Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=YOYDbG-XobE
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Valitsus pidas selle aasta esimese istungi ja nüüd pressikonverentsil räägivad teile olulisematest teemadest peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning välisminister Margus Tsahkna.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa, tervist! Head uut aastat kõigile!
Head ajakirjanikud, vaatajad, kõik inimesed, loodame siis, et algav aasta on eesti rahvale, Eesti inimestele õnnelik ja edukas.
Ütleme nii, tagasivaates ütleme ausalt, paljudes aspektides, kõiges, mis 2025. aastal, ma tunnistan, mina seda igatsema ei jää. Küllap inimestel oli ka erinevaid positiivseid sündmusi. Aga maailm oli ikkagi kaunis ebakindel. Nii et loodame, et järgmine aasta on parem, ja meie regioonis ka kindlasti.
Nüüd, võib-olla viiest suuremast asjast.
Kõigepealt, esimene, mis on positiivne uudis. Nimelt, sellest aastast siis hakkas kehtima ajaloo suurim tulumaksulangetus.
Ja nüüd, kus me oleme teinud maksusüsteemi või tegime üheskoos tegelikult maksusüsteemi ühetaoliseks ehk triikisime selle maksuküüru siledaks tagasi, mis inimkeeli tähendab seda, et kõigil on ühetaoline tulumaksuvaba miinimum, see tähendab seda, et peaaegu 90%-l protsendil tööealistest inimestest jääb rohkem raha kätte.
Ja noh, ütleme keskmine palk on võib-olla kõige parem võrdlusalus. Keskmise palga puhul tuleb umbes üks kuupalk aastas juurde ehk 13. palk. Seda on päris palju. Ja kellel on veel avaldused tegemata – ma mäletan siin ka ajakirjanike debatti, nad läksid ise kontrollima, kuidas nende avaldused on tehtud –, kellel kuulajatest-vaatajatest on veel avaldused tegemata oma tööandjatele, neil tasub kindlasti teha. Sättige oma rahaasjad siis teile endale sobival viisil ära.
Majandus. See tähendab tervikuna, et kui see maksulangetus on 780 miljonit, siis päris palju sellest jääb ka majandusse. Kui vaadata nüüd prognoose, siis ilmselt sellisest hallist suusailmast, kus me oleme oma majandusega olnud, hakkame vaikselt välja liikuma.
Eelmisel aastal väike ja armas majanduskasv algas, sellel aastal on see prognoositud suurem. Ja kui vaadata kommertspanku, keskpanka ja erinevaid ennustajaid, siis majanduskasvu prognoositakse sinna kahe-kolme protsendi kanti – sellega me ilmselt oleme oma regiooni üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi.
Leedul läheb kindlasti hästi, Rootsil läheb hästi ja pöialt hoiame kindlasti Soomele ja Lätile ka, oma partneritele. Nii et ütleme, et veidi optimismi siin aasta alguses kindlasti on kohane.
Teine, mis on kindlasti hea, on see, et inflatsioon ehk hinnatõus hakkab taanduma, seda on ka erinevad ennustajad kirjeldanud. Eelmise aasta kõrge hinnatõus ja eelnevate aastate kõrge hinnatõus hakkab taanduma, nii et loodetavasti hinnatõus jääb ka selliseks, nagua prognoosid näitavad – umbes kahe-kolme protsendi kanti.
Ma arvan, et see on päris oluline, sest oleme ausad, kõrget hinnatõusu on kõigil ebamugav taluda, eriti kui ajad on keerulised. Ja tunnistan, et vaatasin ka Postimeest, seal oli eraldi selline prognooside edetabel ära toodud, kes kõige täpsemalt prognoosis eelmisel aastal ja kes sellel aastal. Ütleme nii, et ma tunnistan, et ma hoian Postimehe toimetuse ennustajatele seekord pöialt – võib-olla mitte alati ei ole hoidnud, aga seekord hoian –, sest nemad prognoosisid kolm ja pool protsenti majanduskasvuks. Nii et ma loodan, et Postimehe optimistid hoiavad aasta lõpuni seda tooni, et majandus sellisel kujul kasvab. Vaatame siis, kuidas läheb.
