Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=3dZHUWewF2I
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, siseminister Igor Taro ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Esimesena sõna peaministrile. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa, aitäh! Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Mitu teemat. Kõigepealt, valitsus pidas debatti ja jõudis otsusele – sellest räägib siseminister ka põhjalikumalt –, mis puudutab vägivallaohvrite kaitset. Leppisime kokku, et politsei saab õiguse kehtestada kuni 72-tunnise viibimiskeelu. See on perevägivalla ohvrite kaitseks.
Miks see vajalik on? Ja ma rõhutan, et see on kuni 72 tundi, see ei tähenda seda, et automaatselt kehtestatakse 72 tundi ilma kaalumata, vaid ikkagi seda kaalutakse alati põhjalikult.
See on selle jaoks vajalik, et ohver saab taotleda lähenemiskeeldu, võimalik on fikseerida erinevad vigastused. Abiandjatega saab samamoodi suhelda.
Selle eesmärk on ikkagi Eesti kodude turvalisuse tõstmine. Kui nüüd minna aastaid tagasi, siis 2024. aastal registreeriti 3300, tegelikult isegi peaaegu 3400 perevägivalla kuritegu. Neid samme on vaja astuda, et meie kodud oleks turvalised.
Ja see debatt oli põhjalik, erinevaid nüansse seal kaaluti ja valitsus tegi põhimõttelise otsuse. Seda on kindlasti oluline rõhutada, kuna ma tean, et eri ministeeriumitel on ka erinevaid mõtteid sellel teemal olnud. Nüüd parlamendis [arutelu] jätkub, aga valitsuses võeti selline põhimõtteline hoiak.
Nüüd, teine oluline punkt, mis on, ütleme, aastateks 2028–2034 Eesti vaatest ülioluline ja Euroopa jaoks ka loomulikult ülioluline. Nimelt, Euroopa Liidu uue eelarve läbirääkimised. Tegemist on tohutult, ütleme, hoomamatute summadega. Euroopa Komisjoni pakkumine on kahe triljoni euro suurune eelarve, mis kasvab oluliselt võrreldes praeguse eelarvega.
Noh, meie vaatest, nagu me oleme ka varem välja öelnud, on selle eelarve positsioonid meile head, Euroopale ka head, need langevad kokku.
Euroopa kaitsevõimele läheb oluline lisarahastus, ühenduste parandamiseks läheb lisarahastus ja Ukraina toetamisele samamoodi. See tähendab seda, et noh, Eesti vaatest ka näiteks ühenduste puhul lisarahastus tähendab ju seda, et ka Rail Balticut on võimalik lihtsamini rahastada ja nt uusi energiaühendusi on võimalik lihtsamini rahastada.
Ütleme, siinkandis geograafiliselt asuva riigi jaoks ühenduste loomine, korralike energiaühenduste, sideühenduste ja kõige muu hoidmine-kaitsmine on ülioluline tegevus. Nii et meie vaatest on see nii-öelda stardipunkt küllaltki hea.
Me oma positsioone kirjeldasime ja eks neid siis tuleb nüüd erinevatel tasanditel – eks rahandusminister räägib detailsemalt, tal on eraldi pikk jutt sellest – kaitsta. Ja lõpuks siis ülemkogu ehk peaministrite, riigijuhtide vahel on need debatid.
Esimene arutelu toimub nüüd detsembris, 18. ja 19. detsembril on meil ülemkogu, kus esimesi mõtteid vahetatakse sellel teemal, aga seal on põhiteema ilmselt Ukraina aitamiseks Venemaa külmutatud varade kasutamine.
Ja siis juba 2026. aasta, ülemkogu presidendi António Costa soov on, et 2026. aastal võiksime jõuda põhimõttelise kokkuleppeni või positsioonini selle Euroopa Liidu eelarvega.
Noh, ütleme nii, et varasema pikema kogemusega eelarve läbirääkijad teavad, et tõenäoliselt see ilmselt ei ole 2026. aasta lõpus, pigem 2027. aastal, aga vaatame, kuidas see pilt on. See on teine teema.
