Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=lPRI7cXLxd4
Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud ja ülekande vahendusel jälgijad! Valitsuse istung on tänaseks peetud ja me alustame pressikonverentsi.
Täna on meil valitsuse pressikonverentsil peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, sotsiaalminister Karmen Joller ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Aga kõige esimesena annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Jaa, aitäh! Austatud ajakirjanikud, head vaatajad ja kuulajad. Mitu teemat.
Kõigepealt, mõned päevad tagasi, siinsamas toimus NB8 ehk Balti ja Põhjala riikide kohtumine. Sinna tuli ka meie kutsel Volodõmõr Zelenskõi. Ja Prantsuse president Emmanuel Macron osales video teel.
Selle kohtumise üdi ja asja enda mõte oli ikkagi kõige lähemas toetajate ja sõprade seltskonnas läbi arutada see, mida me saame teha, et Ukraina seljategune oleks võimalikult tugev, et liitlased töötaksid koos ja et Venemaal kui diktaatoril saaks hapnik ehk raha otsa. Need olid need tegevused, mida me läbi arutasime.
Kõigepealt, alguseks tahan ma hästi suure tänu öelda kõigile inimestele, kes selle korraldamisega tegelesid, sest selliste suurürituste turvalisuse tagamine, korraldamine, organiseerimine nii, et kõik juhtuks õigel ajal, see on tohutu ettevõtmine. Tihtipeale jääb palju sellest n-ö kaadri taha ja uudistesse saavad ehk ainult kurioosumid.
Nii et suur aitäh kõigile, kes tagasid julgeolekut, ja kõigile, kes seda üritust korraldasid nii avalikus kui ka erasektoris! Üliladusalt korraldatud üritus.
Ma olen käinud paljudel üritustel Eesti riiki esindamas. Mõnikord üritused ei suuda kellaajaliselt kuidagi pihta saada asjadele, tihtipeale asjad ei laabu. Nii et see üritus oli ikkagi täpselt selline, nagu Eesti asi on – väga täpne, väga korrektne. Kõik asjad said tehtud.
Sisu poole pealt ma ütleks nii, et eks lehtedes on neid analüüse juba veidi olnud ja ilmselt aja jooksul tuleb juurde. Kontseptuaalselt vaadates ikkagi see Põhjala-Balti regioon ehk see NB8 (Nordic Baltic Eight) on kujunemas üha olulisemaks koostöökeskuseks. Delfis oli isegi pealkiri, mis ütles, et see on kujunemas jõukeskuseks või analüüsi-jõukeskuseks. Ma arvan, et niimoodi on seda võib-olla veel vara nimetada. Aga tegemist on sarnaselt toimetavate riikidega, kes on väga samameelsed, ütleme, julgeoleku ja välispoliitika küsimustes, suudavad hoida ühist joont asjades, mis loevad, ning tegutsevad kiiresti ja koos.
Meie suhtlus on peaaegu iganädalane, sõltuvalt küsimustest, vahel ka tihem. Me tegutseme koos väga hästi.
Suuruse mõttes me oleme umbes nagu G10 ehk maailma suuruselt kümnes majandusruum. Ütlen, et te saaksite aimu, mida see tähendab.
Euroopas tihtipeale, näiteks nüüd, kui tuleb ülemkogu, liituvad selles seltskonnas meiega Poola, Saksamaa, Iirimaa. See kirjeldab veidi, millises seltskonnas me oma asju ajame. Selle tõttu oleme me viimase pool aastat olnud ikkagi heas seltskonnas ja üsna mõjukalt oma asju ajanud, mis puudutab Ukraina aitamist ja muid otsuseid.
Nii et seda see NB8 kogunemine ka esindas. Ja selle seltskonnaga liituvad Euroopa küsimustes tihtipeale Prantsusmaa, Emmanuel Macron on väga hea strateegiline mõtleja, kes annab oma panuse julgeolekusse. Ja julgeoleku küsimuste [arutelul] osalevad ka Ühendkuningriik ja aeg-ajalt Kanada. Nii et selline on see seltskond, kellega me tulevikus teinekord ka kiiremini liigume ning Eesti riigi julgeolekut tulevikus tagame.
Ja üks ühendus, mis NB8 kõrval on meie julgeolekus oluline, on umbes kolmandik NATO-st ehk JEF, ühendatud ekspeditsioonivägi, see siis Ühendkuningriigi juhtimisel toimetab ka. See kirjeldab, kuidas me liigume.
Ja NB8 puhul nüüd lisaks sellele, mida me oleme rääkinud pressikonverentsidel ja mis puudutab seda, kuidas me tulevikus edasi läheme, tõime uue teemana Eesti eestvedamisel sisse, mina tõin sisse majanduse konkurentsivõime selles regioonis ning ka tehisharu kasutamise ja selle rakendamise.
Miks see on oluline? Sellepärast, et see regioon ei peaks kuidagi konkureerima Euroopaga. Peab aru saama, et NB8 on ka kaks riiki, kes parajasti veel ei ole Euroopa [Liidus], need on Island ja Norra.
Meie ülesanne ei ole kuidagi Euroopa Liitu asendada või selle asemele asuda üheski küsimuses, aga meie eesmärk on sellest regioonist kiiremini toimetades muuhulgas näiteks kapitaliturgu paremini hoides või finantsvaldkonnas oma jalajälge suurendada. Sest ehkki see tundub suur, see regioon oma kahe triljoniga, ütleme, USA kapitaliturgudega võrreldes teatud investeeringute tegemisel me oleme siiski kaunis väiksed.
See tähendab seda, et siin kapitalituru parem toimimine, aga muuhulgas ka näiteks digitaalse identiteedi kasutamine, et oleks ka selge, et seesama Lars, kes on Rootsis Lars, on ka Eestis Lars. Ühesõnaga, sellised võimalused tekivad.
Lisaks, me arutame läbi selle, kuidas hakata tulevikus tehisintellekti rakendama, sest neid kontseptsioone on väga palju. Eesti on tehisintellekti vaates võib-olla kuskil seal tehisintellekti realistide või optimistide vahemikus.
On neid, kes näevad selles väga suurt ohtu erinevatele valdkondadele. Aga kõik möönavad, et igal juhul ta muudab tööturgu, ta muudab kõike seda, mida me teeme, muudab ka ajakirjandust, muudab ka poliitikat ja väga paljut muud.
