Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud, ülekande vaatajad ja kuulajad! Valitsuse istung on läbi ning teie ees on peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ja justiitsminister Maris Lauri. Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Meil on ka Rasmus Ruuda, uus inimene meie ridades. Aga alustame valitsuse pressikonverentsi loomulikult julgeolekuolukorra teemaga. See kõik, mis toimub Ukrainas, on kohutav. Vene väed pommitavad haiglaid, koole, lasteaedu ja elumaju. See on rünnak vabaduse, demokraatia ja inimõiguste vastu.
Juba üle 800 000 inimese on Ukrainast põgenenud ja neid lisandub iga päevaga. Euroopa pinnal käib sõda, mida me nägime viimati teise maailmasõja ajal. Venemaa juhtidest on saanud sõjakurjategijad ja Vene riigist paariariik, mille peame ka majanduslikult ja poliitiliselt isoleerima.
Märk isoleerimise toimimisest: eile õhtul ÜRO Peaassamblee hääletusel oli ajalooline tulemus, koguni 141 riiki väga tugevalt sõnastatud resolutsiooni toetas. Esiteks mõisteti hukka Putini sõda Ukraina vastu. Teiseks nõuti Vene vägede kohest ja täielikku väljaviimist Ukraina territooriumilt. Kolmandaks, humanitaarkoridori tekitamine, et saaks aidata inimesi, kes vajavad abi, toitu, ravimeid ja muud eluks vajalikku või soovivad lahkuda. Isegi need riigid, kes on alati Venemaad ÜRO-s toetanud, ei toetanud seda sõda. Põhja-Korea, Süüria, Eritrea ja ka kaasagressor Valgevene olid ainsad Putini sõbrad.
Järgmine samm on kindlasti see, et ÜRO-s oleks vaja Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogust välja hääletada. Tõesti, praegu on selline kummaline olukord, et kuna ÜRO Julgeolekunõukogu on moodustatud peale teist maailmasõda, siis Venemaa on seal julgeolekunõukogus üks [alalisi] liikmeid ja tal on vetoõigus. ÜRO Julgeolekunõukogu tahab otsustada näiteks rahuvalvemissioonide üle. Senikaua, kuni Venemaa on nendele asjadele vastu, ongi väga keeruline. Teistpidi, kuna enamik riike on ikkagi reeglitest lähtuvad, ÜRO on reeglitest lähtuv organisatsioon, siis otsitakse neid lahendusi, kuidas saaks edasi toimetada.
Oma liitlaste ja partneritega oleme otsustanud laiaulatuslike sanktsioonide kehtestamise, seda nii Venemaa kui ka kaasagressori Valgevene suhtes. Meie ühine vastus on olnud enneolematult karm ja ka kiire, see mastaap on olnud ulatuslik. Meil tuleb kindlasti teha veelgi rohkem, et peatada see Putini sõjamasin ja agressor lõplikult isoleerida.
Ukraina peab võitlust kogu Euroopa eest. Eesti on alati toetanud Ukraina liitumist Euroopa Liiduga. Näiteks, 2021. aasta mais, kui ma käisin oma esimesel visiidil peaministrina, siis see toimus Ukrainasse. Ja tookord ma kirjutasin ka Ukraina presidendi Zelenskiga alla kahepoolsele avaldusele, millega Eesti toetab Ukraina liitumist Euroopa Liiduga. Teisipäeval kinnitas ka Euroopa Parlament valjuhäälselt, et Ukrainale peab andma Euroopa Liidu perspektiivi. Päris ühehäälselt see ei olnud, aga väga tugeva enamusega. Esmaspäeval võtsid kaheksa Euroopa Liidu riiki, sh Eesti president, vastu ühisavalduse, et Ukrainale kandidaatriigi staatus anda.
Eesti on Ukrainat pidevalt toetanud, kõikides formaatides, ja me teeme seda ka edaspidi. Ukraina on üks osa Euroopa kultuuriruumist ja seda tuleb öelda väga selgelt. Täna toetasime ka valitsuse istungil seda seisukohta – kuivõrd tuleb ülemkogu ja oma seisukohta tuleb seal väljendada –, et valitsus peab oluliseks, et Euroopa Liit toetab Ukrainat igakülgselt liidu liikmeks saamisel. Samuti kinnitas valitsus, et jagame Ukrainaga enda eurointegratsiooni kogemusi, nagu me oleme siiamaani kogu aeg teinud, ja toetame Ukrainat selles liitumisprotsessis, nagu me oleme samuti teinud. Eesti valitsus peab vajalikuks, et Euroopa Liit lepib kiiresti kokku järgmised konkreetsed sammud, mis aitaksid Ukrainat Euroopasse integreerumise teel.
