Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=FSDU9O3SKKM
Juhataja Liis Velsker
Tere, head ajakirjanikud! Ja head otseülekande jälgijad!
Valitsuse istung ja kabinetiarutelu on lõppenud. Oleme valmis alustama valitsuse pressikonverentsi.
Täna on meil pressikonverentsil peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, energeetika- ja kliimaminister Andres Sutt ning sotsiaalminister Karmen Joller.
Esmalt annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Jah. Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Ma räägin päris mitmest teemast. Kõigepealt julgeoleku teemad.
Ütleme nii: seda, et sõjakillud lendavad meie maale, on ka varem nähtud. Tänapäevased õhuohud on muutunud, droonid on sõjapidamises, elektroonilises sõjapidamises muutunud tavalisemaks. Venemaa agressiooni vastu Ukraina ennast kaitseb.
See, et Venemaa kasutab erinevaid elektroonilise sõjapidamise meetodeid – segamisest kuni valede aadresside andmiseni –, on ka selge ja selle tõttu on lennanud ka neid sõjakilde Balti riikide territooriumitele, on Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja paljudes teistes kohtades olnud droone.
Ja nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et NATO ajaloos nüüd teist korda lasti alla üks droon, Võrtsjärve kohal, Põltsamaa kandis. Põltsamaast veidi lõuna poole ta kukkus. Ütleme nii, et see ei ole kuidagi tavaline sündmus, see on pigem ebatavaline sündmus siiski. Sest me ilmselt mäletame, et Poolas oli sarnane intsident, NATO lennukid tõusid õhku ja lasid droone, mis olid Poola õhuruumi tulnud. Nüüd on see juhtunud ka Eestis.
Rumeenia hävitajad, mis olid siis siin Balti õhuturbes ametis, selle ära tegid. Helistasin ka täna, mul oli telefonikõne Rumeenia presidendiga, Nicușor Daniga, kellele ma avaldasin tänu selle eest, et liitlaste töö toimib.
Ja see on laiem koostöö, see on kogu Balti õhuruumi turve. See on ka NATO tervikuna, sest väga palju on selliseid teoreetikuid, kes käivad koos – ja mul ei ole midagi teoreetikute vastu, teatud olukordades olen isegi teoreetik –, aga praktilise poole pealt NATO koostöö siiski toimib väga hästi.
Ma meenutan, et sellel ajal, kui me ühendasime ennast lahti Venemaa elektrivõrgu sagedusalast – see ei olnudki nii ammu – ja Vene propaganda levitas igal pool informatsiooni, et kohe saabub Eestis pimedus, Baltimaades ka, kirjaoskus kaob põlvkonnaga, saime kenasti hakkama, nii et tarbijad ei märganudki.
Aga sellel ajal ja enne seda oli vaja merele NATO laevu, mis siiamaani tegelikult valvavad meie kriitilisi ühendusi Vene varilaevastiku ja Putini raha vastu.
Ja nüüd on meil õhus juba mitu korda olnud vaja liitlaste abi, kui Vene hävitajad tulid meie õhuruumi, MiG-id, siis Itaalia F35-d läksid üles, tõrjusid need. Ja nüüd oleme jõudnud sellesse etappi, kus esimest korda Eesti ajaloos ja vist teist korda NATO ajaloos lasti droon sellisel viisil alla.
Ilmselt NATO ajaloos erinevaid intsidente on rohkemgi, lennukite ja kõige muuga, aga jah, nii on.
Nii et ma arvan, et Eesti rahvale see kindlasti annab teadmise, et me saame hakkama, droonikaitse toimib, meil on olemas võime õhuohtudega toime tulla.
Aga seda öeldes kindlasti tahan ma öelda ka seda, mida ma olen ka varem öelnud – kaitsevägi ja õhukaitse ütlevad samamoodi –, et alati ja igal pool seda ei õnnestu teha.
Meil on erinevad viisid, kuidas tulla nüüdisaegsete õhuohtudega toime, selleks on maa peal alates raskekuulipildujatest CV90-te ja Piorunideni, ja ka lennukid. Aga näiteks lennukite puhul selliste operatsioonide sooritamine ja sellega toimetulemine nõuab väga suuri oskusi, sest kiirused on erinevad ja kiiresti liikuvalt lennukilt võtta väga hoog maha, aeglasemalt saada pihta elektroonikale on ikka päris suur oskus ja treeningute tulemus.
Nii et seetõttu ma arvan, et Eesti on hästi kaitstud, Baltimaalt samamoodi. Seda, et sõjakilde siia lendab, meil tasub meeles pidada, ja süüdi on selles Venemaa. Viiendat aastat on käimas agressioon Ukrainas, tapetakse naisi ja lapsi, pommitatakse elektrivarustust, soojavarustust, veevärki ja kõike muud, mida me siin elementaarseks peame, mis ei ole kuidagi militaarse iseloomuga objektid. Ja Ukraina kaitseb ennast, võttes Venemaalt võimaluse sellega raha teenida. Nii et ma arvan, et Eesti inimesed saavad sellest ka aru.
Nüüd teine samateemaline asi. Eile oli ka parlamendis üks eelnõu, enne seda olid julgeolekupoliitika alused ja pärast seda oli eelnõu, mis kirjeldab ära, kuidas me hakkame droonitõrjet Eestis korraldama.
Nagu kõik on tähele pannud, me suudame seda ka praegu korraldada, aga [eelnõu oli selle kohta,] kuidas see tulevikus süsteemsemalt käima peaks hakkama.
Lihtsustatult öeldes – ma olen seda sotsiaalmeediasse ka pannud ja ka riigikogus on ilmselt see informatsioon olemas – hakkab see olema üsna mitmekihiline.
Üldiselt on kaitsevägi vastutav sellise sõjalise poole eest ja PPA ehk politsei- ja piirivalveamet muude droonide eest. Nad vahetavad omavahel pilti, nad katavad üksteist ja vajaduse korral [täidavad] ka [teineteise] ülesandeid.
Lisaks saavad siis erinevate elutähtsate objektide valdajad õiguse nende objektide kaitseks. See on ka ära kirjeldatud, kuidas see siis käib.
Loomulikult ei tähenda see seda, et mistahes elektrijaama turvameeskond saab raskekuulipilduja teha ja hakata vabalt valitud suunas laskma, aga see tähendab seda, et neil on näiteks omad pumppüssid olemas teatud plaani alusel või nad võivad elutähtsa teenuseosutajad saada ka raadioside segamise õiguse, aga see käib kooskõlas TTJA ehk tehnilise järelevalve suunistega, et sellega näiteks ei põhjustataks ohtu lennuliiklusele.
Nii et selline eelnõu on parlamendis ja parlament seda nüüd menetleb. Ma loodan, et see tempokalt ära menetletakse ja siis meil tekib pilt.
Ja pildi jagamises ja radarite pildis on nii, et sellised teenuseosutajad, elutähtsa teenuse osutajad siis näevad ka oma osakest pildist, kui nad on osa sellest ohutõrjumisest. See nimekiri ei ole mitte vabatahtlik, vaid riik on selle määranud. Seal on u 50 objekti ja aja jooksul seda kogu aeg uuendatakse ja siis vastavalt sellele toimetatakse.
Samast valdkonnast veel. Nüüd meil on riigikogus eelarveparandus, millest on ka räägitud juba, sealt läheb 17 miljonit eurot piiri väljaehitamiseks. Tähtis on seda tempot hoida, tööd peaks jõudma lõpule järgmisel aastal, seda me oleme ka riigikogus nüüd kaks päeva käsitlenud. Julgeolekupoliitika alustes on seda küsitud, nii et siis on hea ka avalikkusel teada.
Ja sellel esmaspäeval algas ka Saatse saapa ümbersõiduteede ehitus. Ma lihtsalt meenutan, et seegi on täpselt samasugune julgeolekuintsident piiril, millega meil on tulnud tegeleda, kus ilmusid Vene poolelt eraldusmärkideta inimesed teele, relvastatuna.
Sealt on ju aastakümneid saanud vabalt läbi sõita, peatumata, nagu on olnud reegel. Nüüd me pidime piiri sulgema, tegime seda kiiresti korralikult.