Nii et see tähendab seda, et seda kõike tuleb ära kasutada, anda inimestele oskused ja säilitada kriitiline mõtlemine. Selle kõige kõrval oli põhiline suund ja aur läks NB8 kohtumisel nendele sammudele, mida me saame teha Ukraina toetamiseks ja aitamiseks ning Venemaa survestamiseks.
Ja üldine pilt, kui ma seda kirjeldaksin, on selline, et Venemaa olukord on läinud ikkagi ajas viletsamaks. Seesama kognitiivne sõjapidamine ehk mulje loomine, milles Putin on olnud ju aastaid väga tugev. No ta ikkagi alguses rääkis kõigile kolmepäevasest erioperatsioonist. Seejärel oli ikkagi Venemaal sees teatav optimism, et nad jõuavad Kiievini, nad suudavad ära teha kõik, mis nad tahavad teha.
Tänaseks on see asendunud mõõduka pessimismiga või üldisemalt paranoiaga. Side on maha lükatud, teatud sõnumirakendused on seisma pandud Venemaal jne. Ka rahaliselt on olukord palju keerulisem.
Ja kogu see sanktsioonide pool, mille peale tihtipeale, ütleme, Eesti ajakirjanduses jälle on ilmunud ka erinevaid analüüse, näiteks Oidsalu kirjutas Postimehes sanktsioonidest põhjalikumalt ja analüüse on tehtud veel.
Sanktsioonid toimivad väga hästi. Jah, nad ei pane kohe kogu hapnikku kinni, aga nad hoolitsevad selle eest, et Venemaa saaks uut tehnoloogiat hankida ja raha läheks vähem peale.
Nüüd, vahepeal on muutunud see, et ainukene n-ö päästerõngas Venemaale on Hormuzi väina sündmused. See annab neile võimaluse müüa rohkem oma energeetikatooteid, ja see tähendab seda, et hinnatakse, et ligikaudu – ma ütlen, et see on väga ligikaudne hinnang –, kümneid triljoneid saab Venemaa lisaraha tänu sellele. See kindlasti jälle pikendab seda konfliktivõimekust, et Venemaa saaks toimetada.
Samal ajal Venemaa sees on olukord ikkagi selline, et Putin on üha paranoilisem, tema ringkonnad näevad, et see asi ei edene, lahinguväljal edu ei ole enam nähtav. Ukraina süvalöögid mõjutavad Venemaad kogu ulatuses, side on maas, rakendused on kinni, mitte ainult perifeerias ei ole kütusekriis, vaid see on juba ka keskustes.
Kõik saavad aru, missugune see olukord tegelikult on. Kokkuvõttes on nii, et pole palju puudu sellest, et venelased oleks üsna ebameeldivalt nurgas. Nad ei ole kohe homme kuskil seal, aga selles suunas see trend liigub.
Nii et see võib-olla kirjeldab ka natukene seda vahekorda, kuhu me oleme jõudnud ja [suur roll] on kindlasti sellelsamal Põhja-Balti koostööl, aga ka Euroopa Liidul ja meie liitlastel laiemalt, sest liituvad ka tahtekoalitsioonid ja väga paljud muud.
Eelmisel aastal vedas seda Taani, sellel aastal veab seda NB8 formaati Eesti ehk meie, mina. Ja järgmisel aastal on see Norra. See on tegelikult üsna tugev seltskond, kes teeb kõike, mida on vaja.
Ja oluline [teave] läbirääkimistest, mida Volodõmõr Zelenskõi ütles välja ka pressikonverentsil, kus meedia oli kohal, on see, et kontseptsioon on ikkagi on sama, mida ka Eesti riik on korduvalt öelnud: läbirääkimised saavad toimuda ikkagi Ukraina ja Venemaa vahel, kõik ülejäänud saavad toetada Ukrainat, mitte ei toimu vahendajate rolli, sest kui keegi võtab vahendaja rolli, siis ta hakkab ise järele andma kõikides nendes tingimustes, millega Venemaad survestada. See oli päris oluline kontseptuaalne sõnum väga paljudele osapooltele – et see pilt oleks klaarim.
Samal lainel korra edasi minnes, järgmisel nädalal on meil Euroopa ülemkogu. Sellepärast on meil järgmisel nädalal valitsuse [istungid ja kogu suhtlus] elektrooniline.
Seal on [arutelu all] 21. sanktsioonipakett, mille üle tuleb debatt. Ma arvan, et seal on palju olulisi samme. Jah, kindlasti kõike jälle ei ole, mida me alati tahaksime [päevakorda] panna, meie oleme üldiselt suhteliselt aktiivsed.
Aga hästi positiivne on see, et Ursula von der Leyen on nüüd viimastel päevadel teada andnud, et debati teemaks tuleb ka seesama, mille eest me oleme seisnud.
Kui te mäletate, me seisime varem Vene varade külmutamise eest ja viimasel ajal on see teema olnud üsna aktiivne. Ja kuni tehti otsus, et neid enam iga kuue kuu tagant ei otsustata, vaid need jäävad külmutatuks. Siis me oleme seisnud varilaevastiku kontrollimise eest. Ja varilaevastiku kontrollimine käib nüüd maailma meredel igal pool, kõik näevad vaeva.
Järgmine teema on nüüd nüüd võitlejad. Ja võitlejate puhul on nii, et Eesti on üle mitme tuhande inimesi juba sinna nimekirja pannud, teised riigid ka. Ja nüüd Ursula von der Leyen komisjoni nimel ütles, et tuleb astuda samme Euroopas keskselt, et neil inimestel, kes on Ukraina-vastast võitlust pidanud või kuidagi sellele kaasa aidanud, ei oleks teed Euroopa Liitu, Schengeni alasse.
Ma arvan, et see on väga oluline, sellepärast et sõnum on selline: kui sa oled Ukraina-vastast võitlust pidanud või vaba maailma või Euroopa-vastast võitlust pidanud, siis püsi Venemaal, oota tribunali, eks ju, mitte ära käia puhkamas ja reisimas. Aga see tuleb kindlasti üsna emotsionaalne debatt.
