Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=cmTInQbH5BM
Juhataja Liis Velsker
Tere, head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine on tänaseks peetud.
Valitsuse pressikonverentsil osalevad täna peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi, siseminister Igor Taro ning regionaal- ja põllumajandusminister Johannes Hendrik Terras.
Aga esmalt annan sõna peaministrile.
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Mitu teemat. Kõigepealt räägin lühidalt pettustevastasest võitlusest. Jürgen ja Igor räägivad sellest juba täpsemalt.
Täna meil oli valitsuses arutelu selle üle. See ei olnud küll kuidagi esmakordne, selleteemalisi arutelusid on varem ka olnud, meil on käinud nii pangaliit kui ka politsei esindajad korduvalt valitsuses.
Ilmselt kõik on tähele pannud, et uuel ajastul on interneti- ja telefonikelmused on võtmas ikkagi täiesti uusi mõõtmeid. Kasutatakse ära inimeste teadmatust, ärevusseisundit jms. Tihtipeale just selle tempo peale mängitakse: öeldakse, nüüd on kiiresti-kiiresti midagi vaja, siis kasutatakse ära seda, et inimesed tulevad vastu, ja petetakse neilt raha välja.
Ja valitsus kiitis heaks sammud, mida saaks jagada võib-olla kolme kategooriasse. Üks on, kuidas pettusi kiiremini avastada; teine, kuidas ennetada rahalist kahju; ja kolmas, kuidas tõkestada kuritegeliku raha liikumist.
Ma mõnda märksõna mainin. Esimene on, et pangad saavad pettusekahtluse korral õiguse makse ajutiselt peatuda. See tähendab seda, kui pangal on põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla pettusega, ütleme, on mis tahes ebatavaline muster, lühiajaliselt näiteks eri riikides maksete teostamine, sisselogimine, siis pank saab astuda samme selleks, et sellised maksed peatada. Ja see kindlasti aitab ohte ära hoida.
Teine õigus, mis pankadele tuleb, on jagada pettusekahtluse infot teiste pankade, PPA ja RIA-ga. Ja see on ka päris oluline põhimõte, sest pankadel on endiselt pangasaladuse hoidmise kohustus. Aga kui pank näeb, et teine ots sellest kahtlasest toimetamisest läheb mõnda panka, siis nad saavad ise [vastavate institutsioonidega] ühendust võtta. Nad saavad informeerida sellest ka PPA-d ja hakata salme astuma. See on päris oluline, eriti selle koha pealt, et nagu selle valdkonna inimesed on kirjeldanud – kuidas see termin oli, „rahamuulad“? –, et kui kellelgi kontole hakkab raha minema, aga on teada, et see on kahtlane, siis on võimalik [kuritegevust ennetades] toimetada.
Lisaks tuleb täiendav infovahetus nende e-allkirjastamise teenuse pakkujatega, siis on võimalik ka kontrollida, kas allkirjastati mingit makset, no needsamad kuulsad PIN 1, PIN 2, eks ju, mida saab sisestada inimene enda seadmest või [teeb seda teine] kuskilt mujalt.
Kuna pettuste-kelmuste osakaal on kiiresti kasvanud, sellega on vaja tegeleda, siis erinevalt samme astutakse.
Eks pankade ja PPA valdkonnast räägivad nende valdkondades ministrid täpsemalt. Ütleme nii, et politseijuht ka kirjeldas seda, et pankadega töörühmad ka käivad koos, osa sellest käis ka valitsuses meil eelmine kord. [On arutatud, et] tulevikus võiks olla kasutusel Smart-ID+ ehk siis mehhanism, kuidas tuvastada kindlalt, et inimene ikkagi seal on, kus seda makset tehakse või neid PIN-e sisestatakse.
Nii et see on noh, üks killukene pettustevastasest võitlusest. Nimetades kõiki meetmeid, mida riik astub ja erinevad asutused astuvad, erasektor astub ka, ütlen ikkagi, et eks see kõik on ka inimeste enda teadlikkuses väga palju kinni. Ise tuleb olla tähelepanelik.
Ja ma kuidagi ei [pisenda] seda [põhjendust], et inimesed satuvad ärevusse. Ajakirjanduses oli üks lugu selle kohta, kuidas inimene sattus ärevusse, sest talle öeldi, et tema õega oli juhtunud midagi halba, ja ta pidi kiiresti raha üle kandma. Siis ta kandis kohe raha üle, alles lõpuks tuli tal suure ärevuse peale meelde, et tal ei ole õde. Reaalne lugu ajakirjandusest, eks ju.
