Peaminister Kaja Kallase sõnul aitavad täna TAN-i toetuse saanud projektid leida lahendusi Eesti jaoks olulistele väljakutsetele, mis viivad meid veelgi jätkusuutlikuma ja kaitstuma riigi suunas. „Peame suunama teadusprojektide raha nii, et ühiskond saaks nendest võimalikult palju kasu,“ rõhutas peaminister. „Näiteks on vaja koostöös teadlastega leida lahendusi tulevikuenergeetika väljakutsele nagu vesiniku laiem kasutuselevõtmine või ka haruldaste muldmetallide uurimine. Järgmisel TAN kohtumisel soovime sõnastada ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhimõtted nii, et need lähtuksid riigi tegelikest vajadustest.“
Esiteks toetas TAN projekti, mis selgitab Eesti maa- ja mullakasutuse CO2 sidumise võimekust. Projekti elluviimisel sünnib koostöös teadlastega uudsetel alustel toimiv terviklik lahendus, mis on hädavajalik kliima-, elurikkuse- ja maakasutusega seonduva poliitika kujundamiseks, riigi ees seisvate keskkonnaalaste ülesannet lahendamiseks (ökosüsteemide taastamine, elurikkuse suurendamine, mulladirektiivi ülevõtmine, maahõive ja -kasutuse ruumiline planeerimine jne) ja kohustuste täitmiseks (LULUCF nõuded, kliimaeesmärkide täitmine).
Teiseks leidis toetust projekt tulevikukindla andmemajanduse öko¬süsteemi mudeli loomiseks ja taristulised lahendused andmete turvaliseks töötlemiseks. Projekti peamine eesmärk on võrreldes praeguse x-teega oluliselt laiapõhjalisema lähenemise välja töötamine, et Eesti ühiskonna andmete ökosüsteem oleks kestlik ja turvaline.
Kolmandaks teeb TAN valitsusele ettepaneku toetada vähktõve uurimis- ja ravikeskuse rajamist, mis hakkaks tegelema diagnostika, ravi ja ennetuse ning vähktõbe uuriva teadustööga. Keskuse rajamine seonduks ühega viiest „Euroopa Horisont“ raames esiletõstetud missioonist ja selle tegevusele saaks tulevikus taotleda ELi rahastust.
Neljandaks toetas TAN krüptograafiliste turbelahenduste hindamisvõimekust, mis annaks teaduspõhist sisendit, et tagada riigi küberturvalisus.
Viiendaks sai TAN-i heakskiidu sordiaretusprojekt uute aretustehnikate välja töötamiseks. Projekti elluviimine võimaldaks Eesti teadlastel-sordiaretajatel edeneda uutes aretustehnikates, et pakkuda põllumeestele piisavalt kiiresti Eesti oludesse sobivaid sorte, mis aitavad tagada nii toidujulgeolekut kui hoida põllumajandustoomise konkurentsivõimet.
Kuuendaks leidis toetust projekt, milles uuritakse ühiskonna kriisihaavatavuse kujunemist.
Seitsmendaks toetas TAN kollektiivse mälu uurimise projekti, mille fookuses oleks Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajalugu.
Koalitsioonilepinguga on valitsus võtnud kohustuse eraldada riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks vähemalt ühe protsendi SKPst. On kokku lepitud, et 40 protsenti sellest suunatakse teadussüsteemi toetamiseks; 40 protsenti ettevõtete teadusarendus ja innovatsiooni kasvuks ja 20 protsenti valdkondlike poliitikate teaduspõhisele kujundamisele.
Vastavalt TANi 2021. aasta ettepanekule jaotatakse ministeeriumite lisavahendid kahes osas –baasosana, mida saavad kõik ministeeriumid valemi alusel, ja konkurentsipõhise osana, mida eraldatakse valitsuse otsusega taotluste alusel.
Tänased TAN otsused puudutasid just neid meetmeid.
Otsuse nende meetmete rahastamiseks teeb valitsus kuulates ära TANi ettepanekud.
Lisaks arutas TAN oma tänasel nõupidamisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringut loodava rakendusuuringute keskuse mõjust Eesti teadussüsteemile. Arutelu jätkatakse järgmisel nõupidamisel.
Teadus- ja arendusnõukogu on 15-liikmeline ning selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgselt peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmed ning 10 Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud liiget.
Loe lähemalt TAN-i kohta: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/teadus-ja-arendusnoukogu-tan
Galerii nõupidamisest: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/sets/72177720311141241/