Ukraina aitamine. Me oleme tõesti Ukrainat aidanud nii poliitilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel tasemel. Oleme seda teinud tegelikult juba ammu – siis, kui teised riigid veel ei pidanud agressiooni võimalikuks. Oleme Ukrainale sel aastal andnud humanitaarabi ja kaitseabi kokku 200 miljoni väärtuses. Eeskätt on kaitseabi, s.o kaitsetehnika, laskemoon, varustus, meditsiinitarbed ja toidupakid. See humanitaarabi, mis me anname, aitab katta humanitaarvajadusi. Anname ka ajutise varjupaiga loomise varustust.
Esmakordselt ajaloos annetab ka Euroopa Liit 450 miljonit eurot relvaabina, 50 miljonit täiendavaks varustuseks ning lisaks on mastaapset abi Ukrainale otsustanud anda 25 liikmesriiki.
Samuti peame olema valmis võtma Eestis vastu ja aitama Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi. Selleks, et meil oleks ülevaade nendest inimestest, kes tulevad ja abi vajavad, ning et me saaksime neile ka abi anda, otsustasime täna kehtestada ajutise piirikontrolli Eesti-Läti piiril, just selleks, et seada üles informatsioonipunktid. Politsei- ja piirivalveameti töötajad lähevad piirile, et Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ja esmast kontakti riigiga sujuvamalt korraldada. See võimaldab saada ka meil paremat ülevaadet abivajadusest, pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ja suunata neid esmaste teenuste juurde.
Teise otsusena tegime rahaeraldise sotsiaalministeeriumile esialgsete kriitiliste kulude katmiseks seoses sõjapõgenike vastuvõtmisega, s.o 1,3 miljonit eurot. See on vajalik esmaste majutustoimingute ja abitoimingute tegemiseks. Põgenike vastuvõtmisega seotud probleeme ja muresid me arutame valitsuses regulaarselt.
Elu paariariigi kõrval nõuab kiiremaid muudatusi ka meie kaitses ja NATO peab samuti kiiresti kohanema muutunud julgeolekuolukorraga. Mul on sel nädalal ja oli ka eelmisel nädalal palju tipptasemel kohtumisi. Alles teisipäeval käis siin NATO peasekretär ja ka Suurbritannia peaminister, et arutada seda, kuidas Eesti kaitseolukorda tugevdada. Ma tahan eraldi rõhutada seda, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. Eesti on NATO liitlane ja seal on meil 29 liitlast lisaks meile. NATO on hoidnud üle 70 aasta Euroopas rahu ja ühtegi NATO liikmesriiki ei ole rünnatud. See on samuti igapäevase läbimõeldud töö tulemus.
Nii NATO peasekretär kui ka Suurbritannia peaminister kinnitasid teisipäeval Tapal taas – ja seda on kinnitanud ka Ameerika Ühendriikide president –, et NATO ja NATO liitlased kaitsevad igat sentimeetrit NATO territooriumist. Samuti oli mul telefonikõne Ameerika Ühendriikide asepresidendi Kamala Harrisega, kes uuesti üle kinnitas, et nende tugi on meil olemas, samuti andis teada täiendavatest otsustest, mis Ameerika on teinud selleks, et NATO idatiiva kaitset veelgi tugevdada.
See on tingitud muutunud julgeolekuolukorrast. Me peame olema nendeks ohtudeks valmis. Meie eesmärk on püsiv ja senisest suurem NATO sõjaline kohalolek Eestis. Nii et me oleme olnud pidevas suhtluses ja koondame kogu informatsiooni, mida liitlased pakuvad, ja [vaatame,] kuidas see kõik kokku hakkab kõlama. Sellel nädalal jõudsid Tapale ka NATO lisaväed, eesotsas 900 Briti kaitseväelasega. Nüüd on ligikaudu 2000 Briti kaitseväelast Tapal.
Seoses selle julgeolekuolukorraga ma tahan öelda veel paari asja. Esiteks, kõik ju näevad, et see sõda on kohutav, see on ebainimlik. Ja kõik, mida inimesed tunnevad seoses sellega, on ka väga mõistetav. On väga normaalne muretseda, ärevust tunda ja kurvastada kõige selle pärast, mis Ukrainas toimub. Oluline on see, et kõigil oleks keegi, kellega rääkida oma muredest ja neid jagada ning vajaduse korral otsida ka professionaalset abi.
Igal juhul hoidke ka oma lähedastel silma peal, eriti lastel, kellel on selle sõjaga väga suured mured. Isegi kui lapsed ei näe neid uudiseid televiisorist, kust te üritate neid eemale hoida, siis uskuge mind, lapsed tegelikult teavad sellest palju rohkem, kui me arvame. Nendega tuleb rääkida ja neid tuleb kuulata, nende muresid ei tohi kuidagi pisendada, kuid siiski peab neile sisendama rahu ja ütlema, et hetkel meil sellist sõjalist ohtu ei ole. Raske on tegelikult kõigil ja üksteisele tuleb olla toeks.
