Valitsuse pressikonverents, 7. oktoober 2021

07.10.2021 | 11:35

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes peab paraku natuke varem lahkuma, samuti riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Kõige enne annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas

Aitäh!

Kõigepealt headest uudistest. Teisipäeval oli Eestis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ta andis heakskiidu taaskäivitamiskavale, millega avanevad Euroopa fondide rahakotirauad. See võimaldab Eestil teha sadade miljonite ulatuses investeeringuid ja reforme. Taaskäivitamiskava fookuses on kindlasti olulised valdkonnad, nagu digipööre, rohepööre, digitaristu, rohetehnoloogia. Seeläbi saame Eestit muuta tulevikukindlamaks, nii et see kõik annab meie majandusele hoogu juurde ja aitab kriisist taastuda. Me veel ei tea lõplikult kogu vahendite hulka, sest Eesti majandusel on läinud oodatust paremini ja see mõjutab tegelikult ka neid summasid, aga igal juhul suurusjärgud on sajad miljonid, nii et hakkame vaikselt taastekava täitma.

Nüüd, mis ei ole nii head uudised? COVID-i olukord Eestis on tõusuteel ja juba eelmisel nädalal jõudsime kõrgele ehk oranžile riskitasemele. Seetõttu on tõesti väga-väga oluline järgida neid kontrollimeetmeid, mis Eestis kehtivad, võimaluse korral hoida teiste inimestega distantsi ja kindlasti, kui te olete haige, jääda koju. Palun jääge haigena koju! Ma väga kiidan neid inimesi ja ettevõtjaid, kes on kehtestatud reegleid järginud. Ma olen väga tänulik kõigi nende inimeste eest, kes on täitnud oma rolli ühiskonnas, ennast kaitstes kaitsnud ka ühiskonda ning teinud samme selleks, et ühiskond saaks olla avatud, ehk on lasknud ennast vaktsineerida. 

Tervishoiueksperdid peavad endiselt väga oluliseks seda, et siiani veel vaktsineerimata inimesed, eelkõige vanemad inimesed, kes haigestuvad raskelt ja kelle haiguse kulg võib lõppeda surmaga, ikkagi laseksid ennast vaktsineerida. Tänasest teadusnõukoju ülevaatest saime me teada seda, et koroonaviiruse tõttu ei ole surnud selles kolmandas laine mitte ühtegi alla 60-aastast inimest. Ehk vanematele inimestele on see haigus endiselt väga ohtlik.

Meist igaühest sõltub see, kas meie ühiskond saab olla avatud ja kas me saame normaalselt jätkata. Me oleme muutnud seda riskimaatriksit selliselt, et me arvestame just haiglavõrgu koormust. Jah, see on olnud väiksem, sest vaktsineerimine on aidanud hoida haiglaravi koormuse kaks korda madalamal tasemel, kui see oli sama suure nakatumise juures veel aasta alguses. See on positiivne, aga siiski, vaadates seda tõusu, haiglaravi täiendavate voodikohtade avamine tähendab tegelikult plaanilise ravi piiramist. Kui me vaatame esimest ja teist lainet, siis üle 21 000 ravijuhu jäi tegemata, need on plaanilised liigeseoperatsioonid ja sellised lõikused, mida saab edasi lükata [ja seda peab tegema], sest need õed ja tervishoiutöötajad lähevad COVID-i-osakondadesse tööle, aga tegelikult ei peaks see niimoodi olema, sest tõesti me kõik saame ikkagi kaitsta ennast ja seeläbi ka tervet ühiskonda, kui me laseme ennast vaktsineerida.

Selleks, et vaktsineeritust suurendada, hakkame maksma toetust neile hooldekodudele, kelle töötajatest on vaktsineeritud vähemalt 90%. Selle me otsustasime täna valitsuse istungil ära. Mida rohkem hooldekodutöötajaid on vaktsineeritud, seda turvalisem on hoolekandeasutuste elanikel, kes kuuluvad igal juhul kõrge riski rühma ning kelle nakatumist ja haiglasse sattumist on väga oluline piirata, sest, nagu ma ütlesin, need võivad olla väga raskete tagajärgedega. Seda toetust saab taotleda 1. detsembrist kuni 15. jaanuarini ja seda makstakse töötaja kohta 120 eurot. Toetust on võimalik 50–90% võrra suurendada, vastavalt sellele, kui suur hulk hoolekandeasutuse elanikest on saanud vaktsineerimiskuuri järel ka tõhustusdoosi. Kokku on toetusmeetmele ette nähtud ligi 824 000 eurot. See raha tuleb nendest vahenditest, mis jäid lisaeelarves üle.

Jätkame ka tõhustusdooside arutelu, aga sellest räägib täpsemalt tervise- ja tööminister.

Valitsuse istungil kiitsime heaks 17 päevakorrapunkti, sh eelnõu, mis näeb alates 2023. aastast ette erakorralise pensionitõusu, et aidata parandada pensionäride majanduslikku toimetulekut. Nii pensioni baasosa kui ka rahvapensioni määr tõusevad 20 eurot. 

Samuti kiitsime heaks eelnõu, mille kohaselt muutub keskmine vanaduspension Eestis alates 2023. aastast tulumaksuvabaks. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatub keskmine pension 2023. aastal koos erakorralise pensionitõusuga 654 euroni kuus.

Kiitsime heaks ka eelnõu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast suuremat hambaravihüvitist saama nii registreeritud töötud kui ka toimetulekutoetust saavad inimesed. Hüvitise suuruse määr kasvab 40 eurost 85 euroni. Samal ajal väheneb omaosaluse määr.

Andsime ka majandus- ja taristuministrile volituse suurendada kolme miljoni euro võrra Rail Baltic Estonia omakapitali. See kõik on vajalik selleks, et Rail Balticu projekti arendamine järgmistel aastatel toimuks graafiku järgi.

Kinnitasime ka taastuvatest energiaallikatest elektritootmise konkursi tulemused. Sellega tuleb turule viie gigavatt-tunni ulatuses senisest madalama hinnaga roheelektrit. Selle vähempakkumise eesmärk oli tõsta Eestis taastuvelektri osakaalu ja samal ajal avatud konkursi kaudu alandada taastuvenergia tasusid inimeste ja ettevõtete elektriarvetel. Arvestades seda, mis praegu elektrihinnaga toimub, on kõik sellised sammud väga olulised.

Kiitsime heaks ka COVID-19 kriisi leevendamiseks uue spordivaldkonna toetusmeetme loomise. Seal saavad hüvitist taotleda need spordiorganisatsioonid, kes korraldavad Eestis kõrge tasemega rahvusvahelisi tiitlivõistlusi või teisi Eestile olulisi võistlusi.

Eile osalesin ka Sloveenias Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel, kus kinnitasime soovi Lääne-Balkani riikide liitumiskõnelustega edasi liikuda.

Homme suundun Leetu, kus toimub Balti peaministrite mitteametlik kohtumine. See on suurepärane võimalus rääkida koostööst erinevate teemade hulgas. Seekordne kohtumine toimub Kaunasest, millest saab juba mõne kuu pärast Euroopa kultuuripealinn. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutile.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Mina räägin teile täna valitsuse istungil heaks kiidetud digiühiskonna arengukavast, lühidalt.

Arengukava on aastani 2030 ja see seab suuremaid sihte, kuidas me oma riiki, ühiskonda ja ettevõtlust edasi arendame. Tehnoloogia on seal kindlasti kesksel kohal. Digiühiskonna arengukava ei ole eraldiseisev dokument, see on ikkagi üks osa mosaiigist või tervikarengukavadest, seal on selge seos strateegiaga „Eesti 2035“. Digiühiskonna arengukava on väga selgelt seotud ka digi- ja rohepöördega, millest peaminister just äsja rääkis.