Ja nüüd algab tee ümberehitus, see tähendab seda, et veidi alla 5 kilomeetri ehk 4,7 kilomeetrit tuleb sinna uut maanteed ja see maksumus on veidi üle 2 miljoni. Töö kestus on kuus kuud. Töö hakkas esmaspäeval peale. Nii et see on teada.
Õppuste poole pealt, kaitseväe ja julgeoleku poole pealt, homme olen minagi kaitseväe suurõppusel Kevadtorm. Seda on ilmselt üle Eesti märgatud, see on juba pikalt käinud, mai alguses see käivitus.
Sellel õppusel osaleb 12 000 Eesti liitlasriigi kaitseväelast, kes harjutavad erinevaid operatsioone. Ja kõik needsamad operatsioonid lähtuvad juba Ukraina sõja õppetundidest kaitsetegevuses ja ka mehitamata süsteemide koha pealt. Nii et kindlasti tuleb huvitav õppus ja sellest tulenevad järelmid ka.
Siis kaks teemat, millest ministrid ise lähemalt räägivad. Esiteks, kliimaseadus. Ma arvan, et kliimakindla majanduse seadus on pikalt oodatud. Ja nüüd, täna hommikul me saatsime selle parlamenti, see on vist ka parlamendile üle antud juba.
See määrab seda, millistes raamides me tulevikus toimetame, kuidas me täidame need eesmärgid, ja mis kõige olulisem, jätame lastele puhtama planeedi.
Sellele on tulnud ka palju erinevat tagasisidet, mis on loomulik, sest aastate vältel on ju läbirääkimisi ja debatti selle üle peetud. Pole ju saladus, et seal on palju emotsioone, sest puhas loodus on oluline ja samamoodi tahavad inimesed elatist teenida ka toimetades tööstustes ja igal pool mujal.
Üks printsiip, mille riik võtab, on ikkagi see, et riik täiendavaid selliseid suuri fossiilseid investeeringuid ei tee, sellel on lihtne põhjus. Sellepärast, et kui sa rajad suuri fossiilseid investeeringuid, siis sa sisuliselt võtad ära hapniku või selle ruumi kõigilt muudelt tööstustelt, kes tahaksid Eestisse ennast rajada. Ja vot see ei ole küll mõistlik.
Nii et eks see debatt tõenäoliselt parlamendis tuleb suur, eks me siis püüame põlevkiviparteidega seda debatti pidada. Ja ma arvan, et seal on veel palju muud olulist.
Tööandjate keskliit andis oma tagasiside. Nad soovisid, et see oleks veel põhjalikum, veel rohkem teekaarte oleks. No teekaadid on vahepeal tehtud nende soovil.
Kaubanduskonna on seda lähenemist toetanud, paljud teised ettevõtjad on samuti toetanud, nii et ma arvan, et ühiskonnas on nii progressiivsemaid kui ka neid, kes ütlevad, et oh, mis me ikka muretseme, las lapsed tegelevad.
Ma arvan, et küllap me ikka sellega tegelema peame ja tegeleme ka. Aga Andres Sutt räägib sellest kõigest täpsemalt.
Siis vaimsest tervisest veidi. Karmen Joller räägib sellest ise pikemalt. Meil oli kabinetis selle üle väga pikk arutelu. Vaimse tervise probleemidega tegelemine [on tähtis]. Ma saan aru, et vaimsete probleemide hulk ja nende teadvustamine on alates COVID-i ajast ja COVID-i järgsest ajast oluliselt kasvanud. Ja teadlikkus neist asjust on samamoodi kasvanud.
See on hea, see tähendab seda, et inimesed enam ei pelga sellest rääkida, seda ei stigmatiseerita nii palju. Aga kuna kogu maailmas vaimse tervise riskid ikkagi ajas kasvavad, siis Eesti peab ka teatud samme astuma. Sotsiaalminister ja sotsiaalministeeriumi meeskond erinevaid samme astuvad, sellest ta räägib ise täpsemalt.