Teine oluline asi, mida tuleb silmas pidada, on see, et see ei ole vene rahva sõda, see on Putini sõda ja nüüd ka Lukašenko sõda. Meil on ka oma vene kogukond. Me ei saa tõmmata kuidagi võrdusmärki vene kogukonna ja selle sõja vahele. Kõige suuremaks kannatajaks on loomulikult Ukraina riik, ukrainlased. Aga ka Eestis elab palju ukraina juurtega kaasmaalasi. Neid tuleb toetada ja aidata, kuid samal ajal me peaksime kindlasti hoiduma igasugustest konfliktidest rahvuse pinnal, sest see ei ole tõesti kuidagi vene rahva algatatud sõda Ukraina rahva vastu, vaid need on ikkagi ühe inimese otsused, mis on selliste kohutavate sündmusteni viinud. Seda tasub meil kogu aeg silmas pidada.
Kolmandaks, väga südantsoojendav on näha kogu seda abi, seda empaatiat ja soojust, mis Eesti inimeste suurtes südametes on, kes kõik soovivad ukrainlasi aidata ja ongi juba aidanud. Me oleme kogunud väga palju annetusi, erinevate vahendite näol, mida ukrainlastel on vaja, ka rahaliselt. Kõike, mida inimesed teevad, mida inimesed ise saavad teha ja teevad – kes koob käpikuid, kes saadab annetusi, kes läheb muud moodi appi –, seda kõike on väga hea näha. Me oleme ukrainlastele toeks. Ja ma tahan ka kõiki tänada. Ma olen pidevalt suhtluses Ukraina peaministriga. Ka näiteks siis, kui meil toimus siin Ukraina toetuseks meeleavaldus, saatsin talle pilte sellest, et näidata, et eesti rahvas on ukraina rahvaga. Ta ütles, et ukrainlased on selle eest väga tänulikud ja see on väga meeltliigutav. Nad tunnevad, et nad ei ole üksi, meie oleme neid kogu aeg aidanud.
Nüüd seoses selle konfliktiga veel on olnud küsimus, mis saab nendest inimestest, kes lähevad Ukrainasse sõdima. Valitsus tegi otsuse, millega me keelame liituda Venemaa ja Valgevene relvajõudude relvastatud üksustega, osutada neile sõjalist või mittesõjalist kaasabi või muul viisil nende tegevuses osaleda. Selle valitsuse määrusega kehtestatava sanktsiooni eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ning toetada rahvusvahelist julgeolekut ja rahu taastamist, tõkestada uute inimeste värbamist konflikti agressorite poolele või neile kaasabi osutamist muus vormis. See kehtib kõigile Eestis viibivatele inimestele, aga ka Eesti kodanikele välismaal. Selle sanktsiooni rikkumise eest saab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Samuti näeb kodakondsuse seadus ette, et kui kodakondsus ei ole sünnijärgne kodakondsus, siis ilma valitsuse loata sellisesse sõjateenistusse astunud Eesti kodanikult saab kodakondsuse ära võtta ja teiste riikide kodanike kodakondsuseta isikute puhul saab Eesti riik tühistada nende viisa/elamisloa või keelduda nende andmisest. See määrus jõustub üldkorras ehk kolmandal päeval pärast selle avaldamist [Riigi Teatajas].
Nüüd, teine pool on see, mis puudutab kõiki inimesi, kes soovivad minna Ukraina poolele appi. Esiteks tahaksin öelda seda, et meil on kõiki inimesi, kes tahavad kaitses osaleda, ka siin kohapeal vaja. Nii et ma väga loodan, et esmaselt nad siiski soovivad ja saavad panustada Eesti kaitsesse. Kindlasti ei anna me mingeid soovitusi oma inimestele hetkel sõjakoldesse minna. Vastupidi, välisministeeriumi soovitus mitte sinna piirkonda reisida on endiselt jõus, sest Eesti riik ei saa sellisel juhul inimesi aidata, kui nad saavad seal viga, hukkuvad või vajavad muul viisil abi.
Ukraina tegevus oma riigi kaitsel on igati seaduslik ja igal juhul saab ka kodakondsuse seaduse järgi valitsuse loa sellisel puhul anda. Kuid me oleme arutanud – ja me tuleme veel selle juurde tagasi –, et selleks tuleks tegelikult seadust muuta, et see ei oleks imperatiivne, et sellistel juhtudel kodakondsus ära võetakse, vaid tegelikult saaks teha seda valitsuse diskretsiooniotsusega. Aga jah, üldine suunis on see, et sõjakoldesse minek on ikkagi väga selgelt seotud riskidega ja me ei saa seal oma inimesi kaitsta.