Minu meelest kõige olulisem on see, et digiühiskonna arengukava paneb keskpunkti inimese. Ehk inimese jaoks me kasutame tehnoloogiat ühiskonna arendamiseks ja ettevõtluse arendamiseks, see on kõige olulisem. Visiooniks oleme me nimetanud „Digiväeline Eesti“. Ja „vägi“ on hea eestikeelne sõna, mis tähendab seda, et me paneme tehnoloogia teenima inimest, et majandust ja ühiskonda edasi arendada, edasi liikuda ja seda kõige paremini kasutada, meie elukorraldus on digiväeline, siin on lihtne ja mugav asju ajada. See, et digilahendused on kogu majanduse mootor, ei ole ainult IKT-sektori teema, see on kogu majandust läbiv teema ja ka see on arengukavas olulisel kohal. Loomulikult kõik peab olema turvaline ehk küberturvalisus on väga keskne element ka digiühiskonna arengukavas aastani 2030.

Ma ütlesin, et selle kava keskmes on inimene. Kui me vaatame tänast olukorda, siis meil ongi väga palju väga ägedaid asju. Väga oluline on mõõta kliendi, inimese või ettevõtja rahulolu praeguste teenustega. Kui me vaatame seda punkti, kust me stardime, siis eraisikute rahulolu riigi teenustega, digiteenustega on 67%, ettevõtetel 47%. Ja kui me vaatame kiiret internetiühendust, siis see on 58%. Meie soov on, et me jõuaksime rahuloluga 90%-ni ja et me jõuaksime kiirete internetiühendustega 100%-ni ja küberi peal, kus me praegu oleme 96%-lises rahulolus, me hoiaksime vähemalt sama taset ja sama turvalisust.

Selle arengukava elluviimine ei ole ainult MKM-i [teha]. See on ühisloome, nii nagu on tegelikult olnud kogu digiriik ja digiühiskond. See on inimene, erasektor, riik, ministeeriumid ja ametid. Ja võib-olla siis on nagu kolm kõige olulisemat vaala või telge. Me räägimegi digiriigi enda edasiarendamisest – sellest, et meil oleks nutikam riik, et me saaksime rohkem kasutada ära näiteks tehisintellekti –, räägime krattidest ja räägime projektist Bürokratt. Ma toon teile ühe lihtsa näide näite. Täna läheb väga palju pöördumisi, mis eri ametitele saadetakse, lihtsalt valel aadressil, st tegelikult selle küsimuse peaks esitama kuhugi teise ministeeriumisse. Siis sellest ministeeriumist või ametist, kes selle pöördumise saab, keegi käsitsi saadab ta edasi järgmisse kohta. Aga kõike seda saab tegelikult teha tehisintellekt. Ehk me nagu liigume sinna, me saame seeläbi hoida kokku hästi palju töötunde inimeste aega, et need pöördumised, ükskõik, mis aadressile nad on liikunud, jõuaksid lõpuks sellele aadressile, kus see probleem saab päriselt lahenduse. Lihtsalt üks näide.

Või kui me räägime kõnerobotitest ja paljudest teistest asjadest, sündmusteenustest, siis inimene ei peaks ise mõtlema, millal tal juhiluba aegub või ei aegu, vaid ta saab selle automaatse meeldetuletuse. Kas sa oled nõus, et su juhiluba vahetatakse? Ütled, et jah, olen. Ka kõnerobot, eestikeelne, ma arvan, et see on ainuke asi, mida saab Eestis arendada, ükski suur IT-hiid või tehnoloogiahiid seda meie eest ei tee. Nii et on palju selliseid asju, mis teevad meie digilahendusi inimese ja ettevõtja jaoks mugavamaks. Ja et ka igal tootel oleks omanik, praegu see nii ei ole. Ka sinna me soovime jõuda.

Küberturvalisus on kõige vundament. Kui me ei suuda hoida maad digiriiki ja digiühiskonda turvalisena nii riigi kui ka ettevõtte tasandil, siis me ei saa rääkida ka arengust. Seepärast on väga oluline ka seesama 30 miljonit, mis on järgmise aasta eelarves allokeeritud üle ministeeriumite just nimelt baasi, vundamendi ja küberturvalisuse tugevdamiseks.

Ja viimasena sideühendused. See, et meil tegelikult Eestis oleks hea andmeside ja kõnesideühendus igal pool, et oleks ülikiire internet kättesaadav -- need lahendused on tehnoloogianeutraalsed. Me ei ütle, et igale poole peab tulema kaabel, kuskilt võib kiire internet levida läbi õhu. See on alati konkreetse kaasuse lahendamise teema.

Nii et üks suur plaan on valmis saanud, nüüd on meie huvi see plaan üheskoos tegudeks teha, et inimesed oleksid digiriigi ja teenustega rohkem rahul, et see kõik oleks turvaline ning et see kõik aitaks ka meie majandust ja ühiskonda edasi arendada. Miks on kogu see digipool nii oluline? Kui me vaatame, kuhumaale on jõudnud IKT-sektor Eesti SKT-s, siis ta on tõusnud panuselt kolmandaks. Ja ma arvan, et see on väga hea. Kui me mõtleme ette ka digi- ja rohepöörde peale, siis digivõimekus on üks kõige olulisemaid komponente. Ja mul on veel väga hea meel selle üle, et Eesti startup’i ökosüsteem on maailmas hinnatud kuuenda kohaga. Ka siit on hea edasi minna. Kõik need asjad haagivad omavahel hästi kokku ja teeme nüüd suured teod ära, siis on põhjust, mille üle ka kümne aasta pärast uhke olla. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna riigihalduse minister Jaak Aabile. Palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tere päevast! Kindlasti peab ära mainima ikkagi selle, mida ka peaminister ütles, et on kaks märgilist eelnõu. Need kokkulepped me tegime tegelikult kevadel, kui me koostasime riigi eelarvestrateegiat, nimelt erakorraline pensionitõus ja keskmise vanaduspensioni tulumaksust vabastamine 2023. aasta 1. jaanuarist.

Kui võrrelda lihtsalt numbreid, siis praeguse keskmise vanaduspensioniga võrreldes 1. aprillil 2023, arvestades vahepeal toimuvaid korralisi tõuse, erakorralisi tõuse ja tulumaksuvabastust, jääb peaaegu 130 eurot rohkem kätte sellele keskmisele vanaduspensionärile. Ja erakorraline tõus läheb just baasosasse, mis proportsionaalselt aitab järele madalamaid pensione.

See on märgiline saavutus. Pean ikkagi ütlema, et erakorralised pensionitõusud on toimunud ainult siis, kui valitsuses on olnud Eesti Keskerakond. 2005 kuni 2007 – tean, millest räägin, olin siis sotsiaalminister. Kahe aastaga tõusis keskmine vanaduspension umbes 50%. Järgmistel aastatel ja ka eelmistel aastatel on need tõusud märgatavad olnud. See on ka täiesti loogiline, sest teatud aastatel on vahepeal pensionitõus tegelikult, ütleme, keskmise palga kasvust maha jäänud. Erakorralisi tõuse on vaja selleks, et pensionäride elatustase ei langeks. Ja selleks me oma pingutusi teeme, see nõuab päris palju eelarveraha. Kui me kogu aeg räägime, et on pingeline eelarve, siis see poliitiline otsus igal juhul on tehtud ja sellega saab edasi minna. Ja need eelnõud lähevad riigikokku.

