Valitsuse pressikonverents, 16. september 2021

16.09.2021 | 11:42

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud, tere tulemast valitsuse pressikonverentsile! Head vaatajad-kuulajad! Alustame. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Aga esmalt annan sõna peaministrile.

Peaminister Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Tänasel kabinetinõupidamisel pidime jälle arutama COVIDi olukorda ja vaktsineerimist ka: vaktsineerimise edenemist ja seda, mida me saame selle jaoks teha.

Meil oli käitumisteadlaste ettekanne ka. Kuulsime, kuidas läheneda eelkõige nendele, kes endiselt kõhklevad, ja kuidas me siis neid inimesi ükshaaval veenma peame, kuivõrd see on järjest keerulisemaks läinud.

Aga kutsun loomulikult üles kõiki inimesi nendest võimalustest kinni haarama. Kui teil on hirmud seoses vaktsineerimise kõrvalnähtudega, siis seesugustele küsimustele saab vastuseid arstide ja ka arstitudengite käest. Meditsiinitaustaga inimesed oskavad neid muresid paremini selgitada ja ehk ka maha võtta neid hirme, et mida võib-olla peaks kartma ja mida ei peaks.

Teadusnõukojaga arutlesime ka seda ja tuleme selle juurde pealelõunal tagasi – meil jäi just vaktsineerimise osa pooleli –, arutame edasi plaane, kuidas ikkagi edasi.

Ja teadusnõukoda puudutas ka seda ettepanekut, et piirkondades, eelkõige saartel, kus on vaktsineerituse tase kõrge, oleks võimalik kontrollimeetmetest loobuda. Eelkõige me räägime Hiiumaast, sest Hiiumaa on sellisel tasemel, et 73,64 protsenti täiskasvanud elanikkonnast on vaktsineeritud ja kõikidest Hiiumaa elanikest on vaktsineeritud juba 64,5 protsenti. Ka teadusnõukoda oli nõus sellega, et kui me jõuame teatud tasemetele, siis võiks kontrollimeetmetest loobuda.

Valitsuse istungil kiitsime heaks üheksa päevakorrapunkti. Kiitsime heaks Eesti seisukohad rikkumismenetluses, mis Euroopa Komisjon on algatanud, mis puudutab elupaikade direktiivi ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi mittenõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist Natura aladel. Seal osa etteheidetega nõustusime, osaga ei nõustunud ehk mööname, et on puudujääke selle direktiivi praktilises rakendamises ja on vaja teha seadustesse muudatusi, mida keskkonnaministeerium praegu ka ette valmistab.

Loomulikult jätkuvad meil ka riigieelarve arutelud. Nagu me teame, rahandusministeeriumi majandusprognoos näitas seda, et majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Sellel on erinevad põhjused. Kindlasti on olnud õige ka väga täpselt sihitud lisaeelarve. Ja see, et me oleme tegelikult olnud suhteliselt avatud, on mõjunud meie majandusele hästi.

Aga tuletan meelde, et eelarve on endiselt miinuses ja endiselt on miljard puudu, isegi vaatamata sellele, et meil on makse rohkem laekunud. Kindlasti arutame edasi. Soovime leida lahendust päästjate, politseinike ja õpetajate palgamurele ning neid teemasid edasi arutame.

Samal ajal aga soovime edasi minna ka riigireformiga, et ikkagi riiki efektiivsemaks muuta. Mul on hea meel, et me oleme leidnud väga palju kohti, kus tegelikult riik saab teenuseid osutada efektiivsemalt. Aga kuna me oleme, nagu ma ütlesin, arutelude pidamist alles alustanud, siis on meil suured vaidlused veel ees.

Üks teema, mis kindlasti ajakirjanikke huvitab ja mida me oleme valitsuskabinetis ka arutanud ning millest justiitsminister pärast rohkem räägib, on kõik need avalikustamise [või asutusesisese kasutamise – AK] märked dokumentidel ja dokumentide salastamine.

Meie jaoks on väga oluline, et riik oleks läbipaistev. Me näeme, et liiga kergekäeliselt pannakse neid AK-märkeid peale. See tähendab, et nii-öelda vaikimisi setting on selline, et asjad on justkui varjatud, aga tegelikult see idee on ikka vastupidine. Riik peaks olema ikka veel läbipaistev ja avatud, kui ei ole tõendatud vastupidist. Aga justiitsminister saab nendest teemadest täpsemalt rääkida.

Eelmisel nädalal eraldasime raha ka maailmakoristuspäevale, mis toimub ülehomme 150 riigis üle maailma. See on Eestist alguse saanud suurim kodanikualgatus ja alates 2012. aastast osaleb selles üle maailma miljoneid inimesi. Eestis pööratakse selle koristuse käigus tähelepanu eelkõige väikeprügi koristamisele loodusest ja linnakeskkonnast.

Valitsuse istungil kinnitasime tänavuse riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, see tähendab need muudatused, mis on nüüd tehtud selle aasta eelarvesse, ja ka majandusaasta koondaruande, mis tavaliselt tehakse ja mis annab ülevaate eesmärkide saavutamisest.

