Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=oV6di8IUAnY
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Me alustame valitsuse pressikonverentsi. Olulisematest teemadest annavad ülevaate peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, sotsiaalminister Karmen Joller, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning taristuminister Kuldar Leis.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Nii. Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Annan siis ülevaate erinevatest teemadest ja muuhulgas valitsuses arutatust.
Kõigepealt, üks teema mitme teema hulgas, aga siiski, akuutne kriis on see, mis toimub Lähis-Idas.
Ma arvan, et kõik, kes uudiseid jälgivad, näevad seda, kuidas maailma julgeolek on siiski kaunis jagamatult seotud. See, mis on väga kaugel, võib ühtäkki muutuda väga lähedaseks.
Ühe olulise punktina käsitlesime seda operatsiooni, mida välisministeerium ja paljud teised asjaomased siin toimetasid, et meie puhkajad saaksid [sealt piirkonnast] turvaliselt koju tagasi.
Avaldasime valitsuse poolt tänu kõigile nendele inimestele, välisministrile, välisministeeriumi kollektiivile, kantslerile ja kõigile, kes seal toimetasid, nt Kerli Veskile ja kogu välisteenistusele väljapool, samuti Novatoursile, Estravelile, Heston Airlinesile, Flydubaile, Air Balticule, erinevatele lennujaamadele ja inimestele, kes kaasa aitasid, muuhulgas riigikantseleile.
Noh, ütleme, kui tihtipeale Eesti on väga väike, siis paljudes küsimustes see võib ka meie elu keeruliseks teha. Aga sellepärast, et me oleme väiksed, saame me olla ka kiiremad. Ja sellel korral me suutsime tõepoolest niimoodi toimetada, et Eesti üle on põhjust uhkust tunda.
Nii et müts maha kõigi inimeste ees, kes vaeva nägid. Ja aitäh ka kõigile neile, keda sealt ära toodi, selle eest, et nad olid kannatlikud ja tegid koostööd! Konsulaartöö ja Eesti riigi toimetamine selles valdkonnas oli väga suurepärane.
Ja eraldi tänu Eesti meediale, kõigile kanalitele, kes nägid vaeva asjaliku info edastamise eest. Sellest oli ka palju abi, sest nagu me teame, kriisi ajal ikkagi online-meediast, uudistest, teleuudistest otsitakse neid vastuseid, mida siis täpselt tegema peab. Inimesed kodumaal ja teises riigis suhtlevad. Nii et aitäh ka ajakirjandusele!
Nüüd Lähis-Idast endast edasi ka. Lähis-Ida kriisi kestuse ja selle sõjalise operatsiooni kestuse kohta ei ole täna väga häid ajalisi prognoose. Ütleme, et Ameerika, kes on meie julgeoleku liitlane, seal toimetab, Iisrael samamoodi. Ameerika president on öelnud, vähemalt esialgu, et nende nägemuses on see umbes neljanädalane operatsioon, aga see on oluliselt ajast ees, hiljem on neid ajamääratlusi veel juurde antud.
Millal täpselt seal võiks tekkida, ütleme, selline rahunemine, mis toob ka pingete leevenduse kaasa, muuhulgas energiaturgudel, seda täna ju veel teada ei ole.
Ja isegi kui sõjaoperatsioon seal lõpeb, siis energiaturud tihtipeale arvestavad kogu seda regiooni riski väga palju oma energiahindadesse sisse.
Meil oli valitsuses täna pikem ülevaade energiaturgudest. Varude keskus, Ando Leppiman ja kliimaministeerium kirjeldasid, milline on Eesti varustatuse tase. Eesti varude hulk on piisav, Eestil on korraliku varud mis tahes kriisiks. Nii et varustuskindluse pärast Eesti inimestel ja ettevõtjatel kindlasti muret ei ole vaja.
Küll aga mõjutab selliste varustuskanalite ja tarnete häire ilmselt hindu kogu Euroopas ja ilmselt ka meie regioonis. Meie regioon kindlasti saab ka puudutatud.
Tarnekanalite häire tähendab seda, et Hormuzi väinast sõidab läbi, ütleme, ligikaudu viiendik maailma kütusest. Täna hommikulgi tulid jälle uudised, kuidas seal on laevad saanud pihta rakettidega või millega iganes neid parajasti on lastud.
Ütleme, samal ajal kindlust kasvatavad sõnumid, et laevu seal kaitstakse, eskorditakse, ei ole olnud piisavad. Naftaturud reageerisid jälle sellele hinnaga, mis tähendab seda, et täna hommikul oli nafta hind jälle kuskil seal 100 dollari kandis barrelilt.
Nii et ebakindlust on maailmas väga palju. Ja sellest tulenevalt on varude keskus rahvusvahelise energiaagentuuriga koos teinud otsuse või täpsemalt öeldes sellise kaalutluse, mis tuuakse valitsusele, ja valitsus langetab otsuse.
Ma ütleksin, et meil on niisugune põhimõtteline kokkulepe selles täna olemas, et ka Eesti varude keskus osaleb selles suures varude turule suunamise operatsioonis. See tähendab seda, et pakkumist selles olukorras, kus kanalite tarnehäire vähendab pakkumist ja tõstab hindu, aitame teha ja meie. Ehkki meie osa on väga väike sellest turust, loomulikult. Aga solidaarsusena ja kollektiivse julgeolekuna on see kindlasti vajalik-
See tähendab seda, et suuremate varudega riigid suunavad kütust turule. Ja selle tulemusena turul need häired, mis on tekkinud pakkumise puudusel, saavad ka veidi leevendust. See leevendus ei ole lõplik, ta on pigem ikkagi ajutine, ligikaudu võiks see olla hinnatav umbes paarikümnepäevase leevendusega, aga kolme kuu jooksul eri riigid peavad oma otsused varude vabastamise või turule suunamise kohta tegema.
Selleks on oma mehhanismid ka olemas ja sellised sammud siis astutakse. Nii et pakkumisi tuleb turule juurde. Aga hoolimata sellest, on ebakindlus ikkagi praegu nii suur, et ta on mõjunud energiahindadele. Ja nagu me näeme, kriisid ja keerulisemad olukorrad jõuavad väga kiiresti Eesti kütuse postihindadesse, nagu öeldakse, või jaemüügihindadesse.
Nii et kõigest sellest tulenevalt tegime rahandusministri ettepanekul põhimõttelise otsuse maisse kavandatud energiakandjate aktsiisitõusud ära jätta.
Põhjus on lihtne: sellel ajal, kui ebakindlus kasvab ja hinnad kasvavad, ei ole mõistlik teistes oludes tehtud otsust jõusse jätta. Ehk siis teistes oludes tehtud otsus aktsiisitõusude kohta on mõistlik ära jätta.
Nii et selle eelnõu rahandusministeerium nüüd kokku paneb ja loodetavasti ehk siis järgmisel nädalal saadab ka valitsuse poole teele. Aga põhimõtteline otsus sai meil täna valitsuses langetatud.
No vot, nüüd teisi teemasid. Energeetika. Andres Sutt saab seda kindlasti pikemalt kommenteerida, aga eraldi ilmselt tuleb ka kliimaministeeriumilt täiendav teavitus. Eestis oleme tuumavaldkonnas toimetanud juba pikemalt, meil tuumajaama ei ole, tuumaenergeetikat ei ole, aga ettevalmistused selleks, et Eestisse kunagi võiks tulla tuumavõimsused, on käinud juba pikemat aega.
Olen minagi kunagi nendes osa olnud ja ma tean, kui põhjalikult ja hoolega neid ettevalmistusi tehakse. Tuumavaldkond on maailmas üks enim reguleeritud valdkondi. Maailmas on umbes kokku 400 pluss reaktorit, mis töötab, nii et seetõttu, et tagada turvalisust, peavad kõik need olema väga hoolega jälgitud ja reeglid peavad paigas olema.
Ja nüüd on nii, et Eesti astub esimesi samme sellel teel, selle valitsuse, Eesti 200 ja Reformierakonna valitsuse üks esimesi selliseid otsuseid ja kokkuleppeid oli tegelikult see, et me läheme ka tuumaenergeetika arendamisega edasi.
Ja nüüd on tulemas selline seadus, mille nimi on tuumaenergiaohutuse seadus, mida kokkuvõtlikult nimetatakse TEOS-eks. See suurepärane TEOS ehk see seadus läheb valitsusest parlamenti arutlusele ja selle seaduse alusel hakatakse toimetama.
See tähendab seda, et me moodustame regulaatori, selles pannakse paika erinevad põhimõtted, mis puudutavad ohutust, julgeolekut, seda, milline on tehnoloogia, millistest riikidest me ei soovi tehnoloogiat siia, millised on põhimõtted saaste ja jäätme käsitlemisel ning milline on kohalik kasu, kui sa elad tuumajaama läheduses – see on sarnane tuuleenergiaga, nii et selle talumise eest sa saad siis täiendavat tasu.
Ja ütleme nii, et ajakava on üsna tempokas, eriti kui vaadata Euroopa laiemaid toimetamisi, siis ennustada võib, et nagu Euroopa Komisjoni president just hiljuti välja ütles ja nagu ka varasematel kliimakonverentsidel on öeldud, tuumaenergia vastu huvi kasvab. Just need väiksed ja keskmised reaktorid on selle huvi koht. Nii et ilmselt konkurents sellele arendusele ja kõigele muule läheb isegi intensiivsemaks.
Aga ma arvan, et Eesti on väga heas positsioonis oma tuuma toimetamistega. Sest võib öelda, et jah, meie reeglite armastus on küll nii suur olnud, et kõik need regulatsioonid ja sammud, mis me oleme ette valmistanud, on ainult kiita saanud ja ka maailmas heakskiitmist leidnud.
Nii et kindlasti tuumadebatt ja tuumareeglite debatt saab parlamendis toimuma, see on kindlasti oluline ja huvitav.
Siis veidi pensioniuudiseid. Kinnitasin pensionitõusu, täpsemalt saab sellest rääkida Karmen Joller. Nimelt, 1. aprillist suurenevad pensionid keskmiselt 5,3%. Ja keskmine pension tõuseb 817 eurolt 860 eurole kuus. Nii et sellest sotsiaalminister saab täpsemalt rääkida.
Ja ühe info ma annan siia lõppu veel. Ma arvan, et siin peab meedia ilmselt ka silma peal hoidma. Sotsiaalmeedias on levimas sellised grupid, mis toetavad Narva rahvavabariigi loomist ja kutsuvad üles separatismile. Osa sellest infost on kandunud ka juba tavameediasse, ma olen seda isegi näinud seal peegeldumas.
Üldiselt on meie julgeolekuasutuste hinnangul tegemist Venemaalt lähtuva infooperatsiooniga, Venemaa poolel loodud kanalite sisuga. Neid kanaleid on eri portaalides, TikTokis, VKontaktes, Telegramis jne. Neid kontosid on loodud juba pikemat aega ja Venemaalt see kõik tuleb.
Selliste operatsioonide eesmärk on loomulikult tekitada segadust, luua üsna odavalt ja väikeste kuludega selline mulje, justkui oleks inimesi, kes tahaksid Narvat eralduma saada. Aga see kindlasti ei vasta tõele.
Selliseid gruppe on loodud ka varem, analoogseid asju on tehtud teisteski Euroopa riikides. Näiteks aastal 2014, pärast Krimmi okupeerimist, loodi selliseid gruppe. Ka näiteks Lätis Latgale piirkonna kohta ja nii edasi.
Nii et selliste sündmuste ja selliste operatsioonide puhul tasub alati silmad lahti hoida. Ilmselt meedial tasub ka seda kajastada, et tegemist on Venemaa mõjutusoperatsiooniga meie inimeste üksteise küljest lahti võtmiseks ja sellise mulje loomiseks. Kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Palun, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Eile õhtul hilja lõppes Eesti eestvedamisel toimunud õpetajaameti tippkohtumine.
Eilsel pressikonverentsil andsime ka ülevaate tippkohtumiste tulemustest. Aga kordan üle paar asja, mis on olulised.
Kõigepealt, AI teema hariduses tekitas väga elavat diskussiooni, see oli foorumi kolmas paneel, kus diskussiooni juhtisid Singapur, Ühendkuningriigid ja Eesti.
Riigid on väga erineva lähenemisega ja väga erineva suhtumisega sellesse, milline roll tehisarul haridussüsteemis on. Singapur, Ühendkuningriigid ja Eesti on need riigid, kes on algatanud oma riiklikke strateegiaid ja viinud tehisaru ka koolidesse. Küll erineval viisil, aga siiski, tegemist on kolme riigiga, kes eristusid oma suhtumises tehisarusse haridussüsteemis.
See lõpuks päädis ka sellega, et need kolm riiki omavahel said kokku ja otsustasid ühemeelsete riikide näol algatada ka ühise koostööplatvormi, [et arutada,] mis moodi siiski tõenduspõhiselt edasi viia tehisaru toomist haridussüsteemi.