Täna istungil otsustatud asjadest. Valitsus andis heakskiidu seisukohale Eesti regionaalabikaardi aastateks 2022–2027 koostamise kohta. Sellise ettepaneku tõin mina valitsusse. Jah, siin on nii häid kui ka halbu uudiseid. Ehk siis Eesti SKT tase Euroopa Liidu keskmisest on võrdlusperioodil 2018–2020 peaaegu 80%, täpsemalt 79,3% võrreldes eelmise võrdlusperioodiga, kus ka sedasama riigiabi- või regionaalabikaardi suuniseid koostati. Oleme tõusnud ligi 15%. Võrdluseks: 2008–2010 olime me 65% Euroopa Liidu keskmisest. Me peame selle üle rõõmustama, et meie majandus on Euroopa Liidu keskmisest kiiremini tõusnud. Aga see tähendab ka seda, et teatud reeglid, mis puudutavad riigiabi, ka struktuurifondide omaosalust, meie jaoks kasvavad. Need on Euroopa Liidus niimoodi kokku lepitud. Ja nüüd, kui senimaani regionaalabi, mis puudutab just ettevõtjaid ehk tegelikult Maaelu Edendamise Sihtasutuse, PRIA, EAS-i ja KredExi kaudu antav regionaalabi, pannakse paika maksimumsuurus, kui palju seda toetust võib anda toetusena, kui siiamaani see oli 25%, siis tegelikult üldine protsent peaks olema järgmisel perioodil meil 15%, vastavalt sellele SKT kasvule. Me saame küll veel kolmeks aastaks 5%-lise boonuse, mis on erandina lubatud, ehk 20% üle Eesti.

Kui varem see 25% ühtse protsendina kehtis üle Eesti, siis meil on võimalik teha regionaalsed erandid piiriäärsetele aladele kahaneva elanike arvuga piirkondadele, mis on Kirde-Eesti ehk Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Ja näiteks Ida-Virumaal võrreldes praeguse selle riigiabi regionaalabi protsendiga see ei lange ehk see määr jääb 25% juurde perioodi lõpuni, kuueks aastaks, st aastani 2027. Ja Kagu-Eestis on see 5% soodsam kui üle Eesti. Nii et esimest korda on ka regionaalsed koefitsiendid riigiabi regionaalabi reeglites kirjas. Varem oli see üle Eesti ühesugune.

Nii et loodame, et see motiveerib ettevõtjaid vaatama nende regioonide poole, rääkimata õiglase ülemineku fondist ja teistest headest asjadest, mis tulemas on, et piirkonnad saavad sellise arengutõuke kiiremini, et liikuda meie arenenumate piirkondade poole ja jõuda neile järele.

Teine punkt oli see, millega kiideti Vabariigi Valitsuses heaks neli Interregi programmi. Need on Euroopa Liidu piiriülese ja regionaalse koostöö programmid. Jutt on esialgu Kesk-Läänemere programmist, URBACT-i programmist, Interregi Euroopa programmist ja ESPON-i programmist, kus praegusel perioodil Eesti ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond on osalenud kindlate partneritega. Seal peab olema vastaspartner kuskilt Euroopa Liidust, kas piiriüleselt või teistest regioonidest mahus umbes 40 miljonit sellel perioodil. Järgmisel perioodil kindlasti see summa ei lange, sest kõik need programmid jätkavad. Eesti osaleb veel lisaks nendele neljale neljas programmis, kus me veel praegu koostööpartnerite ja Euroopa Komisjoniga räägime detaile läbi.

Need on Eesti-Läti programm, Eesti-Vene programm, Läänemere piirkonna programm ja Interact. Need on raha mahult suuremad, näiteks Eesti-Läti ja Eesti-Vene on suurusjärgus 30–50 miljonit ikkagi, kus on ka suuremaid investeeringuid sees. Nii et jätkuvad need programmid, millest meie piiriäärsed piirkonnad saavad ka tõsiselt abi. Aitäh!

Juhataja

Nüüd annan sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Tervist kõigile!

[On] kolm seaduseelnõu, mis täna valitsuses heakskiidu said, millest tahaks rääkida. Üks puudutab tulumaksuseaduse muudatust, mille järgi pensionärid on esimene grupp, kes sellest praegusest väga keerukast tulumaksusüsteemist vabanevad. Ehk siis keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmine, taastamine. Senise olukorra taastamine. Teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus ehk erakorraline pensionitõus 20 eurot 1. jaanuarist 2023. Ja kolmandaks, kogumispensionite seaduse muudatus. Nagu Jaak Aab ütles, siis erakorraline pensionitõus 1. jaanuarist 20 eurot ja pensionite tulumaksuvabaks muutmine keskmise vanaduspensioni ulatuses on omavahel tihedalt seotud.

Põhjus on iseenesest väga lihtne. Ühest küljest ütleb statistika, et Eestis on pensionärid kõige suuremas suhtelises vaesuses olev inimeste grupp võrreldes vanusegruppidega, nii et statistika ütleb, et pisut üle 44% pensioniealistest inimestest on Eestis suhtelises vaesuses ja sissetulekud on neil väga väikesed. See protsent on Euroopa Liidu riikidega võrreldes väga kõrge. Seetõttu on üsna loogiline, et kui me hakkame muutma ka oma tulumaksusüsteemi, siis me alustame just nimelt sellest kõige keerulisemas seisus olevast grupist, kelle jaoks esimesena muutub, kui olukord selliseks, et keskmise pensioni ulatuses on tulumaksuvaba miinimum fikseeritud.

Mis see tähendab? See tähendab seda, et igal aastal koos keskmise pensioni kasvuga muutub ka see määr, mille ulatuses pensioniealistel inimestel on võimalus tulumaksuvaba miinimumi kasutada. Ja see muudatus rakendub pensionäride jaoks automaatselt. See tähendab, et keegi ei pea kuskile pöörduma või mingit avaldust kirjutama. Automaatselt keskmise pensioni ulatuses on tulu pensioniealisele inimesele tulumaksuvaba. Kui on tegu pensionäriga, kelle pension peaks olema väiksem kui see summa, siis seda ülejäävat osa on tal võimalus kasutada teiste tulude jaoks tulumaksuvaba määrana. Ehk kui tegu on näiteks palka saava inimesega, aga pension on väiksem kui näiteks 2023. aastal 654 eurot, siis selle ülejääva osa saab ta ilusti kasutada oma töötulu jaoks tulumaksuvabastusena. See inimeste hulk, keda muudatus 2023. aastal puudutab, on üle 300 000 inimese Eestis, nii et see on päris oluline muudatus. Arusaadavalt ka mõju eelarvele on seetõttu üsna suur, 2023. aastal on 98 miljonit eurot see summa, mis selle muudatuse mõjuna eelarvet puudutab.

Baasosa suurendamisest. Nagu öeldud, jällegi puudutab tõepoolest see just nimelt kõiki pensionisaajaid ja kõige rohkem kindlasti väiksema pensioniga inimesi. Lisandub 20 eurot kõikidele võrdselt baasosa kasvatamisse. Nii et kõik saavad sellest ühevõrra osa.

Kogumispensionite muudatus. Praegu kehtiv reeglistik on selline, mis soosib kolmandast sambast raha ühekordset väljavõtmist. Kui soovitaks välja võtta kolmandast sambast raha osade kaupa, siis iga kord tuleb selleks eraldi avaldus teha. See arusaadavalt on suhteliselt kohmakas lahendus. Nii et eelnõu, mis täna heaks kiideti, muudab inimese jaoks võimalikuks ka kolmandast sambast püsivate maksetena pensioni väljavõtmise, ilma et ta peaks igakordselt eraldi avaldust tegema. Usume, et seetõttu just selliseks ühekorraga kogu raha väljavõtmiseks motivatsioon ei ole enam nii suur. Kui inimene määrab sellise tükikaupa välja võetava kogutud raha maksete tähtajaks perioodi, mis on sel ajal keskmiselt elada jäänud aastatega võrdne või sellest pikem, siis see on ka maksuvaba. Ehk väljamaksed on sellisel juhul maksuvabad, samamoodi nagu need reeglid kehtivad teise samba puhul.

Ja üks teema veel, mis ei olnud täna valitsuse istungil, aga mis on siiski oluline, puudutab euroraha. Taastefondist oli juttu, aga lisaks sellele taasterahastule on meil järgmiseks seitsmeks aastaks kasutada ligi 3,4 miljardit eurot eurotoetusi. Mis on oluline, miks ma sellest praegu räägin, on see, et kolmapäeval algas euroraha kasutamise avalik konsultatsioon. Aadressil struktuurifondid.ee on kõigil võimalus tutvuda nende ettepanekutega, mis selle raha kasutamist otseselt puudutavad. Ja mitte ainult ei ole võimalik tutvuda, vaid ootame ka tagasisidet kindlasti nende plaanide kohta.