Aga minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast! Mõned teemad lihtsalt üritan ära markeerida. Üldistest aktuaalsetest teemadest, vaktsineerimisest ja muust sellisest peaminister juba rääkis. Eks see lähenemine muutubki järjest individuaalsemaks.

Me oleme mõned nädalad tagasi vastu võtnud ka otsuse, et kui kohalikud omavalitsused saavad panustada, siis me valitsuses kompenseerime nende kulud, mis nad vaktsineerimise toetamiseks teevad, olgu see transport, tööjõud, teavituskampaania, ruumid ja nii edasi.

Aga tõenäoliselt nihkub see raskuspunkt rohkem ikkagi sotsiaaltöötajatele, kes tegelikult ju ka, olgu see koduhooldus või muu, suhtlevad inimestega otse ja lähedalt. Seal peaks veelgi paranema koostöö, ütleme, vaktsineerimise töörühma, regionaalsete koordinaatorite, perearstide, tervishoiuteenuste osutajate ja omavalitsuste sotsiaaltöötajate vahel. Üritame panustada.

Väga palju on omavalitsused tegelenud tegelikult vaktsineerimiskeskuste ruumide leidmisega, nende pakkumise ja transpordiga, aga ma arvan, et nüüd ongi keerulisem saada kätte neid inimesi, kes on veel vaktsineerimata ja kes ikkagi oleks nõus seda tegema. Neid tulebki sama hästi kui isiklikult veenda.

Mis puudutab eelarvet, siis arutleme. Et ei jääks sellist muljet, et me [ei ole kuskile jõudnud, ütlen, et] kuskile ikka oleme jõudnud.

Paar tõsiasja, mis tuleb kindlasti ära öelda. Majanduskasv ühelt poolt ju teatud juba varem tehtud poliitiliste otsustega lisab ka kulusid: näiteks teadus- ja arendustegevus – me oleme otsustanud juba eelmises valitsuses, et avalik sektor panustab ühe protsendi SKTst. See tähendab kohe ka eelarvesse suuremat kulu. Neid numbreid peame küll veel täpsustama, aga üldpõhimõte peaks säilima.

Näiteks kaitsekulutuste puhul me oleme võtnud eesmärgi, et see baassumma on kaks protsenti SKTst, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud ja täiendav investeerimisprogramm. Laias laastus see tähendab ka jälle lisaraha. Nii et nendest paremini laekuvatest maksudest, mis majanduskasvuga tulevad, on ju osa kohe kinni.

Ja sotsiaalmaks praktiliselt läheb kohe kuludesse, ühelt poolt pensionikasvu, sest sotsiaalmaks mõjutab ju kõige rohkem pensioniindeksit ja see tähendab näiteks praeguste prognooside järgi, et keskmine pension tõuseb 1. aprillist koos indekseerimisega 38 eurot, sinna kulub aga päris palju raha just nimelt sotsiaalmaksust.

Teine pool läheb haigekassasse, aga siin on ka juba varem tehtud üks otsus, nimelt me peame kuludega katma tervishoiutöötajatega sõlmitud kollektiivlepingu. See tähendab järgmisel aastal 82 miljonit lisakulu.

Nii et nagu ka peaminister ütles: kuigi laekumised on tunduvalt paremad, on väga palju kaetud juba ka selliste varasemate poliitiliste põhimõtteliste otsustega või siis otse suunatud, nagu sotsiaalmaks on.

Jah, COVIDi kulud ka. Me just eile veel täpsustasime neid vajadusi ja ega neid ei ole kerge prognoosida, nii nagu selle COVIDi lainete ajal on olnud, et keegi täpselt ei oska prognoosida, kuhu me siis jõuame jälle järgmine aasta. Me prognoosime praegu järgmise aasta kulusid. Aga igal juhul selle vältimatu vajaduse me peame katma, see on siiski ka tervishoiukriis.

Nii et need vältimatud kulud tuleb ette näha eelarves. Me oleme tegelikult need numbrid läbi rääkinud ja põhimõtteliselt ka enam-vähem kokkuleppele jõudnud. Ei saa [küll veel midagi kindlat öelda,] sest enne, kui eelarve kõik numbrid pole kinnitatud, ei ole miski kinnitatud, aga siiski me liigume sinnapoole.

Ja nüüd me saame vaadata, kas on veel mingeid prioriteete, mida me otsustaksime katta. No juttu on olnud palgast, sellest me oleme ka rääkinud. Keskerakonna pool on rääkinud alates kevadest just siseministri murest palkade üle, aga on ka kultuuritöötajad, haridustöötajad, sotsiaaltöötajad ja need valdkonnad, mis on ka sotsiaalministeeriumi poole peal.

Kui kevadel eraldati kolm protsenti palgafondi, siis nüüd me üritame teha pingutusi, et seda kindlasti suurendada. See on ka põhjendatud, sellepärast et inflatsioon ja ka keskmise palga tõus, ütleme, just erasektori survel on küllaltki suur. Avalik sektor sel aastal ju palka peaaegu ei tõsta või [kui tõstab, siis] väga vähe, sest koroonatingimustes ja eelarve nappide vahendite tingimustes me külmutasime palgatõusu selleks aastaks.

Aga järgmine aasta seda niimoodi hoida enam ei saa, sest me jääme muidu oma inimestest ilma, meil ei olegi enam varsti seal kedagi. Nii et kindlasti me peame siin otsused tegema.

Nüüd riigireformi tegevustest. Hea, et peaminister juba seda mainis. Täna tulen peale lõunat kabinetti ettepanekuga, mis on natukene küll ka koroonaga seotud. Nimelt, me oleme õppinud hästi kaugtööd tegema ja see annab võimaluse tegelikult riigitööd teha ka mitte Tallinna kontoris, vaid kuskil mujal, kas kodus, maakonnakeskustes või riigimajades.

Homme avame riigimaja Jõgeval. Kolime viis asutust, mis paiknesid üle linna laiali, kokku ühe katuse alla. See tähendab ka inimestele või ettevõtjatele, ükskõik kellele, selgemat ligipääsu teenusele või abile, mida iganes, bürokraatiale või mingite dokumentide vormistamisele. Seal hakkab olema ka üks töötaja, kes juhendab. Tihtipeale ei ole vaja saada ametniku jutule, vaid tegelikult saab juhendada ka interneti kaudu või digilahendustega need mured lahendada.

Suured plaanid on. Minu ettepanek on tegelikult selline, et üks osa on muidugi need riigimajad, mis maakondades järjest valmivad ja mis tegelikult tõstavad pindade efektiivsemat kasutamist. Ehk me loobume mittevajalikest pindadest, see on ka optimeerimine.

Ma teen ettepaneku – eks ma siis kuulen, mis kabinetiliikmed sellest arvavad –, et järgmise nelja aasta jooksul Tallinnas, Tartus ja ka teistes suuremates linnades, kokkuvõttes avalikus keskvalitsuse sektoris me üritaks büroopindasid vähendada keskmise tempoga viis protsenti aastas ehk nelja aasta jooksul 20 protsenti.

Üks suur otsus on tehtud: siseministeerium kolib kaksiktorni ehk ministeeriumide ühendhoonesse. See juhtub hiljemalt 1. jaanuariks 2023. Ettevalmistusi selleks juba teeme ja me oleme eraldanud ka vajalikud vahendid. Ühest küljest midagi kulub selle kolimise peale, natuke ümberehituse peale, aga teisest küljest vabaneb üks vanalinna suur maja, mille me tõenäoliselt müüme maha ega pea seda enam rekonstrueerima, renoveerima ja remontima. Nii et seal on kindlasti ka oma kokkuhoid olemas. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna justiitsminister Maris Laurile.

Justiitsminister Maris Lauri
Aitäh! Tere! Ma jätkan kolleeg Aabi teemat ja räägin hästi lühidalt ka riigireformist, sest justiitsvaldkonnas käib ka seesama asi, et püüame kontoripindasid vähendada.

Näiteks, meil käib hoogsalt ettevalmistus selleks, et patendiamet koliks sinnasamasse hoonesse, kus praegu on konkurentsiamet ja andmekaitse inspektsioon. Nii et selline pisike samm on seal, aga teistes valdkondades kindlasti on veelgi midagi teha, sealhulgas see, mis puudutab näiteks konkurentsiameti tegevusi ja rõhuasetuste muutumisi.

Siin on jooksnud ka läbi see, et me soovime muuta konkurentsiameti rahastussüsteemi ja see ongi seotud ka sellega, et me tahame natuke muuta seda, kuhu konkurentsiamet oma tähelepanu rohkem pööraks ehk reaalselt konkurentsiolukorra jälgimisele eri valdkondades. Aga selle kohta on ettevalmistamisel üks suurem eelnõu, seega siis, kui see saab valmis, kindlasti räägime sellest.

Aga minu põhiteema täna oleks tõesti jutt sellest, millest on pidevalt ja korduvalt räägitud, ehk avalikustamisest ja eelkõige niinimetatud AK-märkest ehk ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud andmestikust. Ma olen sellest valitsuse liikmetele istungi ajal kaks korda rääkinud viimaste kuude jooksul. Ühed ja teised ministeeriumides on asju korraldanud ja vaadanud.

Milles on häda? Ühelt poolt pannakse see AK-märge väga kergekäeliselt ja läbimõtlematult, samas teatud olukordades unustatakse see märge panemata – ka neid juhtumeid on küllaltki palju, aga need ei leia võib-olla nii palju avalikkuse tähelepanu. Ja teine pool on see, et kui see tähtaeg saab mööda, siis seda märget ei võeta maha või unustatakse maha võtta.