Väga palju on puudu inimestest, kes sellega tegeleks, see ei ole kuidagi selline asi, et kui paned viis eurot või viis miljonit eurot sisse, kohe tulevad inimesed. Tegelikult on see päris keeruline valdkond ja see puudutab läbivalt lapsi, noori ja teismelisi, aga see puudutab ka täiskasvanuid erinevatel töökohtadel. Nii et sellest kõigest Karmel Joller räägib täpsemalt.
Ja lõpuks ütlen seda, et väga hea, et riigikogu on leidnud nüüd lõpuks debattide käigus lahendused, nii et nõusolekuseadusega saab edasi minna. Ma arvan, et vaba tahte austamine on oluline osa inimeste väärikusest ja väga hea, et riigikogu leidis ka lahendused, kuidas sellega edasi minna, nii et see enam ei toppa. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna edasi justiits- ja digiministrile.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Alustan sealt, kust peaminister lõpetas. Ka mina ootan väga, et nõusolekuseadus jõustuks. See teeb kindlasti lihtsamaks inimeste julguse ja inimväärikuse kaitse pöördumaks abi saamiseks ja pöördumaks uurimisasutuste poole.
Nii nagu on prokuratuur ja politsei kinnitanud ja nagu seadus enesestmõistetavalt kinnitab, süütuse presumptsioon endiselt kehtib. Endiselt kehtib see, et kui ei ole veenvaid tõendeid, siis inimest süüdi mõista ei saa.
Aga mida me ühiskonnas muudame, on see, et norm on selgelt selles suunas, et nõusolek peab olemas olema, see ei pea olema väljendatud loomulikult mingi notariaalse aktiga, see ei pea olema kirjalik, piisab ka kehakeelest, aga enamik Eesti inimesi niimoodi ka asjast praegu aru saab.
Tegelikult see eelnõu on umbes kolmele protsendile Eesti elanikest, kelle arvates nõusolek ei ole vajalik intiimsemateks tegevusteks. Aga ülejäänud inimesed on täiesti veendunud, et see juba praegu on vajalik.
Ja eelnõudest, mis täna valitsuses olid, mõlemad eelnõud, millest ma räägin, on seotud ühel või teisel moel võla ja kohtutäituritega.
Kõigepealt esimene eelnõu. Me muudame võla kättesaamist nendele, kes on kellelegi võlgu andnud, lihtsamaks ja kiiremaks, aga samal ajal ka võlgnike enda kaitset praegu väga segastes olukordades muudame paremaks.
Toon mõned näited. Kui keegi jääb elatisvõlgnikuks, siis praegu on niimoodi, et kohus teeb otsuse, et seda raha tuleb ikkagi hakata omaenda lapsele maksma. Ja kui kohus on selle otsuse teinud, aga inimene ikkagi ei maksa, siis võtab selle asja üle kohtutäitur.
Ehk kohtutäitur Eesti Vabariigi nimel tegutsedes hakkab siis seda lapsele võlgu olevat raha taga ajama. Ja praegu on nii, et kõige esimene makse sellel elatisevõlgnikul on siis 400 eurot kohtutäiturile ja tavaliselt tuleb kohe ära maksta ka see esimene elatise summa, mis on keskeltläbi 300 eurot. Ehk kohe tuleks välja maksta 700 eurot.
Aga tegelikult me näeme praktikas, et enamiku inimeste jaoks sellel kohal juba kukkumine toimubki, et nad ei suuda seda 700 eurot nagu kohe välja maksta.
Ja selleks, et raha ikkagi jõuaks lapseni – sest see on kõige tähtsam –, me määrame seadusega ära, et see kohtutäituri tasu, mis tuleb alguses maksta, on 100 eurot. Ehk siis 700 eurost saab 400 eurot, aga lapseni jõuab ikka see 300 eurot.
Loodetavasti meil siis elatisvõlg ka väheneb, praegu on see üle 120 miljoni euro, mis Eesti lapsevanemad on omaenda lastele võlgu.
Teine asi, mida me muudame, on see, et praegu on väga segane see lugu, et kui suured võivad olla kohtutäituri tasud, kui inimeselt mõistetakse välja väärteomenetluses või kriminaalmenetluses kas siis kannatanu vastu tekkinud võlg või riigi vastu tekkinud võlg.