Siis kolmas teema, mis meil tuleb nüüd peale lõunat, on kindlasti tulevikku suunatud. Tehisintellekt on väga suur teema. AI erinevad arendused börsidel, ettevõtluses.
Väga palju arutatakse selle üle, kas meid on ootamas AI mull, kuidas iganes, kas see on ülehinnatud või ei ole ülehinnatud. Keegi täpselt tea, milline läbimurdetehnoloogia meid edasi viib.
Aga üks on selge: eks ta on ikkagi tulnud, et jääda ja lisandväärtust tõsta. See tähendab seda, et sellise tehisintellekti ajastul on ka vaja ilmselt suuremat andmearvutusvõimsust. Ja noh, selleks on Eesti otsimas ka erinevaid võimalusi, et osaleda Euroopa gigatehaste loomisel.
Meie soov või eesmärk on selles, et üks haru võiks tulla Eestisse. Selleks meil on võimalusi teha erinevate teiste riikidega koostööd. Ütleme, Eestis ka näiteks Skeleton, kes just tegi Saksamaale veerandmiljardise investeeringu, on üks nendest ettevõtjatest või eestvedajatest, kes tahaksid, et Eestisse selline gigatehas tuleks. Ja Soomes näiteks eestlastele hästi tuntud ettevõte nimega Nokia.
Nii et loodame siis sellist koostööd teha, aga seda me hakkame siis kella kahest peale lõunat arutama, see on justiits- ja digiministri haldusalas ja arutame, mida me siis täpselt selleks saame teha, et see Eestisse tuleks.
Miks see oluline on? Kui me vaatame suuremas plaanis, Taavi Madiberk on sealtsamast Skeletonist, ta oma tehase avamisel, kus ma ka viibisin, kirjeldas seda pilti, et kui võrrelda näiteks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa investeeringuid uude tehnoloogiasse, siis rahaliselt ei jõua Euroopa isegi lähedale.
Tõenäoliselt järgmised majandustsüklid ka julgeoleku vaatest sõltuvad väga palju sellest, milline on meie arvutusvõimsus ja kui tugevad me selles oleme. Nii et sellega on päris oluline tegeleda.
Siis mõned märksõnad kohtumistest. Nagu mainitud, käisin Saksamaal, kohtusin Saksa kantsler Friedrich Merziga. Meil on nagu mitu, võib-olla kaks niisugust suuremat teemat, üks on julgeolek, selle peale läks põhiaur, et Euroopa kõige mõjukam riik , sisuliselt eelarvest vist veerand umbes või midagi sinnakanti, on ikkagi andnud selge sõnumi, et Vene varad tuleks kasutusele võtta, selleks tuleks leida lahendused. Ja see on väga oluline.
Ütleme Põhja- ja Baltimaade positsioon on teada, meie oleme ikkagi üsna jõuliselt seda ajanud siin. Võib-olla aasta või pool tagasi veel oli tunne, et Venemaa varade külmutatud varade kasutuselevõtuga võib-olla nii tempokalt edasi ei minda kui üldse minnakse.
Aga nüüd ikkagi on aru saadud, et see võiks olla see allikas, millega Venemaale survet avaldada. Ja lõppkokkuvõttes taandub kogu see debatt ühele põhimõttelisele küsimusele: kes siis oma kahjutegude eest arve peaks maksma? Maksma peaks Venemaa, kõik on sellega päri.
Ja kust see raha siis võtta? Tuleb Vene külmutatud varad ära võtta ja tulevikus tõenäoliselt nende kaupa ka tolliga maksustada, kui muud üle ei jää.
Nii et see oli üks teema, mida me Saksamaal arutasime, ja teine on majandushuvide ühine arendamine. Saksamaa maine Eestis on ju suure tööstusriigina ja Euroopa juhtiva majandusjõuna väga kõrge, Eesti maine Saksamaal on samuti väga kõrge, me oleme väike, innovatiivne, kiire ja edumeelne riik.