Ma olen pidanud seda paljudele kolleegidele selgitama ja selgitan veel, sest ühel hetkel need inimesed, keda Venemaal võitlejatena nähakse ja kangelastena koheldakse, on tegelikult tavalised pätid ja kriminaalid, kes lähevad otsima tegevust Euroopast. Nii et seda kaadrit mitte keegi ei taha enda juurde.
Aga alati läheb nende reeglite [jõustamise] ja viisade piiramisega aega, kohalejõudmine võtab aega. Seda kõike me selgitame.
Siis veel mõned märksõnad lihtsalt juurde. Valitsuses kiitsime heaks droonide teekaardi.
No „teekaart“ on üsna moodne sõna juba viimasel ajal. Selle teekaardi mõte on hästi lihtne: kuidas me arendame enda droonide toimetamist, tööstust, ja mida me teeme selleks, et selles valdkonnas oma majanduslikke võimsusi suurendada, tootmist suurendada.
Sest tegemist on väga suure turuga. Hinnatakse, et aastaks 2030 on Euroopas droonituru suuruseks pea 15 miljardit eurot. Nii et selleks, et Eesti ettevõtjaid sinna aidata ja selles ette võtta, tuleb samme astuda. Seda me teeme koos erasektori ja paljude teistega.
Homme peaks vist riigikantseleis olema ka seda kõike täpsemalt tutvustav üritus, nii et eks siis räägitakse sellest kõigest pikemalt. Ja parlamendis on juba seesama seadus, millest me ka rääkisime, mis käsitleb sedasama droonitõrjet, kihilist õhukaitset.
Siis veel mõned märkused. Läti kolleeg käis külas, pressikonverents oli ka, nii et ma ei hakka väga pikalt seda ümber rääkima.
Minu meelest on väga hea seesama, mida Läti kolleeg ka siin ütles, et väga paljud projektid, muuhulgas Rail Balticu, mis meie jaoks on oluline projekt, ta võtab enda isikliku vastutuse alla ja kindlasti pakub välja lahendused lähinädalatel, lähikuudel, kuidas sellega võimalikult kiiresti valmis jõuda. Aga seda Andris Kulbergs ise siinsamas ütles, nii et [kõik saavad ise järele vaadata].
Meil on see ootus olemas ja minu sõnum talle oli ka sama selge: meie oleme ajakavas, 2030, ja me eeldame, et kõik teevad oma asjad ka valmis.
Nüüd veel veidi positiivseid sõnumeid. Majanduskasvu on pikalt oodatud, vahepeal pole sellest nii palju räägitud. Esimeses kvartalis kasvas majandus 2,4%, aastase kasvunäitajaga oleme me kõvasti üle Euroopa Liidu keskmise juba. Ja kvartaalse kasvuga, mis on 1,1% – see on aastate 2025 ja 2026 võrdluses –, oleme Taani järel lausa teisel kohal.
Kui vaadata teisi näitajaid, siis on näha, et tööpuudus on madalam alates 2020. aasta kevadest ehk koroonakriisi algusest 5,6% juuni alguse seisuga. Ja esimeses kvartalis kasvas lisandväärtus pea kõigis sektorites ja majandus tugevnes.
Nii et üldiselt [on täitunud] see, mida on pikalt oodatud ja mida me ka seda valitsust tehes lubasime või mis olid kaks prioriteeti: riik on kaitstud ja majandus läheb kasvule.
Nüüd me oleme majandusega kasvule saanud ja loodetavasti on ka riik kaitstud nende investeeringutega, mis me teeme.
Veidi ka riigikogust, kaks lauset. Mul isiklikult on väga hea meel, et Riigikogu tegi ära otsuse nõusolekuseaduse kohta. Ma mäletan debatte selle üle, olen vestelnud paljudega, ka Kersti Kaljulaid näiteks on selle eest seisnud ja käinud sellest rääkimas nii minu kui ka Liisaga, teiste ministritega samuti.
See on põhimõtteline ja väärtuspõhimõtteline otsus. Suur aitäh riigikogu liikmetele selle eest, et see sai tehtud! See on vajalik. See debatt sai peetud, hoolimata nendest Heinodest, kes seal saalis siis enda mõtteid jagasid ja mida oli vahel väga kummaline kuulata. Aga see on väärtuspõhine otsus. Nii et aitäh riigikogule!
Ja siis üks asi, mille, mida minult ja Kristinalt on korduvalt küsitud. Me oleme öelnud, et laste. ja noortelaagrite käibemaksu küsimus saab enne suve [lahendatud]. Selgub, et meil siiski on tuttavaid riigikogus, ja riigikogu tegi selle otsuse ära – laste- ja noortelaagrid vabastati käibemaksust. Üldiselt see side meil siiski toimib. Ja täpselt nii nagu plaanitud, laste- ja noortelaagrid ei ole täiendavalt käibemaksustatud, see otsus sai ka tehtud.
Ja veel üks märkus, aga sellest räägib juba tegelikult sotsiaalminister täpsemalt. Nimelt, me ühendasime täna andmebaasid KIRST, RETS ja TIS. Selle tulemusena inimeste elu läheb paremaks.
Lisaks, käimas on suurõppus Ilves, üle 3000 inimese ja 150 organisatsiooni toimetavad praegu. Jõudu kõigile neile! Loodame, et Eesti saab selle õppuse tulemusena hulga õppetunde ja turvalisust. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna edasi haridus- ja teadusministrile.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile! Mina alustan ka nendest seadus[eelnõudest], mis riigikogu saalis maratoniistungil seadusena vastu võeti. Peaminister juba mainis, aga ma tegelikult kordan üle, sest need on olnud ka Eesti 200 jaoks väga olulised seadused.
Riigikogu tõesti tegi eile ühe väga ajaloolise otsuse, meie vaatest, kui seadustas Eestis nõusolekupõhise seksuaalsuhte käsitluse. See on üks nendest väärtusvalikutest, mis näitab, milline riik Eesti tahab olla ja kuidas ta oma inimesi tegelikult kaitseb.
Kuna seksuaalne enesemääratlemine on iga inimese väga oluline õigus ja iga seksuaalne tegevus eeldab vaba tahet ja nõusolekut, siis jah, mudel just nimelt seda kaasaegset seksuaalvägivalla käsitlust ka käsitleb, et inimene peab olema tahtlikult nõusoleku selleks andnud. Ja ma arvan, et see on ülioluline.
