1. Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu järgi luuakse haldusmenetluse seaduses alused automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks, samuti automaatse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mis tähendab haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja sekkumiseta tegevust. Seda siis, kui riivatakse õiguseid või vabadusi, mil on vaja seaduslikku alust. Seega on automaatse haldusmenetluse regulatsioon eelnõu järgi aluseks halduse tegevustele, millega kaasneb isikute õiguste ja vabaduste riive ning on vaja töödelda isikuandmeid. Automaatse haldusmenetluse või haldusakti andmise võib algatada nii haldusorgan kui ka toetust, teenust või hüvitist sooviv isik oma taotlusega, näiteks iseteenindusportaalis ja selleks peavad valdkonnaseadustes sisalduma vastavad normid.
Eelnõu kohaselt tuleb haldusorganil automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks arvesse võtta nii inimese kui ka avalikku huvi, otsustamise aluseks olevas õigusnormis sisalduvat kaalutlusõigust, samuti määratlemata õigusmõistet, otsustamiseks vajaminevaid andmeid on piisavalt, isikut ei ole vaja ära kuulata ning kahjustada ei tohi kolmandate ja huvitatud isikute õigusi ja huve. Kui valdkonnaseaduses sisaldub kaalutlusõigus või määratlemata õigusmõiste, kuid ratsionaalne on kasutada automaatset menetlust, siis eelnõu kohaselt koostab haldusorgan ühetaoliseks kohaldamiseks haldusesisese halduseeskirja tüüpjuhtudest.
Eelnõuga nähakse ette kasutada automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan seaduses sätestatud juhtudel õiguse rakendada füüsilise või juriidilise isiku osas profiilianalüüsi, mis on seotud ja saab kasutada isikuga seotud aspektide hindamiseks.
Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses automaatsete haldusaktide andmise põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2023. aasta 1. jaanuaril ja automaatse haldusakti vormistamise nõudeid, näiteks andmekogude nimetused, mida haldusakti andmisel kasutati, samuti uuendatud nõudeid automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
2. Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse riiklike tähtpäevade loetelu eesti kirjanduse päevaga, mis kuulutatakse ühtlasi ka lipupäevaks. Eesti kirjanduse päev määratakse 30. jaanuarile, mis on Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev. Lisaks täiendatakse lipupäevade loetelu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eelnõu järgi jõustub seadus üldises korras.
3. Arvamuse andmine välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärgid vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, peatada ülikoolides ingliskeelestumine ja korrastada regulatsiooni välisüliõpilaste ning nende pereliikmete Eestisse elama asumiseks. Samasisulise eelnõu kohta andis valitsus arvamuse 17. veebruaril.
Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Haridus- ja Teadusministeerium ei toeta kõrgharidusseaduse muudatust, kuna tegemist oleks ülikooli autonoomiasse sekkumisega.
4. Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus annab nõusoleku Linnamäe paisu tegevuse jätkumiseks jõe paisutamisel ja Linnamäe hüdroelektrijaamas elektrienergia tootmisel. Linnamäe hüdroelektrijaama pais asub Jägala loodusalal, mis kinnitati Natura 2000 võrgustiku alaks 2007. aastal. Pais on jõele rajatud pea sada aastat tagasi ning on kuulutatud kultuurimälestiseks. Kaaludes erinevaid avalikke huvisid, otsustas valitsus kultuuripärandi ja taastuvast energiaallikast elektri tootmise säilimise kasuks. Otsuse tegemisel arvestati kohaliku kogukonna arvamust.
Korralduse vastuvõtmisel seab keskkonnaamet sobilikud asendusmeetmed ja väljastab tegevusloa.
5. Toetusfondist toimetulekutoetuse maksmiseks täiendavate vahendite jaotus 2022. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Toimetulekutoetuste maksmiseks antakse täiendavalt 10,9 miljonit eurot 75-le kohalikule omavalitsusele arvestusega, et neil jaguks vahendeid vähemalt kolmekordses mahus võrreldes aasta esimese nelja kuu kuludega.