Meie digitaalset mudelit tahetakse kasutada, selle vastu tuntakse huvi, meie ettevõtjad on sinna oodatud, mõned seal juba toimetavad. Eesti saatkond, Eesti diplomaatiline teenistus väga aitab neid sealt majanduses edasi.
Ja positiivne on ka see, et juba mainitud Skeleton on vist Eesti ajaloo suurim investeering Saksamaale – üle 200 või 250 miljoniline tehas sinna tehakse või sinna kanti.
Vanasti me olime harjunud selle mõttega, et Saksamaa investeerib Eestisse, nüüd siis on tegelikult vastupidi. See räägib tegelikult Eesti majanduse kohta üht-teist.
Ja hommikul oli mul kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendiga, kes vastutab muu hulgas konkurentsivõime eest, Stéphane Séjourné on siin. Ta läheb ka Narva neomagnetitehast vaatama ja noh, see on Euroopa vaatest hästi oluline strateegiliselt, sest Euroopas ei ole just palju riike, kellel oleks potentsiaali haruldaste muldmetallide töötlemise keskus olla või selline tugipunkt olla Eestis. Noh, hämmastaval kombel see isegi nii on. Neomagnetitehas oma olemuselt vähendab juba Euroopa sõltuvust teistest riikidest ja toorainetest. Seal meil on samamoodi ühiseid huvisid ja muresid. Nii et kindlasti tuleb huvitav visiit talle.
Ja ma arvan, et see on ka piirkonnale kindlasti kasulik, sest Euroopa toel tegelikult ka neomagnetitehas on siia tulnud. Esimeses järgus töötab umbes 300 inimest ja kui kunagi tuleb järgmine järk, siis öeldi, et ligi 1000 inimest läheb sinna tööle. Seda öeldi juba avamisel ka, nii et ma mingit uudispommi siin ei lõhka.
No vot. Ja lõppu ütlen lihtsalt kaks lauset. Sellest Euroopa Liidu sõnumirakenduste määrusest oli täna lehes lugu, hommikul.
Küsisime järgi ja ma arvan, et siseminister võib seda vajaduse korral täpsustada, aga ajakirjanduses on nagu vale lause olnud. Ei ole kindlasti kohustuslikku isikutuvastust, ei murta krüpteeringuid, ei loeta sõnumeid. Seda ütleb ka Euroopa Liidu õigusakt. Ja Eesti valitsuse seisukoht on kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokku lepituga, nii et meie positsioonid on kaitstud. No vot. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Mina räägin täna tehisarust. Eile andsime ülevaate koos TI-Hüppe sihtasutusega meie TI-Hüppe programmi kulgemisest.
Kuna ta nüüd augustikuust on toiminud, siis tänase seisuga on olukord selline, kus pooled õpetajad osalevad nn õpiringides, igas koolis on TI-Hüppe programmi eestvedajaga olemas õpetajate õpiringid.
Õpetajad katsetavad, õpetajatel on olemas litsentsid, emba-kumba siis, kas neil on ChatGPT litsents või Google Gemini litsents. Õpetajad oma ainetes ja õppimise planeerimisel kasutavad ja nendes õpiringides reflekteerivad, planeerivad uuesti selle tehisaru kasutamist.
Huvitav ja positiivne on see, et iga viies õpetaja praegu juba oma töös tehisarvu kasutab. Õpilaste esimene koolitus oli eile. Nimelt, gümnaasiumiõpilased, 900 õpilast, said eile koolituse kella kahest seitsmeni. See koolitus on ka järelvaadatav, saab vaadata, mida siis õpilastele tehisarust räägiti. Selles koolituse programmis praegu osales 90 kooli, nii et Eestis on TI-Hüppe programm väga aktiivselt käima läinud.
Ka rahvusvaheline huvi selle vastu, mida Eesti teeb, on väga suur, kuna meie teadmised, mida me sellest programmist ammutame, on unikaalsed.
Selliseid teadmisi väga paljudes kohtades ei ole, kuna Eesti TI-Hüppe programmile on juurde ehitatud ka teadusrühm, kes monitoorib ja jälgib seda, mis programmi raames toimub ja sealt ka teadusvaldkonna jaoks olulist teadmist genereerib. Nii et tegemist on väga innovatiivse algatusega ning paljud riigid vaatavad meie poole, et kuidas meil sellega läheb.