Ma sain eile mitu telefonikõnet pärast selle seaduse vastuvõtmist naiste varjupaikadelt. Nad tähistasid seda, aga seal oli ka pisaraid, nende naiste pisaraid, kes on olnud seksuaalvägivalla ohvrid ja kelle jaoks see seadus oli äärmiselt oluline. Ja sellega Eesti ka tegelikult täidab rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid.
Teine seadus, mida peaminister mainis, on lastelaagrite käibemaksuvabastus. Riigikogu võttis ka selle eile vastu. Selle seadusemuudatusega käsitletakse lastelaagreid nüüd mitte puhkuse tegevusena, vaid mitteformaalse õppena ehk koolitusena. Ja selle definitsiooni kohaselt nad käibemaksukohustuslikud ei ole.
Käibemaksuvabastuse eelduseks on, et laagritel on olemas tegevusluba ning teenust osutatakse mitteärilisel eesmärgil. Ma rõhutan igaks juhuks need asjad üle.
Samal ajal on oluline veel täiendada, et projekti- ja püsilaagritel peab ka praegu olema tegevusluba, uusi nõudeid seega küll ei lisandunud, aga olemasolev nõue omada tegevusluba ning mitte olla mitteärilisel eesmärgil teenust osutav asutus, see seotakse maksuvabastusega.
Sellesama seadusemuudatusega tegi riigikogu veel teise olulise muudatuse, mis on oluline koolilõpetamise ja gümnaasiumisse sisseastumise ärevatel perioodidel. Ehk siis riigikogu seadustas koolidele õiguse küsida lastelt sisseastumisel koolieelistusi ja seada koolide eelistuse järjekorda.
Kaks aastat nüüd seda võimalust ei ole olnud õiguskantsleri märgukirja tõttu. Nimelt, õiguskantsler ütles, et seaduses peab olema normatiivne alus selleks, et lastelt nõuda kitsendavaid asjaolusid, kuidas nad gümnaasiumitesse avaldusi esitavad.
Riigikogu viis eile selle normatiivse seadusakti punkti sisse, nii et järgmisel kevadel loodetavasti on ka gümnaasiumitesse ja kutsekoolidesse sisseastumine natukene vähem stressirohke puhtalt selle tõttu, et eelistuste seadmisega on koolidel lihtsam vestlustele kutsuda ja valikuid teha.
Valitsuses me kiitsime täna heaks keelenõuete määruse muutuse, millega kehtestatakse päästetöötajatele senise B1 taseme keelenõude asemel B2 taseme keelenõue. Ehk siis me tõstsime päästetöötajate keelenõudeid.
See oli siseministeeriumi ja sisejulgeoleku valdkonna soov, kuna päästetöötajatel B1 taseme keeleoskusest ei piisa selleks, et tegeleda inimeste elude päästmisega.
Meil on küll väike hulk päästetöötajaid, kes keelenõuetele ei vasta, kokku tervelt kümme inimest, kes peaksid oma keelenõuded viima B2 tasemele. Ja selleks on neil aega 1. jaanuarini 2029. Nii et see on oluline punkt.
Ja lõpetuseks võib-olla ka perede kindluse tegevuskavast. Täna kabinetis me seda juba arutasime ja arutelu jätkub ka pärastlõunasel kabinetinõupidamisel. See puudutab valdavalt seda, kuidas me toetame Eestis noori inimesi pere loomise ja laste [saamise] soovide täitumisel.
Ja seal on üks oluline ettepanek, mida me väga ka toetame, mida sotsiaalministeerium on perede tegevuskavas esitanud. Nimelt, pensionisamba osakute kasutamine eluasemelaenu sissemakse tegemiseks. Eesti 200 koos Reformierakonnaga on ette valmistamas ka sellist eelnõu.
Me näeme väga selgelt seda, et kodulaenu võttes nõuab pank omafinantseeringut, see on tihti 15 20% eluaseme hinnast, aga isegi KredExi käenduse puhul on see vähemalt 10%.
Näiteks Tallinna kinnisvarahindade juures on selleks vaja vähemalt 10 000 – 20 000 eurot. Aga see tähendab seda, et paljude noorte perede jaoks lükkub oma eluaseme soetamine tihti kaheksa kuni kümme aastat edasi ja koos sellega nihkub edasi ka pere loomise plaan.
Nii et see mõjutab väga tugevasti neid perekondi, kellel on laste [saamise] soov olemas, aga eluase on probleemiks, sellepärast et eluaseme soetamisega seotud omafinantseeringu kokkukogumine on takistuseks.
Loodame selle seaduseelnõuga peagi liikuda riigikokku ja sealt edasi.
Teiseks, Eesti 200 esitas ka oma ettepanekud sellesse perede toetamise tegevuskavasse. Meie jaoks on oluline vanemahüvitise veelgi paindlikumaks muutmine, ühelt poolt vanemahüvitise viimine seitsmeaastase perioodi peale, ehk siis õigus vanemahüvitist kasutada seitsmeaastase perioodi jooksul.
Vanavanematele õigus vanemahüvitist üle kanda – see oli ka sotsiaalministeeriumi tegevuskavas ettepanekuna kirjas, ka selle muudatuse me saaksime vanemahüvitisse teha.
Oleme ka toetanud ja sooviksime arutada väga põhjalikult 6 + 6 + 6 süsteemi sisseviimist vanemahüvitise puhul. See tähendab seda, et lastevanemate vahel jaotatakse lapse vanemahüvitis võrdselt. Ja lapsevanemad peavad need võrdselt välja võtma.
Nii et väga tervitan seda arutelu, mis meil kabinetis on, ja sotsiaalministeeriumi ettepanekuid. Seal oli väga suur hulk väga olulisi ettepanekuid, kuidas riik saaks toetada neid inimesi, kellel on soov peret luua ja lapsi saada, aga kellel on takistused kas tervislikud, eluasemega seotud või majanduslikel põhjustel.
Nii et ma usun, et me liigume valitsusega siin päris kiiresti edasi, et need otsused veel enne järgmist aastat ära teha. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Sotsiaalminister Karmen Joller, palun!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Alustan eelnõust, mida juba Kristen Michal mainis. Nimelt saatsime riigikogu poole teele eelnõu, mille kohaselt me ühendame kolm väga suurt tervishoiuvaldkonna andmebaasi, üks on retseptikeskus, teine on tervise infosüsteem ja kolmas on raviarved.
