Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=QLO2gS2yIVA
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi.
Peaminister Kristen Michal on ülemkogul Brüsselis, sestap valitsus pidas täna e-istungi. Olulisematest teemadest annavad teile ülevaate majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kaitseminister Hanno Pevkur ning meiega liitub mõne aja pärast ka siseminister Igor Taro.
Aga praegu alustame ning annan sõna majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa, suur aitäh! Tervist ka minu poolt! Roll on suurenenud, aga tuleb hakkama saada.
Nii, tänasest valitsusest. Nagu mainitud, e-istung, tulenevalt sellest, et valitsus peab igal pool olema erinevatel aegadel.
Täna kiitsime heaks kaheksa päevakorrapunkti. Ühest olulisemast, mis puudutab Euroopa Liidu taastekava, räägin peatselt pikemalt.
Aga esmalt soovin ja saan rääkida mitmest väga positiivsest uudisest Eesti ettevõtete ja majanduse jaoks laiemalt, mis on see nädal olnud.
Esimene, statistikaameti esialgsel hinnangul – ma rõhutan, et see on küll esialgne, aga siiski – langes tarbijahindade indeks septembris võrreldes augustiga 1,2% võrra. Selle languse taga oli peamiselt toidu, mittealkohoolsete jookide ja kütuse odavnemine.
Jah, me teame, et aastases võrdluses kahjuks inflatsioon oli veel 5,2% -- üpris kõrge – küll aga tuletan meelde, et just prognooside põhjal inflatsioon järgmise aastal taandub 3% juurde.
Eriti oluline on, et see jääb oluliselt alla keskmise brutopalga kasvule. See tähendab seda, et kui me võtame need juba läbi arutatud ja [välja] kuulutatud maksumuudatused, tulumaksukoormuse langetuse, siis tänu sellele on kindlasti järgmine aasta tarbijatele positiivne mõju just reaalse ostujõu kasv.
Aga liigume edasi ettevõtluse juurde. Koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega viisime esimest korda läbi kaitsefookusega rakendusuuringute programmi vooru. Selle vooru eesmärk oligi just anda hoogu Eesti kaitsetööstusele uuenduslike toodete väljatöötamiseks.
Nagu te teate, valitsusel on kaks suurt prioriteeti. Üks on meie julgeoleku kindlustamine, Eesti inimestele kindlustunde andmine, ja teine on majanduse konkurentsivõime. Ja kaitsetööstus sobib täpselt sinna kahe vahele, sest see toetab nii üht kui ka teist.
Miks sellist toetust on vaja? Kaitsetööstuses on aeg ülikriitilise tähtsusega. Uus tehnoloogia, eriti droonid, ei arene aastatega, vaid tegelikult arendus toimub nädalate-kuudega. Ja see arendustegevus vajab päris palju ressurssi.
Riik aitabki just sellele suuremat hoogu anda ja teistpidi ka ettevõtjate riski, mis uues tehnoloogias alati on, natukene maandada. Ja kaitsetööstus, nagu ma ütlesin, on tõesti lähiaastatel üks meie majanduse kasvumootoreid.
Konkreetsemalt, toetust said üheksa Eesti kaitsetööstusettevõtet. Arendusprojektide kogumaht on 6,4 miljonit eurot, riik toetab sellest 3,7 miljoniga.
Ja nagu juba mainitud, projekte on küll eri valdkondadest, aga peamine on seotud droonide kasutusega, droonide tõrjega. Samas arendatakse näiteks autonoomsete sõidukite navigeerimistehnoloogiat just maismaal, samamoodi tehisintellekti küberkaitselahendustes.
Ehk siis valdkonnad on üpris kõrgtehnoloogilised. Kõike seda saab lähemalt lugeda ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehelt.
Ja nagu öeldakse reklaamides, see ei ole veel kõik. Sellepärast, et mõnda aega tagasi otsustasime valitsuses, et me suuname Euroopa Liidu vahendeid juurde kaitsearendusse, kaitsetööstusesse.