Nii et [inimesi] kasutatakse ära, kelmid pumpavad [valeinfot] üles ja kasutavad seda kiiret ajahetke ära, inimesi aetakse täitsa hulluks. Nii et tasub sellele tähelepanu pöörata.
Ja eraldi ettevõtjate poole pealt ka see, mida me panime selle töörühmale ka südamele. Ma tean, et pangad sellega juba tegelevad, aga alati peaks olema ikkagi nelja silma printsiip, et mistahes suuremaid ülekandeid või [kahtlasi] tegevusi pankades jälgitakse.
See oleks eeldatavasti aidanud ka kunstnike liidu [pettusejuhtumit ennetada]. Ma arvan, et see uurimine praegu käib. Aga eeldatavasti oleks selle pettuste võinud aidata ära hoida ka see, [kui sellist nelja silma printsiipi oleks järgitud], siis poleks sellised asjad üldse toimuma hakanud. Aga veel kord: see kõik on esialgne info, uurimine vist alles käib. See on esimene.
Teine punkt, millest rahandusminister räägib täpsemalt, mina ainult lühidalt, on see, et me muudame teise samba, nagu me oleme öelnud, lõhkumiskindlamaks. See tähendab seda, et inimesed, kes 2021. aastal [teise sambasse kogujate seast] välja läksid, saavad nüüd varem uuesti liituda. Varem oli see piiratud kümme aastaga, nüüd on viis aastat.
Nii juba sellel aastal, pärast seda, kui me seaduseelnõu – loodetavasti – parlamendis suudame ära menetleda, saavad inimesed uuesti sambaga liituma hakata. Taasliitumise aeg läheb lühemaks ja süsteem muutub paindlikumaks.
Kindlasti kõik, kes on vaadanud seda, kuidas pensionisüsteemil läheb – tänagi tulid uudised, et selle aasta algus hoolimata Hormuzi väinas toimuvast ja maailma finantsturgudest on olnud väga positiivne –, [saavad aru], et isegi kui see kogumine on pikaldane ja võib-olla ka väikeste summade kaupa, on seda ikkagi alati rohkem kui mitte kogudes.
Nii et seetõttu tasub sellesse panustada. See annab inimestele ka sõltumatuse riigist ja mistahes toimetamistest. Nii et me tahame inimesi, kes oleks vabad, ka finantsiliselt, ja järelikult saaksid oma tulevikku panustada.
Ja riik ei tohiks ka käituda sõnamurdlikult, seda me oleme varemgi öelnud. Aga eks Jürgen räägib sellest täpsemalt.
Siis üks selline praktiline kommunaalteema, aga miski, mis iga päev järjest olulisemaks muutub, on laste turvaline liiklemine. Kuldar Leis, taristuminister, tutvustas meile neid parandusi, mis lähevad parlamenti järgmisel neljapäeval.
Meil tuleb teatud hulk kohustusi, see eelnõu on veel kooskõlastusringil, taristuminister veel suhtleb justiits- ja digiministriga sel teemal.
Mõned asjad me juba käisime üle. Kõigepealt, rendi- ja üüriteenuse osutajatele tuleb kohustus kontrollida sellise teenuse osutamisel kasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu. See välistaks alaealist juurdepääsu nendele sõidukitele, mida neil ei ole lubatud juhtida.
Teiseks laiendatakse 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele juhtimisõiguse omamise kohustust kõigil teedel sõitmisele. Seni kehtis kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse nõue ainult sõiduteel sõitmisel, tulevikus on see ka kergliiklusteel ja kõnniteel sõitmise korral.
Ja seal on mõni muudatus veel. Aga mõte on ikkagi see, et lisaks, ütleme, lapsevanema hoolsusele ja inimeste enda teadlikkusele tuleb ka teenuseosutajatele kohustus.
Ja noh, ma ikkagi paneks – kuna ma olen varem ka riigikogu majanduskomisjonis sellega tegelenud ja seal ka erinevates rollides olnud – eraldi sellise meeldetuletuse kõigile südamele: mõelge läbi, millised vahendid keegi ostab ja kellegi kätte annab.