See viimane tähendab seda, et arstid kodeerivad teatud koodidega kõik tegevused ja saadavad need arved tervisekassasse. See annab tegelikult hästi hea ülevaate sellest, mismoodi inimesi ravitakse ja mida tehakse, ning see võimaldab teha statistikat.
Kui need kolm andmebaasi omavahel ühendada, siis tervisekassal on tulevikus lihtsam ka juhtida kõike, alates rahastamisest, kui valida seda, milliseid teenuseid näiteks millises piirkonnas tuleks rohkem edastada.
Lihtsam on jälgida tervishoiukvaliteeti ja lisaks on võimalik andmeid kasutada n-ö sekundaarselt ehk kasutada näiteks teadustöös, ravimite arendamisel jne. See kõik muidugi eeldab inimese nõusolekut ning on alati anonüümne ja väga turvaliselt kaitstud. See on siis sellest lühidalt.
Nüüd teine, mida minister Kristina Kallas juba tutvustas, perede kindlustunde tegevuskava.
Siin me oleme siis lähtunud tõepoolest eelkõige sellest, et kogu aeg on olnud nii, et millegipärast perepoliitikaga seostatakse survestamist – seda, et riik survestab. Aga see ei ole kindlasti mingil moel meie eesmärk. Ja teine, mida sellega seostatakse, on peretoetused.
See tegevuskava ongi suunatud ikkagi nendele inimestele, kes on valmis saama lapsevanemateks ja kellel on vaja kindlustunnet selleks, et olla perena Eestis, tulla hästi toime ja tunda ennast turvaliselt.
Ja teiseks, tõesti, kogutud on mõtteid eri ministeeriumitest ja väga erinevatest valdkondadest. Näiteks käsitleb see majanduslikku kindlustunnet, töö- ja pereelu ühitamist, haridusvaldkonda, tervist, eluaset, kogukonna tuge jne.
Hästi lühidalt toon paar punkti esile. Vanemahüvitise paindlikumaks muutumine on üks osa sellest. Tegevuskavas on mitmeid ettepanekuid, me veel valitsuses jätkame nende tutvustamist ja arutelu, see jäi meil praegu pooleli.
Tervisest tingitud takistused, näiteks alates viljatusravist. Eestis sünnib igal aastal 600–700 last viljatusravi tulemusena. Koostöös arstlike erialaliitudega ja loomulikult tervisekassaga tuleb üle vaadata, kas meil oleks võimalik muuta ka rahastust paindlikumaks, alates kas või doonorsugurakkude külmutamisest või IVF-ist, ja lõpetades sellega, et tegelikult oleks vaja alustada ka ühiskondlikku diskussiooni altruistliku asendusemaduse üle.
Altruistlik asendusemadus tähendab seda, et keegi lähedane, kes võib olla sugulane või ka mitte, on valmis näiteks kandma oma väga lähedase inimese last. Seda vajavad eelkõige need paarid, kelle puhul naisel on meditsiiniliselt võimatu last kanda, näiteks puudub emakas, see on kas siis eemaldatud või seda polegi – osal naistest esineb emaka anomaaliad. Aga miks mitte ka samasooliste paaride puhul sedasama võimaldada seaduslikult.
Ja altruistlik sel puhul tähendab seda, et see, kes last kannab, ei saa raha selle eest.
Kui rääkida majanduslikust kindlustundest, siis meie üks hapramaid sihtrühmi laste hulgas on just need lapsed, kes kasvavad üksikvanemaga peres. Tegelikult on juba otsustatud tõsta nendele mõeldud toetust 80 eurot 100 eurole.
See tundub küll väike toetuse tõus, 20 eurot, aga tegelikult on tegemist hapra sihtrühmaga, kelle jaoks on ka see summa oluline. Ja eks me vaatasime ka oma võimalusi.
Lisaks tahaks teha seadused, mis puudutavad elatisabi, inimlikumaks. Näiteks ei hakka riik kohtus välja mõistetud elatisabiga tagasi nõudma, et ei satuks hätta just haprad grupid.
Ma kohtusin eelmisel nädalal ka IMF-i esindajatega, kellega me samamoodi rääkisimegi just perede toetamisest. Nende sõnum on see, et toetused peaksid olema vajaduspõhised.
Tegelikult Eestis on toetused kehtestatud kahel eesmärgil. Üks eesmärk on vähendada laste vaesust, need on need universaalsed peretoetused erinevad. Ja teised toetused on suunatud sihtgruppidele, näiteks puudega lapse toetus või juba mainitud üksikvanemaga lapse toetus.
Kindlasti me saame seda süsteemi veel parandada, aga see ei käi väga kiiresti. Ütlen kohe ära, et universaalseid peretoetusi kaotada ei ole meil hetkel plaanis ja ühtegi toetust langetada ei ole ka plaanis. Ma olen kuulnud selliseid kuulujutte, aga need ei vasta tõele.
Ja juba algul ka mainisin, et perepoliitika ei ole ainult rahalised toetused, hästi olulised on ka kõik teenused. Neid teenuseid kirjeldab seesama tegevuskava.
Osa tegevuskava tegevustest on võimalik ellu viia võib-olla isegi üsna kiiresti, osa neist me suudame algatada, teha ettepanekud, aga nende tegevuste elluviimine jääb juba järgmisele valitsusele.
Ja osa teemasid on tõesti sellised, mille puhul me vajame ühiskondlikku diskussiooni, võib-olla ka täpsemaid analüüse ja tarkvaraarendusi.
Jah, need ongi need põhilised asjad, millest ma tahtsin rääkida. Aitäh kuulamast!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna justiits- ja digiministrile.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Ma alustan samuti riigikogu tänamisega selle eest, et nõusolekuseatus vastu võeti.
Aga praktiliste küsimuste juurde minnes kohe, kahjuks riigikogu saalis kõlas ka eksitavaid väiteid. Ma ikkagi kordan selle üle, et küsitlus näitab, et Eestis on ainult umbes 3% inimesi, kes arvavad, et nõusolekut ei ole tarvis. Ja paraku selgus, et osa sellest kolmest protsendist on paljuhäälselt esindatud.
Riigikogu tänan eriti veel selle pärast, et tegelikult muudeti parlamendi väga põhjaliku menetluse käigus see seadus selgemaks.
Ehk kordan üle põhiasjad. Ei ole vaja kirjalikku ega ammugi mitte notariaalset nõusolekut, seaduses on selgelt kirjas, et piisab kehakeelest. Ja nagu inimeste küsitlemisel on selgelt välja tulnud, inimesed just saavad aru sellest, kuidas see asi on.
Samal ajal täpsustati seadust selle koha pealt, et oleks selge vahe sees sugulise iseloomuga teo puhul. Kui tegemist on n-ö ebasobiva kallistusega, siis ikkagi, kui kellelgi on sünnipäeva tähistamine, siis võib minna julgelt kallistama, see ei ole see koht, kus tingimata peaks enne nõusolekut küsima.
Aga seaduse tekstis on öeldud, et seal peetakse silmas ikkagi tõesti väga invasiivselt inimese seksuaalset enesemääramist riivavat tegu, milleks lihtsalt kallistamine ei ole.
Nii et ma tõesti loodan, et Eestis on sellel seadusel eeskätt ennetav mõju ehk meil tekib lihtsalt vähem inimesi, keda ära kasutatakse või keda rünnatakse. See on kõige tähtsam, et meil oleks vähem ohvreid.
Kui siiski on juhtunud selline olukord, et kedagi on kuritarvitatud, siis see inimene saab inimväärikalt oma õigusi kohtus kaitsta. Ja kurjategija saab endiselt karistatud ainult siis, kui tõendid veenvalt näitavad, et kuritegu toimus ja just see inimene selles ka kurjategijana süüdi oli.
Tänasel valitsuse istungil me liikusime edasi ühe järgmise väga olulise sammuga, mis puudutab Eestis võla küsimuse lahendamist.
Nimelt on meil umbes iga seitsmes tööealine inimene, kelle konto on arestitud. Võlamure Eestis on väga-väga suur. Ja iga seitsmes inimene, kelle konto on arestitud – ehk me räägime umbes 100 000 inimesest – tegelikult mõjutab juba tervikuna nii majanduse toimimist kui ka perede toimimist. Kui me lisame sinna juurde keskmise pere suuruse, siis puudutab see võlamure ju tegelikult palju rohkemaid inimesi.
Ja riigikogu poole läks teele seadusemuudatus, mis ütleb, et ikkagi külmkappi ei tohi järelmaksuga müüa inimesele, kes ilmselgelt ei suuda selle külmkapi eest ka tulevikus maksta.
Seletan lihtsalt selle ära. Külmkappi on võimalik poest osta kahel viisil. Esimene meetod on see, et teil on kohe see umbes 300 eurot olemas, te maksate selle ära ja te ostate selle külmkappi.
Teine variant: teil ei ole seda 300 eurot ja te ei saa seda külmkappi kohe välja osta, aga te saate selle osta järelmaksuga. Sellist olukorda nimetatakse tarbijakrediidi andmiseks.
Kahjuks me näeme, et igal aastal jääb umbes 300 000 – 40 000 inimest jänni selle tarbijakrediidi maksmisega. See lõpeb sellega, et inimeste kontod arestitakse, see võib lõppeda isegi sellega, et nad jäävad oma kodust ilma. Teatavasti võib sellest 300 eurost kasvada väga kiiresti koos intresside ja muude tasudega palju suurem summa.
See on tegelikult väga traagiline olukord. Ehk me muudame tarbijakrediidi andmisreeglistikku selliselt, et tõesti tuleb veenduda selles, et inimesel on mingigi lootus seda võetud võlga ikkagi tagasi maksta. Ja kui see on täiesti lootusetu, siis pigem tuleks talle ikkagi järelmaksu võimalust mitte anda.
Võlateemadel me tegeleme palju laiemalt. Riigikogus on juba läbinud – täna hommikul läbis – teise lugemise kohtukorralduse kiirendamine. Seal on ka sees ikkagi liiakasuvõtmise piiramine, et kohtuteel saaks välja mõista kiirmenetlusega üksnes sellist intressi, mis on seaduses lubatud maksimummäär.
Ja tegelikult me tahaksime, et see seaduses lubatud maksimummäär tuleks ka allapoole. Põhimõtteliselt käib praegu ikkagi ühiskonnas laiem vaidlus selle üle, kui palju liiakasuvõtmist me lubame.
Me tahame lubada seda üksnes nagu mõistlikul määral, et inimesed siiski laenu saaksid, aga et see liiakasuvõtt ei läheks üleliiaseks.
Vanglarendist, kui keegi on huvitatud, ma hea meelega räägin, ka nendest kuludest, see ka täna valitsuses oli. Läheme tegevustega edasi, aga kahjuks võtan lühidalt kokku jällegi sellega, et riigikogus kõlas eile öösel väga palju valeväiteid.
Kaks fakti lõpetuseks. Viimane kord oli meil üle 600 vangi Tartu vanglas 2023. aasta juulis. Ehk tegelikult loetud päevad tagasi. Ja kui me nüüd hakkame vaikselt sama sihtmärgi poole liikuma, siis ei kuku taevas maa peale.
Ja mis puudutab rahalisi mõjusid, siis Eesti kinnipeetav, kes on sageli väga halva tervisega ja kõiksugu hädadega ning kellele me pakume haridust, kõrgharidust, kutseharidust, kõiki asju eesti keeles ja pakume ka psühhiaatrilist teenust, maksab Eesti maksumaksjale umbes 3500 eurot kuus.
Ühe Rootsi kinnipeetava eest on 8500 eurot kuus, indekseerimisega see summa kasvab. Me ei paku haridusteenuseid, siia tulevad valdavalt ikkagi terved kinnipeetavad. Eesti osaleb täies ulatuses iga kinnipeetava valimisel.
Kui tekib mingisugune terviseolukord, siis läheb see kinnipeetav tagasi ja kogu psühhiaatrilise teenuse pakub Rootsi riik väljaspool lepingut, Eestil selle teenuse pakkumise kohustust ei ole.