Aga tehisaruga seonduvalt on järgmisel nädalal Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu, kus ma Eestit esindan teadusministrite tasandil 9. detsembril. Seal konkurentsivõime nõukogu istungil on päevakorras Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtete ehk Euroopa EuroHPC määruse muudatused. Need on suured andmetöötluskeskused, mida Euroopas rajatakse juba aastast 2021.
Kogu selle initsiatiivi eelarve Euroopa tasandil on seitse miljardi. Peaminister juba tegi sissejuhatuse sellesse teemasse, aga selle määruse arutelud hakkavad toimuma teisipäeval Brüsselis. Ja ma räägin sellest selle tõttu, et Eestile on see üsna oluline, kuidas seda määrust muudetakse.
Praegu on selline olukord: konsortsiumeid on Euroopas võimalik moodustada selleks, et suuri andmetöötluskeskusi rajada. Aga nende konsortsiumite reeglistikud ei ole paigas ja paljudel juhtudel on tegemist olukordadega, kus suured riigid suudavad neid keskusi rajada loomulikult koos oma vahendite ja ettevõtluspartnerlusega oluliselt intensiivsemalt ja väikeriikidel on oluliselt keerulisem roll seal andmekeskustes osaleda.
Ja nüüd see muudatus, mida Euroopa Liit ette valmistab, on selline kompromisstekst, kuhu saadi sisse ka Eesti jaoks väga oluline punkt, mis lubab taristu rajamist hajusa arhitektuuriga ehk siis võimaldada gigatehase konsortsiumi osalist taristu paigutamist ka teistesse riikidesse. Meie huvi oleks siis see, et osa sellest gigatehase konsortsiumi taristust paikneks Eestis.
Seetõttu Eesti seda muudatusettepaneku kompromisslahendust toetab. Kompromissina nõustusime ka sellega, et konsortsiumis olev hääleõigus sõltub riigi rahalisest panusest.
Eks see paneb väiksemaid riike natukene nõrgemasse positsiooni, aga me tunneme, et meie jaoks on olulisem see, et nendel konsortsiumitel, nende andmetöötluskeskustel oleks võimalik hajusarhitektuuri kasutada.
Nüüd, Eesti on siis aastaid läbi rääkinud potentsiaalsete konsortsiumitega, kus me nendes andmetöötlustehastes osaleksime. Nagu te teate, meil oli pikad läbirääkimised Poola, Läti ja Leeduga, Poola juhitud tehisaruprojekti konsortsiumiga, aga tänaseks on Eesti nendest läbirääkimistest loobunud. Seda põhjusel, et pakutud mudel, mida Poola juhtimisel pakuti, just nimelt seda hajusarhitektuuri ei pakkunud.
Poola ettepanekus oli keskne roll tugevalt tsentraliseeritud arhitektuuril, mis ei oleks võimaldanud arendada ka Eestis kohalikku arvutusvõimekust ega taganud tegelikult ka riiklikku kontrolli meie enda tundlike andmete töötlemise üle, mis selles andmetöötluskeskuses on.
Ja kuna Eesti huvi on selgelt suunatud lahendusele, mis toetaks meie teadusettevõtete ja ka keelepõhiste mudelite arengut, tegi Eesti otsuse, et me suunasime oma läbirääkimised nüüd Poola konsortsiumi pealt läbirääkimistele Soome konsortsiumiga, mida juhib Nokia. Nokia juhitud konsortsiumi puhul on siis tegemist sellega – tänaseks on nad seda kinnitanud –, et nad on valmis läbi rääkima hajusarhitektuuriga andmekeskuse loomiseks.
Ja see on Eestile huvides ainuke põhjus, miks me tõstsime ennast Poola konsortsiumist üle Soome konsortsiumisse. Sinna on üle tulnud läbirääkimistesse ka Läti.