Nüüd maailmast laiemalt. Pariisis kogunes just seesama Ukraina tahtekollektsioon, mis on moodustatud Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhtimisel. Tegemist on laia koalitsiooniga, mille eesmärk on toetada Ukrainat, seal on 35 riiki koos. Ja see on väljapool Euroopa Liitu samamoodi, seal on näiteks Türgi, Jaapan, Kanada ja paljud teised. Selle tegevuse eesmärk on ikkagi jõuda õiglase kestvuse rahuni.
Noh, eks seda on avalikkuses palju arutatud ja rahvusvahelises meedias ka. Ma arvan, et praegune protsess on üks kõige tõsisemaid. Ja seda öeldes me ju peame meeles pidama, et neljandat aastat käib Euroopas suurim relvastatud konflikt peale teist maailmasõda. Neljandat aastat see käib, varsti jõuame viiendasse. Ja noh, ma ütlen, et need pingutused praegu, kui ühel pool lauda on nüüd Euroopa, Ukraina, kes on alati ühel pool lauda olnud ja ka Ameerika Ühendriigid, on minu meelest tõsised, loodetavasti viivad ka tulemusteni.
Ukraina õiglase ja kestva rahu üks eeldusi on paigas olev või paikapidav julgeoleku garantiide süsteem. Ja kui seda püüda lihtsustatult kirjeldada, siis esimene kaitseliin on ikkagi Ukraina enda tugev kaitsevägi, see tähendab seda, et Ukraina kaitsevägi on ise varustatud kõige sellega, mida on vaja, pluss väljaõpe, pluss muud võimalused.
Teine on ka tahtekoalitsioon. Ka meie valitsusena oleme öelnud, meie osaleme tahtekoalitsioonis ühe esimese riigina kompaniisuuruse üksusega. Selleks tuleb kindlasti parlamendi mandaat küsida. Tahtekoalitsiooni ülesanne on tagada, et rahu püsib, et Ukraina armee saab väljaõppe, vajaliku varustuse ja kõik muu, mis käib sinna juurde.
Kolmas on Ameerika tagatis, US backstop, nagu seda rahvusvaheliselt [nimetatakse]. Ja see viimane on nüüd, ma ei tea, kui ajaloos kerida tagasi u kuus kuud või aasta, tegelikult oli ju mingisugune sellise ükssarviku mõõtu küsimus, selles komplektis julgeolekugarantiid ei olnud, et ameeriklased oleks sellest osa.
Nüüd on ameeriklased välja öelnud, et Trumpi administratsioon näeb ennast Ukraina julgeoleku tagajana. Eks detailide ja sellega, millisel viisil see täpselt toimub, millega nad panustavad, tuleb teha veel väga-väga palju tööd väga nutikatel inimestel väga erinevates pealinnades.
Aga see on väga põhimõtteline hoiak, et Ameerika on sellest osa. See tähendab seda, et see Pariisi kohtumine, kus laua taga olid nii eurooplased, ukrainlased kui ka ameeriklased, ikkagi kirjeldas ära selle, et kaitseväelased ja kindralid suudavad väga hästi planeerimisega tegeleda.
Nüüd peavad edasised sammud olema ikkagi järgmised: Venemaale surve hoidmine ja surve lisamine, et nemad saada selle plaaniga nõusse, mitte jääda jälle ootama, milliseid vimkasid Venemaa siis tee peal viskab.
Nii et loodame, et siis see aasta toob kas selles protsessis või mis tahes muus protsessis ikkagi tulemuse. See arhitektuur, mida ma kirjeldasin, võiks olla see julgeoleku tagamise arhitektuur. Ja meie vaatest ikkagi väga palju maailma ebakindlusest ja siinse regiooni ebakindlusest ka majanduses keerulisest olukorrast on tingitud just sellestsamast sõjast.
Kui nii-öelda luua tulevikupilti, siis kindlasti tasub märkida, et ega see ei tähenda seda, et Venemaa oma eesmärke muudaks, isegi kui need sunnitakse praegu rahule. Vene režiimi eesmärk kindlasti on hoida ennast võimul, teha kõike selleks, et inimesed vabalt ei küsiks küsimusi, ei toimetaks. See ei ole demokraatlik riik.
Nii et seetõttu isegi kui me saavutame püsiva rahu – ja loodetavasti Ukraina tingimustel –, siis see tähendab ikkagi, et ka Eestil tuleb olla kaitses tugev, investeerida edasi, et tunda ennast kindlana ja mitte muretseda. Nii et sellega me tegeleme samamoodi, et panustada kaitsesse.