Nii et loodetavasti saab iga vaataja praegu teha oma peas lihtsa arvutuse: 3500 eurot ja täiskohustused versus 8500 eurot, mis indekseeritult kasvab ja [millega kaasneb] oluliselt vähem kulusid kinnipeetava kohta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd võime võtta ka küsimusi.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus Pakostale ja võib-olla ka peaminister ütleb sõna sekka.
Paar kuud tagasi te siin kinnitasite, et tulevikus karistusregistris läheb kurjategijatele ka foto juurde. Ja nüüd dokumendiregistrist vaatasin, et ministeerium vastas äsja ühele kodanikule, et ikkagi sellest plaanist loobuti. Ja tahtsin ju küsida, miks.
Võib-olla peaminister ütleks ka sõna sekka. Kas ja kuidas peaks rohkem ikkagi tegema nii, et oleks avatust ja et tõesti inimeste selline tume minevik oleks teada? Aitäh!
Liisa Pakosta
Aitäh! Eestis on Euroopa Liidu absoluutselt kõige avalikum karistusregister üldse. Mitte üheski teises riigis ei ole sellises ulatuses inimeste karistused nähtavad.
Teiseks on äärmiselt oluline ikkagi üle korrata, et kõik need karistused, mis on üles loetletud lastekaitse seaduses – lastekaitse seaduses on üles loetletud karistused, mis on seotud inimeste keeluga töötada sellistel töökohtadel, kus esineb vahetu kokkupuude lapsega –, seal on meil inimestele kohtus määratud karistus, aga tulenevalt lastekaitseseadusest, sellele konkreetsele inimesele, kes on lastevastase seksuaalkuriteo toime pannud või ka isegi vaadanud ainult lapspornot internetist, on tema elupäevade lõpuni lapsega töötamise keeld. Ühtlasi on tal keelt töötada sellistel töökohtadel, kus esineb vahetut kokkupuudet lastega. Nii et see on palju laiem kui lapsega töötamise keeld.
Ja nüüd on valitsus tõepoolest otsustanud nii. Selleks, et lihtsustada inimestel karistusregistrist arusaamist, me lisame sellist kurjategijate dokumendifoto karistusregistrisse, kellel on see eluaegne lapsega kokku puutumise keeld. Valitsus sellise otsuse tegi.
Nüüd, lisaks, minu juures töötab andmekaitse nõukoda, mis koondab kõiki andmekaitsega tegelevaid organeid Eestis. Ja seal tõstatati küsimus, kas sellise dokumendifoto lisamine avalikult on piisav meede või tähendab ülemäärane meede, või võiks seda märgistada vaatajate jaoks, et vot nendel inimestel on see eluaegne lapsega töötamise keeld, mõnel muul moel, näiteks punase värviga. See vastaks paremini isikuandmete kaitse üldmäärusele, mis Euroopa Liidus on.
Nüüd ma rõhutan veel kord: Eestis on Euroopa Liidus absoluutselt kõige läbipaistvam karistusregister üleüldse. Osa inimesi ütleb juba praegu, et see läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusega, et me nii avalikult kõiki neid asju kajastame.
Me analüüsime seda, kuidas selle andmekaitse nõukoja ettepanekuga edasi minna. Selle ametniku vastusega ma ka täna hommikul tutvusin, see oli võib-olla ajast pisut etteruttav või tegi liigseid järeldusi, sest me tegelikult ei ole valitsuses veel midagi otsustanud.
Praegu kehtib see valitsuse otsus, aga tõsi on see, et andmekaitse nõukoda on teinud ettepaneku asendada need dokumendifotod, mis meil oli plaanis seal kuvada mõne muu visuaaliga. Nii et me veel analüüsime seda.
Kristen Michal
No ma alustan kõigepealt ajaloo algusest, nüüd läheb tund aega.
Aga aitäh kõigepealt, et võimalus sõna sekka öelda on, nagu öeldi. Mul oli ka justiitsministrina võimalus sõna sekka öelda, mulle ei tulnud see isegi varem meelde, enne kui meil see debatt nüüd algas ja Liisa mulle seda meenutas. Nimelt, mina olin tollal see justiitsminister, kes ütles, et kuna kohtulahendid on avalikud, siis võiks ka karistusregister Eestis olla avalik.
Sellepärast meil ongi selline avalik karistusregister, mida väga paljudes riikides ei ole, kust on võimalik järele vaadata, mis on toimunud. Sellepärast. Ja mina igal juhul pooldan samamoodi nagu erinevate ettevõtete erikontrollide puhul, et kui need on juba tehtud, siis kõik võiks olla avalik.
Nii et eks Liisa püüab nüüd otsida parima võimaliku lahenduse. Aga minu meelest juba sellepärast, et vältida seda, et tekivad alternatiivsed registrid, pildisüsteemid, pildipangad, näoraamatud – parema termini puudusel –, võiks ikkagi olla üks riiklik register, mis on korrektne, mis väldib ka võimaliku vigu ja millest on võimalik järgelevaadata, kes seal on.
Ja mitte ainult see ei ole huvi pärast, vaid ka seadusesse me oleme pannud aastate vältel kohustuse kõigil nendel asutustel, kus on lastega töötavad isikud, kontrollida [tööle võetava inimese] tausta. See kohustus on samamoodi olemas.
Nii et me oleme mitu kihti loonud selleks, et kaitsta lapsi võimaliku retsidiivse ehk korduvkuritegeva käitumise eest, eriti sellises valdkonnas, mis on väga keeruline ja suurte mõjudega.
Nii et ma olen kindel, et Liisa otsib kõige paremat võimalikku lahendust. Ja ta ise on öelnud, et kui on võimalik need pildid sinna panna, siis tuleb need pildid panna. Ma tean teda, et küll ta majja tagasi läheb ja küll ta ametnikuga vestleb ja otsib seda lahendust edasi.
Juhataja
Liisa Pakosta soovis veel täiendada.
Liisa Pakosta
Jah. Lihtsalt sotsiaalsest vastustustundest ma pean siin üle rõhutama, et kahjuks valdav enamik neid lastevastaseid kontaktseid seksuaalkuritegusid ei ole sõltuvuses sellest pildist, sest need juhtuvad lapse kodus, lapse lähisugulasega. Kahjuks on nii valdava osa juhtumite puhul. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Võime võtta järgmise küsimuse. Kas oli veel üks soov?
Meinhard Pulk, Postimees
Küsin peaministrilt Rail Balticu kohta. Rail Balticu juht Delfile juba vihjas, et võib-olla on Eestil mõistlikum tempot natukene maha võtta, et vältida ülekuumenemise ohte, kas või paari aasta võrra. On see mõte laua peal või mitte?
Kristen Michal
Laua peal? Neid mõtteid on eetris kogu aeg olnud, aga ma ei tea, kas ta nüüd laua peal on.
No ma ütleks niimoodi, et täna ei ole meil küll ühtegi teist kokkulepet ega ka mitte ühtegi teist plaani.
Me olime äsja siinsamas pressikonverentsil Läti värske peamistega kõrvuti. Aasta 2030 kuupäevast me ei ole mõelnud kuidagi loobuda.
Me oleme kokku leppinud selle. Ja ma meenutan, et see ei ole kuidagi esialgne kuupäev, sest esialgne plaan oli ju see, et rongid sõidaksid juba 2026. aastal.
Aga ma mäletan hästi, kui ühel hetkel tuli majanduskomisjoni Taavi Aas, kes tollal oli vastutav minister, ja ütles, et nüüd tuli neli aastat otsa. Me küsisime: „Taavi, mis juhtus?“ Siis ta ütles, et projekteerimistingimused ja kõik on väga keeruline, mingid asjad on tegemata, ei jõua valmis, neli aastat läheb edasi.
Suurte projektide puhul muidugi alati on aeg ja raha mõlemad tihtipeale need, mis pihta saavad, eks ju. Aga mina ütleks, et mina hoiaks täna küll positiivset survet, et 2030 on see eesmärk, eriti selles valguses, et ka Läti peaminister ütles, et ta nüüd lähinädalatel ja lähikuudel näeb vaeva, et teha kõik selleks, et Rail Baltic ka Lätist läbides jõuaks võimalikult eelarvetõhusalt ja võimalikult kiiresti valmis.
No seda me saame siis pärast seda arutada, kui tal see plaan on valmis. Ja nagu ta ilusti ütles, mina olen esimene, kes teada saab, milline see plaan tal. Ma tegelikult veidi võib-olla aiman.
Aga kui tal see plaan on sõnastatud ja üle käidud, siis me kindlasti räägime sellest. Seda saame veel arutada.
Aga enne seda, sellest plaanist, et aastaks 2030 asjad valmis saavad, ma kindlasti ei loobuks. Pigem avaldaksin positiivset survet meie naabritele, sest kui on nii, et meie oleme võtnud kohustuse ja teeme raudtee aastaks 2030 valmis ja see ei ole lihtne olnud, me oleme võtnud raha selleks palju ja nii edasi, Leedu teeb 2030 valmis ja kõik arvestavad, et me teeme selleks ajaks valmis, siis ise esimesena sellele käega lüüa kindlasti ei ole mõistlik.
Ja veelgi enam, Euroopa tegelikult vaatab ka selle peale, kui kõige rohkem eesmärgile orienteeritud liikmesriikides, nagu Balti riigid on, üks suur projekt ei saa õigel ajal valmis. Siis koht, kus tegelikult peaks ju olema võimekus koos töötada väga kõrge, kus need ühenduste vajadused on kõrged, see kindlasti muudab ka tulevikus Euroopa selliste projektide rahastamise aluseid. Nii et ka selle pärast tuleb valmis saamise nimel pingutada.
Ja kokkuvõttes, ma ütleksin, et isegi kui see ei peaks aastaks 2030 Läti lõigul valmis saama, kui seal on mingeid muutusi ajakavas, siis meie oma siseliinid teeme igal juhul ära ja Pärnuni rongid hakkavad käima. Nende rongide hange ongi juba välja kuulutatud.
Nii et selles mõttes tegevus käib, meil ei jää raudtee ka kuidagi kasutult seisma. Ja me peame ikkagi seda survet hoidma. Kindlasti me ei saa olla need, kes me tõstame nüüd käed üles, ütleme, et ahah, tundub, et teised tegid oma asja valmis, natukene võtame lontis hoiaku ja survet ei hoia.
Me hoiame seda survet ikka teiste peal ka. Sama teevad leedukad, sama teeb Euroopa. See surve peab olema positiivne, nagu sõprade vahel. Lätiga me oleme sõbrad ja liitlased. Kui on ikkagi lubatud midagi teha, kui lepitakse kokku, et iga kolmapäev minnakse trenni, siis peab iga kolmapäev trenni minema. Ja raudtee on vaja valmis teha, nii see käib.
Juhataja
Aitäh! Üks küsimus veel.
Karoliina Vasli
Rail Balticu Eesti juht andis ka Delfile intervjuu, kus ta rääkis, et siin ehitustempos püsimiseks oleks tegelikult raha juurde vaja, juba tuleva aasta riigieelarves, ütleme, 150–200 miljonit eurot. Ja me teame, et ega riigi rahaline seis ei ole ka väga kiita.
Kui realistlik see üldse on? See, et leida plaanitud rahale veel lisaks kuni 200 miljonit eurot.
Kristen Michal
Jah, seda me oleme teinud päris mitmel korral, et me oleme otsinud oluliste projektide rahastamiseks lisaraha. Ja sedasama teha, sellist vaheaastate täiendavat rahastust on vaja leida kõikidel riikidel.
Eestil on olemas oma teadmised ja plaanid, kuidas me seda teeme. Meie selle katame. Ja sellepärast me ka 2030 teame, et me saame olla valmis.
Läti olukord on mõnevõrra keerulisem, sest seal on üks suur hange, selle korraldamine on ühe keskse ettevõtte käes. Samas Eesti ja Leedu, kes on ees selles tegevuses, meil on oma ettevõte, kes seda teeb. Meil on hanked jagatud juppideks ja selle võrra me saame paindlikumalt toimetada.
Nii et ka riigirahanduslikult selle vajakuga me saame kindlasti hakkama. Aga ütleme nii, et kindlasti ei maksa enne käega lüüa, kui vaatame nüüd, mis Läti plaanid on.
See võib ka tähendada sedasama survet meile kõigile, Lätile ka, et kui sa ei tea õigeks ajaks valmis, siis Euroopa tegelikult küsib, mida nad siis täpselt rahastama peavad ja kui palju. Seda kindlasti küsitakse ka Läti käest.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud.