Ja see on meie jaoks strateegiliselt oluline, et meie teadlased, ettevõtted ja ka riigisisesed andmekogud oleksid sellises turvalises arvutusvõimekuses, kus me füüsiliselt saaksime ka tegelikult seda kontrollida.
Taustainfoks võib-olla nende gigatehaste puhul ja Eesti huvide puhul nii palju, et tänane Eesti riigisisene arvutusressurss on ligikaudu 214 graafikaprotsessorit. Samas, kui meie nii-öelda analüüsiplaanide järgi meie vajadus aastaks 2030 kasvab juba 11 600 graafikaprotsessorini. Nii et kui me tahame tehisarvu kasutada intensiivselt ja aktiivselt ka nt meie avalikus halduses, siis me [seda teha ei saa, sest] praegune arvutiressurss või arvutusressurss on üliväike Eesti jaoks.
Ainuüksi teaduse ja avaliku sektori vajadus on sellest 11 000-st üle 2000. Aga ka ettevõtete vajadus on nagu väga suur, nii et igas mõttes on Eestil ülioluline nendes gigatehase projektides osaleda ja selle tõttu on Soome läbirääkimised meile prioriteetsed.
Ja miks on lokaalne võimekus vajalik? Miks me seda hajusat arhitektuuri vajame? Eestis asuv tehisarutaristu annab meile võimaluse kasutada riigi andmekogusid, me saame sinna sisestada ka tundlikumaid andmeid, sh turvaliselt riigipiiride seest ehk töödelda neid andmeid ja arvutusvõimekust riigipiiride sees kasutada.
See suurendab loomulikult meie küberturvalisust ja tagab ka seda, et kriisiolukorras ei sõltuks Eesti välismaisetest taristutest ega teenusepakkujatest. Ettevõtete jaoks tähendab see stabiilset ja kiiret ligipääsu arvutusressursile ja mis võimaldab arendada tööstus- ja teenusinnovatsiooni. Just nimelt Eestis, et mitte viia seda välismaale.
Tänapäevase mittehajusa arhitektuuri puhul kipuvad ettevõtted liikuma välismaale, kus need arvutusvõimekused on suuremad, sest taristu füüsiliselt asub seal ja seal on ka küberturvalisuse küsimused paremini ettevõtete jaoks lahendatavad.
Informatsioon on siis see, et teisipäeval on see hääletusel komisjonis, teadusministrite nõukogus, ja meie jaoks on Euroopa tasandil olnud soodsam areng see, et me saame selle hajusa arhitektuuriga lahendustesse minna. Räägime täna läbi ka Soomega konsortsiumi loomise. Aitäh!
Juhataja
Rahandusminister Jürgen Ligi, palun!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Kõigepealt kiitsime heaks riigivara seaduse muutmise eelnõu. Eesmärke on siin mitu, aga laias laastus me viime selle seaduse kooskõlla uuendatud osaluspoliitikaga. Seejuures me vähendame bürokraatiat ja korrastame riigi kui omaniku rolli ja tugevdame tegelikult vastutust.
Selle viimases on heaks kiidetud põhimõte, et [ministeerium kui] osaluse valitseja saab edaspidi ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja, kelleks peab olema ametnik, [riigi] äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta.
Sellel on muidugi pikem taustalugu. Nimetamiskomitee üks nõrk külg oli see, et omanikult sai vähe nõuda, kui valikud olid halvad, aga omaniku otsene puutumus äriühinguga on tegelikult hädavajalik, et seal ära hoida asju, mida seal vahel on juhtunud.
Nüüd, osaluse valitsejale antakse ka selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi materjalidega ning tõstetakse siseauditi kohustuse lävendit. Siseauditi kohustusega äriühingute arv ei muutu, kuid siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le selle muudatuse tulemusena.
Ja see tingimus on, et need sihtasutused kasutavad valitseva ministeeriumi siseauditi üksust. Võiks öelda, et see on bürokraatia poolest lihtsustumine, aga mitte kvaliteedis järeleandmine.
Rahandusministeeriumi puudutab asi näiteks sedapidi, et kohustus olla esindatud paljude sihtasutuste nõukogudes langeb 59-lt 20-le. See vabastab meil hinnanguliselt 600 töötundi aastas.