2022. aasta riigieelarves on toimetulekutoetuse maksmiseks ja omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmise korraldamise hüvitiseks ette nähtud 17,5 miljonit eurot. 2022. aasta lisaeelarvega on suurendatud neid vahendeid 28,6 miljoni euro võrra 46,1 miljoni euroni. Eelnevalt on nendest eelarvevahenditest kohalikele omavalitsustele välja makstud 14,7 miljonit eurot. Käesoleva eelnõuga jaotatakse toimetulekutoetuse maksmise hüvitamiseks täiendavalt 10,9 miljonit eurot.
Toimetulekutoetuste taotluste arv hakkas kasvama märtsist ning aprillis oli taotlejaid juba kaks korda rohkem kui veebruaris, see tähendab kasvu 5 tuhandelt perelt 10 tuhandele perele. Juunist hakkab mõju avaldama ka 2022. aasta riigi lisaeelarvega määratud toimetulekupiiri tõus 150 eurolt 200 eurole.
Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse kulude muutust ning vajadusel algatab eelarveaasta jooksul täiendava raha eraldamise toimetulekutoetuse kulude katteks.
Korraldus jõustub üldises korras.
6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Keila linnale (Keilas Mäe tn 1 kinnisasi)
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek anda kümneks aastaks Keila linnale tasuta kasutada linnas asuv Mäe tn 1 kinnisasi (pindala 5222 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa). Kinnisasi on vajalik Keila linnale seoses Ukraina sõjapõgenike abistamisega. Keila linn soovib kinnisasjale paigutada moodulmajad sõjapõgenike majutamiseks ja osaliselt lasteaia pidamiseks. Moodulmajade paigaldamisega saab linn operatiivselt lahendada tekkinud elukondlike ja ühiskondlike ruumide vajaduse linnas.
Keila linn on kohustatud kasutama kinnisasja heaperemehelikult ning tagama selle hoolduse ja korrashoiu ning kandma kõik sellega seotud kulud. Riik võib kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda, kui Keila linn ei kasuta kinnisasja ettenähtud otstarbel või eirab kasutamisel muid seadusega või lepinguga sätestatud nõudeid.
7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kiidab heaks Eesti ja Norra vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe eelnõu. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.
8. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine ning suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks, suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
9. Eesti seisukohad üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste määruse ja teatise kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika eesmärk on tagada sujuvalt toimiv kestlik transport kogu Euroopa Liidu (EL) territooriumil ning luua aastaks 2030 tõhus kogu ELi hõlmav mitmeliigiline raudteede, siseveeteede, lähimereveoteede ja maanteede võrgustik, mis ühendab linnatranspordisõlmi, mere- ja siseveesadamaid, lennujaamu ja terminale. Kuna transpordivood ületavad ka ELi piire, siis on liidu jaoks muutunud üha olulisemaks ühendatus kolmandate riikidega. Seetõttu on Euroopa Komisjon ühildanud TEN-T strateegia põhimõtted EL ühendatusstrateegia „Global Gateway“ prioriteetidega. Määruse muutmise eesmärkideks on muuta transport keskkonnahoidlikumaks läbi asjakohase baastaristu loomise; luua tingimused, mis muudaks transpordi sujuvamalt ja tõhusamalt toimivaks; suurendada TEN-T vastupidavust kliimamuutustele ja muudele looduslikele ohtudele või inimtegevusest tingitud katastroofidele; TEN-T juhtimise administratiivse poole tõhususe parandamine ning võrgu ülesehituse ülevaatamine. Laienemisega kolmandatesse riikidesse soovitakse saavutada järgmisi eesmärke: tagada liikmesriike ning nende lähinaabreid ja partnerriike hõlmava transpordivõrgu ühtsus ja tõhus toimimine; suurendada nende piirkondade integratsiooni Euroopa Liidu majandusse.