Majandusministeeriumis avaneb meil uue aasta alguses uus 24 miljoni euro suurune kaitsetööstuse tootearendusmeede, mis ongi suunatud samamoodi kaitsetööstusele uutele toodetele. Loodame, et ka seal osalus on väga aktiivne ja hea Eesti majandusele.
Liikudes edasi investeeringute juurde, ma julgeks öelda, et sellel nädalal oli ajalooline päev. Tegime koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega suuremahuliste investeeringute toetusmeetme esimese vooru tulemuste väljakuulutamise. Toetust saab kolm projekti, mille kogumaht on pea 400 miljonit eurot, mis investeeritakse Eesti majandusse. Riigi toetus sellest on 44 miljonit eurot.
Samamoodi, miks sellist meedet või toetust on vaja? Nagu me teame, konkurents sellistele suurtele strateegilistele investeeringutele on väga tihe. Riigid teevad erinevaid meetmeid, võimalusi, kuidas selliseid investeeringuid ja investoreid endale meelitada.
Eestil varasemalt selline suuremahuliste investeeringute meede puudus, nüüd on ka meil see olemas.
Alguses me plaanisime seda neljaks aastaks, 2025. kuni 2028. aastani, kogumahus 160 miljonit eurot. Aga mul on hea meel, et just nendel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel me seda meedet pikendasime. See tähendab, et lähiaastatel, kui kõik läheb hästi, me räägime vähemalt miljardi euro investeerimisest Eesti majandusse.
Uute töökohtade loomine, kõrge lisandväärtus, mis tähendab, et meie inimesed saavad kõrgemat palka, majandus kasvab. Ja on ka väga pikad tarneahelad, mis tähendab stabiilset pikaajalist majanduskasvu Eestile.
Ja ma arvan, ei vähem oluline ei ole see – kuigi investeering ise on väga oluline –, et kuna me näeme, milline on olukord maailmas ja Euroopas, julgeoleku mõttes, siis see on ka märgiliselt väga tähtis, et Eestisse investeeritakse.
Eesti on koht, kus investeeringud on oodatud, kus ettevõtlust saab pidada. Ja Eesti on kindel paik, kus ka need investeeringud vastu võtta.
Selles mõttes ei tasu ka kindlasti vähem tähtsaks pidada seda märgilist poolt, et just sellisel ajal nii suured investeeringud Eestisse tulevad.
Kui aga miljarditest juba rääkida, siis nagu mainisin, valitsuse istungil kiitsime heaks ka RRF-i ehk Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu muudatused, mis on vajalikud selleks, et tagada Eestile ette nähtud toetuste laekumine enne 2026. aasta lõppu.
Tuletan igaks juhuks meelde, et see taastekava ise tuli 2021. aastal. Seal on Eestile kokku planeeritud 953 miljonit eurot. Tänaseks on juba laekunud ja tegevusi ellu viidud 627 miljoni euro eest ehk kaks kolmandikku on tehtud, üks kolmandik on veel vaja sihipäraselt ära kasutada.
Me olemegi jõudnud finišisirgele, käimas on viimane aasta nende tegevuste elluviimiseks, tulemuste saavutamiseks, aga teistpidi, nagu ma ütlesin, sellega alustati 2021. aastal ning tol hetkel pandud eesmärki on väga palju mõjutanud täiemahuline sõda Ukrainas, energiahindade kiire kasv, geopoliitilised pinged, kiire inflatsioon, mis on olnud kõik selle [tagajärg].
See tähendab seda, et me rääkisime Euroopa Komisjoniga läbi selle taastekava muudatused, et need vastaksid rohkem reaalsele olukorrale, majanduse konkurentsivõime küsimusele. Selle eesmärk oligi hoida taastekava võimalikult realistlik ja tagada, et toetusraha jõuaks maksimaalselt Eesti majandusse, Eesti majanduse kasvu heaoluks.