Nii, aga suurema aruteluteemana veel olid Eesti seisukohad Euroopa pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Peaminister seda juba tutvustas põgusalt.
Mis need meie hoiakud on? Kõigepealt, me oleme nõus eelarve mahu kasvuga ligi kahele triljonile ja põhjendame seda mitte sooviga rohkem kulutada, vaid üleeuroopaliste kohustustega, kus meil eraldi on, tõstaks esile, kaitseinvesteeringute ja kosmose teema kulud suurenevad senisega võrreldes viis korda, sõjalise liikuvuse rahastus kümme korda, see on meile hästi oluline taristu uuendamiseks ka olnud, arvestades ka meie asendit. Ühenduste rahastamine suureneb peaaegu kolm korda. Eriti oluline on see Rail Balticu ning lisaks uute energiaühenduste ja olemasolevate parema kaitsmise jaoks.
Julgeolekupiiri halduse ja siseturvalisuse eelarve kasvab samuti kümme korda. Meie prioriteet on kindlasti julgeolek, Ukraina ja ühendused. Ja see meile kõik sobib.
Mis on meie jaoks suurim puudujääk praegu selles pakkumises, mida Euroopa Komisjon on teinud? See, et piiririikidele ei ole rahaliselt kaetud neid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis on paratamatud. Sellest on juttu olnud ja Euroopa on väga hästi defineerimas meid kui ikkagi oma piiriala, mitte kui meie mingit kohalikku huvi. Aga rahaline kate on siin jäänud ebapiisavaks ja täpsemalt määratlemata.
Me oleme oma seisukohtades, nagu see varemgi on olnud – ma võin rääkida nüüd üle-eelmisest perioodist pigem, aga ikkagi –, Euroopa-kesksed. Kõik need asjad, mida me prioriteetidena nõuame või esile tõstame, on tegelikult Euroopa vaade, et Euroopa oleks ühendatum, kaitstum ja konkurentsivõimelisem ning vastaks uue aja nõudmistele paremini. Need on asjad, mida tuleb teha kindlasti Euroopa tasemel ja rahvusriikide tasemel neid teha ei ole nii tõhus.
Ja me soovime ka, üldiselt on see meie Eesti osa, mis on praeguses ettepanekus määratletud, kuus ja pool miljardit. Tuleb küll rõhutada, et netomaksjad selle peale aplodeerinud ei ole, mis on ootuspärane, nii et läbirääkimised jätkuvad ja kõik summad on praegu pigem prognoos – seni, kuni nad on ainult Euroopa Komisjoni ettepanekud.
Ja me soovime ka lisaks näiteks tagada paindlikud tingimused riigi prioriteetide elluviimiseks ja saavutada suurem Euroopa Liidu toetusmäär, kui on pakutud 60%.
Loodetavasti see puudutab ja kõnetab ka teisi riike, kellel eelarve seisud on veel kehvemad kui meil. Aga regionaalselt eriti on sellised ettepanekud hästi põhjendatavad.
Ja riiklikule eraldisele, mida sai nimetatud, kuus ja pool miljardit praeguse seisuga, lisandub ühistest konkurentsipõhistest fondidest. Me prognoosime seda Eesti võimalust seal umbes 4,4 miljardile.
Märksõnad on siin Rail Baltic ning kaitsetööstuse, puhta tööstuse, energiaühenduste, kriitilise taristu, õpirände, teaduse, innovatsiooni ja digivaldkonna vajadused. Kõik need on tegelikult väga üleeuroopalised, mitte väga kohalikud asjad ja sellepärast me seisame nende eest. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Siseminister Igor Taro, palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tervist! See on kõik väga positiivne, mida rahandusminister praegu rääkis sisejulgeoleku valdkonnas, mis puudutab Euroopa rahastusplaane. Vahendite hulk suureneb seal.
