Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=W3XtOiBg_vg
Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Head ülekande jälgijad! Alustame tänast pressikonverentsi.
Peaminister viibib täna ja homme Euroopa Ülemkogul. Aga valitsus pidas hommikul ära e-istungi. Täna on meil valitsust esindamas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning taristuminister Kuldar Leis.
Esmalt annan energeetika- ja keskkonnaministrile sõna. Palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Jaa, aitäh! Tere kõigile, kes on jõudnud ja aega leidnud, et meid täna siia kuulama tulla!
Nii nagu just öeldi, tõesti, hommikul kl 8.30 oli meil istung, et me saaksime veel enne riigikogu istungivaba suve anda üle mõned väljatöötatud seaduseelnõud.
Hendrik räägib veel oma nõukogu teemadest ja mõnest muust asjast. Kuldaril on autoveoseadus ja ehitusseadustiku arvamuse andmised. Nii et nad räägivad nendest ise juba täpsemalt.
Mida me siis valitsuses täna heaks kiitsime? Kõigepealt olid tööturumeetmete seadusemuudatused, et aidata töö kaotanud inimestel kiiresti omale järgmine väljakutse leida ja pikaajalist töötust vähendada. Nüüd muudame süsteemi inimeste jaoks lihtsamaks ja paindlikumaks, et juba alguses saaks inimene otsida enda ootustele rohkem sobivat tööd.
Aktiivsusnõuete süsteemi lihtsustame ka. Edaspidi on nii, et kõiki rikkumisi koheldakse ühtemoodi. Esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus ja kolmanda puhul lõpeb ka töötuna arvelolek, seda kõike selleks, et motiveerida aktiivset tööotsingut.
Ega ühekordne eksimus mõistagi kedagi abita ei jäta, aga see, et me üldiselt aitaksime inimesi tööturule naasta, on kindlasti vajalik. Muutused aitavad muuta ka töötukassa enda teenused selgemaks ja vähem bürokraatlikuks ning suunavad toetuse sinna, kus seda kõige rohkem on vaja.
Miks see praegu on ka ajaliselt väga kohane? Sellepärast, et tööturg on meil püsinud ülitugev.
Eelmise aastaga võrreldes on sellel aastal keskmiselt ligi kaks pool tuhat inimest vähem töötuna arvel. Ja kuu keskmine töötute arv on olnud 43 000 kanti, aga praegu – just täna hommikul vaatasin –, on see 39 200. See on väga [väike arv] ja see näitabki seda, et tegelikult nõudlus tööjõu järele on pigem suur kui väike.
Teiseks, kiitsime heaks uue kutse- ja oskusseaduse eelnõu, et paremini siduda hariduse ja tööturu vajadusi, samuti oskuste prognoosimist. Seal on mõned praktilised asjad. Kutsestandardite kõrvale tulevad paindlikud kompetentsiprofiilid, mille tulemusel me saame kutsestandardite arvu vähendada üle kahe korra ehk 540-lt umbes 250-ni.
On väiksem halduskoormus ja lihtsam toimetada. Selle tulemusel on ka kulu umbes 870 000 aastas väiksem. Seda [raha] saab suunata hoopis kutseharidusse, kus on kindlasti mõju suurem.
Tugevneb ka õppe- ja töökogemuse arvestamine. Ehk varasem töökogemus on midagi, mis ka omandatud oskuste võtmes saab rohkem tunnustatud.
Ja viimane või tegelikult eelviimane, millest ma tahan rääkida. Valitsuse reservist eraldasime välisministeeriumile 760 000 eurot, et katta Eesti kodanike Lähis-Idast evakueerimisega seotud kulud Hormuzi väina kriisi ajal.
Kui 28. veebruaril sõjategevus algas, siis oli – meenutuseks lihtsalt – õhuruum suletud, mitmetes riikides regulaarlennud tühistatud, ja me aitasime siis koostöös reisifirmadega oma inimestel koju jõuda. Oli seitse erilendu, üks bussireis. Ja kokku toodi piirkonnast tagasi üle tuhande inimese: erilendudega 1068 ja bussidega veel 23 kolm inimest.