Ja kaitse juurde, nüüd valitsuskabineti ja valitsuse arutelude juurde. Kaitse teemal oligi meil üks selline pikem debatt, sellest on ka avalikkuses räägitud. See puudutab riigikaitseliste ehitiste rajamise kiirendamist.
Selleks muudetakse ehitusseadustikku. Leppisime põhimõttelise arusaamise kokku, detailidega kaitseministeerium veel töötab, kas siis sellel või järgmisel nädalal saab valitsus selle otsuse langetada. Seal on mõned detailid, mis tuleb paika saada.
Aga üldjoontes on ikkagi mõte selles, et julgeolekurajatised saavad kiiremini valmis. Sest oleme ausad, kui olukord on keeruline, siis eeldada, et julgeolekuvajadused, mis tihtipeale kerkivad ootamatult ja kiiresti, saavad tavapärases menetluses alati lahendatud, ilmselt ei ole realistlik, see ei ole ka tervemõistuslik. Ma arvan, et Eestis saavad kõik sellest aru.
Ja see tähendab seda, et kui me teeme mõne kaitseotsuse, lepime midagi kokku, siis me suudame selle ka ellu viia, mitte me ei jää seda lõputult ootama. See tähendab seda, et lõikame bürokraatiat vähemaks ja hakkame asju lihtsamalt tegema.
Praktikas tähendab see seda, et kaitseministri ettepanekul ohuhinnangu alusel määratakse, milline hoone on riigikaitseline ehitis. See võib olla ehitis, mis tahes strateegilist kaupa tootev tootmishoone, näiteks laskemoonatehas. Ja see tähendab seda, et selliste hoonete puhul planeerimisseadust ei kohaldata.
Ära võib jätta keskkonnamõju hindamise, erand on Natura alad, kus see hindamine jääb, ja esitama ei pea ka metsateatist, aga metsaraiel tuleb ikkagi raadamistasu maksta.
See kehtib erinevatele süsteemidele, näiteks side-eelhoiatussüsteemid, sõjalise väljaõppe, harjutusväljade, lasketiirude puhul, sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele.
Ja kõik muud load, mis puudutavad ehituskeskkonnalube, tuleb endiselt saada. Aga jah, reeglid lähevad lihtsamaks.
Sinna juurde tuleb ka vaidluste kiirem lahendamine. Kohtutes võetakse eesmärgiks või seal lepitakse kokku, et need seotud vaidlused peaksid lahenema nelja kuu jooksul, erandina kuni kuue kuuga, et need ei jääks lõputult venima, sest vastasel korral, endiselt, kui meil on vaja julgeolekuvajadusi arvesse võtta, midagi teha, siis ei saa lõputult selle üle vaielda ja sel juhul üldiselt jäävad kõik eesmärgid täitmata.
Nii et see on kindlasti oluline regulatsioon. Kui parlament nüüd nädala pärast koguneb või järgmisel nädalal koguneb, siis loodetavasti järgnevatel nädalatel saame selle parlamendi arutelule saata, sest parlament on seadusandja, ja siis saab edasi toimetada.
Teine selline, ütleme, oluline asi, mis me täna kokku leppisime, on riigihangete seaduse muutmine.
Riigihangete on Eestis väga tihti debateeritav teema. Üldiselt on teatav hulk konstante Eestis: kirutakse ilma, valitsust ja siis riigihankeid. No vot, riigihanked me nüüd teeme lihtsamaks, nii et ühte asja on ilmselt tulevikus vähem kiruda.
See tähendab seda, et süsteem muutub lihtsamaks, see puudutab peaaegu pooli riigihankeid, hankemenetluse aeg lüheneb, piirmäärad kasvavad, asju saab hakata lihtsamalt tegema. Eks see on olnud paljude nii ettevõtjate, omavalitsejate kui ka hangete korraldajate nagu huvi, et reeglid saaksid lihtsamaks.
Nii et see on kindlasti väga positiivne muutus, mis jälle peegeldab seda, mis on üks selle valitsuse südameasi olnud: kõiki reegleid tuleks teha lihtsamaks, et majandus kasvaks, et ettevõtjatel oleks lihtsam ja et inimestel oleks lihtsam asju ajada.
Ja viimane punkt, mida me jõudsime ka arutada, on bürokraatia vähendamine regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.