Ja peamised muudatused, mis kindlasti huvitavad. Oli küsimus põlevkivist väljumise kohta. Varasem taastekava ütles, et kui me soovime taastekavast rahastust saada, siis peame vastu võtma selle aasta lõpuks energiamajanduse arengukava, mis sisaldab plaani loobuda põlevkivi elektritootmisest 2035. aastal ja loobuda põlevkiviõli tootmisest 2040. aastaks.
Nüüd aga muudatuste tulemusel peame vastu võtma aasta lõpuks energiamajanduse arengukava, mis sisaldab tegevuskava põlevkivielektri tootmise lõpetamiseks 2035. aastal, välja arvatud strateegilised reservvõimsused.
Ehk siis nagu me teame, meil on strateegilised reservvõimsused ka täna ja tulevikus seotud põlevkivienergiaga. Ja nüüd on meil olemas ka Euroopa Komisjoniga kokkulepe sellele erandile.
Põlevkiviõlist tuleb loobuda 2040. aastaks kohaliku soojatootmise lõpetamiseks. Mida see siis meile tähendab? Ehk meie üldine plaan asendada tulevikus põlevkivielekter soodsama ja paindlikuma taastuvenergia ja gaasiga jääb samaks. Aga reservide jaoks saame kasutada põlevkivi edasi, kui on see vajadus.
Ilmselgelt me liigume aina puhtama taastuva ja mitmekesisema energiaportfelli juurde. Küll aga me oleme rääkinud sellest, et neid võetud eesmärke ja seda ambitsiooni saavutada, on meil vaja tehnoloogia uuenemist. Me saame seda teha koostöös tehnoloogia uuendamisega. See tähendab, et meie majanduse konkurentsivõime pigem kasvab, mitte ei vähene.
Ja tõesti, veel mõned muudatused. Ajasurve tõttu lükkuvad edasi ka vesinikprojektide tähtajad, mis algselt oli plaanitud, kui kasutada ainult taastekavaraha. Nüüd me teeme niimoodi, et me jagame selle kaheks: üks rahastus tuleb taastekavast ja teine osa, hilisem osa viiakse lõpuni siis CO2 kvoodimüügi tulude abil.
Me plaanisime rahastada 50 miljoni euroga vesinikuprojekte, sellest 11 miljonit jääb alles. Kuid komisjoniga leppisime kokku, et 39 miljonit suuname ümber Rail Balticu Ülemiste terminali ja Rapla-Lelle raudteelõigu ehitusse, mis valmib 2026. aasta suveks.
Lisaks oli erinevaid väikseid tehnilisi muudatusi ja siseriiklike vahendite ümbertõstmist, aga seda kõike saate, kui on soovi, kindlasti täpsemalt lugeda.
Ja lõpetuseks, kuna nagu alguses ka mainiti, ei peaministrit ega ka haridus- ja teadusministrit ei ole täna siin, sestap mainin ära, et kinnitasime valitsuses ka tänavused hariduspreemia saajad.
Sel laupäeval toimub aasta õpetaja gala, kus jagatakse riiklikud hariduspreemiad välja tublidele haridusse panustajatele. Ja pühapäeval tähistatakse Eestis õpetajate päeva.
Omalt poolt tahan ka öelda suur aitäh kõikidele enda õpetajatele, kes südame ja hingega on panustanud nii minu haridusse kui ka väga paljude Eesti noorte ja laste haridusse, pikemas vaates ka Eesti majanduse edusse, sest majandus saab kasvada, kui meil on haritud, tublid, targad noored, hiljem täiskasvanud.
Nii et suur aitäh kõigile õpetajatele panustamast! Loodame, et õpetajate päev saab ka väärikalt tähistatud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Annan nüüd sõna siseminister Igor Tarole. Palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Pidulikul noodil siis ka jätkame. Palju õnne kõigile elanikkonnakaitse kuu alguse puhul! Oktoober on elanikkonnakaitse kuu ja see on hea põhjus järelemõtlemiseks oma toimepidevuse üle – kui elekter kaob, näiteks novembri tormid hakkavad tulema, kuidas siis igaüks oma kodus hakkama saab, kas toiduvarud ja kõik vajalik on olemas ka sellise mõnepäevase katkestuse puhul, eriti mis puudutab hajaasustuse inimesi.