Suures pildis saab öelda, et 740 miljonit eurot sellest rahast läheb eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse toetuseks ja tõstmiseks, 780 miljonit eurot läheb valdkonda, mis on praegu kindlasti väga aktuaalne, see puudutab energiatõhusust, taastuvenergiavõimekuste juurde loomist; 680 miljonit – selle eest rahastatakse eelkõige haridusvaldkonda puudutavaid muudatusi, nt elukestvat õpet ja kutsesüsteemi reformi; ning 520 miljonit eurot on mõeldud transpordivõrku ja suur osa, lõviosa sellest on mõeldud just raudteetranspordi peale, st Rail Baltic, aga mitte ainult. Tegu on säästva ja keskkonna mõttes mõistliku transpordi edendamisega. Ja tuleb öelda, et kui me vaatame statistikat ja kui me jätame nüüd selle koroonaperioodi kõrvale, siis enne seda tegelikult kasvas väga jõudsalt just nimelt rongisõitude arv. Nii et me jõudsime enne koroonakriisi kaheksa miljoni sõidu peale aastas, koroona ajal see number arusaadavalt kukkus, aga usutavalt mugavate ja kiirete rongiühenduste puhul jälle jõuame ka seal suuremate reisijaarvudeni, nii et see on igati mõistlik ja väärt investeering.

Sissejuhatuseks kõik minu poolt. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Viimasena rääkida on ikka hea – siis saad kõik olulised asjad üle korrata, et ära ei ununeks.

Alustan tõesti tänasest istungist. Valitsus tegi väga tänuväärse otsuse ravikindlustuse seaduse muudatused algatada, et hambaravihüvitis saaks senisest kõrgendatud määras ka töötu- ja toimetulekutoetuse saajad. Ehk praegu on selline olukord, kus seda kõrgendatud määraga ehk 85-eurost hüvitist saavad üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenuste järele, tulenevalt terviseseisundist. Nüüd sinna lisanduvad töötud ja toimetulekutoetuse saajad, keda on arvestuslikult 20 000 – 30 000 täiendavat hüvitise kasutajat aastas. Ja see on selge samm jälle õiges suunas.

Hambaraviteemat oleme tegelikult arutanud valitsuses ka varem väga põhjalikult. Soov on loomulikult rohkem teha. Eesmärk oleks tegelikult liikuda edasi ka laiema hüvitisi tõstmisega, samuti selle paindlikumaks muutmisega. Nagu ikka, rahalised võimalused seavad oma piirid. Jätkame neid debatte, kui võimalus avaneb, juba järgmisel riigi eelarvestrateegia läbirääkimisel. Kindlasti hambaravi on koht, kuhu riik peab rohkem ressurssi suunama. Me teame, et siin on selge defitsiit teenuse kättesaadavuses. Siin on väga selge n-ö rahaline barjäär paljude inimeste jaoks, aga tegelikult tegemist on olulise tervishoiuteenusega, mille pakkumine või saamine ei tohi jääda inimese raha taha.

Ja kordan üle ühe põhimõtte, mille paljud on võib-olla unustanud: alla 19-aastastele on Eestis hambaravi tasuta. Ehk laste puhul kindlasti kasutage seda võimalust mistahes hambaravimurede korral teenuseosutaja poole pöörduda.

Teine oluline eelnõu, mis samuti juba leidis käsitlemist, on tõesti pensionitõusude jätkamine. See nüüd kolmas erakorralise pensionitõusu eelnõu nelja aasta jooksul. Kaks järjestikust valitsust on neid algatanud. Taas suuname põhiraha baasosasse, mis, ma arvan, on ainuõige. Baasosa tõstab tõesti just nimelt võrdselt kõigil [pensioni], mis tähendab seda, et ta vähendab pensionite ebavõrdsust ja toetab eeskätt neid eakaid, kes enim tuge vajavad. Ja see on kolmas kord, kus me baasosasse paneme. Alguses oli pluss seitse, siis oli pluss 16, nüüd on pluss 20. Ja vahepeal oleme täiendavalt ka ju suunanud lisaraha veel laste lisasse.

Nii et väga tänuväärsed sammud ja minu arvates olulised sammud, kuna Eesti pensionärid Euroopa keskmisega võrreldes on jätkuvalt suhteliselt väikese sissetulekuga. See on meie tänuvõlg, ma arvan, meie eakate ees, et seda pensioni lisaks indekseerimisele erakorraliselt tõsta. 

See, et keskmine pension muutub taas maksuvabaks, sai samuti kokku lepitud juba koalitsioonikõnelustel. See oli koht, kus eriarvamusi ei olnud. Ja loomulikult ka see aitab eakate sissetulekut tõsta. Nagu Jaak Aab õigesti ütles, nende sammude tulemusena alates 1. aprillist 2023 võib öelda, et on keskmine brutopension suurusjärgus 100 eurot suurem ja netopension suurusjärgus 130 eurot suurem, kuna lisandub ka täiendav maksuvabastus, mis samuti oma efekti annab.

Mul on väga hea meel, et saime ka riigieelarvekõnelustel kokku lepitud, et me tõstame üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 euroni, see on suurusjärgus 80 000 – 90 000 inimest, kes on tõepoolest veelgi raskemas olukorras võrreldes teiste eakatega. Me kõik saame aru, et üksinda toimetulek on märkimisväärselt keerulisem kui n-ö perekondlik elu. Ja siin on oluline ka nende sihitatud toetamine.

Vaatasin, et keegi kolleegidest seda ei maininud, aga samuti oluline minu valdkonnas on see, et alampalga tõus tuleb. Ehk oleme praegu kokku leppinud – ametiühingud ja tööandjad –, et alampalk tõuseb järgmisel aastal 654 euroni ehk 70 eurot. Vahepeal oli alampalk korra külmutatud, kuna COVID-19 kriisi ajal oli tõesti keeruline aru saada, mis suunda see palk liigub. Kui te mäletate prognoose, siis oli arvamusi, et tuleb veel väga tugev majanduslangus, kardeti väga suurt tööpuudust ja ka palgalangust. Tegelikult olukord läks paremini, nii tänu eelmise kui ka praeguse valitsuse otsustele tööturumeetmete käivitamisel ja inimeste toetamisel. Nüüd saame selle võrra [alampalka tõsta].

Nii tööandjad kui ka ametiühingud oli ühel lainel, et meil on võimalik alampalga tõusuga varasemast kordades kiiremini, õigemini oluliselt kiiremini edasi liikuda. Ja alampalga tõus 650 eurole oli kindlasti taas õige oluline samm just nimelt madalapalgaliste, madala sissetulekuga inimeste toetamise suunas. Nii et valitsuse tasandil kindlasti mina tervise- ja tööministrina seda kokkulepet ja ettepanekut toetan.

Liikudes COVID-19 teemadeni, ütlen, et praegu on haiglaravikoormus järgmine: suurusjärgus 240 COVID-19-patsienti, kellest just nimelt COVID-i tõttu on haiglasse tulnud natuke alla 200. Ülejäänud inimesed on kas haiglakeskkonnas nakatunud või siis saanud selle viiruse, võib öelda, kaasuvana, kuid see ei ole peamine põhjus, miks nad parasjagu haiglas on.

Vaadates numbreid, on meie eesmärk loomulikult haiglaravi koormust hoida võimalikult madalal ja veel allapoole tuua. Me teame, et esmane tegur siin on vaktsineerimisega hõlmatus.

Võrreldes eelmise laine tipphetkega, kus oli vähem agressiivne tüvi, st alfatüvi, mis oli samuti, nagu te mäletate, halvaks uudiseks kogu Euroopale ja maailmale, võib öelda, et sellest hoolimata toonane tüvi oli nõrgem kui praegune, aga haiglaravikoormus on praegu kolm korda madalam kui toonasel tipphetkel. Siin ei pea olema immunoloog, viroloog, epidemioloog ega üldse tervishoiuteadlane, et aru saada: see on vaktsineerimise tulemus.

Peamine vahe toonasega võrreldes, mis on paremaks läinud? Piiranguid on praegu vähem, oluliselt vähem, õigemini meil on kontrollimeetmed, nagu peaminister armastab öelda. Viiruse levik küll hoogustub, nakatunute arv kasvab, aga haiglaravikoormus on kolm korda väiksem, hoolimata agressiivsemast tüvest. Nii et see peaks olema selge sõnum kõigile neile, kes täna veel kõhklevad ja mõtlevad, kas see vaktsineerimine on ikka vajalik ja mõistlik. Need on mustvalged numbrid.

Me näeme neid numbreid Eestis, me näeme neid eri maakondade nakatumise näitajaid ja vaktsineerimise hõlmatust võrreldes. Me näeme seda vaadates oma heas mõttes eeskujude, Põhjamaade suunas.

Ehk just nimelt kõrge hõlmatus, eeskätt suuremate riskirühmade seas, on ju ära hoidnud nendes riikides haiglaravikoormuse tõusu, samuti suremuse tõusu, ja tegelikult aidanud ka üldist nakatumise taset ühiskonnas selgelt alla viia, kuna hoolimata kõikvõimalikust pseudoteadusest me teame, et vaktsineeritud isikud mitte ainult pole kordades enam kaitstud tõsise haigestumise ja suremise vastu, vaid neil on ka kolm-neli korda väiksem tõenäosus üldse nakatuda, ka kergelt nakatuda. Nii et argumente on siin ütlemata palju ja vastuargumente ütlemata vähe.

Vaktsineerimise puhul sel nädalal on olulised uudiseid tulnud ka Euroopast. Euroopa Ravimiamet andis oma heakskiidu tõhustusdooside kasutamisele vähemalt kuus kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Täpsemad detailid jättis Euroopa Ravimiamet iga liikmesriigi enda otsustada.

Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis oma soovitused sotsiaalministeeriumile: rakendada, võib öelda, tõhustusdoose eeskätt vanuserühmas 65+ ja hooldekodude elanike puhul. Ja neile tuleb seda võimaldada kuus kuud pärast esmase kuuri lõpetamist. Sellega on juba ka alustatud. Lisadoose ja tõhustusdoose kokku Eesti riigis on tehtud praeguseks ligi 300. Ja võib öelda, et nüüd hakkab see tempo kasvama, kuna lisaks lisadoosidele, mida me juba varem tegime, hakkame me nüüd üha laiemalt pakkuma ka tõhustusdoose. Hooldekodudes tehakse neid süste kohapeal.

Minu palve kõigile inimestele, kes hooldekodus viibivad või kelle lähedased seal viibivad, on see: andke see nõusolek, võtke vastu see võimalus enda immuunsüsteemi kaitset oluliselt tugevdada ja tõsta.

Eakate puhul on peamine vaktsineerija perearst, st perearstikeskused, pereõed ja perearstid. Oluline on, et sellest aastast vanuserühmas 65+ on ka gripivaktsiin tasuta.

Paljud kõhklevad, kas neid kahte asja võib koos teha. Jah, võib. Riiklikud immunoloogiaeksperdid on seda arutanud. Inimesel on võimalik minna korraga tegema nii esmast COVID-19 vaktsineerimist ja gripivastast vaktsineerimist kui ka n-ö tõhustusdoosi koos gripivastase vaktsineerimisega.

Need gripivastased vaktsiinid, mida nüüd haigekassa on tellinud eakatele, hakkavad liikuma perearstide poole järgmisel nädalal, nii et meil avaneb võimalus pakkuda inimestele ühe külastusega juba kahte erinevat vaktsineerimist, mis annab viirusehooaja alguse mõttes kindlasti väga tugeva ja kindla kaitse neile inimestele, kes seda enim vajavad.

Aga loomulikult on jätkuvalt jõus soovitus kõigile elanikele laiemalt, kes ei ole veel vaktsineerima jõudnud, seda teha. Iga süst loeb, iga vaktsineerimine aitab. Mis võiks olla parem, kui võtta oma eakas sugulane, tuttav või sõber kaasa ja minna teha nii endale kui ka pereliikmele see oluline kingitus tervisekaitseks.

Küsitud on ka tõhustusdooside kohta laiemale elanikkonnale. Siin on tegelikult maailma eksperdid jätkuvalt seisukohal, et nüüd ja praegu tõhustusdoose kogu elanikkond ei vaja. Eesti eksperdid andsid oma hinnangu, et kui on kaheksa kuud möödas esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest, siis soovi korral võib seda teha ka teistele täisealistele inimestele. Rõhutan: täisealistele. Seda soovitust, et seda on vaja teha, praegused andmed ei anna.

Ehk praeguste andmete alusel ka meie eksperdid, samuti maailmapraktikas Ameerika Ühendriigid ja teised Euroopa riigid sellist soovitust või suunitlust ei anna. Praegu kehtib vaktsineerimise tõend, mis eeldab üle Euroopa kokkulepet, et on tehtud vaktsineerimiskuur, 12 kuud pärast kuuri lõpetamist. Kas seda pikendatakse või muudetakse, seda näitab aeg, aga igal juhul võib öelda, et oktoobrikuu fookus väga selgelt on laiem vaktsineerimise hõlmatuse tõstmine ning tõhustusdooside pakkumine hooldekoduelanikele ja eakamatele 65+ vanuserühmas inimestele.

Me teame väga hästi, mis on need kohad, murekohad, kuidas haiglaravikoormust leevendada. Need on need sihtrühmad, kuhu tuleb põhifookus panna.

Meedias on olnud ka päris põnev debatt sellel teemal, mis saab tervishoiuteenuste pakkumisest vaktsineerimata inimestele. Ma ütlen kohe ära oma seisukoha. Kõik Eesti elanikud, kes vajavad arstiabi, peavad seda saama. Loomulikult, me saame aru, et katastroofi tingimustes, kriisiolukordades tuleb haiglatel väga kiiresti teha otsuseid, aga tervishoiusüsteem on oma olemuselt solidaarne, see on oma olemuselt hooliv ja inimkeskne. Ta ei küsi patsiendilt, et kas sul oli turvavöö kinni või lahti. Ta ei küsi vähiravipatsiendilt, kas sa käisid sõeluuringul või ei käinud sõeluuringul. Nii et anname endast parima inimeste elu ja tervise kaitseks. Nii oleme toiminud ka kogu COVID-19 kriisi jooksul.

Aga sarnast solidaarset lähenemist loomulikult palume ka elanikkonnalt. Ehk kui me kõik teame, et liiklusõnnetusse sattumisel kinnine turvavöö aitab meid kordades rohkem kui põhimõte, et me turvavööd ei kinnita, siis täpselt samuti me teame, et COVID-19 haiguse saamisel või koroonaviirusesse nakatumisel vaktsineerimine aitab ära hoida seda võimalust, et me satume haiglaravile, ja aitab vähendada seda võimalust, et keegi meie lähedane jääb seetõttu õigeaegselt plaanilisest ravist ilma või tema vastuvõtt/operatsioon lükkub edasi.

Ehk seesama solidaarsus, mida tervishoiusüsteem on üles näidanud kogu selle kriisi ajal ja, võib öelda, enne kriisi, näitab ka pärast kriisi samasugust solidaarsust, toetust ja üksteise hoidmist. Seda palume kogu Eesti elanikkonnalt.

Nii. Paari sõnaga räägiksin ka hooldekodude toetusmeetmest. Hooldekodude toetamine on, ma arvan, väga õige ja märgiline samm õiges suunas. Kindlasti on tuge vajavaid sihtrühmi tegelikult rohkem. Peaminister rääkis meetme tingimused juba ära, neid ma ei hakka kordama. Aga ma arvan, et see põhimõte nii riigi tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil kui ka erasektori tasandil, et toetada ja soodustada eeskätt riskirühmade kaitset, aga laiemalt ka hõlmatuse tõstmist, on ainuõige.