Lõppkokkuvõttes võivad väga kiired tõuksid põhjustada kahju nii sõitjale endale, isegi kui need on parima kavatsusega soetatud, kui ka teistele inimestele. Nii et see tasub kindlasti üle vaadata.
Liisa Pakosta andis ülevaate lastevastaste seksuaalkuritegude aegumisest. Direktiiv, mis tuleb, sisuliselt, hästi lühidalt öeldes pikendab aegumist 30 aasta võrra. See karistuste ühtlustamine Euroopa Liidus on tulemas ja me leppisime kabinetis kokku [justiitsministri] initsiatiivil, et me ei jää ootama direktiivi tulemist, vaid justiits- ja digiministeerium teeb selle eelnõu valmis ja see läheb siis parlamenti, kui me nüüd jõuame, enne suve. Ilmselt saaks siis sügisel selle paranduse sisse, võib-olla sügisel läheb sisse.
Aga mõte on selles, et me ei jää direktiivi tulemist ootama, vaid me teeme selle pikendamise ise ära, sest ka avalikkusest on näha, mulle tundub, et üle poliitilise välja see konsensus on Eestis olemas.
Ja selle mõte on ikkagi väga lihtne: sellised toimepanijad ei pääseks karistusest. See on asja mõte. Ja ütleme nii, et ka varem justiitsminister olnuna võin ma öelda, et tollal me tegime otsuse karistusandmed kõik avalikuks teda. See on kindlasti mõjunud positiivselt õiguskuulekusele, et on võimalik ka kontrollida kõikide tausta. Ja hea, et see nii on.
Ja nüüd me saame kindlasti ka sellega sammu astuda, et keegi karistusest tulevikus ei pääseks. No vot, see ongi enam-vähem kõik, asju oleks veel, aga vast aitab. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Annan nüüd sõna rahandusministrile. Palun!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! No peaminister rääkis peaaegu kõik olulise ära. Aga kuna kõik ei ole sellest rääkinud, siis räägib ka rahandusminister natukene. (Peaminister kommenteerib, et tal oleks veel rääkida.)
Tõesti, kaks meie valdkonna eelnõu on väga kaalukad, üks on see kogumispensionide, maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis parandab ühe, ma usun, Eesti riigi kõige rumalama otsuse, läbi aegade kõige rumalama otsuse.
Ma arvan, et mul on see vaade piisavalt lähedal ja pikk, et niimoodi klassifitseerida. See, et teine sammas muudeti vabatahtlikuks, kahjustas pensionisambast lahkujaid väga rängalt. Väga vähestel inimestel oli sellest tegelikult praktilist abi, näiteks halvaks läinud laenude puhul. Aga ka laene tuleb ikka teenindada jooksvatest tuludest, mitte tulevastest pensionitest, selline on see loogika.
Meie teine sammas on töötanud väga hästi. Ta on olnud OECD võrdlustes kõige tootlikum riikide omadest ja kogumispensionite süsteemi mõttes. Jutud, et raha põleb, on olnud pettus.
Samamoodi on olnud pettus see jutt, kuidas inimesed siis, kui nad teise pensioni kätte saavad, hakkavad lapsi tegema. Üldiselt ikka pensionärid ei tee ega ka pensionitest ei tehta lapsi.
Seda näitas ka statistika, järgmisel aastal peale seda suurt lagundamist kukkus iive rängalt, esimest korda nii rängalt, ja mitte, et ta oleks selle pärast kukkunud, kindlasti ei ole vähimatki mõju sellisel rahal sündimuse üle.
Kerge raha läks inimestel raisku ja väga suur toetus kaotati. Kaotati ka esimeses sambas, kuna oldi sealt eemal oldud.
Aga nüüd need kolm suurt muudatust. Üldiselt selle säästmise usaldusväärsust kahjustati kõvasti, kahjustati investeeringuid Eesti majandusse, sest pensionifondid olid üks pikaajaline raha, kus Eesti ettevõtjad raha said.
Peale seda, kui ta ei ole enam stabiilne, ei julge pensionifondid tegelikult Eestisse investeerida, sest meie investeeringud ei ole nii likviidsed, kui on rahvusvahelised. Ja see statistika selles mõttes on läinud halvemuse suunas.
Aga jah, kolm muudatust. Üks on see kiiremini liitumine, see tähendab, inimese tema pension kannatab vähem, aga kannatab ligi 30%, kui sa ära lähed, kui sul teist sammast ei ole.
