1. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu
Uue seaduse eelnõuga luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord.
Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.
Välisinvesteeringu loa annab tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, seal hulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Uue regulatsiooni rahastamisvõimaluste üle on kavas arutada 2023-26 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel kaalutakse eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga, näiteks, kas investorit kontrollib kolmanda riigi riigiasutus või relvajõud või kas ta on seotud julgeolekut või avalikku korda ohustavate tegevustega, sihtettevõtja majandustegevuse, näiteks milline on sihtettevõtja olulisus valdkonnas ning asjakohase majandusvaldkonnaga, näiteks asendustoodete või -teenuste olemasolu.
Seaduseelnõu aitab tõhusamalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ettenähtud Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelist koostöökorda ja teabevahetust
2. Turvategevuse seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse turvaseaduse uus terviktekst, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks.
Eelnõu peamine eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ja suurendada selle õigusselgust.
Eelnõu kohaselt jaotatakse turvategevus tegevusaladeks võrreldes senise teenuspõhise lähenemisega. Määratud tegevusaladele sätestatakse selged majandustegevuse nõuded, kuid ühtlasi suurendatakse ettevõtjate vabadust kujundada oma teenuseid.
Samuti kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamisel määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusalad. Turvateenistuja väljaõppe korraldamisel loobutakse samuti tegevusloa taotlemise kohustusest ja minnakse üle teatamiskohustusele.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse turvaettevõtja kohustusi, samas leevendatakse piiranguid tegutseda samal ajal muul tegevusalal.
Luuakse katustermin turvateenistuja, millega eristatakse selgemini turva- ja valvetöötajat ning turvajuhti. Luuakse valvetöötaja kutse, mis peab vastama kutseseadusele.
Uue võimalusena luuakse alused kaasata turvaettevõtja halduslepingu alusel kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele.
Ühtlasi on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu ja mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.
Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. juulil 2024.
3. Arvamuse andmine välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) kohta
Esitaja: siseminister
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul (praegu 270 päeva) ja muuta välismaalase makstava töötasu suuruse nõudeid.
Samasisulise eelnõu kohta on valitsus arvamust andnud kahel korral (17.2 ja 2.6).
Siseministeerium märgib, et suur osa eelnõus esitatud ettepanekutest välismaalaste seaduse muutmiseks on tänaseks riigikogu poolt heaks kiidetud ja jõustunud. Muudatusi, mis puudutavad hooajatöötajana Eestis lubatud lühiajalise töötamise perioodi lühendamist ja tööandja poolt välismaalasele makstava töötasu nõude suuruse läbivat tõstmist ei pea ministeerium jätkuvalt põhjendatuks. Eelnõus esitatud muudatusettepanekuid oma valdkondades ei toeta ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega haridus- ja teadusministeerium.
4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega
Esitaja: Keskkonnaminister
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega muudetakse 15 valitsuse määrust, milles asendatakse viited keskkonnaregistrile viidetega Eesti looduse infosüsteemile, maavarade registrile või jäetakse viide konkreetsele registrile määrusest välja.
Muudatuse vajadus tuleneb keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisest. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud. Tegemist on tehniliste muudatustega, milles asendatakse viide keskkonnaregistrile viitega asjakohasele andmekogule või jäetakse viide määrusest välja.
5. Kultuuriministeeriumi põhimäärus
Esitaja: kultuuriminister
Tüüp: Määruse eelnõu
Kehtestatakse kultuuriministeeriumi põhimääruse uus terviktekst, et tõhustada ministeeriumi juhtimist ja sisemist töökorraldust.
Praegusega võrreldes on uue põhimääruse regulatsioon üldisem, mis võimaldab suuremat paindlikkust. Eelnõu kohaselt vähendatakse osakondade arvu seniselt üheteistkümnelt üheksale. Näiteks moodustatakse kommunikatsiooni- ja välissuhete osakondi liites kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakond, samuti liidetakse õigus-, varahaldus- ja üldosakond ning moodustatakse personali- ja õigusosakond, vara haldamisega seonduvad ülesanded viiakse üle finantsosakonda.
Eelnõuga tehakse ka väiksemaid muudatusi ja täpsustatakse sõnastusi.
Määrus on planeeritud jõustuma 1. juulist.
