1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on lahendada praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes.
Korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt.
Seaduse muudatusega võimaldatakse kuni 10 korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt ja kaob kohustus esitada majandusaasta aruannet. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja.
Lisaks antakse KOV-idele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam variant vaidluste lahendamiseks.
Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras, välja arvatud registriarendusi vajavad tehnilised muudatused, mis puudutavad korteriomandite esemeks oleva kinnisasja jagamise ja korterihoonestusõigustest korteriomandite moodustamise tehinguid, need muudatused jõustuvad 15.1.2024.
2. Arvamuse andmine välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) kohta
Esitaja: siseminister
Tüüp: Arvamuse andmine
Seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga piirata piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana ning muuta välismaalase makstava töötasu suuruse nõudeid. Samuti nähakse ette õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtuvise lõppemise alused juhuks, kui välismaalane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise.
Siseministeerium eelnõu ei toeta. Suur osa esitatud ettepanekutest välismaalaste seaduse muutmiseks on tänaseks Riigikogu poolt heaks kiidetud ja jõustunud. Muudatusi, mis puudutavad hooajatöötajana Eestis lubatud lühiajalise töötamise perioodi lühendamist ja tööandja poolt välismaalasele makstava töötasu nõude suuruse läbivat tõstmist ei pea siseministeerium jätkuvalt põhjendatuks. Eelnõu ei toeta ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega haridus- ja teadusministeerium.
3. Arvamuse andmine relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) kohta
Esitaja: siseminister
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu õiguskomisjon eesmärgiga tagada vaid eesti keelt heal tasemel valdavatele välismaalastele relvaloa taotlemise võimalus.
Siseministeerium ja Justiitsministeerium põhimõtteliselt toetavad esitatud seaduseelnõu 627 SE, kuid tagamaks eelnõus ettenähtud muudatuste kooskõla karistusregistri seadusega, teevad ettepaneku korrigeerida eelnõu teksti.
4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 "Rahandusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt likvideeritakse ministeeriumi regionaalhalduse osakond ning osakonna ülesanded jagatakse teiste osakondade vahel. Ruumilise planeerimise küsimuste lahendamise, poliitika kujundamise ja õigusaktide eelnõude koostamise ülesanded viiakse planeeringute osakonda, mis nimetatakse ümber ruumilise planeerimise osakonnaks. Regionaalhalduse osakonna ülesanded, mis olid seotud kohalike omavalitsuse ja regionaalhalduse küsimustega, antakse kohalike omavalitsuse poliitika osakonnale ning ülesanded, mis olid seotud omandireformiga, antakse riigivara osakonnale.
Lisaks jäetakse finants- ja arendusosakonna ülesannetest välja kriisireguleerimine, kuivõrd nimetatud tegevus on kantsleri otsealluvuses oleva nõuniku pädevuses.
Muudatused jõustuvad 1. septembrist.
5. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamine ja nõusoleku andmine Natura erandi kohaldamiseks
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering ja antakse nõusolek Natura erandi kohaldamiseks.
Planeeringuga on määratud nii ala ehitusõigus kui ka tingimused vajalike objektide ja hoonete projekteerimiseks ning rajamiseks.
Kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgus võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, mistõttu tuleb kehtestada hüvitusmeetmeid.
Planeeringu kehtestamisega peatuvad planeeringualale Kuusalu vallavolikogu kehtestatud detailplaneeringud.
Kaitseväe keskpolügoon on kaitseväe suurim ja peamine harjutusväli, mis asutati 2001. aastal. Harjutusväli on vajalik kaitseväele harjutamaks lahingutehnika ja relvade kasutamist, sealhulgas taktikalist koostööd NATO liikmesriikide üksustega.
6. Eesti kodakondsuse andmine (59 isikut)
Esitaja: siseminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsusele tehakse ettepanek anda naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 59 inimesele, kes on täitnud Eesit kodakondsuse saamise tingimused.
7. Eesti seisukohad komisjoni ettepaneku kohta RRF määruse muutmiseks REPowerEU peatükkide osas
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjon avaldas 18. mail REPowerEU kava, mille eesmärk on minna kiiresti üle puhtale energiale ja kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest.
Kava keskmes on taasterahastu, millest toetatakse vajalike taristu- ja energiaprojektide ning -reformide planeerimist ja rahastamist.
Rahastusallikaks pakutakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservist heitkoguste ühikuid 20 miljardi euro väärtuses.
Liikmesriikidel on võimalus taotleda taasterahastust ka laenu kuni 6,8% oma 2019. a RKT-st (Eestil 1,9 mld EUR).
Eesti on seisukohal, et liikmesriigid rahastaksid kava enda heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest.
8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 28. juuni 2022. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Päevakorras on kliimaõigustiku “Eesmärk 55” eelnõude kokkulepete saavutamine nõukogu tasandil.
Seadusandlike arutelude raames soovib eesistujariik Prantsusmaa saavutada kokkulepped Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamise osas, jõupingutuste jagamise määruse (JJM) läbivaatamise osas, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse (LULUCF) läbivaatamise osas, sõiduautode CO2 heitenormide määruse osas ja kliimameetmete sotsiaalfondi osas.
Eesti toetab põhimõtteliselt ülalnimetatud eelnõusid, kuid peab veel läbirääkima LULUCF osas.
Pärast kokkuleppeid EL Nõukogus algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, mille tagajärjel jõutakse lõplike lahendusteni.