Aga sellest teemast lähtuvalt oli meil, siseministeeriumi juhtkonnal just väga ajakohane regionaalnädal Läänemaal. Sealt alles hiljuti jõudsime juhtkonnaga tagasi.
Selles mõttes oli see väga õpetlik, et eelmine juhtkonna nädal oli meil Põlvamaal, kagupiirkonnas, piirile lähemal. Oli võimalik vaadelda, mismoodi need elanikkonnakaitse mured erinevad Eesti eri piirkondade. See ongi olnud nende regionaalnädalate mõte.
Näiteks Põlvamaal omavalitsusjuhid muretsesid selle pärast, kuidas sõjalise kriisi korral hooldekodusid evakueerida, aga lääne piirkonna inimesed mõtlevad rohkem selle peale, kuidas kõiki neid evakueeritud vastu võtta oma geograafilise ja teistsuguse asendi tõttu.
Aga ma muidugi juhtisin tähelepanu ka sellele, et sõjaline kriis on küll väga tõsiste tagajärgedega, aga samal ajal on meil olnud selliseid kriise, mis on suurema tõenäosusega ja mis ka aeg-ajalt juhtuvad, nagu needsamad pikaajalised elektrikatkestused seoses ilmastikutingimustega, kas sulalume või tormituulega. Nende asjade peale tuleb ka mõelda.
Ja hea meel oli muidugi näha, Vormsi saarel käies, et meie saarte elanikud, eriti väikesaarte elanikud, on tihtipeale, ütleme, enam-vähem harjunud selliste olukordadega, mida meie mandril võib-olla kriisiks liigitaksime. Aga eks neil on ka omad proovikivid. Ja kindlasti on riigil võimalik neid aidata.
Hästi oluline elanikkonnakaitse temaatikaga seoses on sel nädalal presidendi välja kuulutatud hädaolukorra seaduse muutmine.
Siinkohal saan öelda, et kui valitsusest tuli välja väga hea seadus, siis pärast riigikogu menetluse läbimist on tegu suurepärase seadusega, sellepärast et riigikogu liikmed leidsid endas nii palju riigimehelikkust, et suurendasid erinevate valimisnõuete ambitsiooni, tõid tähtaegu lähemale, ühtlustasid need.
See oli väga hea ja veel kord tõendas, et parlament ei ole ainult kummitempli ülesannetes, vaid parlament toob ka sisulisi muudatusi meie õigusloomesse.
Üsna oluline teema peale varjumiskohustuse on see koolituse kohustus kõikidele avaliku sektori töötajatele ja ETO-de inimestele ehk siis elutähtsate teenuste osutajatele. Üle 130 000 inimese saab elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikus korras kindlasti läbitud, teadlikkus tõuseb.
Kolmas teema, mida seal käsitletakse, on ohuteavitus. Saan kinnitada, et praeguseks kõik see välisireenide temaatika on tehnilise poole pealt lahendatud.
Kõik vead, mis tulid välja esimese testi käigus, tarkvara vead, riistvara vead, on parandatud, riistvara on asendatud, tarkvara on korda tehtud, vaikne test on tehtud, kõik toimib. Ja ma saan aru, et umbes detsembri paiku me saame loodetavasti kuulda seekord kõlavalt ja selgelt korduskatset.
Aga mitte vähem oluline selle ohuteavituse puhul on ka nutiseadmetel baseeruv siis välksõnumite rakenduse arendamine. Otsus on tehtud ja ka rahastus on leitud.
Nüüd on kõik õiguslikud alused nende asjade katsetamiseks, nende asjade rakendamiseks tänu hädaolukorra seaduse väljakuulutamisele olemas.
Lisaks räägin kolmest initsiatiivist, mis ei ole veel valitsuse lauale jõudnud, aga on kohe sinna jõudmas.
Eile allkirjastasin Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu. Kuna alles eile allkirjastasin, siis läheb ilmselt natuke aega, kuni see istungile jõuab.