Siis muudatused lõpetavad sellise edasi-tagasi pendeldamise, see on ka tegelikult sotsiaalmaksu – selle, mis peaks minema teiste inimeste esimesesse sambasse – pesemine isiklikuks tuluks lõpeb ära või seda piiratakse.
Aga noh, eks see ooteaeg kümme aastat oligi sel põhjusel, et süsteemi lõhkumine oli piisavalt jabur, et selline piirang üldse kehtestada. Aga meie arvates see kümme aastat on liiga pikk vahe. Viis aastat on parajam aeg. Aga ilma selleta ka ei saa.
Nii et igal juhul seda piirangut on vaja, et ei toimuks see liikumine esimese samba raha arvel, mis kuulub ju tegelikult riigieelarvele ja pensioniealistele.
Anname ka inimestele võimaluse osaliselt raha välja võtta, ei pea kogu raha võtma, aga hädavajadused siiski eksisteerivad. Samas, me kindlasti ei julgusta seda raha välja võtma pensionisambast, sest see tõesti on muudeks otstarveteks ega ole nii suur osa inimeste eelarvest, et ta peaks olema mingisugune universaalne rahaallikas jooksvate kulude katmiseks tööeas.
Ja me kirjutame sinna maksukorralduse seadusse ka nõude, et kui tahetakse uuesti minna teise samba lahkumise teed, siis selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat. See annab teatud kindluse nii fondidele investeerimisel ja ka kahjustab inimesi, kes sinna jäävad, vähem.
Ikkagi see mastaabiefekt mõjutab pensionifondide tootlust oluliselt. Mitte ainult mastaap, vaid ka stabiilsus.
See ei tohiks enam olla mängukann inimeste või valitsuste käes, nagu siin on räägitud, et ta on ikka väga aastakümnete probleemi lahendamine. Rahvastiku vananemine ei kao kuhugi. Pärast sündimuse langust on kindlasti vajadus kogumispensionite järel ainult kasvanud.
Neid lapsi, kellele siis oma vanaduspõlve katta, ei ole niigi palju. See tähendab tegelikult maksumaksjaid, mitte lapsi, lapseeas inimesi.
Seevastu on jõustumise ajad, seal on nüansse, aga tulevast sügisest on siis võimalus inimestel maksetega uuesti alustada, tähtaeg on 1. november.
Aga üks jõustumine on ka natukene hiljem, IT põhjustel.
Mis veel? Üldiselt, jah, on inimesed natuke kainenenud sellest rahavoost, mis nad said, ja nende inimeste arv, kes on suurendanud makseid, on suurusjärgus – mul siin küll kirjas ei ole, aga umbes – 70 000. Umbes 70 000 inimest on otsustanud suurendada sissemakseid.
See näitab, et siiski meelsus on paranenud ja järgmistel valitsustel ilmselt nii lihtne, nii kasulik enam seda lammutamist müüma minna ei ole. Inimesed ei usu enam. Ja teiseks on tublisti kasvanud ka populaarsust.
See tähendab, et ikkagi arusaamine, et pensioniks tuleb inimestel valmistuda ja riik ei garanteeri heaolu pensionieas – ei suuda, sest meil pole neid järeltulijaid nii palju –, on õnneks hakanud pärale jõudma.
Nii et me oleme optimistlikud, et poliitilist kasu uuest lõhkumisest tegelikult ei ole võimalik saada.
Nii, nüüd on järgmine eelnõu, võlaõigusseaduse ja krediidiasutuse seaduse ning makseasutuste ja e-rahaasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu muutmine.
Lühidalt on see finantspettuste tõkestamise eelnõu. No tegelikult peaminister need detailid käis juba üle. Aga ütlen lisaks veel, et ega see ei ole päevauudiste najal valminud eelnõu.
Ja kindlasti ei ole vähimatki tõde neis pealkirjades, mis ütlevad, et riik ütleb, et ise oled loll. Seda ei ole mitte keegi öelnud. Ma ei ole kuulnud mitte kedagi riigi esindajatest ütlemas inimestele, et te olete ise lollid, kui [raha] kaotate.
Aga, loomulikult meie vastutus on inimesi hoiatada, võimalikult palju seda informatsiooni jagada, finantsharidust pakkuda, see tähendab finantskirjaoskust. Selle eest seisavad Rahandusministeerium ja Eesti Pank. Meil on selle kohta projekt.