6. ASi Eesti Varude Keskus aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku riikliku maagaasivaru soetamiseks ja vedelkütusevarude roteerimiseks suurendada Eesti Varude Keskuse aktsiakapitali 183 miljoni euro võrra. Aktsiate eest tasutakse rahalise sissemaksega summas 183 000 000 eurot, nimiväärtust ületav summa 53 000 000 eurot loetakse ülekursiks. Aktsiate valitsejaks määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Riikliku gaasivaru ja vedelkütusevaru rahastus oli ette nähtud 2022. aasta lisaeelarve seadusega.
Eesti Varude Keskus (varasema nimega AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur) on 2005. aastal asutatud aktsiaselts, kes vastutab hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ja haldamise eest.
7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 2022. aasta COVID-19 kriisiga seotud õigusabikulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 20 000 eurot, et katta COVID-19 kriisiga seotud 2022. aastal tekkinud õigusabikulud.
8. Volitus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks
Esitaja: kultuuriminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ülesanded tuuakse üle kultuuriministeeriumisse ja uuest aastast lõpetatakse komisjoni tegevus eraldiseisva sihtasutusena.
Eesti võeti UNESCO liikmeks 1991. aasta 14. oktoobril. UNESCO põhikirja alusel loob liikmesriik peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele võimaluse olla seotud organisatsiooni tööga, eelistatavalt rahvusliku komisjoni moodustamise kaudu.
UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati valitsuse korraldusega 1992. aastal ning 1999. aastast tegutseb see sihtasutusena, mille asutajaõigusi teostab kultuuriminister. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et otstarbekas on jätkata kolmeliikmelise komisjoni ülesannete täitmist mitte eraldiseisva sihtasutusena, vaid kultuuriministeeriumi struktuuriüksusena. Juriidilise vormi muudatus ei mõjuta UNESCO ERK-i sisulist tegevust, samas paraneb selle tegevuse toetamine ministeeriumi tugitegevuste kaudu ning jätkub koostöö asjassepuutuvate ministeeriumide ja ekspertidega. Väheneb ka töökoormus, mis tulenes sihtasutustele tulenevatest nõuetest.
9. Nõusolek riigivara võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Anija vallale (Kehras 8 kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek tema valitsemisel olevate, Harju maakonnas Anija vallas Kehra linnas asuva 8 kinnistu (pindala kokku 39 206 m2) otsustuskorras võõrandamiseks Anija vallale müügihinnaga 65 protsenti vara harilikust väärtusest.
Taotletavad elamumaa sihtotstarbega Salo tn 2, Salo tn 4, Salo tn 6, Salo tn 8, Põhja tn 1a, Põhja tn 3, Põhja tn 3a ja Mulla tn 1a kinnisasjad asuvad hoonestamata alal, millele kehtestatud detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus viie kortermaja ja nelja ridaelamu ehitamiseks. Vald soovib tagada kaasaegsete üürikorterite ja müügikorterite kättesaadavuse uutele ja praegustele elanikele. Olemas on võimalus erakapitali kaasamiseks projekti realiseerimiseks kogu mahus.
Võõrandatavate kinnisasjade väärtus on 529 000 eurot, millest Anija vald peab tasuma 65% ehk 343 850 eurot.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Aila külas Mäe tee 18 ja Alliku külas Liivametsa kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Saue vallale Aila külas Mäe tee 18 (pindala 11 001 m 2) ja Alliku külas Liivametsa (pindala 10 744 m 2)kinnistu. Vald soovib maad säilitada avalikult kasutatavate metsaaladena.
Saue valla üldplaneeringu kohaselt paiknevad kinnisasjad tiheasustusalal ning rohevõrgustiku alal, kus maakasutuse juhtotstarve on haljasala ja parkmetsamaa. Kuna kinnisasjad on ca 1 ha suurused, ei ole üldplaneeringust tulenevalt nende hoonestamine lubatud (lubatud on vähemalt 2 ha suurusele kinnisasjale elamu ja abihoonete ehitamine).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas heakorda ja ruumilist planeerimist ning rahvatervise seaduse kohaselt kujundada elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetavat elukeskkonda.
10. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” ja volitatakse maaeluminister Urmas Kruuset esitama strateegiakava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja esindama Eestit sellega seotud läbirääkimistel.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendite kasutamiseks aastatel 2023–2027 tuleb kõigil liikmesriikidel koostada strateegiline programmdokument – ÜPP strateegiakava.