Ehk kõiki neid inimesi, kes on ise riskirühmas, tuleb vaktsineerima tuua, nende vaktsineerimist soodustada, ja toetada ka neid inimesi, kes nende eakamate riskirühma liikmetega kokku puutuvad, olgu tervishoiuasutuses, sotsiaalhoolekandeasutuses või ka inimese kodus, kui me räägime näiteks sotsiaaltöötajatest ja koduteenuse pakkumisest. Ehk nendes kohtades on hädavajalik pakkuda lisatuge, pakkuda lisamotivatsiooni ja loomulikult eeskätt teavitustegevust. Iga selline vaktsiinisüst võib ära hoida tõsise haigestumise ja päästa kellegi elu. Aitäh!

Juhataja

Riigihalduse minister soovis täpsustada.

Jaak Aab

Ma siiski ühe teema ütleksin maha, sest väga eksitavaid sõnumeid loen ma selle teema kohta igalt poolt. Ühelt poolt jagavad opositsioonierakonnad väga suuri erinevaid lubadusi, mis ei ole tegelikult absoluutselt realiseeritavad. Asi on hinnatõusus.

Tuletan meelde: see ei ole ainult Eesti probleem. See hinnatõus on globaalne. See hinnatõus on eelkõige energiakandjatel – kütustel, gaasil, elektril. Kui me lihtsalt võrdleme siin piirkondi, siis osas piirkondades Euroopas või maailmas on ta jõudnud veel suuremaks minna, see hinnatõus.

Järelikult, mida valitsus on saanud teha? Siin öeldakse, et valitsus saab hinnatõusud kohe kuskile ära pöörata. Ei ole võimalik. On olemas teatud reeglid ees, kuidas me mingisugust kompensatsiooniraha kasutada saame. Ma arvan, et üks hea otsus oli see, et me ikkagi neid põlevkivikatlaid kinni ei pannud, muidu me oleksime sellel talvel tõesti päris hädas. Me oleme nad arvanud reservi ja tõenäoliselt sellel talvel nad ka töötavad. Ja üks niisugune leevendav meede: me saame ka väheväärtuslikku puitu põletada nendes kateldes ja see tõenäoliselt ohjeldab veidi hinda.

Teine asi. Kriisimeetmena eelmise valitsuse kehtestatud aktsiiside langetuse kehtivad edasi ka järgmisel aastal. Ka see võtab potentsiaalse surve hinnatõusule siiski vähemaks. Ja kui me saatsime eelarvet riigikokku, siis me leppisime kokku, et me otsime täiendavaid [lahendus]kohti. Nii et sellega me tegeleme. Vaatame, kuidas on võimalik kompenseerida neid hinnatõuse võib-olla kõige suuremas riskis olevatele inimestele, vähekindlustatud inimestele, aga võib-olla saame seda teha ka mingite teiste meetoditega. Me ei saa seda praegu siin korralikult veel maha öelda, me jätkama neid otsinguid, aga kindlasti riigikogus eelarvemenetluse käigus me püüame neid kohti leida.

On juttu olnud CO2 rahast, mida tegelikult teatud valemiga on võimalik kasutada, ja ka muudest võimalustest. Nii et me jätkame seda diskussiooni. Aga see, kui pakutakse välja, et on võimalik kinni maksta mingi taastuvenergia tasu kuskil mingitest allikatest, näiteks CO2-st, siis seda võimalik teha ei ole. Üldse mitte. See ei ole nende reeglite järgi. Nii et selliseid eksitavaid sõnumeid palun mitte uskuda ja palun neid ka mitte levitada. Aitäh!

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun, nimi, väljaanne ja kellele on küsimus esitatud. Esimene küsimus tuleb siit.

Sven Soiver, TV3

Presidendi kantseleil on raha otsa saanud. Paluks rahandusministri ja peaministri kommentaari. Kas nad on juurde küsinud, palju nad on küsinud ja milline on teie üldine kommentaar selle kohta, et ühel asutusel on planeeritud niimoodi, et raha saab enne aasta lõppu otsa?

Kaja Kallas

Planeeritud oli ikka terve aasta peale. See, et raha on üheksa kuuga ära kulutatud, ei ole väga ilus, igal juhul.

Aga kas meie poole on keegi ametliku taotlusega pöördunud?

Keit Pentus-Rosimannus

Ei ole siiani sellist abipalvet või toetuse küsimist jõudnud rahandusministeeriumisse presidendi kantseleist.

Kui see olukord tõesti selline on, nagu siiani praegu eelkõige meedia vahendusel on kirjeldatud ja kuulda olnud, siis loomulikult tuleb sellele lahendus leida. Ega ei saa tekkida Eestis olukorda, kus presidendid vahetuvad ametis ja siis uus ametisse tulev president peab paariks kuuks uksed kinni panema ja järgmisel aastal need uuesti avama. Sellist olukorda loomulikult tekkida ei saa.

Praegu veel jah sellist taotlust ei ole esitatud, aga uus president pole ka veel ametisse astunud.

Sven Soiver

Te ütlesite, et ametlikku taotlust ei ole, aga kas juttu on olnud sellest näiteks telefoni teel või kohtumistel?

Keit Pentus-Rosimannus

Ei, minuga mitte. Küll aga loen ma Eesti väga kvaliteetseid meediaväljaandeid ja vaatan uudiseid, kus sellest juttu on olnud. Aga ei ole ka n-ö kuluaarivestlustes minuga sellest juttu olnud.

Kaja Kallas

Minuga on uus president küll rääkinud telefonitsi sel teemal, aga selle telefonikõne põhjal me otseselt midagi teha ei saa ja eks me peame sinna sisse vaatama siis, kui see vastav taotlus on [tehtud]. Kuid uus president tõesti ei ole veel ametis.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“

Küsimus Jaak Aabile. See on tõsi, et energiakandjad on kallinenud üle kogu maailma, aga samas on tulnud nüüd septembrikuu näitajad ja Eestis oli euroala kõige kiirem inflatsioon, samamoodi on meil näiteks, ütleme, tarbimiskorvist kütte, elektri ja toidu osakaal Euroopa Liidus üks kõrgemaid. See tähendab, et Eesti elanike ostujõud märkimisväärselt kõigi nende hinnatõusude valguses kahaneb. Selles suhtes on natuke demagoogiline väita, et me kõik kannatame, eestlased täiesti selgelt kannatavad nagu rohkem.

Aga küsin seda, et teie koduerakond, teie tööandja riigikogus, Keskerakonna fraktsioon tuli eile välja sellise teadaandega, et hinnatõusud tuleb elanikele kompenseerida. Kas ka teie olete seda meelt?

Jaak Aab

Ma tean, et fraktsioonis päris põhjalikult seda arutati. See on tõsine teema. Mis puudutab hinnatõusu, miks ta globaalne on? Tegelikult see on kriisist väljumise mõju. Ehk kriisiajal nõudlus kukkus ja nüüd nõudlus tõusis nii järsult, et ei olda võimelised seda katma. Majanduskasvud on kiired.

Ja üks põhjus, miks Eestis see hinnakorv tõuseb, on ka selles, et meie majandus kasvab väga kiiresti. Palgad kasvavad kiiresti. See pakkumine ja nõudlus on suur. Iseenesest see kerib ka teatud hindu. Mis puudutab energiakandjaid, siis on piirkondi, kus on veel kõrgemad hinnatõusud. Miks ta moodustab meie tarbijakorvis …? Võrdleme keskmisi sissetulekuid. Eesti keskmine sissetulek ei võistle veel Saksamaaga või Prantsusmaaga, sellepärast seal tarbijakorvis need moodustavad suhteliselt suure osakaalu.