Aga ikkagi, põhivastutus paraku on vara omanikul. Me ei saa igasse olukorda sekkuda. Aga me loome ühe võimaluse juurde. Kui ikkagi finantsasutus näeb, et asjad on kahtlased, siis tal on õigus makset peatada nagu, nagu ka peaminister kirjeldas, ja [eri institutsioonidel on õigus] ka omavahel infot jagada.
See muidugi ei ole kooskõlas kogu selle retoorikaga, mis on suunatud rahapesu tõkestamise vastu, justkui riik soriks kuskil ja omavalitseks. See kõik ei ole olnud tõsi, mida on räägitud rahapesu eelnõude kritiseerimisel.
Kuid rahapesuga on sellel asjal ka otsene side, sest ka see pettuste raha läheb pessu. Väga kiiresti läheb pessu, teda ei ole võimalik väga kergelt kasutada. Ja selles mõttes need võitlused rahapesu tõkestamise eest on väga rahvusvahelised, need puudutavad ka pettustega omandatud raha.
Ja meil on hea meel, et üks eelnõu on nüüd riigikokku eelmine nädal läkitatud. Aga taas, me peame neid müüte riigikogu jaoks ka ümber lükkama, mis selle ümber on endistviisi kõlanud, eksitavad väited.
Riik ei käi kuskil sorimas ega alla laadimas midagi huvi pärast. Ja tegelikult see on üldise aususe nimel tehtav asi, mitte inimeste jälgimiseks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna edasi siseministrile. Palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tere ka minu poolt! Ma võib-olla lähen kohe teemaga edasi.
Seesama, millest just räägiti, näitab väga selgelt: see müüt, et Eesti riik on justkui pettuste ja kelmuste [tõkestamisel] jõuetu, ei vasta tõele.
Alles esmaspäeval me juhtrühmaga PPA ruumides arutasime koos pankade, telekomide ja teiste riigiametite esindajatega kogu seda pettuste ja kelmuste vastast võitlust.
Küsiti just nendesamade meetmete kohta. Me nüüd esmaspäeval arutasime. Täna, neljapäeval, liigub eelnõu valitsusest edasi riigikogu poole.
See näitab seda, et me tegutseme tegelikult väga kiiresti ja otsustavalt.
Ka seesama info, et kunstnike liidu selles pettuseasjas on kaks kahtlustatavat juba kinni peetud, näitab seda, et riik tegutseb.
Aasta algusest on neid juba üle kümne, keda me oleme kinni võtnud, sealhulgas ühe võrgustiku juhi.
Ja seesama sõnum, mis ma aasta alguses ütlesin, et tegelikult see jama lõpeb ära, et karistamatult tegutsetakse. Me tuleme ja koputame nende inimeste ukse peale, mitte väga õrnalt, vaid tugevalt. Ja tegelikkuses see on teoks saanud. See eraldi üksus, kogu PPA töötab selle nimel väga jõuliselt.
Aga mina räägin siis veel kahest meie valitsusala olulisest muudatusest, mis Vabariigi Valitsus oma istungil heaks kiitis.
Esimene puudutab kodakondsust, kodakondsusseadust. Tänasega me lõpetame ära hallide passide ajastu, tõmbame sellele joone [alla], kõik finito, lõpp, see enam ei jätku.
Ei saa enam olla olukorda, kus Eestis sündivale lapsele antakse välismaalase dokument, olukorras, kus tal ei ole õigust mitte ühelegi muu riigi kodakondsusele.
Seal on kindlad kriteeriumid olemas. Juba kümme aastat tagasi prooviti seda lahendust ellu viia. Siis jäi üks väikene lünk ja meil oli endiselt olukord, kus alla kümne lapse n-ö kukkusid sellesse õiguslikku vaakumisse.
Varem on olnud niimoodi, et kui mõlemad kodakondsuseta on elanud Eestis pikaajaliselt, siis sai laps Eesti kodakondsuse.
Selgus, et on olukordi, kus on siis ainult üks lapsevanem, kes on elanud Eestis pikaajaliselt, aga kui teine ei ole elanud pikaajaliselt, siis jäid need lapsed kodakondsusetuks.
Kogu see halli passi temaatika on olnud ülemineku lahendus, kolmekümne aasta tagune lahendus.