Eelmisel nädalal osalesin ka Euroopa elanikkonnakaitse koalitsiooni kokkusaamisel, kus kinnitasin, et Eesti väga toetab ka Rootsi ettepanekut, et NATO kõrval võiks toimuda selline elanikkonnakaitsealane formaat, et seda poolt laiast riigikaitsest ka ei unustataks ja sinna läheks rohkem vahendeid. Eesti jaoks on see väga tähtis, et me seda lünka täidaksime.
Aga nüüd põhiteema juurde. Mul on väga hea meel, et valitsus tegi täna väga olulise ja väga jõulise otsuse, millega kinnitatakse see põhimõte, et lähisuhtevägivalla ohvrid peavad saama tõhusat ja kiiret kaitset.
See viibimiskeelu eelnõu esitamine riigikogule on väga tähtis samm, suurepärane samm. See oli nagu üks väike päikesekiir praegu selles sügis-talvises kaamoses, selles tumedas teemas, mida lähisuhtevägivald kindlasti on.
See eelnõu ei tulnud emotsiooni pealt, see eelnõu on tulnud ikkagi praktika ja teadmispõhise lähenemise pealt. Eile olin näiteks terve päeva Kohtla-Järvel, suhtlesime politseinikega, küsisin piirkonna politseinike grupis, et mis on see asi, mis neile kõige rohkem tööd annab. Lähisuhtevägivald, täiesti vaieldamatult.
Ja kui me võtame näiteks eelmise nädalavahetuse statistika, 116 erinevat kuriteoteadet, vargused jne, ning ja seal kõrval 113 teadet lähisuhtevägivalla kohta. See on kohutav, see on jube suur probleem, mida tuleb jõuliselt lahendada. Ja see on igapäevane võitlus, mida politsei peab, see ei ole tulnud kusagilt ühest juhtumist.
Kaks kuud tagasi me selle eelnõu kooskõlastusringile juba esitasime. Toona läks see arutelu alguses natukene n-ö valelt jalalt, algas valesti. Ja mul on väga kahju, et selleks oli vaja kahte hukkunut ja ühte inimest, kes pidi oma elu eest võitlema, et me saaksime selle arutelu lõpuks nagu selle päris sisu peale.
Aga õnneks on kõik sellest teemast nüüd paremini aru saanud, miks see oluline on. Viibimiskeeld on kõige tõhusam meede politsei jaoks praegu, see 72 tundi on viis, kuidas ohvrit kõige kiiremini ja kõige paremini kaitsta ning aidata ta sellest vägivallaringist välja.
See 72 tundi ei olnud ka juhuslik, sellest oleme rääkinud. Kui asjad juhtuvad pikkade pühade, pikkade nädalavahetuste alguses, siis see on see maksimummäär, mis võimaldab ohvril ka abi saamiseks pöörduda, ennast koguda, teha vajalikud otsused.
Jah, see ei lahenda kõike. See ainus meede ei lahenda kõike, see annab küll politseile väga vajaliku tööriista, mida neil oli tarvis, mille pärast nad on ministeeriumis ammu pöördunud.
Ja ma väga tänan PPA inimesi, ma väga tänan kõiki huvikaitseorganisatsioone, kes ka sel teemal kaasa mõtlesid, kellega koostöös see eelnõu tegelikkuses ju sündis.
Aga selle teemaga tegelemist tuleb jätkata, esmaspäeval on suur ümarlaud ametite tasandil, PPA, huvikaitseorganisatsioonid ja kõik vajalikud osapooled on seal koos, et edasi mõelda, kuidas tegutseda, sest lähisuhtevägivalla probleemi lahendamine ei ole ainult politsei asi, seal on ennetust, seal on järeltegevusi. Nii et see läheb ühest ministeeriumist väljapoole ja seal on väga vaja tihedat koostööd.
Ma muidugi tänan ka justiitsministrit ja ministeeriumi huvitava diskussiooni eest. Arutelu on ikka vajalik õigusloome protsessis. Kindlasti me hoiame kinni alati õigusriigi põhimõtetest, aga ainuüksi juriidilised pikad arutelud meil ju ohvreid ei aita.