Kokku see kulu oli ligi poolteist miljonit, millest pea pool kaeti inimeste omaosaluse, vahendustegevuse tasude ja Euroopa Liidu toetusmehhanismide abil. Ja siis selle puudujääva osa me katsime valitsuse reservist.
Viimane asi, millest ma tahtsin rääkida, on tuumaenergia ohutuse seadus, mida me küll täna valitsuses ei käsitlenud, aga mille riigikogu eile vastu võttis.
See oli väike samm inimkonnale, aga suur samm Eestile. Meil on nüüd kõik õiguslikud kriteeriumid paigas, et Eestis saaks tuumaenergeetikat arendada.
See oli kindlasti ajalooline hääletus eile riigikogus. Ja mul on väga hea meel, et need 63 toetavat häält ei jagunenud opositsiooni ja koalitsiooni vahel, vaid see toetus oli üle välja, küll mitte päris kõigist erakondadest, aga seda ei saagi alati eeldada.
Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõnajärje edasi regionaal- ja põllumajandusministrile.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere ka minu poolt! Nagu härra Sutt mainis, valitsus otsustas täna heaks kiita Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogul.
Ja lähme järgmiste sõnumitega. Kalanduses toetame teaduspõhist kvoodisüsteemi. Kalavarusid tuleb majandada nende varude seisu järgi, mitte paberil. Ja Läänemere puhul ei saa kõike taandada kalapüügile.
Kalavarusid mõjutavad kindlasti ka mere keskkond, reostus, kliima, kisklussurve ja teiste riikide kontrollimata püük. Kui vaatame ainult kalurit, siis näeme poolt pilti.
Järgmise aasta kvoodi läbirääkimisteks on teadlased ette valmistanud analüüsi ja meie arusaam on, et Läänemere kilu- ja räimevarudele on ette näha mõõdukat tõusu. Me tahame, et Läänemere-äärsete riikide ühine vaade oleks otsustes paremini esindatud. Piirkond tunneb oma mere olukorda kõige vahetumalt.
Nii ühises kalanduspoliitikas kui ka põllumajanduspoliitikas soovib eesistuja saavutada osalist kokkulepet määruste sõnastuses 2027+ perioodiks.
Ühtse põllumajanduspoliitika osas saame eesistuja pakutuga kaasa minna. Kalanduspoliitikas on mitu lahtist küsimust, näiteks, mis tingimustel saaks juba praeguseks väga vana traallaevastikku uuendada.
Ühine kalanduspoliitika pärineb suuresti 2013. aastast. Osa sellest töötab ja osa sellest vajab ülevaatamist. Laevastik vananeb, kütuse- ja energiakulu surub ettevõtjaid, noori tuleb sektorisse vähe ja halduskoormus on keeruline.
Kui kalavarukaitse on kvoodi- või püügivahende piiranguga juba tagatud, ei peaks hoidma alles piiranguid, mis varule midagi juurde ei anna, kuid takistavad laevastiku uuendamist.
Põllumajanduses toetame lihtsamat ja paindlikumat ühist põllumajanduspoliitikat. Eesti põllumees ei tööta Hollandi, Prantsuse või Hispaania tingimustes. Meil on teine kliima, teine tootmisviis ja teine ääremaa mõõde. Toetuste korraldus peab seda arvesse võtma.
Ja väetiste hinnatõus on tootjatele otsene kulu. Eesti toetab lahendust, mis lubab olemasolevaid toetusi paindlikumalt kasutada ja parandada tootjate maksevõimet.
Komisjon pakkus välja muudatused, kuidas sellega uut Euroopa raha juurde ei tule. Küsimus on, kas olemasolevat raha saab vajaduse korral kiiremini ja mõistlikult kasutusele võtta.
Natuke toidujulgeolekust. Toidujulgeoleku pilk on meil hetkel värske, sest eelmisel nädalal lõppes suurõppuse ILVES.
Ministeeriumi vaates oli see õnnestunud õppus. Harjutasime läbi toiduvaru kasutuselevõtu ja jagamise terviku, teabe liikumise, otsuste tegemise, varu liikumise laost inimeseni ning riigi, omavalitsuste ja ettevõtjate koostöö.
Toidujulgeoleku kavas vaatame kogu ahelat: tootmist, töötlemist, ladusid, vedu, kaubandust, kütust, elektrit ja otsustamist. Tahame kava tuua valitsuse lauale suve lõpuks, eeldatavalt augustis.