Loobume näiteks nõudest, mille üle siin kunagi pikalt debateeriti, nimelt, et toitlustusettevõtted peavad menüüs näitama näiteks liha päritoluriiki. Sellest nõudest me loobume.
Vähenevad erinevad kontrollid, PRIA, Põllumajandus- ja Toiduameti tehtavad järelevalvekontrollid. Suurtes farmides igat looma enam eraldi ei kontrollita, vaid lähenetakse valimipõhiselt. Nii et on suur hulk mõistlikke otsuseid.
PRIA ja PTA ehk põllumajandus- ja toiduamet hakkavad kasutama erinevat seiret, muuhulgas satelliitseiret, tehisintellekti. See hoiab ka põllumeeste aega kokku, sest teatud taotlused saab veel täita, sama asja ei pea uuesti täitma.
Nii et ma ütleksin aasta alguse kohta, et elu läheb kõvasti lihtsamaks ja loodetavasti ka paremaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast ja head juba alanud aastat!
Mina annan tänasel pressikonverentsil informatsiooni hariduse teemadel, mul on kolm teemat.
Valitsus kinnitas määruse, millega reguleeritakse käesoleva aasta, 2026. aasta õpetaja palga alammäära. See aasta õpetajate palga alammäära mõttes algab teistmoodi kui varasemad aastad, sellepärast et riigikogus on vastu võetud ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille tulemusel meil kehtestub kolm erinevat alammäära ühe alammäära asemel, nagu seni on olnud.
Karjäärimudel, mis 1. märtsist rakendub, sisaldab õpetajate nelja karjääriastet, millel on erinevad alammäärad.
Õpetaja ja alustava õpetaja karjääriastmel olevate õpetajate [palga] alammäär on 2026. aastal 1970 eurot, võrreldes möödunud aastaga see tõuseb 8,2 protsenti.
Vanemõpetaja ametiastmel olevate õpetajate palga alammäär on 2167 eurot. Ja meisterõpetaja ametiastmel olevate õpetajate palga alammäär on 2561 eurot.
Nüüd nendele palga alammäära astmetele lisandub Ida-Virumaal töötavatele õpetajatele veel omakorda 1,5-kordne koefitsient, mis tõstab nende palga käesoleval aastal kõvasti üle 3000 euro.
Lisaks alammäärale eraldatakse koolipidajatele ka palkade diferentseerimiseks eraldi lisapalgafond, mis 2026. aastal suureneb siis 22 protsendini, ehk siis kaks protsenti see kasvab. See on mõeldud nii nende erinevate alammäärade väljamaksmiseks kui ka õpetajate palga suuremaks diferentseerimiseks, tulenevalt kas või näiteks eesti keele lisaõppe vajadusest, mis õpilastel võib koolis esineda.
Nii et iga õpetaja ametikoha kohta kohalikele omavalitsustele ja ka riigile makstakse palgafondina raha brutopalgana 2403 eurot iga õpetaja ametikoha kohta.
Selle aasta 1. märtsist rakendub õpetajate karjäärimudel. Need kolm erinevat alammäära hakkavad kehtima. Alustava õpetaja karjääriaste on oluliselt laiem. Riigikogus on tehtud mitmeid muudatusi selle kohta, nii et alustava õpetaja [palga] alammäär ja õpetaja [palga] alammäär kehtib kõigile neile, kes koolis töötavad õpetajana, kellel on kõrgharidus, kes õpivad või õpivad õpetajakoolituses ülikoolis või omavad magistrikraadi, õpetajakutset veel ei oma, kuid loodetavasti selle lähiajal endale teevad.
Alammäär ei kehti nendele, kellel kõrgharidust ei ole, kes õpetajaametit omandavad või nendele, kellel on kõrgharidus, aga puudub õpetaja kvalifikatsioon ja kes ei õpi õpetajakutse saamiseks ülikoolis.
Nii et need on kaks suurt muutust, mis käesoleval aastal õpetajate töötingimusi ja õpetajate palka puudutavad.
Kordan veel üle, kolm erinevat alammäära: õpetajale ja alustavale õpetajale, vanemõpetajale ja meisterõpetajale. Karjäärimudel rakendub käesoleva aasta 1. märtsist kõikidele õpetajatele üle Eesti.
Sooviksin kommenteerida natukene ka seda teemat, mis on nüüd juba eelmise aasta lõpust alates tähelepanu köitnud. See puudutab venekeelsete koolide lõpetajate eesti keele oskuse taset.
See on väga tänuväärne, et see on tegelikult tähelepanu saanud, kuigi ta on tähelepanu saanud juba viimased 30 aastat. Kahjuks ka aastal 2026 tuleb selle teemaga tegeleda, sellepärast et olukord ei ole oluliselt paranenud võrreldes 10, 15 või 20 aasta taguse ajaga.
Vaatasin üle 2025. aasta kevade põhikooli lõpueksamite tulemused, eesti keel teise keelena, kus on seatud riigi õppekavas ülesandeks saavutada eesti keele oskus B1 tasemel.
Meil on Eestis nii, et 60-st venekeelsest koolist ainult neljas koolis saavutab 80 protsenti või enam lapsi B1 taseme ja ainult ühes koolis, mis on erakool, saavutavad kõik lapsed, kes põhikooli lõpetavad, B1 taseme. No see näitab seda, et valdavas enamuses koolides, see on siis 56 koolis iga viies laps tegelikult B1 keeletaset ei saavuta, väga suures hulgas koolides ei saavuta pooled lapsed või üle poole lastest B1 eesti keele oskuse taset.
Tegelikult sama probleem kordub ja on põhjuseks ka selles mures, mis on olnud neljandate klasside üleminekuga eestikeelsele õppele. Me teame, et kõnekeele omandamiseks peaks kuluma inimesel umbes üks kuni kolm aastat.
See ei ole akadeemiline keeleoskus, see on kõnekeele oskus – inimene peab suutma oskama rääkida selles keeles, kui ta keelt on õppinud üks kuni kolm aastat. Nii et neljandaks klassiks peaks vähemalt õppekava järgi olema lastel omandatud eesti keel sellisel tasemel, et nad on võimelised kõnelema selles keeles, vähemalt algtasemel. Ja see tähendab seda, et mingi baas, keeleteadmise baastase on olemas.
Eestikeelsele õppele üleminek neljandates klassides on näidanud, et ka selle kolme aastaga esimesest kuni kolmanda klassini eesti keelt õppides tegelikult isegi baastaset ei omandata. Ehk siis ka neljandatesse klassidesse saabuvatel lastel tegelikult peaaegu üldse eesti keele oskust ei ole.
Ja just nimelt see ongi tekitanud keerukuse selle üleminekuga, kuidas on võimalik, et ligi kolm aastat eesti keelt õppides, ka väga noorena, lapsena, siiski ei omandata kõneoskuse tasemel isegi eesti keele oskuse baastaset.
Nüüd, küsimus on, mis sellega siis teha. Oleme seda ministeeriumis arutanud. Ilmselt tulevad veel mingid lisasammud. Aga üks tegevus, mille me ilmselt käivitame nüüd käesoleval aastal – kuna üks suur muutus, mis tuli hariduses koos põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega, on ka koolijuhtide atesteerimise süsteemi sisseviimine –, on see, et esimesel aastal võtame eritähelepanu alla üleminekukoolide koolijuhtide atesteerimise, tagasisidestamise ja analüüsimise, kas koolijuhtimise tasandil tehtud otsused toetavad või ei toeta eestikeelsele õppele üleminekut ja eesti keele õpet. Seda kõik teeme selleks, et ikkagi tõhustada seda, et meil oleks tulemused nii kolme aasta pärast, kui lapsed on kolm aastat eesti keelt õppinud, kui ka üheksa aasta pärast, kui lapsed on üheksa aastat eesti keelt õppinud.
Siinkohal veel kord kiitus ja tänu nendele koolidele, veel neljale koolile Eestis, kus õpilased saavutavad väga häid tulemusi, kolm kooli neist on Tallinna linnas, üks on Tartus. Ja nagu ma ütlesin, üks nendest on ka erakool, kus kõik lapsed saavutavad tulemuse. Nii et tuleb õppida ilmselt ka sellelt erakoolilt, mismoodi õppetööd korraldada niimoodi, et õpiväljundid ja -tulemused ka eesti keeles saavutatakse.
Nii et hariduses on suureks ülesandeks just nimelt käesoleval aastal, eelseisval aastal jätkuvalt eesti keele tulemuste parandamine senistes venekeelsetes koolides. Võtame selle uuesti, veel kord, veel kord, ja veel kord fookusesse ja tähelepanu alla. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tere! Aitäh! Ja head alanud uut aastat!
Energeetika valdkonnas algas uus aasta väga olulise otsusega. Täna kiitsime heaks energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis annab strateegilise raami ja suuna, mis on aluseks, et oleks ettevõtjatel investeerimiskindlus, et meie majanduse konkurentsivõime saaks toetatud ja et ka varustuskindlus oleks tagatud.
Nii et energiajulgeolek, selle tagamine, energia kättesaadavus taskukohase ja konkurentsivõimelise hinnaga peab olema tagatud, samamoodi see, et meie energeetika oleks ajas väiksema keskkonnajalajäljega.
Nüüd korra lihtsalt elektri hinnast rääkides, möödunud aastal oli elektri hind keskmisena börsil viimase viie aasta madalaim. See näitab ka õiget suunda. Selleks, et me jõuaksime veel parema tasemeni, peame me rajama juurde rohkem kodumaiseid tootmisvõimsusi, sest meie impordisõltuvus on tegelikult kasvanud. Ja seepärast on ka energiamajanduse arengukava fookus ja raam sellel, et anda investeerimiskindlus.
Kui võtta kõik need tegevused, mida energiamajanduse arengukavas on kokku lepitud ja ette nähtud, siis see on kindlasti järgmise kümnendi kõige suurem investeerimisplaan.
Kõik investeeringud kokku võiksid ulatuda circa 15 miljardi euroni 10 aastaga. See kõik toetab Eesti majandust, majanduskasvu, meie ettevõtete konkurentsivõimet ja samamoodi kodutarbijate jaoks taskukohast elektri hinda.
Ja energiamajanduse arengukava ei ole keeruline dokument, see on üsna lihtsasti loetav, seda on 30 lehekülge. Kes tahab põhjalikumalt tutvuda, saab tutvuda ka lisadega, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ja analüüsitud, miks just sellised numbrid, miks just sellised järeldused.
Kava kokkupanek on olnud pikk ja põhjalik protsess, suur osa tööst jäi eelmisesse ja ka üle-eelmisesse aastasse. Nii et ma tahaksin ka tänada kõiki neid inimesi, kes energiamajanduse arengukava koostasid, kirjutasid, kes seda kommenteerisid ja tagasisidet andsid.
Ma julgen öelda ka seda, et ENMAK-i see versioon on saanud niisugust mõõdukalt positiivset tagasisidet, mida me võib-olla liiga sageli ei kohta.
Nüüd, selle aasta olulisemad tegevused nii arengukava kui ka energeetika vaates. Esimene asi on kindlasti juhitavate võimsuste turuletoomine, selleks sai eelmisel aastal Eleringi hange tehtud, sealt tuleb 236 megavatti täiendavat juhitavat võimsust, mis on kõik vajalik selleks, et me suudaksime oma energiasüsteemi tasakaalus hoida.
Kindlasti soovime edasi liikuda maismaatuuleenergia turuletoomisega, see on praegu kõige kiirem ja kõige odavam viis, kuidas Eestis elektrit toota.
Energeetikasektori ja kriitilise taristu kriisikindlus on kindlasti keskne teema, kaasa arvatud viimaste sidekaablite lõhkumise valguses. On selge, et nii merealused ühendused – ja kuna me energiaimpordi sõltuvus on väga suur, siis me sõltumegi väga palju sellest, et meil ühendused oleks kogu aeg püsti ja töös, sellepärast on ka Eleringil väga põhjalik kriitilise taristu tugevdamise investeeringute kava, mis saab ka olulisel määral kaasrahastust Euroopa Liidust.
Võib-olla viimase asjana selle aasta tegevustest ka tuumaregulatsiooni ettevalmistamine. Seaduseelnõu on praegu konsultatsiooniringil, siis saame valitsuses seda veel arutada.
Ja soov on see siis üsna varsti, esimese kvartali keskel viia riigikokku, et meil oleks olemas optsioon selleks, et Eestis saaks rajada tuumaenergeetika, ükskõik kas me räägime elektri tootmisest või ka näiteks soojamajandusest, nii nagu soomlased Helsingis teevad.
Ja senikaua, kuni meil ei ole muid juhitavaid võimsusi piisavalt, hoiame me töös ka põlevkivijaamad, et oleks kindel, et tuled igal ajahetkel põleksid ja toad oleks soojad.
Nii et olulise otsusega see aasta algas ja ma olen üsna veendunud, et suudame teha veel hulga olulisi otsuseid, mida siis saame siin ka teiega jagada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Tere ja head uut aastat! Ükspuha, mida rahva tarkus ütleb, mis sellega kaasneb, kui öelda nii peale 6. jaanuari. Jah, juba keegi küsib pudelit.
Kristen Michal
Ei, ta küsis, kus on.
Margus Tsahkna
Kus on? Aa! Igatahes välispoliitikas see aasta on alanud küll korraliku turmtulega. Peaminister ütles, et eelmist aastat tagasi ei tahaks. Ma võin öelda, et see aasta selles mõttes, ennustuslikult, ei tule kuidagimoodi rahulikum, vähemalt mitte välispoliitikas ja julgeolekupoliitikas.
Aga ma tahan ka Eesti inimestele öelda, et kuigi ma eile õhtul kontrollisin, ühel hetkel vaatasin ERR-i kodulehekülge või seda uudisteportaali ja sealt tuli järjest vist 11 põrutavat välisuudist, siis ma tahan Eesti inimestele öelda, et olge rahulikud, välispoliitika on kindlates kätes. Ja ma ei pea siin silmas ainult ennast, vaid valitsust ja kogu seda välispoliitikat, mida on üles ehitatud viimase rohkem kui 20 aasta jooksul.
Ja [kui kommenteerida] neid võib-olla presidendivalimiste või millegi muuga seonduvad erinevaid arvamusi, mis on hakanud välja tulema – me oleme demokraatlik riik, meil on sõnavabadus.
Kuid siiski ma tahangi öelda, et välispoliitika on olnud konsensuspoliitika, julgeolekupoliitika on olnud konsensuspoliitika ja see suund, mis me oleme riigina võtnud ja rahvana võtnud rohkem kui 20 aastat tagasi, mis puudutab NATO-liikmesust, NATO-suhteid, Euroopa Liitu, tugevaid liitlassuhteid, aktiivset rolli rahvusvahelisel tasemel ja rahvusvahelist õigust – see on see suund, mis meid ikkagi vabana hoiab ka tulevikus.
Ei ole vaja hakata siin midagi ümber vaatama, vaid vastupidi, tuleb [panna sinna] rohkem energiat, rohkem ühtselt tegeleda välispoliitikaga.
Nüüd, Maduro lahkumise üle ei ole arvatavasti kellelgi väga kurb meel. Tähtis on nüüd see, mis Venezuelast edasi saab. Ilmselgelt Ameerika Ühendriikide president Trump on hakanud oma julgeolekustrateegiat ellu viima. Seetõttu seda dokumenti, mis eelmise aasta lõpupoole avaldati, tasubki tõsiselt võtta.
Kindlasti me näeme veel selliseid samme, mis on ebatavalised jõukasutuse võtmes, ka näiteks tankerite hõivamine, mida me nägime eile. Selliseid samme arvatavasti tuleb veel.
Me peame kindlasti kinni hoidma rahvusvahelise õiguse printsiipidest ja sellest korrast, mis lepiti 1945. aastal maailmas kokku, aga samal ajal me peame vaatama, et diktaatorid ja mittedemokraatlikud riigid ei saaks neidsamu reegleid ära kasutades oma võimu laiendada, sest seda on ka juhtunud ja seda me oma lähivälismaa, näiteks Venemaa puhul näeme juba aastate kaupa.
Peab ütlema, et ka nendel uudistel, mis on meie inimesi ärevaks teinud ja kogu Euroopat ärevaks teinud, on ka teine pool. Ma arvan, et kõige ärevam peaks olema ikkagi president Putini Venemaa, sest Venemaa partnerlus ja selline katusepakkumine diktaatoritele ju tegelikus elus ei tööta.
Eelmisel aasta me nägime USA rünnakut Iraani vastu, kuidagimoodi Venemaa kaitse Iraani ei päästnud. Samamoodi on Putini suur sõber Maduro nüüd pukist läinud ja Venemaa hädaldamised ei ole kuidagi seda kaitsnud.
Ja mõnes mõttes on märgiline ikkagi ka see, et USA kasutas jõudu sanktsioonide all oleva tankeri peale minekuks, sinna lähedale oli saadetud ka Venemaa enda laevad ja allveelaev.
Me väga hoolikalt jälgime, mis on tegelikult Venemaa vastus. Ja ma arvan, et sellist vastust tegelikult otseselt ei tulegi, kuna Putin hirmutab läänemaailma rohkem, kui tal tegelikult võimu on.
Selle tõestuseks on ka see, et Venemaa ei ole ju tegelikult Ukrainas ei sõjatandril ega ka mujal strateegilist läbimurret saavutanud.
Nüüd, mida meie teeme? Me peame sama liini jätkama ja olema sama aktiivsed. Head uudised tulid Pariisist tahtekoalitsiooni kokkusaamisel, kus ka meie peaminister käis. Lühidalt ta sellest rääkis.
Tähtis on see, et julgeolekugarantiide kokkupanek muutub järjest konkreetsemaks ja väga tähtis on ka see, et Ameerika Ühendriigid on selle julgeolekugarantii andmise taga. See on olnud ka üks meie enda tingimustest, et me saame anda toimivad julgeolekugarantiid, mille printsiibiks on artikli 5 põhimõte, ainult siis, kui Ameerika Ühendriigid on ka kaasatud, siis see ka tegelikult töötab.
Aga paradoks on ju selles, et ainuke, kes rahu ei taha, on ju Putin. Ja kõikide nende plaanide kohta, mida on siin kokku pandud – ka paljud Eesti inimesed on närve kaotanud –, tegelikult ei ole Putin ju mitte midagi kommenteerinud, vaid vastupidi, ta on oma sõjalist tegevust ja ka hübriidseid rünnakuid Euroopa vastu oluliselt tõstnud.
Nüüd, meie välispoliitilise aasta märgilised tegevused algasid juba 1. jaanuarist. Eesti on sellel aastal NB8 ehk Põhjala-Baltimaade [koostöö] eesistujariik. See on oma majandusnäitajate poolest G10-sse kuuluv grupp.
Eesti koordineerib seda Euroopas ja NATO-s kõige tugevamini koos töötavat kaheksast riigist koosnevat gruppi nüüd selle aasta jooksul. See on selles mõttes väga praktiline võimalus ka meie huvisid esindada globaalselt, mitte ainult NATO-s ja Euroopa Liidu juures.
Eesti alustas ka oma liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena. See on suur saavutus ja seal me saame teatud teemadel kõvasti kaasa rääkida.
Ja nüüd sellel aastal, kuna on jõustunud riigieelarve, alustame ka ettevalmistusi, ma arvan, Eesti seni ühe suurima rahvusvahelise sündmuse korraldamiseks, see on on Ukraina ülesehituskonverents järgmise aasta esimeses pooles.
See tähendab ikkagi seda, et kogu maailma liidrid, doonorid, eraettevõtlus tuleb Eestisse. Ja ma väga loodan, et selleks ajaks ollaksegi selles kohas, kus Ukrainas on kestev ja õiglane rahu saavutatud ning see ülesehitusprotsess, nii nagu Marshalli plaan kunagi peale teist maailmasõda oli, läheb täie hooga käima. Ja Eesti peab siin mängima väga olulist rolli.
Ja üks positiivsem uudis – vaatame, mis sellest lõpuks saab või ei saa –, on see, et Euroopa valmistab ette 20. sanktsioonipaketti. Ehk siis Venemaale surve avaldamine on see tee, millega me saame Venemaa tegelikult laua taha läbi rääkima õiglase ja kestva rahu üle. Aga vaatame, kas ameeriklased, kas Trump nüüd siis kasutab või ei kasuta seda võimalust ja otsustab panna rohkem survet Venemaa peale.
Senaator Graham teatas, et ka tema sanktsioonipakett, millest me oleme rääkinud siin vist pool aastat, mis paneb väga kõva surve Venemaale just nimelt teiseste sanktsioonidega ehk siis nendele riikidele, kes ostavad naftat, õli Venemaalt – väidetavalt on Trump sellele sanktsioonipaketile senatis andnud oma heakskiidu.
Ma väga loodan, et see võetakse vastu ja ka rakendatakse. Nagu te olete aru saanud, Ameerika Ühendriikide poliitikud on Venemaa suhtes olnud väga heitlikud, vahepeal me kaotame närve, vahepeal tuleb väga tugevaid ja häid uudiseid. Nii et ma soovin kõigile rahulikku närvi, külma närvi. Läheme koos edasi, Eesti püsib vabana. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas saalist on küsimusi? Kui neid ei paista, siis saab asuda intervjuude juurde. Pressikonverents on läbi.