Tegelikult me peame ühel hetkel ikka jõudma nende konkreetsete otsusteni, mis ikkagi ohvrit abistavad. Ja siin ma ütlen küll, et me ei saa panna kaalukausile siis ohvri ja kallaletungija õigusi ning öelda, et noh, kohtleme neid nagu ühtemoodi. See on minu meelest täiesti vastuvõetamatu.
Me võtame prioriteediks ikkagi ohvrite kaitse. Ja loomulikult, kõigi osaliste menetlusõigused saavad ka tagatud, politsei tegutseb proportsionaalselt, nii nagu ta on alati tegutsenud, ja sellepärast on nende usaldusreiting ühiskonnas väga hea.
Nii palju siis sellest. Tegime veel paar otsust. Täna valitsus kinnitas ka Euroopa Liidu sisekaitse- ja justiitsküsimuste nõukogus meie seisukohad selle kohta, et Eesti toetab rändesurve all riikide abistamiseks solidaarsusreservi loomist järgmiseks aastaks vähendatud mahus.
Meie panustame, oleme nõus panustama rahaliselt ja siis alternatiivsete meetmetega, tehnikaga, ekspertidega. Ümberpaigutusest me osa ei võta ehk siis inimesi me vastu ei võta siia.
Ja tänu meie väga konstruktiivsele ja asjalikule positsioonile oleme me suutnud komisjoniga kokku leppida, et ka meie materiaalne panus väheneb 50%. Oleme suutnud sellise asja välja rääkida.
Ma arvan, et me oleme hästi kaitsnud Eesti huvisid ja samas olnud solidaarsed teistega. Me ei osale ümberpaigutamise ja humanitaarsel põhjustel vastuvõtmise kavas järgmistel aastatel, arvestades Ukraina põgenike suurt arvu Eestis. Nende küsimustega ma tegelen Euroopa tasandil järgmise nädala alguses.
Ja lõpuks veel ühest teemast, mis puudutab ohuteavitust. Võib-olla olete märganud, juba saanud testiteavitusi Eesti riigiäpist ja äpist Ole Valmis täna hommikul mitu korda. Päästeamet koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga testivad nende äppide olulisi funktsioone ja see testimine toimub kella neljani, neid teavitusi võib tulla veel.
See on siis sissejuhatus 10. detsembriks, kui meil toimub suurem ohuteavitussüsteemi testimine ehk see sireenisüsteemi kordustest. Ja see toimub kella 15–15.10, nii et seal ei ole mõtet stopperiga mõõta, et kes mis kell siis heli kuuleb. Esimese testi mõte on läbi proovida, kas see tehniline lahendus töötab, siis vaadatakse, kuidas see töötab 10 minuti jooksul. See test kindlasti toimib, toimivad ka teised teavitused läbi äppide, samuti läbi ringhäälingukanalite peaksid ilmuma ribad vastavalt ja SMS-i kasutatakse ainult eelhoiatuseks, et tegu on testiga.
Nii nagu eelmine kord, samamoodi SMS tuleb mõned tunnid varem, lihtsalt kõikide teavitamiseks, et selline test toimib, see on tema funktsioon. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on küsimusi? Kui küsimused on, siis mikrofoni kaudu, nimi, toimetus ja kellele on küsimus suunatud. Aitäh!
Maria-Ann Rohemäe, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus hasartmängumaksu kohta peaministrile ja siis ka Kristina Kallasele.
Küsimus on selline. Mart Võrklaev viitas intervjuus ERR-ile, et kui seda seadust ei oleks vastu võetud, siis väidetavalt ähvardas Tanel Tein, et koalitsioon võib kukkuda. Kas see on õige? Seda esiteks.
Ja teiseks, kuidas te suhtute sellisesse ähvardustega poliitika ajamisse?
Kristina Kallas
Ma võin alustada. Mina küll ei tea, et niisuguseid ähvardusi oleks keegi kuskil kellelegi esitanud. Ei kinnita sellist asja, kindlasti mitte.
Kristen Michal
Ma kinnitan jälle, mida Kristina on öelnud.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus. Kui rohkem pole, siis asume intervjuude juurde. Aitäh!