Ja nii nagu ma ütlesin, me jätkame nende võimaluste otsimist, kuidas oleks võimalik leevendada. Ka pensionitõus ja palkade tõstmine teatud prioriteetsetes valdkondades on üks meede, mida me oleme ka tegelikult valitsusega juba teinud. Aga kuidas konkreetselt veel kompenseerida? Me peame mõtlema. Sest miinimumi tasemel kompenseeritakse toimetulekutoetuse kaudu, aga ma arvan, et see ei ole piisav meede.

Juhataja

Rahandusminister soovis ka täiendada.

Keit Pentus-Rosimannus

Jaa, no me räägime selle mõju leevendamisest Eestis. Ja muidugi ei ole see kellelegi lohutus, et igal pool mujal ka hinnad tõusevad, see on arusaadav.

See pakett tegelikult on palju laiem. Ma jaotaksin selle kaheks. Üks puudutab praegust hetkeolukorda hinnašoki perioodi. Ja seal on vaja tõesti kiireid lahendusi. CO2 kvoodi ülelaekumise arvel tõenäoliselt on võimalik seda pakkuda. Ma päriselt ei välista seda ka praegu, et sedasama taastuvenergia tasu ajutist hinnašoki perioodi aegset kandmist võtta CO2 kvoodi ülelaekumise arvel rahastatavaks, ajutiselt. Aga see vajab veel tõesti detailides täpsustamist.

Küll aga just nimelt madala ja keskmise sissetulekuga inimeste jaoks leevenduse pakkumine selles hinnašoki perioodis on osa sellest paketist. Jällegi, detailid, kuidas täpselt seda teha võimalikult mugavalt, nii et ei peaks ükshaaval käima taotlusi kirjutamas – sellega me tegeleme, see vajab lihtsalt pisut aega.

Aga teine osa, mis on samavõrra tähtis ja mis tuleviku peale mõeldes puudutab laiemalt nii taastuvenergiavõimekuste juurde tulemist. Sest ühest küljest võib rõõmustada selle üle, et meil on alles põlevkivitehas, mida Jaak Aab mainis, aga teisest küljest, kui oleks piisav pakkumine juba praegu taastuvenergia poole pealt, siis tõenäoliselt ei oleks ka hinnatõus sellise järsu nurgaga, nagu me praegu näeme. Seega, nii taastuvenergiavõimekuse, ütleme, juurde tekkimine, kui ka energiasääst.

Ma rääkisin sissejuhatuses Euroopa Liidu vahenditest, millest väga suur osa, sadu miljoneid on mõeldud just nimelt hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks.

Ka värskelt heakskiidu saanud taastefondis on konkreetselt energiasäästuks 47 miljonit eurot ja lisaks 45 miljonit, mis on mõeldud taastuvenergiavõimekuste toetuseks. Aga kui me räägime struktuurivahenditest, siis seal on see summa üle 700 miljoni euro, mis on mõeldud investeeringuteks, et tulevikus oleks tõepoolest arved väiksemad. Nii et ka see on väga suur ja oluline osa sellest paketist.

Jaak Aab

Ja kindlasti ma saan ka öelda, et selle nimel me oleme viimastel aastatel tuleb väga palju tööd ära teinud. Nagu te teate, on merealaplaneering kehtestamisel tõenäoliselt jaanuaris. See ei ole niisama lihtne töö, me oleme päris palju vaeva näinud, et just läbi kaaluda, analüüsida tuuleenergeetika võimsuste suurendamine seal, et oleks võimalik sinna tuuleparke rajada, oleme teinud võimalikult palju täpseid uuringuid.

Päevaleht vist kuskil jõudis öelda, et planeeringute raha kolm miljonit on poliitiline katus. Aitäh sellise määratluse eest! Kui te tahate seda poliitiliseks katuseks nimetada, siis seal on kõik need planeeringud, millega me tegeleme: Suure Väina püsiühendus, eriplaneeringud, taastuvenergeetika suurendamine. See ongi siis meie poliitiline prioriteet.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Karoliina Vasli, Delfi

Küsimus oleks minister Kiigele koroona teemadel ja piirangute kohta. Olen vaadanud, et teie sõnavõtud on päris optimistlikud olnud. Nädal tagasi rääkisite, et oleme lõpusirgel, eile ütlesite, et hetkel ei oleks vaja uusi piiranguid. Aga millal siis oleks? Üleme, jah, need nakatumisnäitajad, kui võrrelda siin kas või haiglaravil olijaid eelmise lainega, siis need on väiksemad, aga siiski numbrid kasvavad. Ütleme, kui haiglas on juba 300, 400 või 500 inimest, siis kas ja millal oleks see piir, et tuleb siiski natuke piiranguid üle vaadata ja võib-olla rangemad reeglid seada? Aitäh!

Tanel Kiik

Aitäh! Meil tuleb töötada selle nimel, et haiglasse ei jõuaks 400-500 või enam COVID-19-patsienti. Kui haiglas on juba 500 COVID-19-patsienti, siis see on ülisuur koormus tervishoiusüsteemile, plaanilisele ravile ja muudele teenustele. Pluss see toob kaasa märkimisväärsed tervisekahjud ja surmajuhtumid.

Meil ei ole vaja piiranguid, meil on vaja seda, et eakate seas ja laiemalt elanikkonnas vaktsineerimise hõlmatus kasvaks. See peab olema peamine sõnum, mis on ainuke jätkusuutlik tee sellest kriisist välja. Me võime ju piirangud peale panna, aga kui kauaks me need paneme siis? Kas pooleks aastaks või aastaks ajaks?

Ehk piirangud on jätkusuutmatu lahendus. Piirangud olid hädavajalikud ja ainuõiged sel ajal, kui meil ei olnud kättesaadavaid vaktsiine. Praegu, kus meil on Eesti soetanud piisavalt vaktsiine kõigile Eesti elanikele tasuta vaktsineerimise võimaldamiseks, vaktsineerimise võimalus on kättesaadav igas maakonnas, vaktsineerimisi teevad haiglad, perearstid, mobiilsed üksused, ka töökohtades kohapeal pakutakse seda, samuti hooldekodudes ja koolides, me ei ole tegelikult selles faasis. Me oleme praegu selles faasis, kus tuleb liikuda Põhjamaade suunas, tuleb liikuda kõrgema hõlmatuse poole, mis aitabki hoida ühiskonda avatuna.

Minna tagasi sinna, nagu on öelnud professor Maimets, keskaega, kus on karantiinimeetmed ja kõik hoiavad üksteisega distantsi – see oleks tegelikult läbikukkumine.

Minu jätkuv üleskutse kõigile inimestele on see: mitte mõelda selle peale, millal otsustab valitsus midagi piirata või keelata või muul viisil toimida, vaid mõelda selle peale, kuidas ise terviseteadlikult käituda, nakkusohutult tegutseda, distantsi hoida, haigussümptomitega koju jääda ja esimesel võimalusel ennast selle raske haiguse vastu kaitsesüstida.

Juhataja

Võtame järgmise küsimuse.

Ekvard Joakit, Õhtuleht

Ma jätkaks koroona ja vaktsineerimise teemal. Viimase nädalaga on esimese vaktsiinisüsti saanud umbes 5000 inimest. Kuna Tanel Kiigele meeldib väga Eestit võrrelda Põhjamaadega, siis ma tegin ka siin kiire arvutuse:  umbes miljoni vaktsineerituseni, mis tagaks Põhjamaadega sarnase hõlmatuse, jõuame selle tempoga järgmise aasta juulis.

Samal ajal Tanel Kiige parim idee on juba kuuendat kuud, et võtke vanaema ja viige ta vaktsineerima. Valitsus võtab vastu otsuse, et maksame hooldekodudele toetust, mis võib-olla tõesti vaktsineerimist natuke parandab, aga pigem me räägime sajast inimesest, kes seepärast vaktsineerima lähevad.

Siit ka küsimus Tanel Kiigele ja peaminister Kaja Kallasele: kas valitsusel on vaktsineerimise edendamiseks ideed täiesti otsas? Aitäh!