Tegelikult jälle, me ju tahame, et kannatanu saaks võimalikult ruttu kätte selle raha, mis kohus on ette näinud. Ja selleks me näeme ka seal ette konkreetsed tasud, et asi liiguks kiiresti ega sumbuks sinna tasude vaidluste ümber.
Selliseid detaile on veel hästi palju, näiteks, kuidas asi lahendada, kui võlgnik ära sureb, või kuidas asi lahendada, kui võlgnik läheb pankrotti ja nii edasi ja nii edasi. Päris elust on tulnud palju segadust, mis me selle eelnõuga selgeks teeme.
Aga nüüd ma jõuan täitmisregistrini. Kunagi on tehtud selline suurepärane toru kohtutäiturite jaoks – kohtutäiturid meil teatavasti tegutsevad kohtuotsuse alusel – ja kohtuotsuse alusel väljamakstavat võlga konkreetselt võlgnikult saab kohtutäitur inimese pangakontolt vaadata sellesama täitmisregistri kaudu. Ehk kohtutäitur vaadata võlgniku pangakontosid ja see on tehtud nii lihtsaks ja selliseks otseteeks, et tegelikult pank õieti seda ei näegi, sest kõik toimub ju kohtuotsuse alusel.
Täna läks valitsusest teele ka rahapesu andmebürood puudutav eelnõu, mis teeb korda nüüd need asjad, mis on tegelikult aasta otsa jutuks olnud ja mis on korrast ära olnud juba tükk aega varemgi, millele ka õiguskantsler tähelepanu juhtis. Nüüd tehakse need asjad korda.
Ehk kui rahapesu andmebüroo soovib sedasama lihtsat toru pangakontode vaatamiseks kasutada, siis ta peab kõigepealt tegema ikkagi haldusakti. Ta peab seal ära põhjendama, miks see vaatamine on, mis on need põhjendused või kahtlused.
Ja tegelikult inimesel tekib ka selge võimalus, kui ta millegagi rahul ei ole, seda haldusakti vaidlustada. Sellisel juhul tõesti see toru muutub ainult tehniliseks abivahendiks.
Ma rõhutan siinkohal ka üle, et me saame siin ära kasutada digiriigi võimalusi nii rahapesu tõkestamiseks kui ka terrorismi tõkestamiseks.
Tõesti, Eesti on ainuke riik Euroopas, kus selline kiirtee rahapesu tõkestamiseks olemas on. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus näevad tegelikult ette ainult seda, et rahapesu andmebüroo tüüpi asutused tohiksid kiiresti vaadata ainult seda, millised pangakonto numbrid või hoiulaeka numbrid konkreetsel inimesel või ettevõttel on.
Meie kasutame ära digiriigi võimalusi ja teeme selle hästi kiireks, aga samal ajal, kui me digiriigi võimalusi ära kasutame, me ikkagi tagame ka selle, et seal on usaldusväärsus. Inimesed teavad, kuidas nad saavad vaidlustada. Andmejälgijas sa saad näha, kas sinu andmeid on vaadatud.
See arutelu riigikogus kindlasti jätkub. Ka mina arvan, et seda peaks inimene andmejälgijast kiiremini teada saama, et tema andmeid on vaadatud.
Ja vaimse tervise teemal. Ma väga kiidan Sotsiaalministeeriumit, meil on mitu ühist algatust, näiteks niinimetatud Mudila tööprojekt, kus me tõesti vaatame asju ka kuritegevuse ennetamise vaates, et lapsed ei satuks halvale teele. Sageli on seal ka vaimse tervise probleemid mängus.
Me teeme sellise süsteemi, et tõesti lapsed n-ö kahe tooli vahele ei kukuks ja saaksid hästi kiiresti abi, et see väljund lõpuks ei oleks kuritegelikule teele astumine.
See töö on väga hästi käima läinud ja pilootprojektideni loodame jõuda järgmise aasta esimeses pooles. Me kasutame ka tegelikult tehisaru vahendeid just selleks, et abi hästi kiiresti lapseni jõuaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, energeetika- ja keskkonnaminister!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Aitäh! Tere! Täna oli kindlasti oluline ja märgiline päev, sest kiitsime valitsuses heaks kliimakindlama majanduse seaduse. Andsime selle ka riigikogus üle.