Sellega me saame rahvastikuregistrisse lisada sellise muudatuse, et kõik inimesed, kes valdavad peale eesti keele ka mõnda kohalikku keelt, näiteks seto, võro või mulgi keelt, saavad rahvastikuregistris selle ka märkida.
Kes on ID-kaarti taotlenud, see võib-olla teab, et kui sa seda ankeeti seal oma andmetega täiendad ja oma emakeele valikut hakkad sättima, siis sealt tuleb hulk igasuguseid jaburaid keeli sulle valikusse, mida sajandeid enam ei kõnelda. Aga meie enda kohalikke keeli seal millegipärast seni ei ole olnud. See viga saab nüüd selle määruse muutmisega parandatud, selleks oleme ka koostööd teinud eri ministeeriumidega.
Ja kaks asja veel. Meil on kaks VTK-d majast välja läinud, väljatöötamiskavatsused.
Esimene on e-residentsuse kaardivaba lahendusele üleminek, mis on väga oluline meie majandusele ja sellele, et välisriikide inimesed saaksid lihtsamalt tulla Eestisse oma äri ajama, oma ettevõtteid asutama.
See e-residentsuse algatus on meil olnud juba üle kümne aasta. Ja nüüd pärast seda kümneaastast perioodi oleme ka analüüsinud, mis need kitsaskohad on. Kõige suurem kitsaskoht kõikide meie e-teenustele ligipääsuks ongi olnud välismaalaste jaoks selle plastikkaardikese kättesaamine. Arvestades seda, kui palju on tehnoloogia edasi läinud, on võimalik muuta e-residentsuse mudel muuta selliseks, et seda plastikkaardikest ei oleks enam vaja. Seal VTK-s on siis erinevad võimalused analüüsitud ja liigume sellega võimalikult kiires tempos edasi.
Ja teiseks, veel üks VTK on välja läinud. See lahendab nimelt kodakondsuseta laste probleemi. Kui Eestisse sünnib laps, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta ja vähemalt üks neist on elanud Eestis üle viie aasta, siis tulevikus selle VTK kohaselt me annaksime neile lastele automaatselt erandina naturalisatsiooni korras ka Eesti kodakondsuse.
Neid lapsi on üsna vähe, neid on alla 10, aga nende mure tuleb lahendada, et mitte rikkuda ÜRO laste õiguste konventsiooni. Sellele on ka õiguskantsler tähelepanu pööranud.
Kodakondsuspoliitika aluseid me sellega ei muuda, aga me lahendame ära mõne laste probleemi, sest muidu jääksid need lapsed ripakile.
Minu poolt hetkel kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kaitseminister Hanno Pevkur, palun!
Hanno Pevkur
Tänan! Mul on hea siseministrilt jutuots üle võtta.
Nimelt, me leppisime mõni aeg tagasi siseministriga kokku ühe väga olulise arenduse, et kaitseväe õhupilt ja piirivalve õhupilt jõuaks ühte kokku.
Leppisime kokku ka, et see peab olema tehtud hiljemalt 1. oktoobriks. Täna saan kinnitada, et need süsteemid on nüüd ühendatud, st piirivalve näeb õhuväe radaripilti ja õhuvägi näeb piirivalve radaripilti.
Ma arvan, et see täiendus on ülioluline, et meie enda reageerimiskiirust ja tegutsemisvabadust suurendada. Aitäh mõlemale ametkonnale, nii õhuväele kui piirivalvele, kes selle kiiresti ära korraldasid!
Teine oluline teema, millest on eile meedias natukene juttu olnud, on Ameerika Ühendriikide Kongressi luba Eestile soetada pikamaasüsteeme HIMARS koos täiendava laskemoonaga.
Kinnitan: jah, see luba on tulnud. Aga see luba vajab veel täiendavat tööd. Ameerika Ühendriikide süsteem on selline, et kõigepealt on see võtnud kahjuks muidugi jube kaua aega, juba kaks aastat tagasi me taotlesime kongressi heakskiitu.