TEN-T määruse järgi peab põhivõrk valmima 31. detsembriks 2030, laiendatud põhivõrk 31. detsembriks 2040 ning üldvõrk 31. detsembriks 2050. Laiendatud põhivõrgu kategooria loomisega tekitatakse prioriteetsuselt vahekiht põhi- ja üldvõrgu nõuete vahel. Eesti toetab TEN-T määruse eelnõu üldisi eesmärke ning oleme seisukohal, et transporditaristusse investeerimine peab olema jätkuvalt ELi prioriteet. Soovime, et TEN-T määrus käsitleks sõjalist mobiilsust prioriteetsena. Eesti peab oluliseks säästva ja tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamist TEN-T võrgustikus, s.h alternatiivkütuste võrgustiku väljaehitamist.
10. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni seadusandliku algatuse eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, et tagada Euroopa Liidus kõrge turvalisuse tase. Selleks pakutakse välja teatavate kuritegude kriminaliseerimine ja nende eest karistuste määramine, ohvrite kaitse tõhustamine ja õiguskaitse kättesaadavus, ennetamine, koordineerimine ja koostöö. Algatus on seotud Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, millega Eesti ühines 2017. aastal.
Ettepaneku kohaselt kriminaliseeritakse teatavad vägivallavormid, mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt. See puudutab vägistamise kriminaliseerimist ja naiste suguelundite moonutamist. Lisaks hõlmab algatus kübervägivalla erinevate vormide (näiteks küberjälitamise ja küberahistamise) kriminaliseerimist, mille puhul on lähenetud sooneutraalselt. Samuti soovitakse algatusega parandada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja erinevatele tugiteenustele. Selleks nähakse muuhulgas ette ohvrite toetusvajaduste individuaalne hindamine; erikaitsemeetmed naistevastase vägivalla või perevägivalla lapsohvrite jaoks; samuti soovitakse tagada koheste lähenemiskeeldude kaudu kaitse, parandada ohvrite võimalusi nõuda teo toimepanijalt hüvitist ning tagada kübervägivalla kuritegude korral sellega seotud veebisisu eemaldamine ja õiguskaitse võimalused.
Lisaks nähakse algatusega ette naistevastase vägivalla või perevägivalla ohvrite vajadustega kohandatud ohvriabi. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamisega seotud meetmed hõlmavad teadlikkuse suurendamist, ohvritega tõenäoliselt kokku puutuvate spetsialistide koolitamist ja vägivalla toimepanijatega töötamist. Soovitakse parandada ka andmete kogumist naistevastase vägivalla ja perevägivalla kohta.
Eesti toetab algatuse eesmärki tõkestada, ennetada ja vähendada naistevastast vägivalda ja perevägivalda Euroopa Liidus tervikuna. Peame oluliseks kõigi direktiivi algatuses sätestatud kuriteokoosseisude ja meetmete puhul õigusselguse, proportsionaalsuse ja piisava määratletuse tagamist. Direktiivi sätted peavad olema praktikas rakendatavad ning algatuse teistest sarnastest koosseisudest eristatavad. Toetame Euroopa Liidu tasandil üksnes hädavajalike miinimumnõuete sätestamist ja minimaalset ühtlustamist,sest peame oluliseks piisava paindlikkuse säilimist ning võimalust kujundada oma siseriiklikke toimivaid süsteeme.
Kuigi Eesti õigus vastab juba praegu suures osas algatusele, on direktiivi ülevõtmiseks siiski vajalik valdkondlike eriseaduste täiendamine, sealhulgas mitmete kuriteokoosseisude muutmine või täiendamine karistusseadustiku eriosas ning nende kuritegude karistusmäärade muutmine. Lisaks võib olla vajalik ka ohvrite abistamise regulatsioonide täiendamine.
Naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu tõhusam võitlemine omab ühiskonnale positiivset mõju. Eestis moodustavad kõigist kuritegudest perevägivallakuriteod 14% ning vägivallakuritegudest iga teine on perevägivallakuritegu.
