Peaminister Kaja Kallase kõne teaduspoliitika konverentsil, 20.10.2021

20.10.2021 | 09:32

Peaminister Kaja Kallas pidas täna kõne teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (VIII). Kuidas targalt roheliseks pöörata?"
    • Jaga

Head kuulajad!

Mul on väga hea meel öelda avasõnad konverentsil, mis keskendub ka valitsusele olulisele teemale – rohepöördele. Ja eriti hea meel on selle üle, et rohepööret mõtestatakse läbi teadusliku prisma analüütiliselt ja erinevatest tahkudest.

Maailm on pöördumatult muutumas ning rahvusvaheline kliima- ja rohepoliitika koos sellega. Me ei saa jääda sellest kõrvale, sest oleme osake suurest pildist. Eesti vajab arusaama sellest, kas ja kuidas on meie tuleviku majandusmudel kooskõlas elurikkuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse põhimõtetega. Meid ootab ees selge arenguhüpe – digivaldkonnas oleme selle juba teinud, nüüd on aeg seda teha ka rohevaldkonnas.

Vaatamata senistele globaalsetele kokkulepetele ja poliitikameetmetele on mitmed kriitilised näitajad viimastel aastatel selgelt halvenenud – näiteks ülemaailmne keskmine temperatuur või merevee tase. Pariisi leppega võtsime eesmärgi, et ülemaailmne kliimasoojenemine ei ületaks 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Teame 2020. aasta rahvusvahelise energiaagentuuri aruandest, et me seda eesmärki tegelikult ei täida. Lahenduste väljatöötamises näen suurt rolli teadlaste ja ettevõtjate koostööl.

Kliimamuutustega seotud probleemide lahendamine pakub väga suurt võimalust majanduslikuks ja ühiskondlikuks innovatsiooniks. Palju räägitakse riskidest, aga tegelikult on Eestil tarkade valikute korral võimalik haarata endale liidriroll ning luua tugev alus edasiseks arenguks. Euroopa Liit on roheleppe raames seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2050 olukorrani, kus oleme süsinikuneutraalsed ning majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ehk majanduskasvuks ei kasuta me ressursse rohkem, vaid lihtsalt me kasutame neid nutikamalt. Selle visiooni läbivaks põhimõtteks on liikumine puhta ringmajanduse suunas, elurikkuse taastamine ja saaste vähendamine. Mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale, tagades õiglase ülemineku.

Teadlastel on suur roll kliimamuutustega kaasnevate riskide ennetamisel ja maandamisel. McKinsey toob oma analüüsis kliimariskide kohta välja, et järgnevatel kümnenditel hakkab üha rohkemates regioonides ja üha enam esinema ekstreemseid ilmastikujuhtumeid, mis tähendab märkimisväärset mõju elukeskkonnale ja toidutootmise süsteemidele, samuti väljakutseid infrastruktuurile ja avalikele teenustele, ökosüsteemidele ja looduslikule kapitalile. Kliimamuutustega kaasnevad riskid on mitmenäolised, süsteemsed ja mittelineaarselt kiirenevad.

Kliimamuutuste otsene mõju Eestile ei pruugi täna olla veel liiga silmatorkav, kuid ekspertide sõnul peame olema juba lähiajal valmis selleks, et ka meie hakkame kodumaal sagedamini nägema ekstreemseid ilmastikunähtusi. See omakorda paneb suurema surve alla kriitiliste avalike teenuste toimepidevuse, elukeskkonna ja infrastruktuuri planeerimise, majandusliku arengu ja varustuskindluse. Seetõttu on oluline teadvustada ning kaardistada, millised on peamised riskid ja haavatavused, milleks Eesti peab olema valmis tulevikus, ning kuidas tagada, et meie ühiskond ja majandus saaks kohaneda ja olla valmis nende riskide maandamiseks.