Eesti on võrreldes paljude teiste riikidega paar sammu ees, võrreldes ka Singapuri ja Ühendkuningriigiga, puhtalt selle tõttu, et meie TI-hüppe programmil, mis meil koolides on käima läinud, on teadupärast kaasas teadusprojekt, mille abil monitooritakse ja jälgitakse seda, mismoodi õpilased tehisaru kasutavad, kuidas nad õpivad, mismoodi toimub teadmiste omandamine ja mõtlemisprotsess.
Seda teadusprojekti juhib Tartu Ülikoolist Jaan Aru, kellel on kaasas Stanfordi ülikooli teadlaste meeskond ning OpenAI kogu teadus- ja arendustegevuse osakond.
Tegemist on suhteliselt, ma ütleksin, baasi loova teadusprojektiga. Kui sealt tulevad meile juunikuus esmased tulemused, siis tegemist on teadmisega, mida maailmas veel sama hästi kui ei eksisteeri. Nii et ootame kõik põnevusega neid tulemusi, mis aitavad aru saada, kuidas tehisaru mõjutab inimeste mõtlemist, ajutegevust, õppimisoskust ja muid kognitiivseid võimeid.
Miks ma seda räägin? Ma arvan, et see Singapuri ja Ühendkuningriigiga kokku lepitud koostöö tehisaru teemal on ülioluline, ja ma loodan, et see laieneb ka teistesse valdkondadesse, kuna tehisaru mõju inimtegevusele tervikuna pikas plaanis on ikkagi väga suur.
Nüüd teine teema. Kuulasin ja vaatasin eile õhtul ka Inseneriakadeemia murekohti. Meil on Eestis teadupärast 40-miljoniline rahastusprojekt, millega me kasvatame inseneriõppe mahtu ja inseneriõppe kvaliteeti.
Meil on pikki aastaid olnud probleem sellega, et üliõpilaste väljalangevus inseneeriaõppest on väga suur, meil ei ole piisavalt õppejõude ega õppemahtu. Ja meil ei olnud kutsehariduses ka õppekavasid, mis kutseoskuste tasandil, tehnikute tasandil laiamahulist õpet pakuksid.
Nii et viimastel aastatel on ülikoolid astunud väga palju samme õppekavade kvaliteedi parandamiseks ja palgatud uusi õppejõude.
Tallinna Tehnikaülikoolis on väga kõvasti kasvanud inseneeriaõppesse sisseastumine. Ja kutsehariduses on teadupärast uued õppekavad, millest päris suur osa on seotud inseneriõppega.
Nüüd ma tahaksin kummutada selle väite, et inseneriõppe probleem Eestis väidetavalt seisneb põhikooli matemaatika õppetulemustes. See väide ei lähe minu arvates üldse kokku sellega, mis meil ISTP tippkohtumisel kõlas. Sellepärast, et teadupärast PISA tulemuste poolest on Eesti õpilased maailmas esikohal. Globaalsed PISA tulemused näitavad 15-aastaste ehk põhikooli lõpetajate, st 9. klassi õpilaste matemaatilisi teadmisi. Teadupärast on Eesti oma tulemustega Euroopas number üks, Eesti põhikooli lõpu õpilased on matemaatiliste teadmiste poolest Euroopas parimad, maailmas oleme neljandal kohal pärast Singapuri, Jaapanit ja Koread.
Nii et ei saa kuidagi nõustuda selle väitega, et meie inseneriõppe probleem on põhikooli matemaatika. Põhikoolist tulevad lapsed hea matemaatika [oskusega]. Ka gümnaasiumis kitsa ja laia matemaatika eksami erinevus ei ole põhimõtteline probleem.
Probleem on olnud aastaid selles, et inseneriõpet ei ole propageeritud, see ei ole olnud atraktiivne, õppekohtade arv on väike. Seega, kui see ei ole prioriteet, siis see jääbki varju.
Tänu Inseneriakadeemia rahasüstile on siiski nii kutsehariduses kui ka kõrghariduses inseneeriaõppes [osalejate arv] märkimisväärselt kasvanud.
Nii et me hakkame neid vilju nägema, ma arvan, umbes kolme-nelja aasta pärast. Täna on veel natuke vara ka sellest rääkida.
Ja valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikogu poole teele kõrgharidusseaduse muudatused.
Kinnitan kohe, et tasulist kõrgharidust ei tule. Selles me oleme koalitsioonis kokku leppinud, et esimene kõrgharidus jääb, eestikeelne kõrgharidus jääb õppemaksuta.
Küll aga on ülikoolide enda palvel sisse viidud kaks muudatust. Üks puudutab doktoriõpet, nimelt, kolmandate riikide kodanikelt oleks õigus doktoriõppe eest tasu küsida eest. Seda on ülikoolid ise soovinud, sest väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud doktorantidel on tihti stipendiumid kaasas ja ka õppemaksumäärad kaasas, aga kehtiv seadus ei võimalda ülikoolidel neilt õpperaha küsida.
Ja teine muudatus on üheaastaste magistriõppekavade sisseviimine nendele, kellele on juba läbitud kas nelja-aastane bakalaureus või on pikaaegne töökogemus selles valdkonnas, mis võimaldaks magistriõpet läbida kiiremini kui kaks aastat.
Seda [muudatust] on väga oodatud õpetajakoolituses, sest on inimesi, kes on väga pikka aega koolis töötanud, kuid ei vasta kvalifikatsioonile puhtalt selle tõttu, et neil on magistriõpe läbimata. Aga kui seadusemuudatus jõustub, kui riigikogu selle heaks kiidab, on neil võimalik ühe aastaga ära teha magistrikraad. Ja nendel üheaastastel magistriõppekavadel on lubatud ka õppetasu küsida. Ei ole kohustust seda küsida, aga ülikoolidele antakse õigus tasu küsida.
Ja kolmandaks, proviisoriõpe, mis praegu on integreeritud õppekava, st peab õppima järjest korraga viis aastat selleks, et see lõpetada. Seadusemuudatusega viiakse see samale süsteemile nagu teised, ehk kolm aastat kestab bakalaureuseõpe ja kaks aastat magistriõpe, aga õppida võib ka eraldi sammudena, st ei pea korraga viis aastat järjest õppima. See oli ka Tartu Ülikooli ette pandud ja juba pikemat aega oodatud muudatus, et saaks paindlikumalt korraldada ka proviisoriõpet.
Nii et minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Nüüd annan sõna sotsiaalminister Karmen Jollerile. Palun!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Kõigepealt pensionitest, mida peaminister juba ka mainis. Numbrid on sellised: keskmine pension on praegu 817 eurot ja pärast indekseerimist 860 eurot. Ja indekseerimisega tõstame pensioneid 5,3%. See on kõrgem kui on hinnatõus, mis on olnud 4,8%.
Ja toonitan, et tegemist on tegelikult ühe laiema mõjuga sotsiaalpoliitilise otsusega, kuna vanaduspensionieas inimesed on suuremas vaesusriskis, eriti kui nad elavad üksi.
Tuletan meelde ka selle, et endiselt kehtib vanaduspensionieas töötavatele inimestele tulumaksusoodustus või tulumaksuvabastus 776 eurot, mis on samuti kõrgem kui tööealiste inimeste puhul, neil on tulumaksuvaba 700 eurot [kuus].
Ja natukene ka pensionitarkusest, mõni sõna. Paindlik pension on selline võimalus, et inimene võib minna pensionile natuke varem või natukene hiljem. Kui tervis võimaldab, kui tahtmist on ja tööd on, siis tegelikult on kasulikum minna pensionile natukene hiljem, kas aasta hiljem, kaks, kolm, neli või viis aastat hiljem. Ja selle võrra tõuseb ka pension.
Näiteks, kui inimene lükkab pensioni edasi üks aasta, siis on pension elu lõpuni suurem umbes 8%, kolm aastat edasi lükatuna 27% ja viis aastat edasi lükatuna on pension suurem kuni 50%, isegi üle 50%.
Tuletan meelde ka meie teist ja kolmandat pensionisammast. Need sellised osad pensionist, mida inimene saab ise kõige rohkem mõjutada. Ta saab põhimõtteliselt tulevikuks koguda ja sealjuures riik tuleb appi.
Teise pensionisamba puhul ongi öeldud, et üks halvemaid otsuseid on olnud selle lammutamine. Ja kui ühel päeval on võimalus jälle sellega liituda, siis ma väga soovitan inimestel seda võimalust kasutada.
Ja teise pensionisamba puhul paneb riik juurde kindla protsendi.
Kolmas sammas, samuti saab inimene ise määrata, kui palju ta iga kuu sinna maksab, ja seal rakendub ka tulumaksusoodustus.
Sotsiaalministeeriumis on olemas pensionitarkuse nõustajad, kes tulevad ja teevad tasuta koolitusi näiteks ettevõtetele, aga miks mitte ka sõprade rühmadele. Võtke ühendust, kontaktandmed leiate sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Ja avaldasime ka pensionikalkulaatori, millele pääseb ligi eesti.ee portaalist või siis sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ennast identides. See kalkulaator on olnud ka varem avaldatud, aga nüüd on uus see, et ta arvestab kõiki inimese isiklikke pensionivarasid. See võimaldab loomulikult otsuseid teha tänaste andmete põhjal. Ja 1. aprillist rakenduvad seal ka uue pensionitõusu määrad.
Aga põhimõtteliselt on see hinnanguline, see loomulikult ei näita lõplikku otsust, me ju ei tea, missugune on maailm näiteks aastal 2041, kui mina pensionile lähen, tõenäoliselt.
Aga nende andmete põhjal, mis seal on, saame me praegu teha otsuseid, kui palju võiks koguda ja kui palju võiks panna kõrvale oma palgast. Ja toonitan, et ka väga väikestest summadest tuleb ühel päeval kokku suur summa.
Ja viimaks, täna toimub suur pensionipäev, aadressil Lõuka 6, Teras Beachil, aga seda kantakse üle ka veebis, nii et kes soovib, ühinege kas üle veebi või kui veel jõuate, siis minge kohale.
Pensionitarkus on hästi oluline nii noortele kui ka keskealise inimestele. Ja väga soovitan hoida ennast kursis, et olla tulevikuks kindlustatud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Karmen Joller! Palun, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Meedias on juba saanud palju tähelepanu see otsus, et me ei toeta EKRE ettepanekut, et peaminister ja president ei tohiks kahe aasta jooksul pärast oma töö lõpetamist töötada rahvusvahelistes organisatsioonides või Euroopa Liidus.
Ma tuletan meelde, et meil on tõesti väga hea põhiseadus. Meie väga hea põhiseadus ütleb seda, et Eestis on inimestel eneseteostuse vabadus. Eesti inimestel on õigus vabalt valida töökohta ja tegevusala ning kui sinna mingisuguseid piiranguid panna, siis piltlikult öeldes tuleb see ikkagi rahval kinni maksta.
Me ei näe ka ühtegi põhjust umbusaldada ükskõik millist Eesti presidenti või arvata, et ta oma töös nüüd reedaks Eesti huve ja töötaks sihiteadlikult mingi muu asja nimel. Meie hinnangul ei ole see üldse võimalik. Samamoodi on peaministri puhul.
Minu üldine üleskutse on ikka see, et usaldame ja toetame Eestis üksteist. Meil on korruptsioonivastane seadus, mis on maailma üks rangemaid.
Me oleme väga väikese korruptsiooniga riik, me oleme maailma absoluutses tipus oma väikese korruptsiooniriski tõttu. Ja meil ei ole mingit põhjust hakata Eesti inimesi piirama.
Vastupidi, iga eestlane, kes saab mõne väärika koha rahvusvahelistes organisatsioonides, on tegelikult Eestile ikkagi suur võit.
Aga lähen siit kohe edasi. Täna läks kooskõlastusringile prokuratuuriseaduse muutmine. See on selles mõttes natukene eelmise punktiga seotud, et me teeme seal mitmed muudatused.
Natukene tulenevad need muudatused ka sellest kurikuulsast Elmar Vaheri kohtuasjast. Eh me tõesti viime sisse selle, et näiteks riigikohtusse edasikaebamisel peab prokurör saama täiendava loa oma kõrgetelt ülemustelt prokuratuuri sees.
Ehk mitte üksnes see, et tekib juurde võimalus üle vaadata edasikaebamist, vaid see muutub teatud olukordades lausa kohustuslikuks.
Selle mõte on selles, et prokuratuur ise vaatab rohkem üle seda, kas üks või teine asi ikkagi on perspektiivikas. Me tõesti ei ole prokuratuuri Eestis loonud selleks, et saada laiemat õigusselgust. Õigusselguse saamiseks saab pöörduda asjaomase ministeeriumi poole ja küsida vastavalt asjatundjalt, ametnikult, kuidas selle asjaga ikkagi täpsemalt lood on.
Näiteks, kui kellelgi on mingeid pensioniküsimusi, siis nagu te just kuulsite, lausa saab kutsuda igaüks endale kohale pensioninõustaja. Ja õigusselged vastused tulevad hoobilt, selleks ei pea kohtusse minema.
Nüüd prokuratuuriseaduse kohta paar asja veel, mis tõenäoliselt laiemat tähelepanu pälvivad. Ühelt poolt me pikendame prokuröri ametiaega – see hakkab kehtima järgmisele riigi peaprokurörile – viielt aastalt seitsmele aastale, aga samas ei luba tal teist korda seda ametiaega täita.
Mõte on selles, et riigi peaprokurör menetleb teatavasti ka poliitikuid, erakondi, samas, need poliitikud ja erakonnad on ju need, kes riigi peaprokuröri ametisse nimetavad.
See on ka üsna selline rahvusvaheline soovitus ja rahvusvaheline tava ning nii praegune riigi peaprokurör kui ka eelmised riigi peaprokurörid on seda tegelikult toetanud, et oleks selline ühe ametiaja põhimõte. See võimaldab riigi peaprokuröril täiesti puhta südamega kuni lõpuni välja kõiki poliitikuid, kelle puhul ta midagi kahtlustab – ja põhjendatult kahtlustab –, ikkagi seadusesilma ette tuua.
Kuna pensionist oli siin juba mitu korda juttu, siis üks hästi oluline muudatus on ka see, et me kaotame ära prokuröri kohustusliku pensionile mineku vanuse.
Siiamaani, kehtiva seaduse järgi on niimoodi, et kui sa saad 65-aastaseks, siis sa ei saa enam prokuratuuris edasi töötada. Aga teatavasti on meil pärast taasiseseisvumist ligi veerand sajandit keskmine eluiga pikenenud, inimeste tervis on ka läinud ikkagi vabas riigis elades palju paremaks. Ja see tähendab seda, et tegelikult, kui inimene soovib, ta võib rohkem töötada. See ei ole kohustus, aga see võimalus on.
Ja selle tasakaalustamiseks, aga ka muudes asjades ikkagi prokuratuuri kvaliteedi tõstmiseks tekivad kaks asja juurde: esiteks tekib prokuröridele tööle asudes katseaeg ja teiseks tekib komisjonile õigus vaadata, et prokuröriga võib ikkagi töösuhet ka lõpetada, juhul kui on kas mingid teadmised või ka oskused puudulikud prokuröri töö tegemiseks.
Ja väga oluline asi: põhimõtteliselt jõudsime me üsna lähedale väga heale kokkuleppele kohtute töö kiirendamiseks. Selle eelnõu üle oli pikk ja põhjalik arutelu. Loodetavasti järgmisel neljapäeval saadame selle riigikogu poole teele. Aga seda me oleme nüüd nii palju tutvustanud, et kui kellelgi on selles suhtes eraldi küsimusi, siis ma hea meelega pärast vastan. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Liisa Pakosta! Ja annan sõna taristuminister Kuldar Leisile. Palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Tervist! Mul on kaks teemat.
Esiteks, eluaegse ettevõtjana olen veendunud, et riik peaks ettevõtluses osalema nii vähe kui võimalik, eriti seal, kus turg juba iseenesest väga hästi toimib.
Seetõttu otsustasimegi täna alustada riigile kuuluva, väikse, aga armsa ettevõtte, Teede Tehnokeskus AS-i müügiprotsessi. Õigemini eeltöö on kõik juba tehtud, nii et täna lihtsalt läheb müügiprotsess avalikuks.
Teede Tehnokeskus on Baltikumis ja lähiregioonis hinnatud teevaldkonna ekspertiisi- ja innovatsioonikeskus. Neil on Eestis suurim ehitusmaterjalide katselabor. Samuti pakuvad nad teenuseid teede ja tänavate seisukorra mõõtmiseks ja analüüsimiseks, teevad materjali- ja liiklusuuringuid ning teevad ehitusjärelevalvet.
Kokkuvõttes on tegemist siis erialaselt tugeva organisatsiooniga, mille müügitulu oli üle 3 miljoni euro ja aastas ja puhaskasum oli eelmisel aastal ligi 50 000 eurot.
Eelmisel aastal pälvis ettevõte Balti Teedeliidult ka Eesti teesektori innovatsioonistaari tunnustuse. Aga kuna praeguseks on ettevõtte teenuste konkurents tihe, siis riigil ei ole enam põhjust selles ettevõttes osalust hoida.
Aktsiate alghind on 2,7 miljonit eurot ja nende võõrandamine toimub avaliku kirjaliku enampakkumisena. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 5. juuni, müügilepinguni on plaanitud jõuda hiljemalt juulis ja tehingu lõpule viimiseni augustikuus.
Sosinal võib öelda, et huvilisi ikka juba tundub olevat ja isegi juhtkond on huvitatud tõsiselt asja arutamast. See on nüüd teine katse, proovime teist korda Teede Tehnokeskust müüa, esimene kord oli 2021/202. aastal, aga siis ei olnud olud sobivad.
Nüüd teine teema. Jätkan liiklusteemadega. Andsin täna valitsusele ülevaate Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2025. aastal. Ja liikluskomisjoni eesmärk on tuua ühe laua taha erinevaid liikluskorralduse ja liiklusohutusega seotud osapooled, et leida lahendusi liiklusohutuse parandamiseks.
Ja see on nii lugupeetud komisjon, et kõik ministrid, kes siin täna viibivad, on selle komisjoni liikmed, välja arvatud peaminister. Aga tal vist ei ole lubatud ise autoga sõita ka, nii et ta ei saagi liikluskomisjonis kaasa rääkida. (Peaminister kommenteerib. Mõlemad naeravad.)
Komisjoni esimehena on mul hea meel tõdeda, et möödunud aastal tegime mitu olulist otsust. Üks tähtsamaid neist oli uue liiklusohutusprogrammi kinnitamine aastateks 2026 kuni 2035 ja selle elluviimiskava vastuvõtmine aastateks 2026 kuni 2029.
Uue programmi pikem eesmärk, just pikem eesmärk on liiklussurmadeta Eesti aastaks 2050. Aga sealjuures on vahe-eesmärk 2035. aastaks vähendada liiklussurmasid eelmise aastaga võrreldes ligi poole võrra ning tagada, et liikluses ei hukuks ükski alla 16-aastane laps ja asulates ükski jalakäija.
See programm on selline raam, mille järgi teeme lähiaastate valikud, kuhu panna raha, kuhu panna ressurss, kus on mõistlik kiirust korrigeerida ja kus tuleb esmajärgus taristut parandada. Aga see kõik on soovituslik, kas nüüd kohalikud omavalitsused seda kõike järgivad, on nende otsustada.
Ja kasvõi kiiruste korrigeerimise mõttes, üks lähedal asuv linn on läinud teist teed, et hoopis [lubatud piirkiirust] tõsta. Nii et komisjon soovitab mitte tõsta.
Riigi fookus liiklusohutuse parandamisel on lähiaastatel kolmel tegevussuunal. Esiteks, turvalisem taristu. Ehk järgneva nelja aasta jooksul investeerime teehoidu enam kui miljard eurot ja selle eest teeme 65 kilomeetrit 2 + 2 teid Pärnu ja Tartu suunas. Konstrueerime olemasolevaid maanteid, kruusateid teeme tolmukavaks ja 100 liiklusohtlikku kohta teeme ümber ohutumaks.
Teiseks vähendame kiirust just ohtlikel lõikudel ehk kitsastel ja käänulistel kõrvalteedel ning koolide ja lasteaedade läheduses.
Kolmandaks täiustame süstemaatiliste rikkujate mõjutussüsteemi, et see suunaks [liiklus]käitumist ka päriselt muutma.
Aga samas tuleb rõhutada, järjekordselt, et turvaline liiklus on igaühe enda vastutus. Riik teeb küll oma osa, aga igal liiklejal on oma roll.
Ehk tuleb valida turvaline sõidukiirus, istuda rooli kainena, jätta telefon [roolis olles] kätte võtmata.
Ja eelmine aasta näitas, et positiivne muutus on võimalik. Eelmine aasta oli meil nimelt viimaste aastakümnete kõige väiksema hukkunute arvuga aasta.
Ja lisaks, lõpuks võttis liikluskomisjon mullu käsile mitu uut teemat, mis mõjutavad liiklusohutust üha rohkem. Näiteks, esiteks, vaatame üle kergliikurite kasutamise nõudeid ja hindame, et mida saaks teha, et suurendada nendega liiklemise ohutust. Ja teiseks valmistame ette ka pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõttu Eestis, et muuta kaubavedu tõhusamaks.
See [eelnõu] on praegu riigikogus, kevadeks võetakse vastu. Kõik need kohtumised, mis mul on olnud autorongide potentsiaalsete omanikega, näitavad, et seda väga-väga kiidetakse, lõpuks ometi aastate töö tulemusena on pikemate autorongide teema seaduseks vormumas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kuldar Leis! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Esimene küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Ma saan aru, et kolm riiki, kes üritavad tehisintellekti enda haridussüsteemi integreerida.
Aga kas me oleme juba ära pakendanud oma TI-hüppe ja siis, kui teised riigid on valmis, hakkama seda müüma? Mis võiks olla selle müügihind, toote hind?
Olen siin kolme päeva jooksul rääkinud päris paljude matemaatikaõpetajatega, kes on võimalik, et hirmul uue ja huvitava AI-hüppe ees. Aga nende mure on selles, et neil lähevad tööpäevad väga pikaks. Ja kõik need koolitunnid. Siis ongi nii, et sul on hästi tihe õpingukava, meil Eestis ongi see hästi-hästi tihe.
Kas siis kuidagi õppekava muutub ka, näiteks matemaatikas, füüsikas ja keemias ehk reaalainetes? Või ta jääbki nii tihedaks, et on selline aruteluformaat või selline formaat, et vaatame, kuidas see õpilane jõuab enda lahenduskäiguni?
Siis on küsimus peaminister Kristen Michalile. Mida siis hakkab see Eesti varude keskus täpsemalt kütuse puhul tegema? Kas ta hakkab müüma? Kas ta hakkab lihtsalt turgu jälgima? Kas ta hakkab kokku ostma? Mulle jäi see veidi segaseks.
Ja justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, millega siis prokuratuuri juht üldse tegeles? Kui me nüüd nagu seadust täiendame niimoodi, kas ta siis enne ei pidanud üldse midagi vaatama? Kas see oli lihtsalt selline [amet], et öeldes, et saad palka ja sul on ametinimetus olemas, aga igal pool ütled, et jaa, prokurörid on kõik väga vabad, võivad teha, mida tahavad? Mis ta tööülesanne siis enne oli?
Juhataja
Aitäh! Kristina Kallas, äkki alustad?
Kristina Kallas
Oh jah. TI-hüppest. Meil ei ole selles mõttes otseselt midagi pakendada ja müüa, meil on OpenAI-ga koostöös välja arendatud eraldi õpirakendus, mida me praegu siis piloteerime sellel õppeaastal, ja ma loodan, et me saame OpenAI-ga kokkuleppele, et katsetada seda ka järgmisel aastal.
See on sokraatiline ChatGPT [ametliku nimega Study Mode] education-versioon, mille me oleme oma teadlastega koos välja arendanud.
Nüüd, tõepoolest, kui see, kui see ChatGPT edu sokraatiline versioon tõendab teaduspõhiselt, et see on õppimist soodustav õpirakendus, no siis tekib tõesti küsimus, kes seda müüb ja mis selle hind on.
Aga praegu me oleme veel natuke varajases faasis, et saaks öelda, kas see on hästi toimiv. Meil alles õpilased alustavad, eks ole, selle kasutamist, õpetajad täpselt samamoodi.
Nii et Jaan Aru meeskond tegeleb sellega. Esialgsed tulemused, väga-väga esialgsed tulemused selguvad heal juhul suve, eks ole, või suve lõpus.
Küll aga on huvi selle Eesti [katseprogrammi] vastu ülisuur. Ja mitte ainult Suurbritannia ja Singapur ei tunne selle vastu huvi, vaid ka globaalselt, üleüldiselt tuntakse huvi.
Ma olen esmaspäeval ka Riias, kus ma lätlastele seda tutvustan, sest väga paljud haridussüsteemid on lihtsalt äraootaval [seisukohal] ehk ootepositsioonis.
Eesti on väike, see väike paindlik haridussüsteem võimaldab ka tegelikult selliseid [katseprojekte] teha. Kui kuulata siin teiste riikide [kogemusi], siis [saab võrrelda, sest] meil on, eks ole, 30 000 õpilast gümnaasiumiastmes, pluss 10 000 kutsekoolis, kutsekeskhariduses. Aga teised riigid räägivad 30 miljonist õpilasest teatud õppeastmetes.
Nii et see on andnud meile võimaluse olla OpenAI jaoks väga atraktiivne partner, selleks et tehisaru hariduses üldse arendada.
Nii et hetkel ei ole veel midagi pakendada. Küll aga oleme me muidugi suutnud globaalse haridusmaailma kihama panna sellega, mida me teeme.
Ja mis puudutab matemaatika õpetamist, siis Eesti õppekava teadupärast matemaatikaõpetajatele tööprotsessi ette ei kirjuta. Meil ei ole väga ette kirjutatav õppekava. Meie õppekava ütleb, mis on õpitulemused, mis tuleb saavutada. Õpetaja autonoomia seisneb selles, kuidas ta need õpitulemused saavutab, kas ta kasutab selleks AI-d, kas ta kasutab selleks töövihikut, kriiti, tahvlit või Opiqut, see kõik on õpetaja pädevuste küsimus.
Küll aga AI kasutamise õppimine ja AI tundmaõppimine iseenesest on aegavõttev protsess, sest õpetajad peavad hakkama uut asja õppima. Ja eile ISTP-l pidi iga riik sõnastama kolm olulist kokkulepet, mis nad aasta jooksul peavad tegema. Ja üks kokkulepe oli, et koolijuhid, keda esindas siis Läänemaa, Läänemaa gümnaasiumi juht, võtsid kohustuse, et AI õpe, mida õpetajad peavad praegu päris suures mahus tegema, on õpetaja töötundide sisse arvestatav protsess.
Keegi ei saa eeldada õpetajalt seda, et ta teeb 40 tundi nädalas tööd, kuigi ta töönädalas on 35 tundi, aga me teame, et õpetajad teevad nädalas 40–45 töötundi, keskmiselt.
Sinna otsa veel peaks tulema siis see koht, kus õpetaja veel omakorda siis AI-ga tutvust teeb.
Küll aga on väga paljud õpetajad öelnud – ja ma olen ise seda proovinud ja kasutan seda ise ka –, et AI on väga hea sõber tunnikavade koostamisel.
Ettevalmistustöö tunni tegemiseks on läinud oluliselt efektiivsemaks ja lühemaks, ajaliselt, sest tehisaru aitab sellele väga palju kaasa. Ja seda väga palju ka tippkohtumisel arutati, et need riigid, kes AI suhtes on väga skeptilised, tunnistavad, et õpetajale tunni ettevalmistustöö mõttes on see suurepärane tööriist, sest see tõesti muudab asja vähem koormavaks õpetaja jaoks.
Nii et matemaatikaõpetajate puhul mure, et õpilased lahendavad matemaatikaülesandeid kodus tehisaruga ja õpetaja siis peab suutma ära tuvastada, kas õpilane tegelikult on matemaatikavalemi selgeks õppinud või ei ole, on hea näide sellest, kuidas tehisaru ajastul tuleb ümber mõtestada see, kuidas me matemaatikat õpime.
Sellepärast, et samamoodi nagu seni, et anname kodus ülesanded, me enam ei suuda tuvastada, kas need ülesanded on õpilase enda lahendatud või on need tehisaru lahendatud. Selle tõttu peab lihtsalt õpe käima teistmoodi. Aitäh!
Loora-Elisabet Lomp
Küsin ühe küsimuse kiirelt juurde siia vahele. Kui nüüd peaks selle lisatundide sisse õpetajatele selle AI- või tehisintellektiõppe juurde panema, kes siis maksab selle lisatasu, kas KOV või riik?
Kristina Kallas
Ei, see ei ole lisatasu, see on õpetaja tööaja sees. Kui õpetajal on 35 tundi tööaeg, siis tehisaruga töötamine – needsamad õpiringid, mis koolides tehisaru raames toimuvad – peab olema sinna tööplaani sisse planeeritud.
See tähendab seda, et midagi jääb seal vähemaks, midagi muud tuleb õpetajal vähemaks võtta, eks ole, sest õpetajal on ka 24 tundi ööpäevas.
See oli konkreetne kokkulepe koolijuhtidega, et nad võtavad kohustuse arvestada sellega, et õpetajal peab midagi vähemaks jääma, kui me tahame, et õpetaja õpiks efektiivselt tehisaru tundma.
Loora-Elisabet Lomp
Nii et kui kellelgi õpetajast on probleem sellega, siis ta läheb ja koputab direktori ukse peale ja ütleb, et nii …
Kristina Kallas
Õpetajate tööülesanded, koormus ja töölepingu tingimused lepib kokku koolijuht, jah.
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Peaminister, Kristen Michal, varude keskus, mis siis nüüd nendest saab?
Kristen Michal
Ma mõtlesin, kas ma hakkan AI-st rääkima, aga olgu, ma räägin siis varude keskusest ja varudest laiemalt.
On niisugune organisatsioon nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur. Nemad tegid otsuse – sellest on ka ajakirjanduses juttu olnud – paisata turule suur hulk kütust, 400 miljonit barrelit kütust.
Ja see mõte on selles, et kuna turul on tarnehäired … Üldiselt varusid hoitaksegi selliseks puhuks, Eesti riigil on ka üldiselt reegel, et 90 päeva varud peavad meil olema. Ja need varud on ka kenasti olemas, suur osa Eestis, üht-teist ka välismaal. Ja tehti otsus paisata see kogus kütust turule, mis on ajaloo vist enam-vähem kõige suurem kogus, just selleks, et vähendada tarneraskusi, mis on tingitud sellest, et Hormuzi tankerid läbi ei saa.
Tarneraskused põhjustavad seda, et kui sul kütust turule peale ei tule, siis hind hakkab kerkima ja riskid kasvavad, eks ju. See on ebakindlusest tingitud hinnasurve vähendamise aktsioon. No see on selline solidaarsusaktsioon.
Sellega on nõustunud minu teadmist mööda kõik 32 Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriiki. Nüüd pannakse paika, milline see ajakava täpselt on.
Eestis on nii, et varude keskus, mida juhib Ando Leppiman, teeb selle ettepaneku, see ettepanek tuleb valitsusele, valitsus siis teeb otsuse. Ilmselt me teeme siis järgmisel nädalal ametliku otsuse või mis iganes ajahetkel see tuleb. Täna tegime põhimõttelise otsuse.
Ja meie osakaal loomulikult sellest 400 miljonist barrelist on umbes –mälu järgi ütlen – 0,1% või midagi sellist. See maailmaturgu, ütleme, ei kalluta ühes ega teises suunas.
Aga küll on meie jaoks see väga praktiline, sellepärast et kui selline varude kasutuselevõtmine aitab maailmas seda kütusehinna survet vähendada, üle kogu turu, siis see on meile väga hea.
No see on kõigile riikidele tegelikult hea, sest meie regioonis ikkagi erinevaid analüüse vaadates on näha, et kütusehinna kiire tõus annab juurde inflatsioonile.
See on ka üks põhjus, miks me otsustasime maiks kavandatud aktsiisitõusud ära jätta – just sellepärast, et mitte anda sellele hinnatõusutsüklile hoogu juurde, eriti sellel ajal, kui turgudel on väga palju ebakindlust.
Nii et see on tegelikult see otsus, et osa sellest kütusevarust läheb turule. See on umbes sihuke, tunnetuslikult, kaheksa päeva varu, mis läheb turule, Eesti vaatest. Ja siis hiljem ostetakse see varu jälle tagasi.
Varude keskus niikuinii roteerib neid varusid pidevalt ja erinevate varuliikidega on ka erinevad kogused, diislil ja bensiinil ühed kogused, lennukikütusel veidi vähem, sõltuvalt sellest, mis täpselt vaja on.
Nii et see on üldiselt kirjeldus, kuidas see mehhanism toimib. Ja see läheb siis turule. Turul müüakse see maha parimale pakkujale ja siis turul ta surub hinda keskmisena alla, eks ju.
Aga see on kollektiivne aktsioon, no nagu kollektiivne julgeolek.
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta räägib prokuröri rollist.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Jah, aitäh! Ma kõigepealt ütlen, et väga inspireerivad küsimused olid. Mina ei suuda ennast ikkagi tagasi hoida, ma pean seda tehisaru asja ka korra kommenteerima. Sest ma tean, ma nägin, kui raske sul oli seda teha.
Aga tegelikult on see meie laiem eesmärk, see ei puuduta ainult haridust, vaid puudutab tervet Eesti riiki. Meil on erakordselt hea andmete ühilduvus, meil on erakordselt kvaliteetsed andmed. Kui me pakume oma andmeid testimiseks, tehisaru uute toodete arendamiseks, siis me alati tahame ikkagi olla ka need kaasloojad ja ka kaaskasusaajad. See on selline üldprintsiip.
Kui läheb konkreetsete toodete tegemiseks, siis Eesti kindlasti on selles osaline.
Ja nüüd ma selle õpetaja töökoormuse kohta ütleksin veel seda, et tegelikult ma sain väga hea inspiratsiooni siit kaasa praegu. Meil on just tulemas vanglateenistujate koolitus õpetajatele, selle kohta, kuidas keerulisi olukordi lahendada, ja sinna otsa me saame tehisaru ka panna.
Tõesti, see koolituse hulk on mingi tervik, nii et sa saad seda nagu moodsamaks teha. Nii et aitäh selle inspiratsiooni eest!
Aga nüüd prokuratuurist. Ma pean alustama sellest, et kohtusüsteem on Eesti Vabariigis põhiseaduse järgi iseseisev ja toimetab ilma poliitikutest või kellestki teisest sõltumata.
Selle kohtusüsteemi üks osa on prokuratuur, riikliku süüdistuse esindaja. Ja nüüd, ka prokuratuur on tegelikult iseseisev. Ja mitte ainult see kohus ja prokuratuur ei ole iseseisvad, vaid ka kohtunikud selle süsteemi sees ja prokurörid selle süsteemi sees on iseseisvad.
Ehk mõte on selles, et inimene ikkagi saab nii oma siseveendumuse kohaselt kui ka segamatult seda asja ajada.
Ja kuna me prokuratuuri puhul näeme, et see tegelikult võib olla inimesele väga koormav – sellele, kes kohtu alla satub – ja eriti koormav ta võib just olla niinimetatud õigusselguse saavutamises, mida me tegelikult ei taha. Me tegelikult ikkagi tahame, et prokurör tegeleks süüdi olemise tõendite kogumise ja süüdistuse esitamisega.
Sellepärast me muudame eelnõuga – lõpuks see jõustub alles siis, kui riigikogu on selle heaks kiitnud – seda põhimõtet, et seal tekib täiendav organisatsioonisisene kontroll juurde.
See täiesti iseseisev prokurör ei saa siis lõpuni välja seda edasikaebamist muudkui teha ja teha ja teha, vaid lõppastmes muutub see kontroll isegi lausa kohustuslikuks. Sellega me tegelikult vähendame lihtsalt prokuröri iseseisvust.
Mitte see, et riigi peaprokurör pole siiamaani midagi teinud, vaid vastupidi, see on täieliku iseseisvuse muudatus.
Meil oli ka riigikogu õiguskomisjonis arutelu selle üle ja see leidis väga laialdast toetust. Ja prokuratuur ka ise seda toetab.
Meie eesmärk on säästa inimesi menetlusest, sest menetlus on alati inimestele kurnav, ja me tahame säästa inimesi eelkõige sellistest menetlustest, kus eesmärk on niinimetatud õigusselguse saavutamine. Me ei taha ühtegi Eesti inimest ülemäära koormata, see on see mõte. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Liisa Pakosta! Võtame ühe küsimuse ja ühe vastuse veel.
Anne Raiste, „Aktuaalne Kaamera“
Küsimus peaministrile, ikka aktsiisidest. Mis saab elektriaktsiisitõusust? Ja miks ei võiks aktsiise hoopis langetada?
Kristen Michal
No elektriaktsiis on sellessamas paketis, mida rahandusministeerium valmistab ette. Energiakandjate sees on nii vedelkütused kui ka elektriaktsiis, nii et see eelnõu tuleb järgmisel nädalal – ilmselt siis, kui rahandusminister on valmis [seda esitlema], siis see jõuab valitsusse. Seda esiteks.
Teiseks, ütleme, siiski, kui me vaatame eelarvepilti, see on ka parasjagu ikkagi selline, et me saame küll aprilli lõpuks või mai alguseks ehk eelarvepildi ette, aga eelarve on siiski 4,5%-lises defitsiidis. Nii et me peame ikkagi samm sammu haaval käituma nii, et me saame ka eelarve paremasse positsiooni. See meie kõigi ühine rahakott.
Nii et kõik sellised maksuotsused, kõik kaalutlusotsused saavad tulla ikkagi selle baasilt, mida me täpsemalt teame.
Aga tõusude ärajätmine on vastus sellele, mis toimub praegu Lähis-Idas, see on kuum kriis.
Ja ütleme nii, et kui on tehtud otsused aktsiisitõusuks sellel ajal, kui me ei näinud seda kriisi ette, õigupoolest ega keegi ei näinud seda kriisi ette, siis samal ajal kui need kõrgemad hinnad ja riskipreemiad hakkavad jõudma tarbijateni, nendessesamadesse tanklatesse postihindadesse ja mujale, ei ole mõistlik aktsiisitõusu sinna jätta.
Nii et seetõttu me käitume pigem sellise hea majandusmehe kombel, et arukal viisil, lihtsalt tervest mõistusest lähtuvalt teeme sellise otsuse. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Ja aitäh kõigile valitsuse liikmetele! Tänane pressikonverents on lõppenud.