Regionaalvaldkonnast kolm teemat. Eile andsime koos peaministriga üle regionaalmaasika auhinnad.
Tunnustuse said kood/Võru ja kood/Järva õppekeskused, Narva magnetitehas, Piirissaare turismi taaskäivitamine, „Planeet Ruhnu“ ning Saaremaa ettevõte Öun Drinks. Need näitavad, mis regionaalpoliitika tähendab – oskusi, töökohti, ettevõtlust ja kodukoha tugevamat nime. Igal inimesel peab olema võimalus töötada ja elada selles piirkonnas, mida ta uhkustundega enda kodukohaks nimetab.
Väikesaarte parvlaevaliinide hankes tuli neljale liinile neli pakkumist. See on hea vaheseis, nüüd tuleb pakkumised läbi hinnata. Riigi huvi on töökindel ühendus ja uues lepingus tahame, et põhilaeva rikke korral tuleks asenduslaev kolmekümne kuue tunni jooksul liinile praeguse 48 tunni asemel.
Natuke ka riigikogust, kus võeti eile vastu uus postiseadus, mis muudab postiteenuse tänapäevasemaks, mitte ei kaota seda ära. Viiepäevane kojukanne kirjadele ja ajalehtedele jääb harjumuspärasel kujul alles. Suurim muudatus on universaalse postiteenuse kättesaadavuse laiendamine, nii et kirju ja pakke saab edaspidi saata ja vastu võtta ka pakiautomaatide kaudu kasutajatele mugaval viisil. Muutub ka teenuse rahastamine ja korraldus, vähem halduskoormust ning selgem arvestus, kuidas teenust Eestis üleval hoida.
Ja lõpetuseks veel üks laiem teema, mis on kerkinud sellel nädalal rahvusringhäälingu ja Geeniuse portaalides. Nimelt, riigi IT baasteenuste koondamine.
See puudutab ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala. Ma toetan eesmärki vähendada killustatust ja tugevdada küberturvalisust. Meie valitsemisala teenustest sõltuvad põllumeeste toetused ja nende õigeaegne väljamaksmine. Samuti järelevalvesüsteemide toimimine, et tagada igale eesti inimesele ohutu toidulaud.
Seetõttu on meie vastutus tagada teenuste katkematu toimimine. Enne lõplikke otsuseid peab olema lõpuni selge, kes vastutab, kuidas teenust juhitakse ja kuidas seda rahastatakse. Ka see on osa toidujulgeolekust.
Ja lõpetuseks, rõõmsal noodil: sellel pühapäeval algab Eesti astronoomiline suvi ja ilm peaks ka ilusaks minema. Nii et soovin kõigile ilusat suve algust, rõõmsat võidupüha ja head jaani. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna taristuministrile. Palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Tere päevast! No kui siin pikad poisid rääkisid lühikesi lugusid, siis lühikesel poisil on pikemad lood. Harva saan pulti, nii et tuleb seda ikka ära kasutada.
Ehk kõigepealt valitsuse tegemistest. Esiteks, nagu naaberminister mainis, võtsime vastu autoveoseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Lühidalt tähendab seda, et kui Eestis tegelikult edumeelsed autoveofirmad on juba kasutanud digitaalseid saatelehti, siis Euroopas see teps mitte nii ei ole ja piiri peal tuleb ikkagi paberlehtedega õiendada.
Nüüd on ka Euroopa poole peal võetud suund sinna, et järgmisest aastast saaks üle Euroopa Liidu digitaalseid veose saatelehti kasutada, ehk siis jääb ära väga palju paberimäärimist. See on keskkonnale hea ja teistpidi ka rahaliselt ülimõistlik. On lausa välja arvutatud, Euroopa Komisjoni hinnang on selline, et 20 aasta jooksul hoitakse kogu Euroopa Liidus sellega kokku 27 miljardit eurot.
Eesti on, nagu ikka, kõige selle poolest, mis puudutab digitaalsust, esirinnas. Nii et meie autojuhid on väga rahul.