Täna, kolmkümmend aastat hiljem, ei ole mitte ühtegi põhjust, miks me peaksime laskma sellel olukorral jätkuda.
See on olnud Eesti 200 jaoks üks väga oluline põhimõte, südamelähedane teema. Mul on väga hea meel, et me koalitsioonipartneritega tegelikult leidsime sellel teemal täieliku üksmeele, et see sellisel moel jätkuda ei saa.
Ei saa jätkuda ka olukord, kus vanemad loobuvad oma lapse Eesti kodakondsusest niimoodi, et laps jääb üldse kodakondsusest ilma. Meie tähelepanu on juhitud sellele rahvusvahelistest organisatsioonidest ja ka õiguskantsleriga oleme pidanud arutelusid.
Nii et see on tõesti ühe ajastu lõpp ja me lähme edasi tugevama, enesekindlama ja suurema riigina.
Teine teema puudutab seda, kuidas me Eestit kaitseme. Nimelt, abipolitseinike seadus liigub riigikogu poole.
Nagu teist paljud on kindlasti kuulnud, Eesti turvalisust ei hoia üleval ainult need inimesed, kes on vormikandjad, palgalised elukutselised vormikandjad, vaid meil on ka päris palju vabatahtlikke.
Mis me teeme? Me anname PPA-le võimaluse kaasata neid vabatahtlikke laiemalt.
Siiamaani oli selline tüüpiline vabatahtliku kaasamine abipolitseinikuna patrullis käik, võib-olla mõnes erimeetmes osalemine või ka autojuhtidega ainulise kontroll. Aga meil on tegelikult väga palju vabatahtlikke, kes on valmis panustama oma teadmistega, aga nad ei soovi minna patrulli. Nad võiksid tegeleda mõne tubasema tööga, nt arvutitööga, arhiivi korrastamisega või dokumendikontrolliga. Näiteks piirivalves võiksid nad abistada veel mitmetes tegevustes.
Siiamaani õigusraamistik seda ei võimaldanud. Nüüd me anname selle võimaluse. Aga seal on üks väga oluline teine pool ka juures: me tõstame oluliselt nende abipolitseinike kvalifikatsiooninõudeid. Varem sai abipolitseinikuks 40 tunniga, aga nüüd see koolituse maht neljakordistub.
Nii et abipolitseinik on tõesti politseinikul kõrval abi, mitte risk. Ja me tekitame ka erinevad pädevustasemed, et vastavalt sellele, mida rohkem on inimene pädevusi omandanud, seda rohkemaid võimalusi tema kaasamiseks tekib.
Kindlasti see ei ole mingisugune paralleelpolitsei, kus nagu metsikus läänes erariides inimesed jooksevad ringi või sõidavad eraautodes ja peatavad kedagi suvaliselt kinni, nagu siin on vahepeal spekuleeritud. See on täiesti väärtõlgendus asjast.
Kogu tegevus saab käia ikkagi ainult PPA juhendamisel, PPA süsteemis ja PPA plaanide kohaselt, teisiti see ei olegi kuidagi võimalik.
Nii et nõuded muutuvad rangemaks, tekivad ka distsiplinaarmenetluse võimalused abipolitseinike suhtes, nii et kogu see kvaliteet ja kontroll muutub igal juhul paremaks.
Ja see muudab ka meie riigi võimekust oluliselt paremaks, sellepärast et tugev riik ei karda oma inimesi usaldada. Meil võib tekkida selliseid kriisiolukordi, kus meil on vaja kaasata rohkem inimesi, kes on välja õpetatud, kes on harjutanud. Ja see on ka meie üks võimalus, kuidas seda teha. Seda need muudatused siis aitavadki saavutada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja annan sõna regionaal- ja põllumajandusministrile.
Regionaal- ja põllumajandusminister Johannes Hendrik Terras
Tere! Täna on kolm teemat: Eesti Post ja perioodika kojukanne, idapiirialad ja ühistranspordi lisavajadus.
Alustan Eesti Postist. Valitsuskabinet sai täna ülevaate Eesti Posti erikontrollist ja perioodika kojukande tulevikust.
Perioodika kojukande puhul on sõnum selge: see kojukanne jätkub. Lehelugejatele ja kirjastajatele kindlustunde andmiseks tuleb perioodika kojukanne muuta universaalse postteenuse osaks.