Ja nüüd saamegi siis juba debatti riigikogus edasi pidada. Selle seaduse kandev mõte on hästi lihtne: järk-järguline väljumine fossiilsetest kütustest on Eesti julgeoleku alus.
Samamoodi on oluline, et me jätaksime nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele puhta elukeskkonna. Me ei vaidle selle üle, et vesi peaks olema puhas. Järelikult oleks veider vaielda selle üle, et õhk peaks olema puhas. Seda kõike ka see seadus toetab.
Ettevõtete jaoks tähendab see selget raami. Me oleme kokku leppinud kliimaneutraalsuses aastaks 2050 ja paika pannud seaduse tasandil, praegu eelnõu tasandil ka trajektoori, kuidas me sinna jõuame.
Puhas ja tehnoloogiamahukas ettevõtlus on konkurentsieelis. Ja just sellel põhjusel kirjutasime teisipäeval alla hulga ettevõtjate ja ka ettevõtlusorganisatsioonidega puhta tööstuse teekaardi juurde ka ühiste kavatsuste koostöö kokkulepe. Allakirjutajate seas oli kaubandus-tööstuskoda, puhta tehnoloogia liit, rohetiiger, meretööstuse liit, mitmed ettevõtted, kes on nendes väärtusahelates, nagu UP Catalyst, Neo Performance Materials, Narva tehased, Silmet, Sillamäe sadam.
Ehk siis on kaks niisugust väga selgelt vertikaali puhta tulevikutööstuse vaates: meremajandus ja kriitilised toormed.
See on, ma julgen öelda, esimene samm. Koostöö ja kokkulepped on kõigile avatud liitumiseks, selleks on ka teekaardid seaduse juures. Seaduses me oleme fikseerinud raami. Ja teekaartidega näitame, kuidas konkreetsemalt edasi jõuda.
Selle väga lühikese seaduse taga on tohutu hulk tööd, mida on teinud suur hulk inimesi teadlaste seast, ettevõtjate seast, ministeeriumitest, ka mitu ministrit. Need inimesed kõik väärivad kindlasti suurt kummardust.
Ja selle töö tulemusel me saame ka olla üsna kindlad, et see seatud trajektoor on meile tegelikult jõukohane, see ei tule kuidagi ettevõtete konkurentsivõime või looduse arvel.
Eile oli kaks taastuvenergia konverentsi, mis keskendusid mõlemad väga selgelt taastuvenergia arendamisele. Ja energeetika on meil kõige suurem plokk heitest praegu.
Nii et tehnoloogia on praegu olemas. Ja ma usun, et me saame ka maismaatuule[parkide] planeeringutega nüüd suurema hoo sisse, muuhulgas seeläbi, et tuleb tuulehoo preemia omavalitsustele, kui nad kinnitavad planeeringu ja annavad välja ehitusloa
See tähendab vähemalt kaheksa tuuliku puhul vähemalt miljonit eurot. Kui tuulikuid on rohkem, siis see summa kasvab kuni viie miljonini.
Ja see on kõik ühel lihtsal põhjusel: sest kogukonnad soovivad näha, mis on nende kasum nüüd ja kohe. Täpselt sealt see nüüd ja kohe kasum ka tuleb.
Täna hommikul, veel enne valitsuse kabinetiistungit, oli mul hea meel olla korra Latitude59 üritusel, mis oli süvatehnoloogia kohta. Ka seal on taas hulk Eesti ettevõtteid, kes selles valdkonnas toimetavad, kes on saanud rahvusvaheliselt ja kohapealt rahastust.
Nii et see kõik asetub väga ilusti sellesse kliimakindla majanduse konteksti.
Ja teise punktina tutvustasin looduse taastamise kava, mille üle on siin ka juba töö mõnda aega käinud. On olnud ka hirme, et mis selle kava tulemusel juhtuma hakkab. Aga tegelikult teeme me selle kavaga niisugust väga vajalikku praktilist asja.
Kui meil on väga mitmetes valdkondades tegelikult loodusega üsna hästi, siis kindlasti igal pool ei ole kõik korras. Ja selleks, et meil oleks kaitstud maismaaelupaikades võimalik asju paremini teha, merel, mereelupaikades või veekogudel, jõgedes, et tolmundajad saaksid ilusti elada ja toimetada, tulebki selline ühiste tegevuste kava, millega me saame loodust koosm ühiselt kaitsta ja teha seda sellisel tasakaalukal, lihtsal pragmaatilisel moel, nii et see toetab ka toidujulgeolekut, ettevõtlust ega tule selles mõttes millegi arvel.
Kava ise. Kindlasti tuleb veel hulk arutelusid, debatte. Selle kava esimese versiooni soovime tuua valitsusse selle aasta lõpuks ja sealt edasi siis juba järgmisel aastal teises pooles, kui on laekunud Euroopa Komisjoni tagasiside, saadame me kava ka Euroopasse teele.
Nii et sellised tegevused minu [valdkonnast]. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, sotsiaalminister!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Kõigepealt ma tahaksin ka väga tunnustada minister Andres Sutti, kes muuhulgas võitleb inimeste tervise eest, sest igasugune vähesema saastamisega ka energia saamine pluss säästlik keskkonna hoidmine on väga oluline ka inimese tervise seisukohalt, sest näiteks Ida-Virumaa inimeste eluiga on lühem ja lastel esineb rohkem hingamisteede häireid, seda just tingituna kaevandustest, mis on seotud põlevkiviga.
Aga vaimsest tervisest rääkides, andsin täna ülevaate sellest, mida meie ministeerium on teinud koostöös mitmete teiste ministeeriumitega.
Võib-olla esialgu lühike ülevaade sellest, kus me oleme. Eestis on samad trendid, mis on igal pool mujal maailmas. Vaimset tervise häirete hulk sageneb ja tervisehäired on raskemad või sügavamad.
Seal on väga mitmeid erinevaid põhjuseid. Ühelt poolt, tõepoolest, inimesed on muutunud teadlikumaks – ja mitte ainult inimesed, vaid ka teadus ja arstiteadus on muutunud teadlikumaks, teinud uusi avastusi.
Näiteks leitakse, et kui me kunagi rääkisime pahadest lastest, siis tänapäeval me saame neile juba panna kas diagnoose või sündroome.
Ja tänu sellele, et inimesed on saanud teadlikumaks, on tõepoolest ka stigmatiseerimine vähenenud. Inimestel ei ole enam piinlik tulla arsti juurde murega, et mul on, mul on vaimse tervise ja häired. Ja me oleme jõudnud ka sinnamaani, kus inimesed täiesti avalikult julgevad tunnistada, mitte ainult privaatselt oma arstile, vaid isegi meedias või sotsiaalmeedias, kui on diagnoositud näiteks ärevushäire või depressioon või mul on suitsiidmõtted.
Ja kui võib-olla praegu natukene rohkem häbenetakse näiteks skisofreeniat või teatud isiksushaireid, siis olen märganud, et ka seda inimesed häbenevad järjest vähem.
Minu meelest on see väga tervitatav, et ühiskond on muutunud avatumaks ja toetavamaks. Omalt poolt kutsun üles, mitte kasutama ka väljendeid „Kas sa oled hulluks läinud?“ või „Kas sul on ravimid võtmata?“, sest see omakorda stigmatiseerib vaimse tervise häiretega inimesi. Kuigi tegelikult ebaviisakalt või imelikult käituvad sageli ka täiesti normaalse psüühikaga inimesed, see ei eelda tingimata vaimse tervise häiret.
Ja muidugi on hoogu juurde andnud ühelt poolt sotsiaalmeedia tulek meie maailma. See, et meil on infoühiskond ja meie aju ei ole harjunud tulema toime selliste selekteeritud algoritmidega, mida sotsiaalmeedia pakub.
Ehk näiteks, kui me vaatame noori neidusid ja noormehi, siis neidudel just nende kehakuvandiga seotud häired sageli on süvendatud sotsiaalmeedia tõttu.
Aga mure on tegelikult igas vanuses, mitte ainult noortel. Kuigi tervisekassas, jah, me näeme seda, et kulu just kuni 19-aastaste laste vaimse tervise häiretele on ka hüppeliselt tõusnud viimastel aastatel.
Ja teine suurem põhjus on tõepoolest erinevad kriisid, mis on maailma tabanud, alates COVID-ist või energiakriisist, lõpetades relvakonfliktide ja sõdadega.
On arusaadav, et inimesed on hapramas olukorras ka vaimselt. Olen kuulnud ütlemist, et jaa, meil pärast teist maailmasõda ei olnud küll muret, kõik saime hakkama ja jäime ellu.
Aga siin tulebki mängu seesama stigma, et pärast teist maailmasõda ei julgenud inimesed rääkida oma muredest, läksid lihtsalt ja n-ö riputasid end kuhugi. See oli väga õudne aeg.
Ja mure on praegu selles, et inimesed on valmis vastu võtma professionaalset abi, aga meil ei ole neid ressursse nii palju, kui inimesed tunnevad, et nad tahaksid.
Seda on kogenud väga paljud inimesed, et kas järjekord psühholoogi või psühhiaatri juurde on väga pikk või ei olegi võimalik riiklikus süsteemis abi saada.
Muide, seesama, nagu ma juba ütlesin, on ka teistes riikides. Seal samamoodi vaimse tervise spetsialiste võiks olla igal pool palju rohkem.
Eestis on seni olnud psühhiaatri juurde pääsemine ilma saatekirjata, on vaja lihtsalt aeg kinni panna ja minna. See on tinginud olukorra, kus koormus on tohutult tõusnud. Ja psühhiaatrid – osa neist, kes läbipõlemise tõttu või ka muudel põhjustel – on liikunud riigisüsteemist välja ja läinud erasüsteemi. Sellega on inimeste vaimse tervise abi kättesaadavus veel halvenenud.
Seetõttu selleks, et psühhiaatri juurde jõuaksid just need inimesed, kes seda kõige rohkem vajavad, kellel tõesti on juba suitsiidimõtted või mis iganes, me plaanime järgmisest aastast kehtestada võimaluse sinna pöörduda ainult läbi e-konsultatsiooni. Ehk perearst kirjeldab probleemi ära ja kui perearst ei oska tõesti ise probleemi lahendada, siis ta suunab selle edasi.
E-konsultatsioon on meil kasutusel juba 12 aastat. Ja näiteks sellel aastal on teinud perearstid umbes 2000 e-konsultatsiooni, millest poolte puhul leiti, et inimene ei vaja psühhiaatrit.
Lisaks sellele, et me seda n-ö tiputeenust reguleerime, on tegelikult vaja välja töötada ka need teenused, mida inimesed saavad kasutada siis, kui neil on esimesed mured või esimesed sümptomid ja võib-olla abi saada enne, kui olukord muutub üldse nii tõsiseks, et on vaja minna näiteks perearsti, psühhiaatri või ka kliinilise psühholoogi juurde.
Ja selleks loome digikeskkonna, mis on juba alguse saanud e-tervises, terviseportaalis. Sinna hakkab tulema personaliseeritud info, mis jõuab siis ka mingil hetkel digilukku. Nii et kui inimene läheb nt perearsti juurde, siis on mõned asjad, näiteks testide tulemused vms, juba seal näha.
See võtab kõik aega. Seda on arendatud ka päris kaua ja tegelikult maailmas ei ole meil väga palju eeskujusid, kes on sarnast mudelit rakendanud. On inglismaa ja Soome, peamiselt, keda me ka püüame jäljendada selles, et mitte ainult digitaalne ei ole see abi, vaid ka koolides, võib-olla ka töökohtades ja perearstikeskuste juures oleksid sellised veidi madalamal tasemel väljaõppega inimesed, kes oskavad inimestele anda ka elementaarset nõu ja kes näevad ära, oskavad ära tunda ka selle olukorra, kus inimene vajab juba kõrgema etapi abi.
Need on siis lühidalt meie arendused. Täpsemalt vastan siis, kui on küsimusi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nii, palun, kellel on suvi esitada mõni küsimus? Kõik soovivad eraldi intervjuusid. Aga aitäh, siis on intervjuude aeg. Pressikonverents on praegu lõppenud.