Strateegiakavad hõlmavad uuendusena nii ÜPP I sammast (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF)), mis seisneb valdavalt põllumajanduse otsetoetustes, kui ka II sammast, milleks on maaelu arengu toetused (rahastus (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), millele lisandub kohustuslik liikmesriigi poolne rahastus), tagades seeläbi valdkonna senisest terviklikuma planeerimise.
Maaeluministeerium alustas koostöös kõigi asjakohaste majandus- ja sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava väljatöötamist 2019. aastal.
Strateegiakava 2023–2027 raames on kavas rakendada kokku 55 toetusmeedet, millest mitmed on tuttavad juba eelnevate perioodide maaelu arengukavadest kui ka otsetoetustest. Nende hulgas on näiteks põllumajanduslikud otsetoetused (põhiline sissetulekutoetus, täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus (sh ka noortele põllumajandustootjatele), tootmiskohustusega seotud toetused piimalehma, ammlehma, ute ja kitse, teraviljakultuuride, puu- ja köögivilja- ja marjakultuuride ning seemnekartuli kasvatamiseks ning kliima- ja keskkonnakavad ehk nn ökokavad, millest olulisemad on keskkonnasõbralik majandamine ja mahepõllumajandus), sektoripõhine toetus mesindussektori arendamiseks, erinevad investeeringutoetused nii põllumajandustootmise kui põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise arendamiseks (sh läbi finantsinstrumentide), aga ka põllumajanduse ja metsanduse taristu ning muu maaettevõtluse ja selle keskkonna arendamiseks, erinevad pindala- ja loomapõhised keskkonnatoetused, loomade heaolu ja tervist edendavad toetused, põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) ning põllumajanduse nõuandeteenuste toetused ning kogukonna juhitud kohaliku arengu (LEADER) toetamine.
Strateegiakava EAGFi poolse rahastamise maht on ca 1,008 miljardit eurot. Strateegiakava EAFRD poolse rahastamise maht on ca 440 miljonit eurot. Strateegiakavast tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarvete koostamisel EAFRDi vahenditest rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist ca 184,65 miljoni euro ulatuses. EAGFi sektoripõhiste sekkumiste (EL-i rahastus ca 0,7 miljonit eurot) rakendamisest tuleneb vajadus Eesti poolse rahastamise järele ca 0,7 miljoni euro ulatuses.
11. Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne
Esitaja: majandus- ja taristuminister
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tegemist on Riigikogu majanduskomisjonile iga-aastaselt esitatava Rail Balticu rajamise projekti vahearuandega, mis tuleneb Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusest.
Vahearuandes on muu hulgas esitatud Rail Balticu uuendatud ajakava, rahastusplaan ja riskijuhtimishinnang. Pärast valitsuse istungil heakskiitmist avaldatakse vahearuanne majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Möödunud aasta olulisematest tulemustest võib välja tuua Lelle-Pärnu 1520mm raudteelõigu rekonstrueerimistööd ning kõrgepingeliinide ristumisega seotud ehitustööd Pärnumaal; samuti viie RB viadukti ja ökodukti ehitamiseks; välja kuulutati hanked veel kolme RB põhitrassi objekti ehitamiseks; vastu võeti Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide projektlahendused, samuti Ülemiste jaama piirkonna taristu ja Vanasadama trammiliini projektid.
Tänavu jätkatakse Eleringi kõrgepingeliinide ümbertõstmistöid Pärnumaal ning kuulutatakse välja riigihanked gaasi- ja kõrgepingetrasside ümbertõstmiseks mujal RB trassil; jätkuvad ehitustööd möödunud aastal alustatud objektidel (Tagadi tee ja Künka tee viaduktid, Loone, Kalevi ja Urge ökoduktid) ja alustatakse uute RB põhitrassi objektidega. Jätkub RB Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamisprotsess, samuti Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine; plaanis on viia lõpuni Ülemiste reisiterminali piirkonna detailplaneering. Käivitatakse RB kohalike peatuste detailplaneeringud ning projekteerimine.
12. „Partnerlusleppe ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027” kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kinnitada Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel täiendatud Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 ja esitada see vastavalt ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 10 lõike 1 alusel Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud partnerlusleppe alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni.