See tähendab, et teenuse hind ei jääks ainult Omniva ja meediaväljaande läbirääkimiste küsimuseks, vaid hinnaraam tekib konkurentsiameti kontrolli all. See annab väljaandele, tellijale ja teenuseosutajale selgema ning prognoositavama süsteemi. Kui riik peab perioodika kättesaadavust avaliku huvi teenuseks, siis tuleb see selgemini ära korraldada.
Täna avalikustasime ka erikontrolli aruande, mis käsitleb Eesti Posti juhtimisotsuseid ajavahemikus 1. juuli 2020 kuni 31. mai 2025.
Erikontrolli kirjeldab vaadeldud perioodi sisu. See ei tähenda, et kõik aruandes kirjeldatud puudused oleksid täna ikka veel samal kujul alles, selle perioodi kohta ütleb aruanne, et Eesti Posti seisu sel perioodil ei saanud panna ainult turu muutumise või avaliku teenuse kulude arvele. Rahavood, riskid, investeeringud ja nõukogu järelkontroll pidid olema selgemalt juhitud.
Minu hinnangul on Eesti Post juba praegu erikontrollist õppinud. Ettevõttes on pärast vaadeldud perioodi palju parandatud. Erikontrolli aruanne saab täna kättesaadavaks ministeeriumi kodulehel.
Teiseks oli täna kabinetipäevakorras idapiirialad ja regionaalarengu juhtimine. Idapiiriala tuleb vaadata tervikuna Ida-Virumaast kogu Eestini. Samal ajal on Eesti suurim arengulõhe Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Idapiirialade toetamine ei tohi tulla teiste nõrgemate piirkondade arvel.
Riigi plaan aastateks 2028–2034 peab saama tööriistaks, millega vähendada regionaalsed arengulõhesid. Vaja on selgemaid piirkondlikke valikuid ja tugevamat tuge haavatavatele piirkondadele.
Ja kolmandaks oli täna valitsuse päevakorras ühistranspordi lisaraha vajadus. Ministeeriumi ettepanek on eraldada 4,2 miljonit eurot, et katta 2026. aasta ühistranspordi eelarvepuudujääk.
Puudujääk tekkis kütuse ja gaasihindade järsust tõusust pärast Iraani sõja eskaleerumist. Diislikütus kallines arvestuse järgi kahe kvartaliga 27,4% ja CNG 50,9%.
Seda me eelarvet koostades ette ei näinud ja seda ei olnud ka võimalik ette näha.
Selle raha vajadus ei loo uut teenust ega laienda ka liinivõrku, see hoiab käimas olemasolevat teenust. Kui me puudujääki ei kata, tuleb aasta lõpus hakata ühistransporti vähendama.
Väljumisi jääks vähemaks ja liinivõrk muutuks ilmselgelt hõredamaks. Eesmärk on see ära hoida, et kütusehinnašokk muutuks ühenduste kadumiseks.
Kui sügisel selgub, et hinnasurve on suurem, tuleme oktoobris täpsustatud prognoosiga. Valitsus kinnitas täna, et lisaraha me leiame ja ühistranspordi sõit saab jätkuda tavapäraselt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Võtame esimese siit.
Anne Raiste, „Aktuaalne kaamera“
Minu küsimus on peaministrile. Meedias räägitakse valitsusremondist. Mis plaanid siis on?
Kristen Michal
(Naerab.) Jürgen soovitas kasutada terminit „kapitaalremont“.
Aga nali naljaks. Mikk Salu lugu ma tõesti nägin. Ta küsis ka minu käest ja ma vastasin talle kolme sõnaga: ei ole kavas.
Ma ei oskagi rohkem midagi öelda.
Juhataja
Kas koalitsioonipartner soovib ka midagi kommenteerida?
Igor Taro
Jaa, tundub, et valitsus on just hiljuti renoveeritud ja piisavalt energiatõhus, nii et ta töötab edasi.
Hendrik Johannes Terras
Ma muretsen peaasjalikult Elroni kahe katkise rongi remondi pärast.
Juhataja
Aitäh!
Jürgen Ligi
Tegemist on uusehitusega, kõige modernsemaga, ei ole vaja remontida.
Juhataja
Nii, kas on veel küsimusi praegu kohapealt? Tundub, et ei ole. Kõik tahavad eraldi intervjuusid. Aitäh teile! Siis lõpetame pressikonverentsi.