Kongress nüüd eelmise nädala lõpus oma otsuse tegi, saatis selle omakorda Pentagonile, ja nüüd me peame saama Pentagoniga kokkuleppele kõikides täpsetes kogustes ja tarneaegades.
See puudutab kuute täiendavat HIMARS-it Eestile ja puudutab sadades ja sadades [kogustes] lisamoona nii lühema ulatusega … kui ka pikema ulatusega ATACMS-idele.
Täpseid kogused jäävad meie teada, aga kinnitan, et need kogused on sadades. Oluline on see, et see oli limiit.
Ja miks me küsisime seda maksimaalset kogust suuremana? Teadlikult sellepärast, et me ei peaks aega raiskama selle peale, kui näiteks ühel päeval on vaja meil veel täiendavalt soetada midagi, siis me ei hakka ootama veel kord kongressi heakskiitu, vaid meil on see olemas.
Ja nüüd on, nagu ma ütlesin, meil vaja kokku leppida Pentagoniga täpsed tarneajad ja täpsed tarnekogused.
Mis seda mõjutab, on kindlasti eilsest alanud tööseisak Ameerika Ühendriikide valitsuses. Kogu valitsus, välja arvatud kriitilised teenused, on põhimõtteliselt pandud pausile.
Kaua see government shutdown kestab, on hetkel väga keeruline öelda. Eks see sõltub eelkõige senatist.
Aga meie huvides oleks kindlasti see, et ainuüksi juba näiteks sellesama HIMARS-i süsteemide soetamisel see tööseisak saaks läbi võimalikult kiiresti.
Aga Eestile on kindlasti ülioluline ülivajalik sõnum see, et meil on võimalik nüüd soetada … Sest rahalised vahendid me teatavasti oleme juba täiendavalt eraldanud ka pikamaasüsteemide ja raskemoona soetusele.
Aga lisaks sisaldab see pakett erinevaid treeningvahendeid. Ei tundu mõistlik sadades tuhandetes maksvaid rakette treeningu eesmärgil lasta, seega treeningraketid on teistsuguse konfiguratsiooniga ja odavamad.
Kogulimiit puudutab ka treeningvaru. Ja see summa on jah, ütleme, mõõdetav suurusjärguga circa 4,5 miljardit dollarit. See on limiidimaht. Nii et see on kindlasti väga hea uudis.
Mõned olulised teemad veel. Eile tulin tagasi Poolast, kus oli kohtumine Poola kaitseministriga.
Lisaks meie kahepoolsetele teemadele, ma tooksin eraldi esile meie kokkuleppe treening. ja ühisharjutuste suurendamiseks. Miks see meie jaoks oluline on? Nimelt, Poola kasutab väga sarnaseid süsteeme, mis on meie suurtükisüsteemid K9, ka soomlastel on K9 ehk siin piirkonnas on tuntav kogus suurtükisüsteeme, mis on ühesugused.
Tõsi, poolakatel kannab see nime KRAB, sest nende enda tehas neid ehitab, aga põhimõtteliselt on tegemist ikkagi Korea K9 baasil ehitatud süsteemiga.
Meie erinevaid süsteeme on veel, me kasutame näiteks Piorune, mis on nii Poola armees kui ka meil, et tihendada ja suurendada just väljaõppe osa. Ja väljaõppe koha pealt Poolas eile avasime ka ukrainlaste väljaõppekeskuse. Norrakad seda valdavas enamuses rahastavad.
See on Balti-Põhjamaade ühine initsiatiiv, me leppisime kokku, et me aitame ukrainlastel välja õpetada vähemalt brigaadi jagu mehi ja varustada nad.
Põhilise rahalise vedamise võtsid enda peale norrakad ja sellest tulenevalt sai ka siis sellele baasile ilus viikingipärane nimi Camp Jomsborg. Nii et selline viikingivaim on seal sees.