Siis teine teema. Valitsuses andsime arvamuse ehitusseadustiku ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Ehk siis pika pealkirja taga on taust see, et Eestis saaks käima karpide ja vetikate kasvatus. Ja selleks, et need pilootprojektid kiiremini käima läheks, algatas riigikogu keskkonnakomisjon seaduseelnõu, et hoonestustasu kolme aasta jooksul mitte võtta nende kasvatajate käest. Ja valitsus seda kõigiti toetab, et saaks karpide ja vetikate kasvatusele hoo sisse Eestis.
Siis kolmas teema on ka riigikoguga seotud. Nimelt, osa riigikogu liikmetest, Toomas Uibo, Tanel Tein, Varro Vooglaid, Kalle Laanet, Madis Timpson ja Rene Kokk – laia ampluaaga riigikogu fraktsioonide liikmed – algatasid liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiga, et mootorratturitel oleks võimalik kasutada ühistranspordiradasid. Ja valitsuse seisukoht on see, et me toetame selle eelnõu eesmärki, et muuta liiklus sujuvamaks ja ohutumaks ning kasutada ka taristut tõhusamalt, aga me ei toeta seda eelnõu esitatud kujul.
Ehk siis riigikogu liikmete mõte oli see, et terves Eestis oleks see võimalik, aga praegused reeglid juba näevad ette, et kui kohalik omavalitsus on päri, siis kohaliku omavalitsuse territooriumil ka mootorratturit võib lubada ühissõidukite rajale.
Nii et eks siis riigikogu liikmed lahendavad selle Tallinna ja kellega iganes veel. Kohaliku omavalitsuse pädevusse jääks see, kas lasta mootorratturid ühistranspordireale või mitte.
Nüüd üks selline teema, mis ei olnud valitsuses täna otsustamisel, aga tuleb kohe-kohe. Nimelt, kergliikurid ja kergliikuritega liikumise muudatused.
Ja sellest on olnud juttu siin juba mitu kuud, et reeglite muudatused tulevad. Plaan on selline, et nad jõustuksid järgmise aasta ehk 2027. aasta 1. märtsist.
Ja sellest on ka mitu korda juttu olnud, nimelt, põhilised muudatused on sellised: alla 10-aastased enam kergliikuritega avalikus ruumis sõita ei või, 10–15-aastased peaksid omama vähemalt jalgratturi luba või siis mopeedi luba. Ja samas, renditeenuse pakkujad peaksid tuvastama selle isiku, kes rendikergliikurit rentida tahab.
Nendest teemadest on ka pikemalt juttu olnud, mitu korda. Nüüd, põhjus, miks ei ole me veel jõudnud sellega riigikokku ehk valitsuse otsuseni, on see, et me tegime seda eelnõu veel paremaks ja mõistlikumaks. Ja värsked muudatused on sellised, mis on vaja lõpuni ära vormistada.
Nimelt, muidu oli plaan neid noori, kellel ei ole näiteks luba sõita või kes rikuvad mingit moodi liiklust, trahvida või siis vanemaid trahvida rahaliselt. Aga uus ja väga mõistlik plaan on see, et kui on väiksemad rikkumised, siis vanemad koos alaealisega kutsutakse politseisse vestlusele. Seda rakendatakse ka praegu, aga mitte nii palju, kui võiks.
Nüüd on selge kava, et kui on sellised väiksemad rikkumised, siis selline mõjutus, et kui tuleb lapsevanem vestlusele koos lapsega politsei juurde, siis see pidavat väga hästi aitama tuleviku suhtes. See on nüüd üks teema.
Ja teine teema on see, et need, kes on raskemad rikkujad, võtame kõige lihtsama näite: sõidetakse sellise kergliikuriga, millel ei ole kiirusepiirangut 25 kilomeetrit tunnis, vaid sõidabki keegi piltlikult öeldes 60 kilomeetrit tunnis ja luba tal ka ei ole, siis nendel juhtudel on tulevikus politseil õigus see sõiduk konfiskeerida.
Miks ma seda räägin? Sest palju õnnetusi juhtubki just selliste kergliikuritega, millel ei ole kiirusepiirangut või õigemini see on maha võetud ning sõitjal ei ole ka sõiduluba. See on suur risk nii nende enda kui ka kaasliiklejate jaoks.
Nii et siin me käitume selles mõttes karmimalt, et kui ikkagi korduvalt on sellised rikkumised, siis see konfiskeerimine on hoiule võtmine kõigepealt ja siis võimalus konfiskeerida. Kui on vajadus kergliikur konfiskeerida, siis see on kindlasti mõjus vahend. Sest väga ohtlikud on just need kiiresti liikuvad kergliikurid.
Meil oli üleeile ka Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon ja me vaatasime selle aasta viie kuu tulemusi versus eelmiste aastate viie kuu tulemusi.
Ja rõõmustav on see, et kõikides eri kategooriates nii õnnetuste, hukkunute, raskelt vigastatute arv on vähenenud, kõikvõimalikud numbrid olid paremad kui eelmisel aastal. Ja eelmine aasta oli ka juba parem kui eelmised.
Välja arvatud üks kategooria ja see oligi see, et 7–14-aastased, kes kergliikuritega sõidavad, nendega õnnetuste hulk ja ka vigastuste hulk on suurem kui eelmisel aastal.
Nii et väga asjakohane on tõesti tegeleda selle liiklusseaduse muudatusega, mis puudutab kergliikuritega liikumist.
Ja võib-olla siia lõppu veel üks teema, mis käis ka värskelt meediast läbi. Nimelt, lennureisijate õiguste reform Euroopa Liidus. Ma olen ise käinud transpordiministrite nõukogus Luksemburgis kaks korda aasta jooksul ja põhiteema on seal olnud lennureisijate õiguste kokkuleppimine.
Lõpuks on saabunud Euroopa Liidu nii komisjoni kui ka parlamendi ühine seisukoht lennureisijate õiguste suhtes, umbes kakskümmend aastat tagasi on eelmine kokkulepe tehtud.
Hüvitiste koha pealt on tulemused enam-vähem jäänud samaks, 250–600 eurot sõltuvalt lennu pikkusest. Üks asi, mis meid puudutab, on kindlasti pagasi reguleerimine paremini, et piletihinna sees on käsipagas ja lennufirma selle eest enam eraldi [raha] juurde küsida ei saa. Loomulikult saab [lisaraha küsida] täiendava pagasi eest, aga mitte käsipagasi eest.
Ja on veel selline nüanss, et kui ostetakse edasi-tagasi lennupilet, aga seda sinna mineku ehk edasilennupiletit tegelikult mingil põhjusel ei kasutata, siis praegu, seni oli nii, et osa lennufirmasid tühistas ka selle tagasisõidupileti, aga nüüd on nii, et tagasisõidupilet on igal juhul alles sama hinna eest.
Ja veel siia juurde üks oluline muudatus, mis tehti. Senini oli nii, et kui lend hilines või jäi ära, ei saanud lennata, siis pidi reisija ise taga ajama seda lennufirmat ja otsima, kust kompensatsiooni saada. Nüüd on aga lennufirmal kohustus saata kõigile piletiostjatele ise see info, kuidas saab tagastusraha või hüvitist taotleda.
Ja võib-olla lõppu veel selline rõõmus uudis, mis käis ka läbi. Ma olen olnud kogu aeg seda meelt, et riik sekkuks äritegevusse ja ettevõtlusse võimalikult vähe, selle tõttu tuleks vaadata üle, mis on sellised äriettevõtted, mis Eesti Vabariigile kuuluvad, aga mis võib-olla ei peaks enam riigile kuuluma.
Nüüd ongi väga lõpujärgus protsess, kus teede tehnokeskus, kes tegutseb vabal turul, on tänaseks enampakkumise läbinud. Ostja on selgunud, see on Eesti firma STEIGER. Loodame selle tehingu lõpuni viia nüüd juuli jooksul.
Eesti riigil on jälle üks selline ettevõte vähem, mis tegutseb vabal turul ega sega vaba ettevõtlust. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Jah, võtame siit. Öelge ka palun oma nimi ja väljaanne ning kellele küsimus on suunatud.
Rauno Ruus, Delfi
Ma küsiks taristuministrilt. See käsipagasi muudatus siin, odavlennufirmad on juba üsna palju kõva häält teinud, et see hakkab nüüd tõstma oluliselt ka lennupiletite hindasid. Sest kui see hind hakkab olema seal sees, siis selle võrra hinnad kerkivad.
Kas reisimine üldjoontes muutub Eestis ja ka üldisemalt siis veel kallimaks?
Kuldar Leis
Aitäh! Tõesti, see ei olegi nagu Eesti eripära, vaid neid tingimusi lepiti väga pikalt kokku. Ja kui me inimlikult ühelt poolt nagu ootame, et need tingimused muutuvad paremaks lendaja jaoks ehk eraisiku jaoks, siis teistpidi tulebki arvestada, kui palju see toob kaasa kohustusi lennufirmadele.
Ja siin jälle võib mõelda, et meil Eestis praegu oma lennufirmat ei ole, mis see meie asi on. Aga tegelikult on küll, sellepärast, et kuna me oleme nii ääremaal, siis me peame just heas mõttes võitlema selle eest, et need lennufirmad üldse siia meile tahaksid lennata.
Nii et siin ei saa vinti üle keerata, tehes nii, et oleks hästi sõbralikud tingimused ainult lennureisijate jaoks, mitte lennufirmade jaoks.
Aga lõppkokkuvõttes see on kompromiss. Suuremad riigid, kus on suuremad lennufirmad, vaatasid pigem nagu väga detailselt mõlemalt poolt: nii lennureisijate poolt kui ka lennufirmade poolt. Ja ma arvan, et see on selline kompromiss, mis on mõistlik.
Ja lennuhinnad nagunii muutuvad, kas kütuseturust sõltuvalt või millest iganes. Nii et selle taha küll kindlasti ei saa pugeda.
No ja lennukid on enam-vähem ühe suuruse pagasi panemise võimalusega, nii et ma ei näe siin probleemi.
Juhataja
Nii. Aitäh! Kas on veel küsimusi? Võtame veel.
Mart Linnart, ERR
Ma tuleks tagasi selle eile vastu võetud tuumaenergeetika raamseaduse juurde. Kas praegused valitsuserakonnad, Reformierakond ja Eesti200 toetavad põhimõtteliselt tuumajaama rajamist? Ja millal see võiks reaalselt teoks saada?
Palun siis vastata, ministrid Sutt ja Terras.
Andres Sutt
Lühike vastus esimesele küsimusele on jah. See oli ka riigikogu hääletustulemusest ilusti näha. Aga ei olnud mitte ainult meie erakond või Eesti 200, samamoodi oli toetust Keskerakonnast ja EKRE-st. Nii et oli ikkagi laiem konsensus.
Nüüd, see, millal Eestis võiks tuumajaam kerkida, sõltub ennekõike sellest, kuidas läheb väikeste modulaarreaktorite jaamade arendamisega.
See tehnoloogia, mida on valinud Fermi [Energia], kes on praegu ainuke arendaja, kellel on huvi tuumajaama Eestis arendada, on sama tehnoloogia, mis on Kanadas Darlingtonis, kus on ühe sellise moodulreaktori ehitus käimas ja ehitus päriselt käib.
Nii et selleks ajaks, kui me ühel hetkel jõuame siin Eestis investeerimisotsuseni – see võiks olla seal kolmekümnendate kanti või kolmekümnendate alguse kanti, optimistlikult –, on meil kindlasti ka olemas juba piisav hulk näiteid, kas modulaarreaktorid on ennast sellisel kujul õigustanud ja tõestanud. Siis on näha, kas iga järgnev on tõesti odavam kui eelmine. Ja siis saab neid otsuseid juba teha.
Aga samaaegselt on ju käimas ka eriplaneering asukoha valikuks. Selles mõttes ma arvan, mina julgen küll öelda, et me võime energeetikas julgelt tulevikku vaadata. Kui kümne aasta pärast keegi küsib, mis te kümne aasta eest tegite, siis [saame öelda, et] kümne aasta eest tegime suuri asju. Aitäh!
Juhataja
Palun minister Terrasel ka vastata!
Hendrik Johannes Terras
Jah, meie, st Eesti 200 hääletas selle poolt, väljendades sellega toetavat seisukohta.
Juhataja
Kas on veel küsimusi? Hetkel ei ole. Siis on pressikonverents lõppenud ja võimalus teha veel eraldi intervjuusid. Aitäh!