See ei puuduta üksnes ministeeriume. Probleemid kipuvad veelgi suuremad olema avaliku sektori allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. Tihtipeale ei ole tegemist pahatahtliku ja sihiliku käitumisega. Ei saada lihtsalt aru, kuidas tuleb teha, ollakse üleliia ettevaatlikud. Sellistes olukordades on kahtlematult parim samm see, et vaadatakse läbi kogu see protsess, kuidas see asi on mõeldud.

Lihtne lähenemine: AK-märge tuleb panna sel juhul, kui kirjavahetuses on olemas inimese isiklikud andmed, see tähendab teda isiklikult puudutavad andmed. Inimese nimi ei ole asi, mida tuleb varjata. Küll võivad olla sellised andmed näiteks telefoninumber või aadress. Nii et sellised olukorrad, kus on vastuskirjale põhjendamatult lisatud mingi inimese kontakt ja sel põhjusel on vastus salastatud, ei kõlba kuskile.

Teine asi on see, kui inimene küsib informatsiooni, mis on väga üldine ja üldiselt kättesaadav. Näiteks kui inimene soovib teada, milliseid sotsiaaltoetusi ta omavalitsusest võiks saada või kuhu ta võib pöörduda, siis selline päring ja sellisele päringule vastamine ei saa olla mitte mingil juhul AK-märkega. Aeg-ajalt seda kahjuks juhtub.

Küll tuleb kaaluda AK-märke lisamist juhul, kui inimene konkreetselt küsib, millised on tema võimalused saada näiteks sotsiaaltoetusi, sest siis läheb asi isiklikuks ja sel juhul ei pruugi inimesele väga meeldida [, kui tema andmed on teistele nähtavad].

Nii et seda kõike tuleb väga täpselt vaadata. Minu soovitus on olnud see, et kõik asutused vaataksid üle, kuidas on see asi korraldatud, tuleb teha selgemad reeglistikud, analüüsida see AK-märke lisamine läbi, sealhulgas hinnata selle AK-märke [kehtivuse] pikkust. Standardiks kahjuks kiputakse panema viis aastat, aga iga andmestik ei vaja viieaastast [teiste] kõrvalehoidmist. Kui see aeg saab mööda, siis tuleks see märge otsekohe maha võtta.

Jah, on olukordi, kus märget tuleb pikendada, ja sellel peaks olema põhjendatud kaalutlus, aga sel puhul on juba eraldi jälgimine. Nii et ka minu soovitus kõikidele ametlikele asutustele on olla avatud, sest avatus on ühe demokraatliku ühiskonna aluseks.

Kergelt puudutan ka sel nädalal üles tulnud diskussiooni selle üle, kas kohtupidamine peab olema avalik. Meie eelnõu eesmärk on kahtlematult see, et kohtupidamine oleks senisest oluliselt avatum. Seetõttu ongi plaanis avalikustada kõik kohtuotsused, olenemata sellest, kas nad on jõustunud või mitte, koos vastava märkega.

Ja tõesti on nii, et kriminaalasjades on süüdistatava, süüdimõistetu ja õigeksmõistetu inimese andmed näha selgelt ehk nimeliselt ja muudes asjades anonüümiseeritult. Miks? Põhjus on selles, et lisaks kohtupidamise avalikkusele on olemas ka väga palju teisi põhiõigusi. Üks oluline põhiõigus on pere- ja eraelu puutumatus.

Ilmselgelt ei ole proportsionaalne see, kui näiteks inimeste isiklike vaidluste, perevaidluste puhul on kõik asjad nähtavad. Kui on põhjendatud soov seda asja näha, milles inimesed vaidlevad ja mille kohta tehakse kohtuotsus, siis saab esitada taotluse, aga need andmed iseenesest ei peaks olema avalikustatud.

Tuletan ka meelde, et kui teatatakse kohtuistungi toimumine, siis need on avalikud ja seal on näha ka inimeste nimed. Nii et ei tohi ajada sassi uudishimu ja avatust.

Nii et selle teemaga me kindlasti edasi tegeleme. Tahaksin lihtsalt osutada ka sellele, et väljatöötamiskavatsuse puhul meedialiit tegelikult valis just nimelt selle variandi, mis nüüd seaduseelnõus on. On pisut kummaline, et selle peale on nüüd öeldud nii, et see ei kõlba üldse ja see on kõige suurem probleem selle eelnõu juures.

Aga laiemalt, kindlasti on mul väga hea meel, kui esitatakse küsimusi avatuse kohta ja juhitakse sellele tähelepanu. See on väärt teema. Tihtipeale tõesti ei olda ka asjadega kursis, see valdkond on nii suur. Ja veel kord rõhutan: alati ei ole tegemist sihilikkusega, aga kindlasti aeg-ajalt on. Vahetevahel on tegemist teadmatusega ja kogenematusega, aga väikeste hirmudega ka kindlasti. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Kõigepealt istungist. Täna oli meil istungil punkt, mis puudutas ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmist. See otsus puudutab seda, et ka riik ise saaks alustada ettevalmistustegevusi meretuuleparkide hoonestuslubadele. Ja kui need tegevused on valmis, siis saab need hoonestusload panna avalikule konkursile.

