Peaminister Kaja Kallase sõnul saab Euroopa Liidu toel teha üliolulisi investeeringud rohelisema ja digitaalsema Eesti tuleviku heaks. „See on väga vajalik tugi meie inimestele, ettevõtetele ning Eesti majandusele tervikuna viirusekriisi mõjudega toimetulekuks ning tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamiseks,“ lausus peaminister Kallas. „Samuti anname ELi toel nende investeeringutega tõuke näiteks nii uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, energiasektori rohepöörde kiirendamisele ja varustuskindluse tagamisele, aga ka keskkonnasäästlikumasse transporti ning internetiühenduse parema kättesaadavuse võimaldamiseks üle kogu Eesti,“ tõi peaminister näiteid.
„Ligikaudu miljard eurot on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks - keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Lahenduse saab ka Tallinna Haigla küsimus - oleme Euroopa Komisjoniga pidanud eelläbirääkimisi ning saame Lasnamäe meditsiinilinnakusse investeerida 280 miljonit eurot.“
Eesti taastekava maht on 982,5 miljonit eurot. Kui suure rahastuse Eesti taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) täpselt saab, selgub lõplikult 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide lõpliku toetusmahu.
Taastekavast hinnanguliselt 80% moodustavad investeeringud, kokku teeb era- ja avalik sektor selle alusel kuue aasta jooksul keskmiselt 130 miljoni euro mahus täiendavaid investeeringuid aastas. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi alusel tabab täiendav investeeringute laine majandustsüklit parimal hetkel, kui majandus funktsioneerib alla oma potentsiaali. Riske majanduse ülekuumenemisele peab ministeerium seetõttu mõõdukaks.
Taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro, sellest suur osa ettevõtlusesse. Rahastust on plaanis toetada kokku 220 miljonis euro ulatuses ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist.
Digipöörde raames soovib Eesti toetada 73 miljoni euro ulatuses investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, pakkuda võimalusi digioskuste arendamiseks ning luua 24 miljoni euro toel uued liitumisvõimalused kiire internetiühendusega. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.
Lisaks on plaanis toetada korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid ning hoogustada rohepööret energiamajanduses. Transpordivaldkonnas on plaanis rahastada RRF toel säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.
Taastekava kinnitamisele valitsuses eelnes avalik konsultatsioon, mis toimus 20. maist 4. juunini 2021. Kokku laekus tagasisidet ja ettepanekuid paarikümnelt organisatsioonilt ja eraisikult. Enamik ettepanekutest puudutas taastekavas plaanitud investeeringute ja meetmete detailsemat sisustamist ja rakendamist, milleni jõutakse ministeeriumide ja huvigruppide koostöös lähikuudel.
Pärast taastekava kinnitamist valitsuses esitab rahandusministeerium kava Euroopa Komisjonile, kellega jätkuvad läbirääkimised. „Taastekava on ametlik vorm, millesse tuleb meie prioriteedid ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga rahastuses ja oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel. Ametlikus läbirääkimiste faasis Euroopa Komisjoniga täiendame ja kohendame kava, et selles kokku lepitud raamistik võimaldaks toetusvahendeid tõhusalt ja tulemuslikult rakendada,“ selgitas rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. Pärast ametlike läbirääkimiste lõppu, hinnanguliselt kolme kuu pärast, annab Euroopa Komisjon kavale omapoolse hinnangu ja esitab selle Euroopa Liidu Nõukogule kinnitamiseks.
Taastekava: https://valitsus.ee/media/4051/download
