seda teha samasuguste prioriteetide järgi igal pool.
Arutasime ka seda, et vaja on Rail Balticu ehitusega igas riigis tempokalt edasi liikuda – seda eriti muutunud julgeolekuolukorras, et tagada vajadusel ka sõjaline liikuvus. Järjest enam objekte on juba valmimas ja järgmisel aastal on Eestis algamas ka raudtee põhitrassi ehitustööd.
Loomulikult üks ühine asi on meil Ukraina toetamine, millest sai ka räägitud. Meie toetus Ukrainale jätkub nii kaua kui Ukraina selle sõja võidab. Jutud rahust või vaherahust täna on ennatlikud ja ohtlikud. See on Vene sõjaline huvi. Paus annab neile võimaluse uut rünnakut ja ka mobiliseerituid ette valmistada.
Vene sõdurid peavad Ukraina territooriumilt lahkuma. See on tee rahuni. Meenutan, et see ei ole täna vaid üksnes Ukraina julgeoleku, vaid terve Euroopa julgeoleku küsimus. Territoriaalne terviklikkus, riikide suveräänsus ning agressiooni lubamatus, on need aluspõhimõtted, millel Euroopas rahu püsib. Küsimus on, kas need põhimõtted kehtivad või ei. Me ei saa lubada olukorda, kus lepime nende jalge alla trampimisega. Selleks, et need põhimõtted ka edaspidi kehtiks, on tarvis, et Ukraina võidaks ja Vene agressioon Ukrainas ühemõtteliselt läbi saaks. Kurjategijad tuleb samuti võtta vastustele. Vaherahu enne nende eesmärkide saavutamist ei kindlusta Euroopas julgeolekut mitte kellelegi.
Oma julgeoleku eest peame ka ise hoolt kandma. Oleme nii Eestis, kui Lätis ja Leedus teinud mitmeid olulisi otsuseid. 2023. aastal on Eesti kaitsekulud kokku üle miljardi euro. See on 2,85% SKT-st. 2024. aastal ületab kaitsekulude tase juba 3% SKT-st. See tähendab, et me hangime näiteks juurde relvastust ja tehnikat, ehitame juurde ka uut taristut liitlasvägede võõrustamiseks. Need on väga konkreetsed ja olulised sammud selle jaoks, et oma kaitset suurendada. Loodame, et kaitsekulutused kasvava kõigi liitlaste seas.
Arutasime ka seda, kuidas ühiselt liikuda järgmisel suvel toimuva NATO Vilniuse tippkohtumise suunas. Eesti soov on, et Vilniuse tippkohtumiseks oleksid Madridis tehtud otsused, eelkõige kaitse ja heidutuse vallas, ellu viidud. Samuti tahame näha edasiminekut NATO-Ukraina strateegilises partnerluses ning et Soome ja Rootsi saaksid olla kohtumise laua taga täisliikmetena.
Lõpetuseks tahan veelkord tänada Lätit, Krišjanis sind, kes on kogu selle aasta vältel teinud suurepärast tööd Balti Ministrite Nõukogu koostöö juhtimisel. Järgmisest aastast võtab selle rolli üle Eesti. Ootan Läti ja Leedu kolleege veebruaris Eestisse.
Aitäh.