Partnerlusleppe raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,46 miljardit eurot. (sh ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava maht 3 369 336 786 eurot ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava maht 97 391 060 eurot). Sellele lisandub Eesti riigi osalus: riiklik kaasfinantseering 1857 947 748 eurot ja omafinantseering 41 739 026 eurot.
13. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” kinnitamin
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rakenduskavas määratakse strateegia Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF), Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) poliitikaeesmärkide ja ÕÜF erieesmärgi saavutamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027.
Rakenduskava esitamise eelduseks on partnerluslepe, milles lepitakse kokku fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord. Eesti esitas Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks 18.aprillil 2022.
Rakenduskavas määratletakse, kuidas ühtekuuluvuspoliitika fondid poliitikaeesmärkide ja ÕÜF erieesmärgi saavutamisse panustavad ja kuidas on planeeritud vahendite kasutamine eelarveperioodi jooksul. Poliitikaeesmärke on kokku viis: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti (ERF, ESF+, ÜF kasutamiseks), lisaks erieesmärk õiglane üleminek ÕÜF kasutamiseks. Rakenduskavas esitatakse fondide vahendite kasutamise konkreetsemad eesmärgid, teave planeeritud tegevuste ja nende põhjenduste kohta, oodatud tulemused, väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega, peamised sihtrühmad ja piirkonnad. Õiglase Ülemineku erieesmärgi juurde kuulub ka rakenduskava lisa ,,Õiglase ülemineku territoriaalne kava’’ vastavalt ühissätete määruse artiklile 22.
14. Eesti seisukoht Cotonou lepingu artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete pikendamise kohta
Esitaja: välisminister
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
ELi ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piikonna (AKV) riikide suhete aluseks olev Cotonou leping allkirjastati ELi ja selle liikmesriikide ning AKV riikide vahel 2000. aastal ning see kehtis kuni 29. veebruarini 2020. Kuna uue partnerluslepingu (nn Post-Cotonou lepingu) läbirääkimisi ei suudetud lõpetada enne kehtiva lepingu lõppemist, võeti õigusliku, poliitilise ja institutsioonilise vaakumi vältimiseks vastu Cotonou lepingu üleminekumeetmed. Üleminekumeetmeid on EL Nõukogu otsusega pikendatud mitu korda alates 2019. a lõpust. Kuna Post-Cotonou lepingu menetlemine ei ole tänaseks lõpule jõudnud EL Nõukogus, on vaja üleminekumeetmeid järjekordselt pikendada kuni 30. juunini 2023. Eesti toetab üleminekumeetmete pikendamist ehk Cotonou lepingu kehtivuse pikendamist. See aitab kaasa ELi ja 79 AKV riigi suhete stabiilsele jätkumisele ka perioodil, kui Cotonou lepingu kehtivus on lõppenud ja uus, Post-Cotonou leping ei ole veel jõustunud.
15. Eesti seisukohad äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustust reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Direktiiviga soovitakse saavutada, et ettevõtted keskenduksid senisest enam säästvale arengule ja arvestaksid oma tegevuses ühiskonna huvidega laiemalt. Sätestatakse suuremate ettevõtete hoolsuskohustus, mis tähendab et ettevõte ja tema tütarettevõtted peavad - kogu oma tegevusega seotud väärtusahela lõikes - tuvastama, ennetama, lõpetama ja leevendama oma tegevusest tingitud kahjulikke mõjusid inimõigustele ja keskkonnale. Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted täidaksid direktiivis ette nähtud kohustusi, luues selleks järelevalvesüsteemi ning kehtestades trahvid. Täpsustatakse võimalusi ettevõte tegevusest tuleneva kahju hüvitamise nõudmiseks tsiviilkorras. Direktiiv ei kohaldu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid väärtusahelate kaudu mõjutavad direktiivi nõuded ka nende tegevust.
Eesti toetab direktiivi eesmärke, kuid leiab, et hoolsuskohustuse rakendamiseks on vaja selgemalt määratleda inimõiguste ja nendega seotud kohustuste sisu ning tõlgendamise pädevus. Täpsustamist vajab ettevõtte kohustus tagada direktiivi nõuetest kinnipidamine kogu väärtusahela ulatuses, kuivõrd sellega kaasneb olukord, kus ettevõte vastutab ka väärtusahelasse kuuluvate teiste ettevõtjate käitumise eest. Eesti hinnangul ei ole eelnõu kohustused seoses tsiviilvastutusega mõistlikult piiritletavad, seda muuhulgas põhjusel, et direktiiv näeb vastutuse ette eelkõige selliste õiguste ja kohustuste rikkumise eest, mille kaitsekohustus on riigil. Eesti leiab ka, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik ning kindlustatud peab olema võimalus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi.
16. Eesti seisukohad variühingute direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Direktiivi eesmärk on tõkestada variühingute kasutamist maksudest kõrvalehoidmiseks. Ühtlasi muudetakse direktiivi eelnõu kohaselt ka maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ehk variühingute direktiivi. Eelnõu on osa 2021. a. mais avaldatud äriühingute maksustamise teemalises komisjoni teatises ettenähtud algatustest, mille eesmärk on parandada kehtivaid maksusüsteeme, et tagada äriühingute õiglane ja tõhus maksustamine Euroopa Liidus.
Komisjonil on kavas luua mitmeastmeline süsteem, kus esimeses astmes selgitatakse välja ühingud ja teises astmes peavad esimese astme järgi kvalifitseeruvad ühingud iga-aastaselt esitama oma koduriigi maksuhaldurile andmeid nii füüsilise tegevuskoha kohta, kui ka tulude, kulude, tegevuse iseloomu jms kohta. Kui ühing ei deklareeri või ei tõenda eespool loetletud tingimustele vastavust, on direktiivi mõistes tegemist variühinguga. Variühingutele ei võimaldata topeltmaksustamise vältimise lepingutest ja tulumaksudirektiividest tulenevaid maksusoodustusi. Liikmesriik ei tohi anda sellisele ühingule residentsustõendit või peab tõendil märkima, et tegemist on variühinguga. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi täiendamisega kehtestatakse variühingute alane automaatne teabevahetus liikmesriikide vahel.
Eesti toetab direktiivi üldist eesmärki tõkestada variühingute kasutamist maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Samas võiks enne uue direktiivi vastuvõtmist oodata ära viimastel aastatel juba vastu võetud maksustamise vältimise vastaseid meetmeid sisaldavate direktiivide rakendamise praktilise mõju. Murekoht on ka nii maksuhalduritele kui ka ettevõtjatele tekkiv ebaproportsionaalselt suur halduskoormus ja suured IT arenduskulud. Lisaks võib füüsilise asukohaga seotud näitajatele keskendumine mõjutada negatiivselt Eesti e-residentide asutatud ja digitaalseid ärimudeleid kasutavaid äriühinguid.
Direktiivis sätestatud reeglite riigisisene üle võtmine on eelnõus ette nähtud 2023. aasta 30. juuniks ja sätete rakendamine peaks algama 2024. aasta 1. jaanuaril.
17. Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühmas arutatakse üldist majanduse olukorda ning euro kasutuselevõttu Horvaatias. Euroopa Komisjon tutvustab finantsabi saanud euroala riikide programmijärgseid ülevaateid ning Kreeka süvendatud järelevalve aruannet. Eurorühma juht tutvustab ka eurorühma II poolaasta töökava. Eurorühma kaasavas formaadis tehakse uus katse kokku leppida pangandusliiduga edasimineku teekaart.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet Euroopa Liidu direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka Euroopa Liidu omavahendeid ning saavad ülevaate energia maksustamise direktiivi ning rahapesu tõkestamise paketi läbirääkimiste käigust. Kavas on heaks kiita liikmesriikide stabiilsuse- või lähenemisprogrammide kohta tehtud soovitused Euroopa poolaasta raames ning Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta. Nõukogult oodatakse heakskiitu soovitusele Horvaatia euroalasse võtmiseks.
Nõustume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga Horvaatia valmisolekule euroalaga liitumiseks ja toetame Horvaatia liitumist euroalaga. Toetame ka rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Poola taastekava. Riigipõhiste soovitustega seoses nõustume üldise soovitusega hoida eelarvelist valmisolekut, et vajadusel eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele ning oleme valmis pikendama vabastusklausli kehtimist 2024. aastani. Samuti nõustume Eestile antud soovitustega, mis arvestavad hetke majanduslikku ning energiajulgeoleku olukorda ja toetavad meie Euroopa Liidu vahendite arvelt elluviidavaid investeeringute kavasid.