Ja selle initsiatiivi enda nimi on Legio. Ja siis, kui Norra brigaadikindral pidi ütlema, miks Legio, siis ta ütles, et ega talle paremat nime pähe ei tulnud, kui ta vaatas Rooma armeed ja seda, mis oli Vana-Roomas brigaadi suuruse üksuse nimi. Brigaadi suuruse üksuse nimi Vana-Roomas mäletatavasti oli Leegion, nii et sealt siis tuli Legio.
Aga meile oluline: Eesti võitlejad on seal esimesed, kes kohal. Meil on seal 10 võitlejat, kes ukrainlasi õpetavad koos norrakatega. Ja eile võitlejatega rääkides oli kaks sellist positiivset märksõna.
Esimene märksõna on see, et meie enda poole pealt on seal valdavalt tegemist reservistidega. Ehk siis need on mehed, kes igapäevaselt tegelikult ei ole tegevteenijad, aga nüüd on panustamas ukrainlaste väljaõppesse.
Ja teine, rääkides ukrainlastega, küsisin nende käest, kuidas on motivatsioon. Kuigi see keskmine vanus neil, keda me seal õpetame, on päris kõrge, see on üle 40, oli ka üle 50-aastaseid mehi. Ja motivatsioon oli väga kõrge.
Me õpetame seal jaoülemaid, aga teeme ka baaskursust. Ja need mehed, kes seal olid, ukrainlased koha peal, on kõik juba lahingukogemusega, aga valmis taas minema oma riiki ja rahvast kaitsma.
Poolaga seoses ja ukrainlaste väljaõppega seoses tuletan veel meelde, et nädalavahetusel siin tulid igasugused droonitükid ja muud teemad peale. Eesti valitsus on otsustanud ka liituda Euroopa ja USA ühise projektiga Ukraina abistamiseks nimega PURL.
See on mehhanism, et Euroopa maksab Ameerika Ühendriikidele selle eest, et Ameerika Ühendriikidelt saada eelkõige õhukaitsesüsteeme ja saata neid Ukrainasse. Meie panus sinna on 10 miljonit. Ja see läheb eeldatavalt neljandasse paketti koos liitlastega.
Ja viimase märksõnana teen ka väikese üleskutse ajakirjanikele: tulge homme ka kaitseministeeriumisse. Nagu ikka tavapäraselt kell 12 räägime Ukraina rindesündmustest, aga räägime homme kell 12 ka sellest, kui palju eelmisel aastal kaitsekuludest tuli tagasi Eesti majandusse.
Siin Erkki mainis kaitset ja kaitsetööstust. Meil tuleb varsti veel uudiseid seoses kaitsetööstuspargiga. Viimased läbirääkimised on veel sel nädalal, siis saame jõuda loodetavasti juba lepingute sõlmimiseni ja seejärel saame teile [kõigest] pikemalt rääkida.
Aga sellise väikese eelhoiatusena võib öelda, et kaitsekulude tagasitulemine Eesti majandusse oli jälle suurem, kui oli 2023. aastal. Aga rohkem praegu ei ütle, täpsemalt räägin homme.
Minul kõik. Aitäh!
Juhataja
Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele küsimus on suunatud.
Rauno Ruus, Delfi
Ma ilmselt suunan rohkem siseministrile küsimuse. Laupäeval toimub Narvas Vene artisti Kamazzi kontsert, ööklubis.
Leedus pidi ka selline asi olema, et aga sealne välisminister plaanib kehtestada riiki sissesõidukeelu nüüd sellele artistile, kes on esinenud varem ka Venemaa okupeeritud aladel viimastel aastatel.
Kas ja mida plaanib Eesti teha ja mis hinnang sellele antakse, kui kursis ollakse?
Igor Taro
Aitäh! Vastan lühidalt. Selle artisti kontserti seal ei toimu.
Võib-olla toimub mingi muu artisti kontsert.
Rauno Ruus
Mis mõttes?
Igor Taro
No see on vastus teie küsimusele.
Rauno Ruus
Et kontsert jääb ära? See, mis on plaanitud, jääb ära?
Igor Taro
No selle artistiga, jah.
Rauno Ruus
Selge.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui küsimusi praegu pole, saab asuda intervjuude juurde. Aitäh kõigile!