Tanel Kiik

Aitäh! Vaktsineerimise n-ö käiguvahetusi on olnud ju järjest. Ehk alustame algusest. Kõigepealt vaktsineerisime tervisetöötajaid ja hooldekodusid, siis läbi perearstide eakaid, siis olid suured vaktsineerimiskeskused läbi digiregistratuuri, lisandusid mobiilsed üksused, ühel hetkel lisandus töökohtades vaktsineerimine. On lisandunud SMS-ide saatmine eri sihtrühmadele, läbipõdenutele ja ravikindlustatud inimestele. Oleme tööle võtnud palgalised koordinaatorid maakondades, liiguvad ringi mobiilsed üksused, neid on kümneid üle Eesti. Pakutakse vaktsineerimist koolides, erinevates asutustes, apteekide pinnal, tervishoiutöötajad teevad vaktsineerimisi. Nii et tegelikult me oleme neid lisakäike pidevalt teinud, oleme kasvatanud ka rahalist tuge just nimelt vaktsineerijatele, et oleks ka need keerulisemad protseduurid ja võib-olla ajamahukamad tegevused jätkusuutlikud neile rahalises vaates.

Arutasime täna kabinetis ja tegime esmase olulise sammu ka hooldekodude puhul täiendava toetusvõimaluse pakkumiseks. Nii et tegelikult neid samme on järjest lisandunud.

Kui me vaktsineerimise puhul oleksime jäänud ootama, näiteks nagu kevadel panime välja digiregistratuuri ajad, oleksime jäänud pelgalt selle peale lootma, siis meil poleks ka seda hõlmatust, mis täna on, ehk poleks ka neid numbreid kohe kindlasti mitte saadud, mis on praegu saavutatud.

Loomulikult me tahame vaktsineerimise tempot kasvatada, aga Eesti riigis ei tule sundvaktsineerimist, vaktsineerimine on tasuta kättesaadav ja vabatahtlikkuse alusel. See on eeskätt sõnum Eesti inimestele, elanikele – neile, kes veel on kahevahel ja kõhklevad, sest me teame, et meil ei ole kolmandikku vaktsineerimisvastaseid, vastaste hulk on oluliselt väiksem, aga on palju inimesi, kes on kahevahel ja kõhklemas: pidage nõu tervishoiutöötajaga, lugege seda infot, aga olge ka kõikvõimalike sotsiaalmeedias ja, mis seal salata, kohati ka peavoolumeedias ilmuva suhtes skeptilised. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Me oleme näinud erinevaid n-ö dokumentaalsaateid, mida ma sinna kategooriasse ei liigitaks. Tasub usaldada neid inimesi, kes on tervishoiuvaldkonnas töötanud, kes on teadustööd teinud, kes annavad need sõnumeid riiklikke, ametlikke kanaleid kasutades. Nii nagu me muude teenuste-tegevuste puhul ei otsi abi ja tuge, ma ei tea, kuidas elektrijuhtmed paigaldada, Youtube'ist, tõenäoliselt me usaldame eksperti või vähemasti ei hakka temaga vaidlema, kui ta kohale tuleb. Ka vaktsineerimise puhul tasub usaldada tervishoidu ja teadlasi.

Mul on hea meel, et üle kahe kolmandiku inimestest on seda teinud, järk-järgult see hulk ka kasvab, ehkki mitte nii kiiresti, kui tahaksime. Eakate hulgas on ligi kolmveerand lasknud ennast ära vaktsineerida, on kaitsesüstitud. See on ka peamine vahe, miks praegu Eesti olukord on tegelikult märkimisväärselt parem lõunanaabri omast, kellele me muidugi elame väga kaasa ja loodame, et olukord paraneb.

Aga just see eakate hõlmatus, mis eristab tõesti meid halvas mõttes Põhjamaadest, aga omakorda oleme ees oma lõunanaabrist, on see, mis aitab seda haiglaravikoormust hoida minimaalsel tasemel. Siin ei aita see, kui me ütleme, mida valitsus teha saab, vaid see on tõesti koht, kus iga inimene saab ise teha. Me ei vii inimesi käekõrval vaktsineerima, me ei vii neid sunniviisiliselt vaktsineerima, aga me kutsuge neid üles, me pakume neile võimalusi, me pakume teavitustööd ja selgitustööd. Tänan kogu vastutustundlikku meediat, kes on põhiosa kriisist seda ka edukalt kaasa aidanud. Aitäh!

Kaja Kallas

Jaa. See ongi järjest keerulisem. Tervise- ja tööminister luges juba ette kõik, mida me teeme, aga ma tahaksin ühte asja veel rõhutada.

Tänane Päevalehe juhtkiri vist oli, kus oli küsitud, mida me peaksime tegema. Me tegelikult teeme neid asju juba kolm nädalat. Kahju, et see ei ole kuidagi meediani jõudnud, mis puudutab tõesti seda motiveerivat intervjueerimist, ükshaaval inimeste läbihelistamist. Käitumisteadlaste ütluse kohaselt need uuringud, mis on tehtud selle kohta, mis on nende inimeste takistused, kes veel kõhklevad, kes ei ole vaktsiinivastased, on põhiline asi see, et inimesed kardavad kõrvalmõjusid. Neid kõrvalmõjude hirme saavad maha võtta ainult meditsiinitöötajad. See võtabki väga palju rohkem aega.

Nüüd, me peame selles mõttes ka tõele näkku vaatama, et kui vaadata neid vaktsineerituse numbreid, siis me paraku ikkagi oleme selles Ida-Euroopa grupis, kuigi me tahaksime olla väga Põhjamaade grupis. Ilmselt teadlased siin analüüsivad seda ka pikalt.

Mina olin ülemkogul ja rääkisin ükshaaval ka kõikide peaministritega sellest, mis need hoovad on. Üks asi, mida ütlesid näiteks nii Taani, Belgia kui ka Rootsi ja Soome peaministrid, oli see, et neil tegelikult opositsioon on täpselt samamoodi nende taga. Kõik kutsuvad üles vaktsineerima, ei ole keegi poliitiliselt küüniliselt üritanud ära kasutada seda piirangute vastu ega ka vaktsineerimise või maskide vastu. Kõik on ühtsed, sest nad saavad aru, et see on tegelikult riigi avatud hoidmiseks ja inimeste tervise jaoks oluline.

Meil see olukord täpselt samasugune paraku ei ole.

Hispaania peaminister tõi välja seda, et neil on olnud nii karmid piirangud, et inimesed teevad mida iganes selleks, et ühiskond oleks avatud. Meil jällegi teistpidi võib-olla need piirangud ei ole olnud nii karmid ja siis inimesed seda nii valuliselt ei tunne, et oleks nagu mingi eriline vahe.

Siin on palju põhjuseid. Aga kui te küsite, jah, mis me veel teeme, siis kui teil on häid ideid, siis kõik head ideed me oleme võtnud tegelikult ka kasutusse ja kõik on väga teretulnud. Tõesti on väga keeruline sellega.

Keit Pentus-Rosimannus

Jaa. Kuna küsimus puudutas ka piiranguid ja seda, kas on arutatud valitsuses piirangute juurde naasmist, siis ütlen, et kindlasti on meil soov vältida lauspiirangute taaskehtestamist. Küll aga on olnud arutelud valitsuskabinetis selle üle, et erineva sellise leebus- või rangusastmega piirangud nendele, kes on vaktsineeritud või kes on vaktsineerimata, kindlasti on põhjendatud.

Ja kui me näeme, et viiruse leviku olukord jätkab seda trendi, mida me siin praegu viimasel ajal oleme näinud, siis see on tõenäoliselt teema, mille juurde ka kabinetis uuesti tagasi tullakse, just selles võtmes, et need, kes on vaktsineerimata, peavad arvestama sellega, et nendele võivad kehtida ka tulevikus rangemad piirangud ikkagi.

Juhataja

Aitäh! Aeg on otsas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo