Peaminister kohtus kaitsetööstusliidu esindajatega

Kristen Michali sõnul on kaitsetööstuse arendamine üks valitsuse prioriteetidest, mille abil saame kindlustada Eesti riigi julgeolekut kui ka edendada ettevõtlust ning seeläbi anda uut hoogu majandusele. „Kaitsetööstus on oluline osa riigikaitsest ja julgeolekust, aga ka majandusest. Valitsuse moodustamisel leppisime kokku kindlad sammud, et Eesti kaitsetööstusharust oleks lisaks kaitsevõimekuse kasvatamisele võimalikult palju kasu ka meie majandusele,“ sõnas peaminister.

„Oleme seadnud eesmärgiks luua paremad eeldused selleks, et kasvatada kaitsetööstuse käibemahtu ning toetada Eesti ja Ukraina ettevõtete koostööd, ka Ukraina ülesehitamisel. Riigi plaan on kiirendada kaitsetööstuspargi arendamist, tagamaks ettevõtetele tootearendusteks sobivad tingimused. Kavas on suurendada ka kaitsetööstuse toetuste mahtu ning luua erikomisjon valdkonna arengutega tegelemiseks“, tõi Michal esile.

Kohtumisel lepiti kokku edasised sammud, kuidas koostööga edasi liigutakse ning millised on järgmised konkreetsed ülesanded ja formaadid.

Kaitse- ja kosmosetööstuse liidu nõukogu esimehe Taavi Veskimägi sõnul annab uue valitsuse koalitsioonileping kauaoodatud signaali, et kohaliku kaitsetööstuseta ei saa rääkida Eesti kaitsevõimest. „See on tugev algus, kuid Eesti kaitsetööstuse edendamiseks on tähtis see põhimõte tõsta ka riigikaitseseadusesse, siduda kohalik tööstus riigi kaitsevõime arendamisega ning kaasata meid kaitsevõime vajaduste planeerimisprotsessi,” sõnas ta.

Veskimägi sõnul on Eesti kaitsetööstus 15 aastaga kasvanud tasemele, kus kümme meie ettevõtet toodavad erinevaid lahendusi, mis aitavad iga päev Ukrainal Venemaa agressioonile vastu seista. „See tõestab, et me suudame ka oma riigi ja kaitseväe jaoks arendada maailma tipptasemel tehnoloogiaid ja tööriistu, luua kõrge lisandväärtusega uusi töökohti, kasvatada oluliselt eksportkäivet ning elavdada kokkuvõttes Eesti majandust,” selgitas Veskimägi. Ta lisas, et selle kõige edendamiseks on kaitsetööstuse ettevõtetele vaja kindlust ning pikaaegset riigi partnerlust.

Kaitseministeeriumi eestvedamisel on uuendamisel kogu kaitsetööstuse poliitika, seal hulgas on riigi toetusel plaanis rajada Ämarisse kaitsetööstuspark, kus laskemoona tootmine võiks alata uuel aastal. Selle aasta kevadel kiitis valitsus heaks kaitsetööstusfondi loomise, mille kogumaht on 50 miljonit eurot. Fond hakkab investeerima otse ja erafondide kaudu kaitsetööstuse või ka kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse. Fondi toel saavad Eesti kaitsetööstusettevõtted võimaluse arendada ja turule tuua innovaatilisi tooteid. Fond on tähtajatu ning tagasilaekuvad vahendid reinvesteeritakse.

2009. aastal asutatud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse liit esindab Eesti juhtivaid kaitse- ja julgeolekutööstuse ettevõtteid ning tänaseks kuulub liitu 142 ettevõtet.