Lõpetuseks. Valitsuse istungil kiitsime heaks 18 päevakorrapunkti ja erinevatest punktidest räägivad ministrid. Aga minu poolt hetkel kõik.
Juhataja
Aitäh peaministrile! Järgmisena palun, Jaak Aab!
Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast! Peaminister tegi nii põhjaliku ülevaate julgeolekupoliitika küsimusest, et ega mul palju lisada ei ole, võib-olla mõned sellised rõhuasetused ja märkused. Kindlasti pean ütlema, valitsuse liikmena, et ega meile nii väga suure üllatusena see asi ka ei tulnud. Me oleme samamoodi šokis, aga tegelikult oleme olnud päris hästi informeeritud Venemaa poolt toimunud eskalatsioonist, vägede kogunemisest jne.
Nii et me oleme ka pidevalt neid plaane arutanud. Kindlasti üks pool on see, mis Eesti on teinud ja mida siin tõsiselt on meiega aidanud vedada diplomaatilisel tasandil Läti, Leedu ja Poola, kes tunnetavad seda ohtu siin kõige rohkem, et Venemaa ja Valgevene saaksid sanktsioonid, juba selle olemasoleva käitumise põhjal, mis oli enne konflikti, aga nüüd pärast konflikti veel seda selgemalt. Neid sanktsioonipakette on meie välisministeerium ja diplomaadid tegelikult pidevalt hoidnud aktuaalsena. Nendega on Euroopa Liidu suunal väga tõsiselt tegeldud ja teine suund on NATO. Me oleme andnud signaali, et see olukord on ohtlik, ja oleme seda teinud juba enne sõja puhkemist ja Venemaa agressiooni. Ma arvan, et tasub hinnata nende inimeste tööd. Tänu sellele oleme saavutanud ikkagi päris palju ja ka maailm on nüüd aru saanud, mis see olukord tegelikult on.
Meile see eriti üllatusena ei tulnud. Maskid on langenud. See on lihtsalt kohutav, et Euroopas midagi sellist tänavapäeval toimub.
Mis meie saame nüüd edasi teha? Ma korraks peatuksin sellel. Kõik see, et me anname abi Ukrainale, seda teevad meie inimesed ja ettevõtjad. Ma tean nii palju, et rahandusministeerium plaanib ka seda, mille kohta ettevõtjad on küsinud – kui nad Ukrainale mis tahes abi ja ka rahalist abi annavad, siis kas on võimalik suurendada maksuvaba toetuse määra? Ütleksin, et see on töös. Ma ei räägi veel konkreetsetest määradest, aga igal juhul [tuleb seda teha]. Ja ka siis, kui inimesed toetavad, on see toetus vähemalt praeguste seaduste järgi maksuvaba, selle kohta saab deklaratsiooni esitada, et see maha arvata. Vähemalt nii palju saab seadusandliku poole pealt seda toetada. Kõigile suur tänu!
Kindlasti see tänane samm, et me lihtsalt registreerime ja anname infot piiridel – seda ei tasu võtta piiride sulgemisena. Võib-olla see natukene pikendab seal piiril viibimise aega kõigile inimestele, aga meil, riigil on vaja kindlasti informatsiooni, et planeerida oma tegevusi, et teada, kui palju meile tuleb neid inimesi, kes abi vajavad. Samas me saame anda esialgset infot nendele inimestele ja öelda, kuhu nad saavad pöörduda, kui on abi vaja.
Enne seda on tulnud siia juba sadu inimesi Ukrainast. Mina tänan kohalikke omavalitsusi. Hea küll, sotsiaalkindlustusamet ja pagulasabi on toimetanud nende bussidega, kus on nagu suuremad hulgad tulnud, ka Tallinna linn on siin pagulaskeskuse avanud ja toimetab, aga peaaegu kõik kohalikud omavalitsused on juba sellega kokku puutunud.
Ukrainast tullakse küll viisavabalt, nagu me teame, ja ukrainlased saavad siin viibida, neil seadusliku alusega probleemi ei ole, aga kui nad tulevad sõja jalust, siis neil on muid probleeme, nad on ju sõjapõgenikud, neil võib olla vaja vältimatut abi jne. Ja selle kõigega omavalitsused praegu tegelevad. See on ka seaduse järgi omavalitsuste ülesanne. Selge see, et vältimatu abi on siiamaani piirdunud võib-olla mõnele, ütleme, tulekahjus kannatanule abi andmisega, erakorralise abi andmisega või mõne paljaks varastatud turisti abistamisega, aga nüüd on see kõik hoopis teistes mõõtmetes ja inimesi, kes abi vajavad, kindlasti tuleb [juurde].
Kui kohaliku omavalitsuse poole pöördutakse, siis kohalik omavalitsus annab vältimatut abi. See on [ette nähtud] seaduse järgi, näiteks majutus, vajaduse korral toitlustus, vajaduse korral ka sularaha, kui inimesel millegipärast ei ole üldse vahendeid. Ma tean, et mõnes omavalitsuses on üksikuid, aga mõnes on kümneid juhtumeid, nii et omavalitsuste poole pöördutakse.
Esialgu ei ole vaja midagi teha õigusliku alusega. Kuna need inimesed on siin viisavabalt, siis mingit registreerimist eraldi ei ole vaja. Piiril küll nüüd pannakse nad kirja, et me saaksime informatsiooni. Aga nende puhul, kes on tulnud ja pöörduvad omavalitsusse, on nii palju omavalitsuse teha, et kui ta annab vältimatut abi, siis muidugi ta registreerib selle inimese andmed, lihtsalt, et talle on antud vältimatut abi.
Me kaardistame seda, kui palju neid inimesi on, iga päevaga tuleb seda informatsiooni rohkem. Palusime omavalitsustel kirja panna ka kulud, mis neil tekivad. Kindlasti tuleb kaaluda vähemalt mingis osas selle hüvitamist, sest, nagu ma ütlesin, see vältimatu abi on olnud väga erakordne juhtum tavaliselt omavalitsuses, kui on tulnud [vahendeid] eraldada. Nüüd see ei ole erakordne juhtum, vaid neid juhtumeid tuleb palju.
Kindlasti tahan kiita omavalitsusi selle eest, et nad on ka toimetanud täpselt nii, nagu on vaja. Ettevõtjad ja Eesti inimesed on olnud väga lahked. Väga paljud inimesed on täiesti omaalgatuslikult [põgenikke] majutanud. Ma tean, et Paidesse tuli nädalavahetusel 12 inimest, nad majutati ja neid aidati ning seda tegid lihtsad inimesed, st isegi omavalitsuseni ei jõutud. Nii et suur tänu kõigile!
Aga selge on see, et nende inimeste hulk, kes siia sõja tõttu tulevad, järjest suureneb. Eks me vaatame praegu ka Euroopa poole. See õiguslik alus võib muutuda ja võib juhtuda, et ka Euroopa Liidus lepitakse kokku, räägitakse ajutise kaitse direktiivist. Ma tean, et siseministrid on just Brüsselis ja arutavad seda. See tähendaks siis juba konkreetsete inimeste registreerimist ja kõigi nende abivajaduste rahuldamist. See tähendab ka meie registris isikukoodi ja sealt tulenevaid teenuseid. Loodame, et see laheneb, aga esialgu me tegeleme vältimatu abiga ja aitame inimesi nende esmaste muredega.
Nüüd natukene ka kommunikatsioonist. Ma käisin ka ETV+ saates, kus hakkab pidevalt kerkima valeinfot. Me peame arvestama, et see on ka Venemaalt vaikselt organiseeritud. Inimeste seas levitatakse infot, Vene Föderatsiooni kodanikele – ma tean, et meil elab päris palju, kümneid tuhandeid Vene Föderatsiooni kodanikke, kes on siin elamislubadega – hakatakse elamislubasid ära võtma. Me ei ole ühtegi seadust muutnud ega kavatse muuta. Kõik, kes Eestis seaduslikel alustel elavad, saavad siin elada. Seaduslikel alustel pikendatakse elamislubasid, nii pikki elamislubasid kui ka ajutisi elamislubasid. Väga oluline on – ka teie (st ajakirjanike) poole pöördun –, et kui sellist infot levitatakse, siis see tuleb ümber lükata. Sellepärast, et muidu hakkavad meil enda inimeste seas pinged kerkima. Ma arvan, et Venemaa on sellest väga huvitatud. Me peame ütlema oma inimestele – ükskõik mis kodakondsusest nad on, ükskõik mis rahvusest nad on või ükskõik mis keelt nad siin räägivad, need on kõik Eesti elanikud, see on Eestimaa rahvas –, et me peame olema ühised. Me mõistame, et emotsioonid on nendes kogukondades väga tõsised, kõik on segaduses, keegi ei oska hästi ja adekvaatselt reageerida. Üritame anda ametlikku infot nii palju kui võimalik ja sellist võltsinfot ikkagi kogu aeg maha lüüa.
Venemaa saatkond üritab – ma nägin ka ühte Facebooki postitust just enne pressikonverentsi – ikkagi seda Venemaa agendat peale keerata. Öeldakse: teil võib olla siin ohtlik, Vene kodanikud, pöörduge saatkonda. Kuni selleni välja, et me hakkame organiseerima teie siit väljavedu, kui teil on ohtlik. Rõhutan: ühtegi ohtu Eestimaa inimestele hetkel siin ei ole. Ja meil ka sõjaohtu ei ole. Mingit diskrimineerimist või ahistamist ei Eesti riigi ega kellegi teise eestvõttel me ei luba. See on kindel sõnum. Palun seda levitada. Meie levitame seda nii palju, kui meie jõuame, ja ma palun teil ka levitada, et emotsioonid ei keeks üle pea.
Ja paar asja valitsuse istungit. See on küll rutiinne asi, sest eelarves on need numbrid alati olemas juba. Kohalikele omavalitsustele jagati tänase valitsuse määrusega 201 miljonit eurot ja 107 miljonit eurot tasandusfondi, mis tasandab omavalitsuste tulusid. Nagu me teame, ka üksikisiku tulumaksu laekumine on väga erinev Harjumaal, Tallinnas või kuskil kaugemas otsas. Aga meil on selline põhimõte, et 90%-ni keskmisest omavalitsuse tulust see tasandusfond tasandab. Ja 107 miljonit eurot tasandusfondi kaudu ja 94 miljonit eurot toetusfondi kaudu õpetajate palgaraha saatsime juba varem omavalitsustele ja nüüd sellest 94 miljonist eurost on toetatud näiteks lasteaiaõpetajate töötasu, teede hoidu – 29 miljonit, asendus- ja järelhooldusteenus – 17 miljonit, toimetulekutoetus – 15 miljonit. Aga nagu me juba aru saame, tõenäoliselt tuleb toimetulekutoetuse summat aasta jooksul suurendada, aga see on riigi avatud kohustus, omavalitsus maksab välja – nii palju, kui kulub, nii palju me kinni maksame.
Teen täna kabinetis ettepaneku pikendada ka kohalike omavalitsuste kaudu makstavat energiahindade tõusu leevendamise meedet. See on see meede, et leibkonnad, kes saavad alla mediaankeskmise sissetuleku, saavad toetust taotleda. Teen ettepaneku seda pikendada vähemalt aprillikuuni. Määramatus on suur. Esialgu me otsustasime, et märtsi lõpuni kõik need kulud on võimalik [esitada ja nende eest toetust] taotleda. Ma teen ettepaneku vähemalt aprillini seda pikendada, sest ühest küljest aprillis on veel ka n-ö küttehooaeg ja kahjuks paljud inimesed, eriti maapiirkonnas, peavad kütma oma kodu elektriga või suhteliselt kallite vahenditega.
Ja gaasi hind – just vaatasin, praegu Eesti Gaasi ütleb, et see on aprillis 150, juba jälle, uuesti. Nii et sellest meetmest on jätkuvalt võimalik abi saada nendel inimestel, kellel võrreldes tavalise hooajaga või eelmiste hindadega on nüüd tõusnud hinnad. Elektri, gaasi või kaugkütte puhul kuni 80% me sellest hüvitame.
COVID-ist. Tundub, et see on nagu jäänud kuskile ei tea kuhu kohta. Aga olukord on endiselt tõsine. Küll mõned märgid on sellest, et seis on stabiliseerunud, ta enam ei tõuse, nagu viimastel nädalatel oli, nakatumisega või ka haiglakoormusega. Pigem on väike langus. Selle põhjal on aga väga raske midagi otsustada. Kui keegi küsib, kas me nüüd hakkame kohe midagi leevendava või karmistama, siis ütlen, et neid ettepanekuid on mõlemas suunas kostnud. Viimastel nädalatel me ei ole hakanud midagi üheski suunas liigutama. Jälgime olukorda ja väga loodame, et see langustrend säilib. Nii nagu me oleme öelnud, ühtegi piirangut me vägisi üleval ei hoia. Kui olukord võimaldab, siis läheme kindlasti leevenduste juurde.
Aga pean veel kord üle kordama kogu selle statistika, mis puudutab haiglaid. Kõige paremini ja tõhusamalt on kaitstud need, kes on teinud ära tõhustusdoosi. Kordame seda jätkuvalt.
Eestisse on jõudnud ka vaktsiin Nuvaxoviid. Võib-olla neid uusi mRNA-põhiseid vaktsiine teatud inimesed – ma tean, nad räägivad – kardavad, sest see tehnoloogia ei ole veel nii hästi läbi proovitud. Nuvaxoviid põhineb sellel traditsioonilisel tehnoloogial, see on valgupõhine, mitte mRNA-põhine. Kui kellelgi oli takistus varem selles suhtes, et ta ootas sellist vaktsiini, siis nüüd on võimalik seda saada, see on kõigile avatud.
Kindlasti rõhutame – ka täna oli sellest juttu –, et üks asi on praegune seis, kus kõik märgid näitavad, et jälle kevadeks-suveks see laine tõenäoliselt läheb alla, ehkki ennustada on raske, aga me ei tea, mis juhtub suve lõpus või sügisel. Eelmised lained on näidanud, et on ilmunud uued tüved. Ikkagi vaktsineerimine on see kindlustuspoliis taskus, mis aitab põdemise ja raske haiguse vastu, haiglasse sattumise vastu. Kõik numbrid näitavad seda, et enamik neist, kes on meil haiglas, on vaktsineerimata. Aitäh!
Juhataja
Suured tänu! Palun, Maris Lauri!
Justiitsminister Maris Lauri
Tere veel kord! Ma alustaksin ka Ukrainaga seotud teemadest. Me kõik saame aru, et Venemaa teeb praegu agressioonikuritegu Ukraina riigi ja rahva vastu. Nagu peaminister juba ütles, me kinnitasime täna valitsuse määruse, mis keelab Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene relvajõudude, relvastatud üksustega ühinemise, samuti nendele riikidele, relvajõududele üksustele sõjalist või mittesõjalist abi osutada või muul viisil abi osutada sellele sõjategevusele. Seal tulevad kiired sanktsioonid.
See on Vabariigi Valitsuse määrusena, see on kõige kiirem viis. Me valmistame ette ka seadusemuudatused. Kuna seaduste jõustamine võtab natuke aega, tuleme ka nende seadusemuudatuste ettepanekutega juba järgmisel nädalal valitsuse ette, et see asi viia ka tugevamale alusele, ja täpsustada, millised need keelud on.
Veel kord rõhutan seda, et kui keegi läheb sõdima või toetab Venemaad/Valgevenet, siis see on agressiooni toetamine. See on kuritegu. Ja Eestil on õigus karistada ka sõjakuritegude eest, mis pannakse toime teise riigi territooriumil. Nii et pääsu ei ole.
Mis puudutab inimeste Ukraina poolele sõdima minekut, siis ka mina kinnitan seda: mõelge väga hoolikalt järele, sellel on väga suured riskid, ja Eesti riik ei saa teid seal aidata. Sõjaolukorras on kõik väga keeruline. Lisaks, peale isiklike ohtude peate kaaluma seda, et te võite sattuda vangi, aga siis on Eesti riigi võimalused teid aidata äärmiselt napid. Kui ikkagi veel sellest ei piisa teie argumentide juures, siis mõelge ka sellele, et meie vastane Venemaa/Valgevene võib [ära] kasutada – ja kindlasti kasutabki – seda, kui on seal eestlased, Eesti kodanikud. Veel hullem, kui seal on Eesti märkides inimesed, siis seda kasutatakse meie vastu.
Ka minul on palve: leidke siin Eestis võimalusi, kuidas aidata. Neid võimalusi on hästi palju. Vaadates, mis Ukrainas toimub, on näha, et sõda jätkub. Sellel sõjal on kindlasti ka järelmid. Meil kõigil on vaja seda energiat, et aidata ka tulevikus.
Aga nüüd kuritegevuse poole pealt. Eesti ühines eile 38 teise riigiga rahvusvahelise kriminaalkohtu taotlusega, et uuritaks tehtavaid kuritegusid. Ukraina taotles seda. Lisaks pöördus Ukraina 26. veebruaril rahvusvahelisse kohtusse vaidlusega 1948. aasta genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni alusel. Kohtuistungid toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval. Me lootsime, et need toimuvad juba sel nädalal, kuna sõjategevus ju käib.
Ka meie oleme Eesti riigina valmis liituma selle uurimise ja menetlusega. Me oleme rääkinud sellest, et me hakkame ka Eestis korjama tõendusmaterjali toimuvatest kuritegudest. Loomulikult on see prokuratuuri töö.
Kuigi sündmused toimuvad Ukrainas, näeme me väga palju sotsiaalmeedia kaudu ja eri kanalite kaudu, nii et ka meie vaatame selle peale väga tõsiselt ja väga hoolikalt [ning teeme kõik selleks], et agressor jõuaks karistuseni ja et kui karistamise hetk tuleb, siis see oleks väga üheselt mõistetav ja arusaadav.
Lisan ka enda poolt veel ühe asja. Nagu peaminister ja Jaak Aab juba rääkisid, ei ole need inimesed, kes meie seas elavad, venekeelsed inimesed, samad inimesed, kes on putinistid. Ja minu palve: olgem eelarvamustest vabad, olgem viisakad, olgem inimesed. Ma saan aru, et emotsioonid keevad üle, aga palun ärgem hakakem inimesi vaenama nende keele või nende rahvuse pärast. See on inimlikult väär, rääkimata sellest, et tegelikult ei ole see ka seaduspärane.
Nüüd veel kaks teemat. Valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse kohta, millega laiendatakse kriminaalõiguslikku pädevust Euroopa tasemel vaenukõne ja vaenukuritegevuse suhtes. Ma tean, et vaenukõne tekitab Eestis väga palju emotsioone. Aga ma osutan sellele. Praegused sündmused näitavad väga hästi, kuhu võib vaenukõne viia. Vaenukõne on selle agressiooni üks elemente. Ja koostöös me saame teatud osa sellest vaenukõnest, mis viib vaenukuritegevuseni, pärssida, eelkõige, kui me räägime internetist, sotsiaalmeediast, aga ka meediakanalitest. Aga me peame aru saama, et on ka organisatsioone, mis tegutsevad ülepiiriliselt, on n-ö sõprusorganisatsioonid, ja seda tuleb pärssida.
Veel üks teema, mis võib-olla tundub kogu seda meie praegust tõsist keskkonda arvestades isegi väheoluline või vähetähtis. See on eelnõu, mis puudutab avaliku teenistuse seadust ja teatud muudatuste tegemist selleks, et avalik teenistus oleks paindlikum, just nimelt konkursside korraldamiseks, ja vähem bürokraatlik. Ma tooksin lihtsalt kõige lihtsama näite. Kui on toimunud konkurss ja selgub, et suhteliselt peagi, näiteks mõne kuu jooksul vabaneb ametikoht, kus on vaja sarnase kompetentsiga inimest, siis ei peaks korraldama uuesti konkurssi, vaid võib pöörduda juba varasema konkursi läbinud isikute valikute poole. Seal on kindlasti selged reeglid ja sellised vähem bürokraatlikud ja vähem kulukad meetmed, mis on.
Ma kindlasti osutan sellele, et avalik teenistus ja teenistuse kord vajab minu arvates laiemat diskussiooni. Sellel, mis meil on loodud, on olnud kindlasti väga positiivseid külgi. Aeg on aga edasi läinud, nii et me peame arutama, kas on vaja ka laiemaid ja põhjalikumaid muudatusi. Kindlasti on see üks teema, millega me peame lähimal ajal ja lähitulevikus tegelema. Selle eelnõu ettevalmistuse käigus tuli ka rohkelt ideid. See just nimelt kinnitab seda, et me peame avaliku teenistuse sisu üle rohkem diskuteerima.
Aga nii palju minu poolt, lühidalt. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu ministritele! Nüüd palun, ajakirjanikud! Teie kord on küsida. Võtke palun mikrofon, öelge sinna oma nimi ja väljaanne ning kellele küsimus on.
Anna Teele Orav, Delfi
Küsimus peaministrile. Te keelate Eestis viibivatel isikutel Venemaa ja Valgevene sõjajõududega liituda. Kas teil on infot, et Eestis viibib isikuid, kes sooviks seda teha?
Kaja Kallas
Aitäh! Ei ole otseselt. Ega me sellist infot ju kuidagi ei kogu ega tea. Aga lihtsalt meil on ka inimesi, kes on näiteks Venemaa kodanikud ja elavad siin. Seetõttu juhuks, kui neid n-ö mobiliseeritakse või nad peaksid minema: nad peavad teadma, et nad kaotavad sellisel juhul elamisloa. Nii et sellel on tagajärjed, kui nad lähevad Vene vägede koosseisus võitlema Ukraina vastu.
Jaak Aab
Kinnitan ka üle, nii nagu ma juba rääkisin, Venemaa saatkonna üleskutse. Inimestel tuleb suhtuda sellesse kriitiliselt – kui nad ka peaksid minema Venemaale, siis nad võivadki sattuda mobilisatsiooni alla, näiteks, täiesti oma tahte vastaselt, sest seal kehtib siis sõjaaja seadus. Nii et hoidugem seda tegemast. Kõigi venekeelsete inimeste poole pöördun ka. Ma arvan, et momendil on kõige rahulikum ja ka kõige turvalisem olla meil siin Eestis. Nii et ka sellele ohule peab tähelepanu pöörama.
Juhataja
Kas on veel soovijaid?
Marielle Vitureau, Radio France
Sorry, my question is in English. Regarding the US, Secretary Blinken will come on Monday to Riga. Does he come also to Estonia? And another question. What did you discuss with Thierry Breton today?
Kaja Kallas
Yes, thank you. Secretary Anthony Blinken is coming to Estonia as well but it’s not clear right now whether it’s on Monday or Tuesday. But yes, it is in his plans. There are other high level visits as well by our NATO allies.
And what comes to Thierry Breton, then we dicussed the cyber defence. And the defence policy of the European Union. Cyber defence is a very big part of defence and as there are coming Strategic Compass and such documents then the security situation in Europe has changed completely. Therefore the European Union should also adapt to the changed situation. So these were basically the main topics that we were discussing. Thank you.
Juhataja
Kui rohkem küsijaid ei ole, siis pressikonverents on lõppenud. Elagu Ukraina.