Ma arvan, et see kindlasti kiirendab merre ehitamise protsessi, ja sinna alla ei käi tegelikult mitte ainult tuulepargid, vaid on ka näiteks kalakasvatus. See kiirendab protsessi merre ehitamiseks. Nii nagu me kõik teame, elektrienergia järele on tänapäeval suur vajadus. Me püüame teha kõik selleks, et me võimalikult kiiresti saaksime need tuulepargid merre püsti.

Lisaks on seal teisi punkte, mis räägivad sellest, et need arendajad, kes on hoonestuslubasid taotlenud, [peavad teadma,] et seal on ka ajaline piir, millal nad peavad oma tegevustega alustama – viis aastat. Kui selleks ajaks ei ole ehitusluba taotletud ja pikendamistaotlust ka ei ole, siis need kaotavad lihtsalt kehtivuse.

Muudest uudistest nii palju, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist läks ka ettepanek transpordiametile, et alustada ettevalmistusi suursaarte parvlaevaühenduse uueks hankeks.

Meil olemasolev leping lõpeb küll aastal 2026, kuid järgmise aasta sügisel peame tegema otsuse, kas riik soovib olemasolevad parvlaevad välja osta või ta seda ei soovi. Siin on nüüd olnud diskussioon selle üle, kas väljaostmine on mõistlik või see ei ole mõistlik. Ma arvan, et õiged vastused me saame siis, kui see uus hange on läbi. Me saame teada uue maksumuse alates aastast 2026.

Miks seda nüüd teha? Üks asi on see väljaostuküsimus, aga teine pool on ka see, et kui see hange jätta ajaks vahetult enne aastat 2026, siis tegelikult sellel hankel osalejaid ei saa olla väga palju. Kui see hange teha nüüd, siis on piisav aeg selleks, et kui on veel osalejaid, kes soovivad ka näiteks ehitada uusi laevu, et tulla teenindama aastal 2026, siis see võimalus on olemas.

Nii et ma kõigepealt arvan, et läbi selle me saame sellelt hankelt kõige parema tulemuse. Nüüd, kõik täpsustused või, ütleme, täpsemalt kõik see, mida see hange sisaldab – no üks on selge, et loomulikult laevad peavad olema keskkonnasõbralikud, aga kõik muud punktid –, see töö nüüd algab.

Loomulikult tuleb siin ka kaasamine: saarte elanikud, saarte omavalitsused. Ja püüame nii, et järgmise aasta esimeses pooles – ma väga loodan, et me jõuame esimeses kvartalis – oleks see hange väljas, kõik oleks kokku lepitud, millised need laevad peavad olema, millised graafikud ja nii edasi, et oleks hange väljas ja et meil oleks siis teada ka võimalikult varakult parim pakkumine. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalik esitada küsimusi. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellelt küsida soovite. Palun!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Täna käisid siin päästjad streikimas või meelt avaldamas sellepärast, et nad sooviksid suuremat palka. Praegu saavad reapäästjad kätte 900 eurot. Kuidas te hindate, kas ja millises suuruses võiks palgatõus valitsuse liikmete arvates toimuda? Küsimus on Kaja Kallasele ja ka Keskerakonna esindajad võiksid vastata.

Kaja Kallas
Jaa, nagu ma ütlesin ka sissejuhatuses, riigieelarve arutelud meil käivad ja üks ühiseid arusaamasid või prioriteete on nii päästjate, politseinike kui ka õpetajate palk.

Me otsime võimalusi palka tõsta. Riigi eelarvestrateegias me tegelikult juba nägime ette kolmeprotsendilise palgatõusu ja otsime võimalusi, kas me saame tõsta rohkem kui kolm protsenti.

Me seda muret absoluutselt mõistame, see on meil korduvalt laual olnud ja me loodame leida lahenduse.

Jaak Aab
Ma võin nii palju lisada, et siseministeerium ja siseminister on tõsiselt selle nimel tööd teinud. Eks nad on hinnanud oma haldusala sees, millised need kriitilisemad kohad on. Kindlasti siseminister on seda ka enne välja öelnud, et nende haldusalas vajaks kõige rohkem tõstmist just päästjate palk.

Kui me lisavahendeid leiame, siis vastavalt sellele ka ministeeriumis saadakse otsustada. Me ei kirjuta ministeeriumidele ette, et täpselt nii palju peab ühe või teise eesliinitöötaja palk tõusma, vaid me eraldame lisavahendid, kui me selleks raha leiame, ja siis ministeeriumi sees ise juba saadakse otsustada, sest seal osatakse kõige paremini otsustada, kellele kui suur palgatõus tuleb.

Aga siseminister on kinnitanud, et tema näeks just päästjate palga kõige suuremat tõusu.

Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus peaminister Kaja Kallasele. Vaatasin eile riigikogu infotundi, kus oli juttu ka elektrihinna tõusust, mis on inimestele väga suureks murekohaks. Te rääkisite, et kohalikest omavalitsusest [saab] abi. Mis te nagu täpsemalt silmas pidasite, kas mingeid toimetulekutoetusi või mida? Inimestes tekitas see ka natuke küsimusi.

Kaja Kallas
Jaa, elektri hind on midagi, mis kõigile väga muret teeb. Paraku on nii, et häid asju me ei märka. Siis, kui see börsihind toimis nii, et meie elektrihind oli madal tänu sellele, et me saime tarbida Norra odavat hüdroelektrit, inimesed seda ei märganud, aga kui see hind on kõrge, siis see mõjub otseselt rahakotile.

Ja tõepoolest, praegu see hind on kõrge selle tõttu, et meil ei ole piisavalt olnud taastuvenergia allikaid: ei ole Norra hüdroelektrijaamades olnud vett piisavalt ja on olnud erakordselt tuulevaikne suvi. Ehk siis kõikidest süsinikuvaestest energiaallikatest ei ole toodangut nii palju tulnud ja see tähendab seda, et on kasutatud selliseid energiaallikaid, mis on süsinikurikkad ja seetõttu peab ka seda CO2 kvooti ostma.

Ja CO2 kvoodi hind on tegelikult läinud topelt, see on tõusnud 30 eurolt 60 eurole. Palju räägitakse ka võimalikest arengusuundadest, et CO2 kvooti ostetakse kokku ja nii edasi, nii et need on veel eraldi eraldi probleemid.

Aga tõesti, palju oli ka infotunnis juttu sellest, mida siis saab selle hinnaga teha. Mina ei ole seda meelt, et peaks minema kohe seda hinda reguleerima, nii nagu see enne turu avanemist oli. Sest nagu ma ütlesin, enamiku ajast oleme me saanud odavamat elektrit ikkagi tänu sellele, et me oleme Põhjamaade elektrituru osa.

Nüüd, prognoosid selle kohta, millal see hind jälle peaks alla minema, on erinevad. Lootust siiski on, et see taastub, sest energiaallikaid tuleb juurde. EstLink 2 on rivist väljas ja minu teada seda parandatakse. Seetõttu on meil praegu hind kõrgem kui näiteks Soomes, aga kui me saame jälle need ühendused toimima, siis me saame ka osa sellest odavamast elektrist, mis Soomes on.

On selge, et see elektri hind lööb inimesi erinevalt. Mõned perekonnad, mõned leibkonnad tunnevad seda elektrihinna mõju rohkem ja teised vähem. Seetõttu on nendest rasketest aegadest üleminekuks ikkagi just vähekindlustatud isikutel võimalik saada kohalikult omavalitsuselt toetust sellega toimetulemiseks. Seda kohalikud omavalitsused pakuvad.

Loomulikult on kohalikud omavalitsused väga erinevad ja ka see, kuidas nad sellele olukorrale lähenevad, on erinev. Aga selge on see, et kõigile inimestele ju kohalikud omavalitsused seda elektrihinda täielikult hüvitama ei hakka.

Nii et lootust siiski on, et see madalamal tasemel hind taastub paari kuu pärast, aga ega meil selles, kas see ikkagi niimoodi läheb, praegu mingit kindlust ei ole.

Juhataja
Aitäh! Nii riigihalduse minister kui ka majandus- ja taristuminister soovisid ka elektrihinna teemat kommenteerida. Palun!

Jaak Aab
Noh, juttu oli toetustest, jah. Tegelikult on see süsteem ju olemas, et on toimetulekutoetus. Ja see on ka riigile avatud kohustus, seal on pandud paika tingimused ja kui omavalitsused seda välja maksavad, siis me näiteks mitu korda aastas isegi eraldame neile raha vastavalt kuludele ja sellele, palju seda vajadust on olnud. Siin koroona ajal ka veidi kasvas see vajadus. Eriti eelmisel aastal teatud perioodidel, kui inimesed jäid töötuks ja oli vaja küsida abi.

Kuidas edasi? Esialgu, jah, omavalitsused saavad ka ise vaadata, kui palju nad maksavad täiendavaid toetusi. Aga eks me peame jälgima, kuidas see hind siin lähiajal kujuneb ja kui tõsine probleem see võib olla perekondade eelarvetele, eriti lastega perekondade eelarvetele.

Mis puudutab pikemat perspektiivi, siis eks me siin toimetame viimastel aastatel päris jõuliselt selles suunas, et kui me oleme võtnud eesmärgiks, et taastuvenergiat peab rohkem olema, siis me peame ka midagi selleks tegema.

Minu haldusala veetava mereala planeeringu, kui me räägime merealalt tuuleparkide rajamisest, eeldus on, et see planeering saab kehtestatud. Ja ma toon selle tõenäoliselt kehtestamisele jaanuaris. Siis on näha, millistele aladele on võimalik tuuleparke rajada ja millistel tingimustel.

Osa nendest aladest on praegu juba olemas, mis on Hiiumaa ja Pärnu maakonnaplaneeringutega kehtestatud. Eesti Energia peab seal Liivi lahel plaani ja majandusministeerium peab teist plaani, aga sellest võib Taavi rääkida.

Kindlasti me oleme näiteks andnud sisendi omavalitsustele üldplaneeringus läbi töötada ka mandril tuuleparkide ehitamise võimalused ja arendused. Et seda soodustada, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub välja ka sellise instrumendi, kuidas kohalik elanik või kohalik omavalitsus saaks sellest arendusest kasu ja et vastuseisu nii palju ei oleks.

Nii et neid samme on päris palju ette võetud, aga kindlasti see kõik võtab aega, kahjuks, jah, see ei juhtu üleöö. Vahepealsed ajad aga tuleb teisipidi kuidagi üle elada.

Taavi Aas
Aitäh! Mina oleksin kõige optimistlikum just mandrituuleparkide suhtes, sest siin avanevad täiendavad võimalused kõige kiiremini. Loomulikult saab kõige suuremat ressurssi meretuuleparkidest, aga valdkonna eest vastutava ministrina jään ma selle juurde, et meil kindlasti on vaja ka juhitavaid võimsusi. Ei ole meil kogu aeg tuult.

Siin on ka räägitud sellest, et majadele võiks paigaldada päikesepaneele. Ka minul on päikesepaneelid. Sellel suvel töötasid need superhästi, aga paraku nende paneelidega on see häda, et ega nad talvel ikkagi väga palju energiat välja ei anna, nii et sellega peab ka arvestama.

Ja meil on kindlasti vaja selles elektrituru olukorras tõesti mõelda, selle kõrge hinna tingimustes, kuidas ja milliseid meetmeid rakendada, mida me saaksime odavamaks muuta või kust me saaksime tõesti elektrit inimestele soodsamalt pakkuda.

Nüüd Norra kohta. Tõesti, sellel, et elektri hind on täna selline, on väga palju põhjuseid, seal ei ole üht põhjust. See Norra küsimus, seal ei ole tõesti hüdroenergiat nii palju, aga on ka gaasihinna tõus [ja muud asjaolud], nii et on väga mitmeid põhjusi. Aga tõesti see kvooditasu selles kõrges elektrihinnas, see kvoot enam ei mõjuta tootmist, kõik fossiilsed jaamad töötavad nii palju kui võimalik. Ja ma arvan, et see kvoot on üks koht, mida võiks läbi vaadata.

Aga me peame kindlasti mõtlema ka teistele meetmetele, sest kui me võtame näiteks Norra, siis Norras on valmimas ühenduskaabel Suurbritanniaga, mille kohta käib ka Norras väga tugev diskussioon, et miks seda küll tehakse, sellepärast et see tähendab ka Norras elektrihinna tõusu. Ja tõesti, Norras on selle koha pealt praegu päris tõsine diskussioon.

Aga fakt on see, et see kaabel tuleb, mis tähendab, et kindlasti sellise hinnaga hüdroenergiat, nagu Norrast vanasti tuli, enam ei tule. Nii et nende asjaoludega tuleb arvestada ja mõelda siis, kuidas me ise [edasi] toimetame. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi?

Elo Mõttus-Leppik
Opositsioonipoliitikud eesotsas Isamaaga ütlesid eile, et tervise- ja tööminister Tanel Kiik ei saa oma tööga hakkama ning peaks ametist tagasi astuma. Milline on peaministri seisukoht? Kas teie meelest on Tanel Kiik tööga hakkama saanud? Kas ta peaks ametis jätkama või mitte?

Ja sama küsimus Jaak Aabile. Siin on ka meedias tegelikult kirjutatud, et võib-olla võiksite üldse teie võtta tervise- ja tööministri portfelli enda kanda.

Kaja Kallas
No seda, nagu me eelnevalt rääkisime, et meil vaktsineerimisega on probleem, me ju teame. See, et me ei saavuta seda ettenähtud eesmärki, on ka enam kui kindel.

Praegu on fookus, nagu ma enne rääkisin, ikkagi sellel, et me saaksime inimesi järjest veel vaktsineerima – ka neid kõhklejaid, kelle hirmudega tuleb tegeleda. Seal on vaja rohkem pingutust. Ja sotsiaalministeerium tõesti väga pingutab, et leida veel võimalusi nende inimesteni jõudmiseks.

On ju ka väga palju piirkondi, kus me oleme tegelikult selle eesmärgi juba saavutanud. Mul ei ole neid numbreid kõiki siin praegu käepärast, aga võtame näiteks Hiiumaa või Tartumaa, kui me räägime vanematest inimestest, riskirühmadest ja nii edasi. Ega see meil kuhugi ära ei kao. Nii et isegi kui me ministreid vahetame, on meil endiselt seesama probleem.

Meil tuleb ikkagi neid eesmärke täita. Ka opositsioonile on see küsimus. Kui teil on häid ideid, kuidas jõuda nende eesmärkide täitmiseni, siis me oleme üks suur kõrv ja hea meelega võtame neid ideid kasutusse. Aga neid ideid tegelikult ju ikkagi ei ole.

Minu meelest just viimastel nädalatel sotsiaalministeerium on väga nii-öelda kastist välja mõelnud ja nuputanud erinevaid lahendusi, kas või seesama motiveeriv intervjueerimine, mis tähendab seda, et selle küsitluse käigus inimene jõuaks ise selleni, miks ta peaks laskma ennast vaktsineerida.

Ma toon ühe sellise näite. Mulle ka inimesed kirjutavad ja üks inimene näiteks kirjutas, et kõik peaksid tegema teste, sest kui ma lähen kuskile kohta, kus on kontrollimeetmed, siis need inimesed, kes on vaktsineeritud, võivad kanda viirust ja nad võivad olla mulle ohtlikud. Selle peale mina küsisin talt vastu, et aga miks nad on teile ohtlikud. Nad on teile ohtlikud sellepärast, et teie ei ole vaktsineeritud, mitte mingil muul põhjusel.

Nii et tegelikult seda selgitustööd on väga palju vaja. Ja kui me vaatame uuringuid, siis esimene põhjus, mida kõik kõhklejad ütlevad, on see, et ma kardan vaktsiini kõrvaltoimeid. Sellega me siis eraldi tegeleme, et näidata neid tõenäosusi ja öelda, et sellega tegelevad meditsiiniharidusega inimesed, kes saavad neid vastuseid anda. Kui mina seda räägin või räägib mõni mõni kolleeg, siis inimesed ei võta seda [tõsiselt].

Nii et selles mõttes me peame sellega ikkagi edasi tegutsema, et jõuda selle tasemeni, kus me ei peaks enam kartma, et meil tegelikult haiglavõrk koormusele vastu ei pea.

Jaak Aab
Olen ka mina selle koroonaaja siin kabinetis üle elanud, valitsuskabinetis, ja mina julgen kinnitada, et Tanel Kiik on teinud väga head tööd.

Iga kord on nii subjektiivseid kui ka objektiivseid põhjuseid, miks üks või teine asi päris hästi ei toimi. Aga see ongi kõigi jaoks uus olukord. Me näeme, et kogu maailm õpib.

Mis puudutab seda, kuidas me vaktsineerimisega edasi läheme, siis me oleme siin ju juba suve teisest poolest isegi kogu aeg mõelnud, ka valitsuskabineti liikmed on kaasa mõelnud, kuidas koolides näiteks aidata sellele kaasa, samuti koos kohalike omavalitsustega. Me oleme selle listi läbi käinud.

Öelda nüüd, et Tanel Kiik üksinda vastutab selle eest, et me ei ole jõudnud 70 protsendini või ei jõua sinna 22. septembriks – ma arvan, et see on liig. Tegelikult, järelikult ega palju rohkem ei andnudki teha.

Tagasi vaadates võib alati tuhka pähe raputada, et võib-olla oleks pidanud kuskil varem mingisuguseid tegevusi alustama. Aga ma arvan, et siis me peaksime kõik endale tuhka pähe raputama.

Me ei ole arutanud seda, Keskerakonnas vähemalt, et Tanel Kiik peaks nüüd tagasi astuma selle pärast, mis nüüd justkui järgmine põhjus on, et me ei ole saavutanud vaktsineerimistaset 70 protsenti. See eesmärk oli püstitatud juba kevadel, eks me lähtusime Euroopa Liidu üldisest eesmärgist.

Ega keegi ette ei teadnud, kas me seda saavutame või ei saavuta, ega selle peale ei osanud keegi ju mürki võtta, aga eesmärgid tihtipeale peavadki olema kõrgemad.

Ja lihtsalt subjektiivselt ma ei taha ju öelda, kuidas need asjad ühes või teises riigis toimivad. Läti on meie lähinaaber. Ma kohtusin ka Läti ministriga hiljuti, samuti Leedu ministriga. Nemad on ka nõutuses. Nad on 10 protsenti madalamal tasemel ja nemad ei saa ka enam inimesi kätte. Nii et siin väga paljud asjad mõjutavad.

Ma arvan, et meie oleme isegi võrreldes sellega teinud väga palju selliseid tegevusi, mis on nagu kastist välja mõtlemine, ja leidnud selliseid kohti, olgu need vaktsiinibussid, -keskused või üritustel vaktsineerimised. Me oleme üritanud kasutada ära kõik võimalused, aga lihtsalt objektiivselt kuskil on piir ees.

Ja nüüd me läheme kindlasti edasi, me üritame neid eesmärke saavutada, aga need tulevad aeglasemalt, kahjuks. See on lihtsalt objektiivne. Nii et ma arvan, et see on põhiline, mida peab silmas pidama, ei saa lihtsalt lippude lehvides öelda, et üks või teine ei kõlba kuskile.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei ole. Siis on võimalik teha eraldi intervjuusid. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo