Peaminister Kristen Michal tänas TAN-i liikmeid nende kolme aasta töö eest. „Tänan TAN-i liikmeid kaasa mõtlemast, kuidas teadus saaks majanduse arengule kaasa aidata. Nende inimeste töö andis tubli tõuke Eesti rakendusuuringute keskuse rajamiseks, mis loob otsesed sidemed teaduse ja ettevõtluse vahele suure arengupotentsiaaliga valdkondades.“
Peaminister märkis, et valitsus lähtub sellest, mis on majanduse mured. „Ka uue TANi koosseis võiks keskenduda lahenduste leidmisele, kuidas teadus saaks veelgi enam toetada meie ettevõtteid ja majandust, kuidas meie inimesed suudaksid teha asju kõrgema lisandväärtusega ja ekspordiks. See peaks olema TANi uue koosseisu ülesanne.“
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et TAN on olnud riigile nõudlik ja oluline partner, aidates hoida fookust suurematel riigi ees seisvatel probleemidel. „On väga oluline, et TANi liikmed on töörühmades võtnud senisest suurema rolli teaduse ja innovatsiooni kitsaskohtade lahendamises – olgu selleks siis erasektori teadusvõimekuse kasvatamine, kõrghariduse rahastamine või teadlaste järelkasv,“ ütles Kallas. „TANi toel oleme lõpusirgele jõudmas ka valdkonna uue alusseaduse arendamise tööga, mis esimest korda ühendab riigi teaduse ja innovatsiooni korralduse ühtsesse terviklikku regulatsiooni. Kuigi töö ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse strateegilisemaks muutmisel jäi veel pooleli, ootan samasugust püsivat ja nõudlikku panust ka uuelt koosseisult.“
Sisuteemadest käsitleti TAN istungil Eesti seisukohti EL teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi (2028-2034) kohta, mis on maailma suurim teadusprogrammide rahastu. Seisukohti täiendatakse TANi arutelust lähtuvalt ja esitatakse kinnitamiseks valitsusele.
2024. aasta augusti seisuga on Eesti osalenud 459 rahastuse saanud projektis, mis toob teadusele 216,7 miljonit eurot. Sellega on Eesti suhtena SKP-sse osalevate riikide järjestuses edukuselt komas ja suhtena rahvaarvu seitsmes. Eestit on silma paistnud vähemkaasatud riikide koostöö suurendamise meetmes (nn widening), mille toel on näiteks käivitunud TÜ-TalTechi digitaalse bioinseneeria keskus, TÜ personaalmeditsiini teaduskeskus, edukalt ellu viidud TÜ ekstreemsete keskkondade nanomaterjalide projekt.
TAN-i istungil saadi ülevaade TAIKS-i väljatöötamise seisust. Eelnõu väljatöötamist alustati juba 2020. aasta suvel ja 2023. a. jõudis see riigikokku, kuid langes seoses parlamendi valimistega menetlusest välja.
Töö valdkondliku regulatsiooni kaasajastamiseks on käinud vahepeal edasi. Endiselt on eelnõu ambitsioon viia valdkonna õiguslik regulatsioon vastavusse ühiskonna muutustega, senisest enam arvestada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi terviklikkust ja erasektori vajadusi. Eelnõuga kujundatakse õiguslik raamistik teaduseetika ja avatud teaduse põhimõtete rakendamiseks.
TAN toetas eelnõu esitamist valitsuse istungile ning selle saatmist edasiseks arutamiseks Riigikogule.
Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720321567176/with/54102763225