Teadus on vaba ja me oleme Eestis oma teadusasutuste autonoomia üle põhjusega uhked. Eestis ei hakka me alusuuringute toetamisel ka tulevikus uurimisteemasid ette andma. Ometi ei ole rohepööre vaid poliitikute, ettevõtjate ja keskkonnaspetsialistide asi. Et siin edu saavutada, vajame kõigi inimeste ja valdkondade panust. Teadusel on eriline roll ja võimekus kaasa aidata. Seetõttu tahan teile, kallid teadlased, teha ka isikliku üleskutse – kui te endale järgmist uurimisküsimust püstitate, siis palun mõelge korraks ka sellele, mida teie oma valdkonnas saate rohelisema planeedi heaks teha. See võib puudutada seda, mida te uurite, või ka seda, kuidas te uurite. Igaühel meist on rohepöörde õnnestumisel oma roll.

Ja ühtlasi kutsun Eesti teadlasi ja ettevõtjaid üles looma uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad säästlikumat ja jätkusuutlikumat majandust ja ühiskonda. Selleks pakub vahendeid ka Euroopa Liit, kes on rohepöörde globaalne eestvedaja. Kolmandik Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi järgmise perioodi eelarvest on eraldatud suurte üleilmsete väljakutsete lahendamiseks. Sinna läheb 34 miljardit eurot. Loodan, et kasutate seda võimalust aktiivselt.

Head kuulajad!

Eesti rohepöörde põhjalikuks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks on valitsus moodustanud rohepoliitika juhtkomisjoni ja selle juurde eksperdirühma, mis töötavad sama eesmärgi nimel. Ministritest koosnev juhtkomisjon koordineerib nii käimasolevaid kui ka tulevikku vaatavaid rohepoliitika eesmärke teenivaid tegevusi.

Eksperdirühma lõime eesmärgiga tagada rohepöörde protsessi disainimiseks võimalikult laiapõhjaline kompetents – siia kuuluvad eri valdkondade teadusasutuste, ettevõtlusvaldkonna ja mittetulundussektori esindajad ning ka valdkondlikud asjatundjad. Eksperdirühm nõustab valitsuskomisjoni rohepöörde ettevalmistamise faasis ja nende töö tulemused esitatakse ka avalikule konsultatsioonile – ei tasu karta, et mõni huvirühm jääb sellest protsessist kõrvale.

Lähikuudel analüüsib eksperdirühm rohepoliitikaga seotud eesmärke ja aluspõhimõtteid, kaardistab kehtivad ja ettevalmistamisel olevad meetmed, tegevused ja ressursid, samuti puudujäägid ja barjäärid ning püüab pakkuda viisid, kuidas raskused edukalt ületada ning edasiliikumist tõhusalt mõõta. Juht- ja eksperdikomisjoni esmane eesmärk on koostöös jõuda rohepöörde elluviimise tegevuskavani – selle valmimist on oodata järgmise aasta esimeses kvartalis.

On selge, et Eesti puhul peab rohepoliitika kujundamine hõlmama nii majanduslikke, regionaalseid kui ka sotsiaalseid aspekte. Rohepoliitika on meie jaoks laiem kui vaid energeetika, keskkonnakaitse või kriisivalmidus ning eeldab laiapindse protsessi ja diskusiooni käivitamist. Rohepöörde strateegiline mõtestamine ja põhisuundade kokkuleppimine on edasiminekuks vältimatu. Täna oleme ettevalmistuste faasis, mistõttu ei tasu rohepöörde elluviimist oodata jõuluks või jaanipäevaks. Oleme valitsuses võtmas aega ka Euroopa Komisjoni kliimapaketi põhjalikuks analüüsiks ja oma seisukohtade kujundamiseks. Ka siin ootan kõigi aktiivset osalemist.

Oleme valitsuses lubanud hoida teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile suunatud riigieelarvelisi vahendeid nii, et need ulatuksid vähemalt ühe protsendini SKTst. Selle saavutamiseks eraldame eelarvest lisavahendeid ka valitsemisalade teadus-arendusvõimekuse kasvatamiseks, mille fookuses saavad loodetavasti olema rohepöördega seotud arendustegevused. Eestile tähendab rohepöörde elluviimine nii võimalusi kui ka riske ning meie peamine ülesanne on need võimalused realiseerida riigi, ühiskonna ja majandusarengu hüvanguks. Teil, head kuulajad, on selles kindlasti oma roll.

Tänan teid juba tehtud töö eest ja juba ette ka tulevikus tehtavate ettepanekute eest ning soovin teile põnevat konverentsi!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo