1. Usaldusküsimusega seotud seaduseelnõude esitamine teiseks lugemiseks
Esitaja: peaminister Kaja Kallas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus otsustas 19. mail siduda kahe enda algatatud seaduseelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega. Kui valitsus seob Riigikogus töös oleva seaduse eelnõu usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, peab ta parlamendile esitama uuesti eelnõu, seletuskirja ja muudatusettepanekute loetelu.
Seoses sellega esitab valitsus Riigikogule kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE), mis käsitleb politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmist kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Valitsus algatas eelnõu Riigikogus 4. aprillil.
Algse versiooniga võrreldes on eelnõule lisatud kolm muudatusettepanekut. Muudatuste kohaselt tuuakse sõnaselgelt välja, et kaitsevägi tohib edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riiklikku järelevalvet üksnes politsei- ja piirivalveameti otsusel. Lisaks viiakse eelnõu kooskõlla eriteenistuste ühtlustamist käsitleva seadusega. Samuti tehakse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni muudatus, millega jäetakse riigipiiri seadusest välja kaitseväe tegevust piirav säte, mis ei võimaldaks peatada sõjalaeva.
Teiseks esitab valitsus Riigikogule toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu (511 SE), mille valitsus algatas 10. jaanuaril.
Algse versiooniga võrreldes on eelnõule lisatud kaks muudatusettepanekut. Muudatuste kohaselt lisatakse eelnõusse meediateenuste seaduse muudatused, millega tuuakse ühe aasta võrra varasemaks nõue hinnata puuetega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele. Meediateenuste seadus kohustab järelhindamise läbi viima hiljemalt 2025 aastal, eelnõu kohaselt hiljemalt 2024 aastal. Järelhindamise nõue kehtib juba 2011. aastast, meediateenuse pakkujal on kohustus esitada iga aasta selle kohta aruanne TTJA-le. Lisaks tuuakse varasemaks tähtaeg, millega kultuuriminister kehtestab nõuded puuetega inimeste ligipääsule audiovisuaalmeedia teenustele (nt viipekeelne tõlge, subtiitrid jms). Kehtiva korra järgi peab ministri määrus jõustuma 1. jaanuaril 2026. a, eelnõu kohaselt 28. juunil 2025. a. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku arvestada nende muudatusettepanekutega täielikult, ülejäänud ettepanekud jätta arvestamata.
2. Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
Meresõiduohutuse seaduse muudatuse järgi jäi kehtiv sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahendite määrus kehtima tähtajaliselt kuni 1. juunini 2022. Määrusega kehtestatakse senised nõuded terviktekstina ka hilisemaks ajaks.
Uues määruses on võrreldes senise määrusega mõningad tehnilised muudatused ning määrusega ei kehtestata enam nõudeid sõjalaevadele ja riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele. Politseilaevad vastavad juba täna uue määruse nõuetele. Muudele riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele ja pärast 2011. a soetatud politseiasutuse laevadele ehk laevadele, mis on transpordiameti järelevalve all, kohaldatakse side- ja navigatsioonivahendite osas meresõiduohutuse seaduse alusel üldisi seadistamise ja varustamise nõudeid.
3. Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 2017. a korralduse nr 281 "Vabatahtliku keskse hankija määramine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna riigihangetes" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alusteenuste konsolideerimisest lisatakse IKT valdkonna vabatahtlikuks keskseks hankijaks ka riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (RIT). Praegu on kesksed hankijad selles valdkonnas registrite ja infosüsteemide keskus (RIK), siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RMIT).
2021. a detsembris moodustatud RITi tegevusvaldkonnaks on IKT alusteenuse, serveri alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste osutamine. RIT osutab IKT alusteenuseid riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate avaliku ülesannete täitmisega.
Ministeerium võib vabatahtlike kesksete hankijatega sõlmida kokkuleppe oma valitsemisalas oleva asutuse nimel. Võrreldes kehtiva korraldusega tehakse täiendus, et ministeerium ei saa hankekokkulepet sõlmida nimetatud nelja asutusega, kuna ministeerium ei saa keskse hankija enda nimel sõlmida korralduse kohaldamisalas lepinguid.
4. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” üheksandad muudatusettepanekud ning volitatakse maaeluminister Urmas Kruuset esindama Eestit arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Muudatusi tehakse peamiselt meetmete abikõlbulikes kuludes ja hinnatõusu tõttu loobutakse kohati varasemalt seatud piirhindadest. Lisaks eraldatakse teiste meetmete eelarveid vähendades raha kohustusliku pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt.
Arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 ja keskendub kuuele EL-i prioriteedile maaelu arengu valdkonnas. Aastad 2021 ja 2022 on n.ö üleminekuaastad uuele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) perioodile üleminekul.
Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Arengukava sisaldab kokku 17 meedet ja 41 tegevuse liiki. 2022. a maiks on kõik meetmed rakendunud. Arengukava avaliku sektori kogueelarvest, kogusummas 1, 3 miljardit eurot, on 2022. aasta 31. märtsi seisuga toetusesaajatele välja makstud 906 997 087 eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise protsendiks 69,7. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. a 31. detsembrini.
5. Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, loetelu muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulenevalt ehitushangete kallinemisest on Narva Kesklinna Põhikooli projekti elluviimiseks puudu 14, 5 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku suurendada selle summa ulatuses valitsuse sihtotstarbelist reservi ja vähendada vastavalt sithotstarbeta reservi. Kooli väljaehitamise rahastamine on plaanis katta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kauplemistulust. Kauplemistulu ümbersuunamine toimub raha eraldamisel riigi eelarvestrateegia 2023–2026 alusel.
Otsuse toetada nii Narva Kesklinna Põhikooli kui ka Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli renoveerimisprojekte, tegi valitsus 22. märtsi nõupidamisel Narvas. Riik toetab kahe Ida-Virumaa põhikooli hoone renoveerimist, mis muidu oleks kallinenud ehitushindade tõttu viibima jäänud. Rahastuskokkuleppe kohaselt muutuvad täna venekeelsete põhikoolidena tegutsevad koolid varase keelekümbluse koolideks ehk alates 1. klassist saavad õpilased põhihariduse omandada keelekümbluse meetodil.
6. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
1) Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
2) Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu küberturvalisust puudutavates küsimustes
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on avaldanud avaliku konsultatsiooni seoses digitoodete ja -teenuste küberturvalisusega. Liikmesriikidelt ja huvigruppidelt soovitakse koguda sisendit plaanitava Euroopa Liidu küberkerksuse õigusliku algatuse jaoks. Eesmärk on tagada digitoodete ja kõrvalteenuste küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase Euroopa Liidus.
Eesti näeb vajadust küberkerksuse küsimustega tegelemise järele toodete ja teenuste kontekstis. Hetkel valitseb selles valdkonnas õigusselgusetus ja nõuded on killustunud erinevate sektorite lõikes. Eesti hinnangul vajavad erilist tähelepanu esemevõrgu seadmed ning läbivalt peaks kehtima security-by-design printsiip (toodete turule laskmise hetkel on neile vaikimisi kõige turvalisemad seaded sätestatud). Oluline on, et mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oleksid uued nõuded võimalikult proportsionaalsed ning ei tooks kaasa märkimisväärset halduskoormuse kasvu.
Euroopa Komisjon tuli välja ka uue määruse eelnõuga, mille eesmärgiks on tagada parem küberturvalisus EL-i institutsioonides, organites ja asutustes. Erinevad uuringud on näidanud, et küberturvalisuse küpsuse tase ning riskijuhtimissuutlikkus EL institutsioonides on väga erineval tasemel ning puuduvad järjekindlad täiustamise ja auditeerimise mehhanismid. Uus määrus peaks küberturvalisuse taset ühtlustama ja tõstma. Eesti toetab uue määruse eesmärki ning leiab, et EL-i asutustele kehtivad küberturvalisuse nõuded ja määratlused olema vastavuses Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemide turbe direktiivi nõuetega.
8. Eesti seisukohad väärtpaberite keskdepositooriumi määruse muutmise ettepaneku kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon algatas väärtpaberite keskdepositooriumi määruse muutmise ettepaneku, mille peamine eesmärk on tagada keskdepositooriumite proportsionaalsem, tulemuslikum ja tõhusam toimimine. Muuhulgas soovitakse parandada üleeuroopalise tegevusloa andmise korda, et keskdepositooriumid saaksid ühe tegevusloaga kogu ELis tegutseda. Lisaks soovitakse parandada järelevalveasutustevahelist koostööd ja lihtsustada keskdepositooriumide ligipääsu panganduskõrvalteenustele, et anda ettevõtjatele võimalus kaasata rahastust suuremalt hulgalt investoritelt, sealhulgas piiriüleselt. Eesmärgiks on ka suurendada järelevalvet kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide üle, et järelevalveasutustel oleks parem teave kolmandates riikides asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide tegevuse kohta ELis.
Väärtpaberite keskdepositooriumid viivad läbi väärtpaberiarveldusi; registreerivad väärtpaberite esmaemissioone ning haldavad ja peavad arvestust väärtpaberikontode üle ehk pakuvad keskset hoidmisteenust.
Keskdepositooriumide peamiste ülesannete tõttu on neil oluline roll majanduse rahastamises ja rahapoliitika elluviimises keskpankade poolt. Keskdepositooriumi uuendamine on kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava keskne meede, et tõhustada kauplemisjärgset turgu ning lõimunud ja vastupidavate arveldusturgude toel suurendada ELi keskdepositooriumide ja laiemalt ELi finantsturgude konkurentsivõimet. Komisjoni ettepanek on seotud ka määruse ettepanekuga, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ja mille eesmärk on tagada, et kõikidel finantssüsteemi osalistel, sealhulgas keskdepositooriumidel, on olemas vajalikud kaitsemeetmed selleks, et maandada küberrünnete riski ja seonduvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riske.
9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ning 12.-15. juuni 2022. a kohtumistel
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
3. juunil 2022 toimub Luksemburgis Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumine, kus on plaanis arutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite kohtumise ettevalmistust (12.-15. juuni), Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide (USA) kaubandussuhteid ning Euroopa Liidu ja Hiina suhteid kõrgetasemelise majandusdialoogi kohtumise ettevalmistusena. Lisaks vahetatakse mõtteid Euroopa Liidu kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste hetkeseisu üle. 12.-15. juunil toimuvad Genfis Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumised vahetult enne ja pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi. Nendel kohtumistel on kavas heaks kiita EL nõukogu järeldused ja EL nõukogu otsus Euroopa Liidu nimel võetavate seisukohtade kohta WTO ministrite konverentsil, mõlemaid dokumente Eesti toetab.
