Valitsuse pressikonverents, 30. september 2021

30.09.2021 | 10:58

Järgmise aasta riigieelarvele pühendatud pressikonverentsil Stenbocki maja Riigivanemate saalis osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi, kus tutvustatakse eelarvet, mille valitsus täna istungil heaks kiitis. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Esmalt annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ja vabandust väikese viivituse pärast! Mul on väga hea meel, et valitsus andis täna riigikogule üle 2022. aasta riigieelarve. Selle eelarve üle võib uhke olla, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab hoida meil Eestit ja Eesti inimesi ning tagada tegelikult Eesti majanduse jätkusuutlik areng.

2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit ja kulude maht on 13,64 miljardit. Investeeringute maht on 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk see on väiksem kui käesoleval aastal.

See vastutustundlik eelarve sai teoks eelkõige tänu sellele, et meie majandus on tempokalt kasvanud. Majanduse kasvamine on omakorda jõudu saanud valitsuse kahest olulisest otsusest: esiteks, mahukast ja hästi sihitud lisaeelarvest 2021. aastal, ja teiseks, teadlikust poliitikast, millega hoidsime tervisekriisis ühiskonda ja majandust võimalikult avatuna.

Sellel riigieelarvel on kolm suunda: esiteks, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla; teiseks, investeerime inimestesse; kolmandaks, tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu.

Kõigepealt, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla – seda me teeme eelkõige riigireformi kaudu, eri tegevuste ühendamise kaudu, et muuta riiki kogumis efektiivsemaks.

Teiseks on see eelarve eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame õpetajate palga alammäära üle seitsme protsendi, samuti tõstame kultuuritöötajate palka. Eesliinitöötajate ja politseiametnike miinimumpalka tõstame peaaegu viis protsenti ning päästjate miinimumpalka ligi 12 protsenti. Tagame ka meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu. Arstide ja õdede miinimumtunnitasu tõuseb üle seitsme protsendi ja hooldustöötajatel 10 protsenti.

Kuna sellel pandeemial on ka nähtamatud ohvrid, siis toetame oluliselt vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad ületada meie laste õpilünkasid. Loome ka perelepituse süsteemi, et oleks vähem lapsi katkistest peredest. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame lisaks kohalikke omavalitsusi ka lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga.

Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsa projekti, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegemist muuseumitunni, kontserdi või teatriga. Samuti soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem mahetoitu, mida toodavad Eesti väiketootjad.

Oluline on ka see, et need majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu tänu indekseerimisele ligi seitse protsenti.

Kolmas oluline arengusuund on riigi kiire, kestev ja jätkusuutlik areng. Riigikaitse on siin oluline ja me suuname praegusega võrreldes 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ning oskaksid Eestis eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil ühiskonna- ja tööelus võrdselt osaleda. Selleks eraldame kaheksa miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Kuna viimastel aastatel on jäänud soiku ka investeerimine riigi digialustesse, siis oleme eraldanud 30 miljonit lisaeurot digiriigi arenguks ja eelkõige digiriigi vundamendi tugevdamiseks.

Kuna me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetaks rohkem lisandväärtust, siis suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra ehk kokku üle 300 miljoni euroni. Ja selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu.

Need on vaid mõned näited sellest suurest pildist. Kui koroonakriis on pikkadelt plaanidelt toonud tähelepanu väga lühiajalistele otsustele, siis kõnealune eelarve panustab nii koroonakriisis vajalikele meetmetele kui ka kaugematele sihtidele, just selleks, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud.

Olulist tuge on ka sellest, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, millega toome enneolematult suured investeeringud avaliku sektori projektidesse, eriti rohe- ja digivaldkonda. Need investeeringud tõstavad Eesti majanduse konkurentsivõimet ja vastupidavust nii kliimamuutustele kui ka võimalikele uutele kriisidele.

Usun seda, et Eestit viib edasi tugev, tark ja ühtne poliitika, mis peegeldub ka riigieelarves. Tänan väga koalitsioonipartnerit konstruktiivse koostöö eest! Ma loodan, et seesama konstruktiivne koostöö jätkub ka riigikogus. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on sõna riigihalduse minister Jaak Aabil.

Riigihalduse minister Jaak Aab
Head ajakirjanikud! Eks tänane päev on siiski rõõmustamiseks – kui saab rõõmustada selle üle, et me oleme tegelikult endiselt erakorralises situatsioonis. Ka riigieelarve peab neid asju arvestama.

Me leidsime võimaluse, et kindlustada edaspidiseks ka see, et need vaktsiinid, mis on meil juba lepingutega ka ette tellitud, jõuavad Eesti inimesteni nii, et nad saavad need tasuta. Samuti testimine, see puudutab nii sümptomaatilisi inimesi kui ka lähikontaktseid. Need asjad on ka praegusel ajal väga olulised. Pluss võimalikud lisakulud haiglatele. Me oleme kindlustanud selle ka järgmiseks aastaks. Ja jätkub ka haiguspäevade hüvitamine teisest päevast. Nii et need asjad on kõik seotud COVIDiga.

Kindlasti tunnustan ka läbirääkimiste koalitsioonipartnerit. Teatud otsused, mis on tehtud ka eelmiste valitsuste ajal, saavad jätkuda. See nõudis ka lisapanustamist, kuna majandus kasvab paremini. See majanduskasv on kindlasti võimalik tänu meie tublidele ettevõtjatele. Meie tublid inimesed on tublisti tööd teinud, nii et majandus kasvab, aga kindlasti on ka valitsuste otsused sellele kaasa aidanud.

Nii nagu peaminister mainis, on Eesti siiski üritanud hoida sellist tasakaalu, et me ei ole sulgenud ühiskonda. See on mõjunud kindlasti ka ettevõtlusele hästi. Oleme nende kriisidega toime tulnud päris hästi, seda hindavad ka meie ettevõtjad ja inimesed. See on see alus, kust majandus kasvada saab.

Väga palju eksperte ütleb, et Eesti ettevõtjad on olnud ka selles suhtes tublid, et on märgata struktuurset muutust majanduses. Ehk järjest enam uus tehnoloogia jääb ellu, digiettevõtlus jääb ellu, digitaalsele-automaatsele tootmisele üleviimine on väga tõsiselt Eesti majanduses käimas. See just rõõmustab, see annab ka lootust tuleviku suhtes.

Kindlasti läbirääkimistel Keskerakonna delegatsiooni vaates me keskkonnaministriga kirjeldame, mis olid Keskerakonna ministrite prioriteedid ja kuidas need tegevused on võimalik käivitada, arvestades eelarvenumbreid.

Aktsiisidest on juba palju räägitud. Kindlasti oli see üks ja esimene selline küsimus, mida me ka koalitsioonipartneriga arutasime, arvestades ka neid hinnatõuse, mis praegu on ja mis, nagu näete, kõik ei ole kahjuks Eesti Vabariigi valitsuse kontrolli all, vaid on globaalsed.

Kuidas siis leevendada hinnatõuse ka vähemalt lühemas või pikemas perspektiivis? Üks otsus, mis me teha saime, oli see, et me jätsime ära aktsiiside tõusu. Esialgu oli [aktsiisilangetus] seaduses planeeritud ainult järgmise aasta kevadeni, ajutise kriisimeetmena. Mul on hea meel, et rahandusminister leidis väga hea ettepaneku, et me tuleme sealt ka sellele tõusule välja laugelt. Ma arvan, et niisugune pikemaajaline planeerimine aktsiiside ja maksude puhul on hea. Siis saavad ettevõtjad teha ka oma tulevikuotsuseid ja asju planeerida.

Palgad. See oli natuke järeleaitamistund võib-olla sügisel. Kevadel otsustasime ära ühe jupi, mis oli ka tegelikult oluline. Nagu te näete, siis tegelikult eelarvekulud kokkuvõttes kasvavad kolm protsenti. Ja kui me palgakuludeks eraldame viis protsenti [rohkem] ministeeriumidele, siis see on juba prioriteet.

Mul on hea meel öelda, et ministeeriumid ise on pingutanud, mitte niisama, vaid otsides ka efektiivsemat toimetamist, oma struktuuride tõhustamist. Nad on leidnud lisaraha sellele viiele protsendile. Ja nii nagu juba peaminister mainis, paljudes sektorites, mis ongi ka valitsuses võetud prioriteetseks ja kuhu viis protsenti täiendavaid vahendeid on antud, tõstetakse palka oluliselt rohkem kui see baassumma.

Ma võin nimetada näiteks kultuuritöötajaid, kelle miinimumpalk tõuseb 1300-lt 1400-le eurole. See on kõrgharidusega kultuuritöötaja palk riigisektoris, mis tähendab [tõusu] 7,7 protsenti. Ja päästjad, kellest on palju juttu olnud. Siseminister just täna ütles mulle, et nende palgatõus on ligi 12 protsenti, mis tähendab näiteks lihtsalt arvulistes numbrites seda, et kui seni oli päästjate miinimumpalk 1070 eurot, siis uuel aastal on 1190 eurot. Kindlasti tuleb ka järgmistel aastatel pingutada, et päästja palk jõuaks Eesti keskmisele lähemale.

Nüüd siis mõned asjad riigihalduse ministri haldusala kohta. Ka täna langetasime teatud otsused, mis mõjuvad piirkondade arengule kindlasti hästi. Hajaasustuse programm, mis on olnud minu vatt ja vaev iga aastal – ühekordselt on antud neid summasid juurde ja siis iga aasta ma tulen selle taotlusega uuesti –, me leppisime kokku, et 1,5 miljonit, mis lisatakse hajaasustuse programmi baasnumbrile, mis on 1,2 miljonit, on järgnevatel aastatel ka tagatud. Ehk 2,7 miljonit vähemalt hajaasustuse programmile läheb.

Täna me otsustasime ära ka KredExi regionaalsed meetmed. See oli ka minu poliitiline taotlus, kuigi KredEx ei ole minu haldusalas, aga need meetmed mõjutavad maapiirkondi. Eluasemelaenude käendamine kuni 28 protsendi ulatuses seal, kus kinnisvara hind on madal ja inimesed pangalaenu tagatist ei suuda välja panna, sest see soetatav kinnisvara või renoveeritud kinnisvara ei taga pangalaenu, siis KredEx tuleb tagatisega appi. Kuni 80 protsenti ja kuni 80 000 eurot on see tagatise maksimummäär.

Ma loodan, et see huvi maaelu vastu, mis on ka linnainimestel viimasel ajal tulnud erinevatel põhjustel, saab toetust ja pigem siis maapiirkonnas või -piirkondades tegelikult elanike arv ei vähene enam niisuguses tempos, nagu ta seda siiani on teinud, vaid võib-olla stabiliseerub ja mõnes regioonis isegi kasvab.

Ka paljulapseliste perede eluasemelaenu osaluse puhul otsustasime, et seda on võimalik langetada viie protsendini. Praegu on miinimum 10 protsenti. See mõjub nii linnades kui ka maal.

Regionaalsed planeeringud saavad jätkuda. Siin on räägitud sellest juba, et Suure Väina püsiühenduse riigi eriplaneering on käimas. Soovime Tallinna ringraudtee eriplaneeringu algatada. Maakondade maavarade planeering, mis on väga oluline ka nende suurte arenduste juures, mis Eestis toimuvad, olgu see Rail Baltic või neljarajaliste teede ehitamine. See kõik vajab ka maavara, ehitusmaavara, ja meil tuleb nad paremini ära kaardistada, et neid kasutusele võtta.

Siis kultuurivaldkonnast, Anneli Oti valdkonnast ma rääkisin juba, palgatõusust. See on tubli otsus, aga üks kindlasti märgiline otsus on see, et kui filmitootjad on saanud siin erinevat ajutist lisarahastust – Eesti 100 sündmustega seoses tegelikult anti eraldi toetusraha, sündis väga palju häid ja ilusaid Eesti filme ning ka kriisiabi ta on saanud –, siis nüüd me leppisime kokku, et filmitootjad saavad lisaks sellele baasile, mis on igal aastal olnud viis miljonit, edaspidi püsivalt kaks miljonit juurde. Ehk see summa on seitse miljonit.

Ja ka riigikogu otsus toetada filmilinnaku ehitust kultuurkapitalist kindlasti aitab filmitootjaid. Isegi Ida-Virumaal on olemas filmifond, mida me näiteks Ida-Viru programmist toetame. Ja õiglase ülemineku fondi juures on üks idee: teha midagi filmilinnaku või inkubaatori taolist ka Jõhvi, näiteks.

Kultuuriranitsat on juba mainitud. Esialgu planeerisime küll veidi suurema summa, aga kuskilt tuleb alata ja ma arvan, et ka see üks miljon on stardiks on hea. See tegelikult aitab eriti maapiirkondade lastel saada rohkem osa kultuurist. Detailid on väljatöötamisel, kuidas seda toetatakse. Seda toetatakse läbi omavalitsuste.

Liikumisharrastus saab lisaraha, süsteemselt üritatakse joonistada välja see skeem, kuidas erinevad osapooled saavad liikumisharrastust toetada, mitte ainult koolis, vaid ka mujal.

Siis Tanel Kiige, tervise- ja tööministri haldusalast. Üks asi, mida ka peaminister mainis, on tervishoiutöötajate palgatõus, mis lepiti kokku järgmiseks aastaks: seitse-kaheksa protsenti. See on ka rahaga tagatud ehk me oleme eraldanud selleks eelarvest haigekassale 82 miljonit eurot ja üle nelja miljoni nendele tervishoiutöötajatele, kes töötavad riigiasutustes, juurde, et oleks see palgatõus tagatud. COVIDist ma rääkisin.

Üks rõõmustav sõnum on veel: üksi elava pensionäri toetus järgmise aasta oktoobris tõuseb 150 eurolt 200 euroni. Ja pensioniteema on selline, et arvestades indekseerimist, mis tõstab pensioni üle 38 euro järgmise aasta 1. aprillist, oleme kokku leppinud ka, et 2023. aasta 1. jaanuarist on erakorraline pensionitõus 20 eurot ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. Ja 1. aprilli indekseerimisega kokku peaks olema 2023. aasta 1. aprillil Eesti keskmine vanaduspension üle 650 euro. Arvestades olukorda ja hinnatõuse, on see kindlasti väga mõistlik otsus tulevikuks.

Mis siis veel oleks rääkida? Ma arvan, et põhiline on ära öeldud. Ma väga loodan, et mõned asjad, mis meil siin veel on otsustada, ikka regionaalpoliitikas – need otsused tulevad ka hiljem. Tegelikult summad on arvestatud, kui me räägime Euroopa Liidu rahast, õiglase ülemineku fondi rahast juba järgmiste aastate eelarvetesse. Me praegu tõsiselt töötame nende kavadega. Eile olin õiglase ülemineku fondi juhtkomisjoni koosolekul Kiviõlis ja uskuge mind, sealt on tulemas väga palju ilusaid asju piirkondadesse, nii Ida-Virumaale kui ka üle kogu Eesti. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Suur aitäh! Mulle tundub küll, et eelarve on pressikonverentsil praktiliselt rida-realt ette kantud, aga siiski. Seda täna heaks kiidetud ja parlamendile üle antud eelarvet on tõesti juba nimetatud ka uue lootuse eelarveks ja ma arvan, et see on päris täpne. Pärast kaht sellist päris rasket kriisiaastat toob nüüd 2022. aasta eelarve häid uudiseid kindlasti nendele, kes on kõige tundlikumas olukorras.

Kui eelarve sellist üldpilti veel silmas pidada, siis see 2022. eelarve on kindlasti ka kinnitus sellest, kuidas on võimalik teha vajalikke otsuseid ja oodatud asju nii, et tegelikult üldine riigi rahaline vorm paraneb, eelarve seis paraneb. Meil on järgmise aasta eelarves selle aastaga võrreldes tulud 17 protsenti suuremad. Samal ajal kulud on võrreldes 2021. aastaga kasvamas kolm protsenti. See on kindlasti üheks kinnituseks sellest, kuidas me oleme kulude kasvu suutnud hästi vaos hoida.

Ja kui kohe rääkida ka eelarve endisest puudujäägist, siis struktuurne puudujääk väheneb meil selle aastaga võrreldes 1,8 protsendi võrra. See on rahalises mõttes üle 500 miljoni euro. Nii et järgmisel aastal on struktuurne puudujääk 2,6 protsenti ja nominaalse puudujäägiga jõuame me järgmisel aastal taas Euroopa Liidu eelarvereeglite raamidesse. Meenutuseks lihtsalt, et veel kevadel oli prognoos, et sinna jõuame me alles 2024. aastal.

Eelarve on küll meil parlamendile üle antud, aga tegelikult töö ühe väga olulise eelarvega seotud teemaga valitsuses jätkub ja see puudutab sellist ajutist elektrihinnašoki leevendamismehhanismi ja selle väljatöötamist.

Me soovime valitsuses eelarve menetluse käigus – esimene lugemine on eelarvel plaanitud 20. oktoobriks ja vastuvõtmiseni jõuab eelarve tavaliselt detsembri esimeses pooles – välja töötada mehhanismi, mis seda praegust hinnašokki aitaks tarbijatele leevendada. Tõenäoliselt on selleks võimalik kasutada CO2 kvoodi ülelaekumisest tulevat raha. Täpsed detailid on praegu veel alles selgumisel.

Küllap teil on kõigil selle kohta kohe küsimusi, aga tõepoolest need täpsed detailid on veel väljatöötamisel. Teada on küllap kõigile, et CO2 kvoodiraha kasutamisel on üsna kindlad ja suhteliselt täpselt reguleeritud reeglid. Seetõttu sellesama hinnašoki leevendusmehhanismi disainimine nõuab üksjagu pingutust ja sättimist selliselt, et ta CO2 raha kasutamise reeglitesse mahuks.

Aga jah, ajakava või ajaraam selle väljatöötamisel on selline, et kindlasti me tahame seda teha võimalikult kiiresti, sest juba praegu on ju probleem nii kodutarbijatele kui ka tegelikult väga paljudele ettevõtjatele üsna terav olemas. Aga samas, tõenäoliselt võtab see ikkagi nädalaid, enne kui me detailse mehhanismi valmis saame.

Nüüd eelarve juurde otseselt tagasi tulles, teadusarenduse rahastamisest, nagu öeldud, järgmisel aastal kokku 324 miljonit eurot. Tervisega seotud rahastamine kasvab järgmisel aastal 153 miljoni euro võrra.

Pensionitest oli ka eespool juttu, saab öelda, et riikliku vanaduspensioni maksmiseks tervikuna läheb järgmisel aastal eelarvest kokku 2,3 miljardit eurot. Ja keskmine pension kasvab 552 eurolt 590 euroni. Üksi elava pensionäri toetus kasvab 117 eurolt 200 euroni aastas. Ja lähinädalatel esitan ma valitsusele ka selle eelnõu, mis keskmise pensioni alates 1. jaanuarist 2023. aastast tulumaksuvabaks muudab.

Riigieelarve investeeringud on järgmisel aastal sellised: riigieelarvest investeeritakse järgmisel aastal 716 miljonit eurot. Enamik investeeringute rahast tuleb Eesti maksurahast. Umbes kolmandik, umbes 30 protsenti tehakse Euroopa Liidu toetusega. Ja koguinvesteeringutest 41 protsenti on suunatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda, näiteks riigimaanteede remondiks on järgmisel aastal ligi 128 miljonit eurot ja ka Rail Balticu arendusteks üle 41 miljoni euro.

Nagu öeldud, kõik see on võimalik selliselt, et üldine rahanduslik seis paraneb. Ka valitsussektori võlakoormus jääb järgmisel aastal oluliselt väiksemaks, kui me veel kevadel prognoosisime. Kui kevadel oli hinnang, et võlakoormus jõuab meil 24 protsendini, siis järgmise aasta eelarve näeb seda ette pisut alla 20 protsendi juures SKTst.

Ma arvan, et Eesti saab väga hea eelarve. Aitäh kõigile, kes panustanud on, nii ametnike tasandil kui ka partnerid valitsusest. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Sõna on keskkonnaminister Tõnis Möldril. Palun!

Keskkonnaminister Tõnis Mölder
Aitäh! Ma arvan, et need sõnad, mis siin eespool on öeldud, ma kõigepealt ühinen nendega. Aitäh veel kord kõigile osapooltele, kes selle eelarve kokku panid!

See ei ole selle valitsuse esimene eelarve, teadupärast me tegime kevadel ka lisaeelarve, mis tegelikult, ma arvan, aitas kogu sellele kriisilahendamisele kaasa ja tegelikult tõi meid tänasesse päeva, kus meil on võimalik teha tõesti head eelarvet, eelarvet, mis vaatab eelkõige inimeste poole ja ettevõtjate poole. See on eelarve, kus on tegelikult märksõnadeks nii digipööre kui ka rohepööre ning ka suurem rahastus. Ma loodan, veel kord, et see ei ole selle valitsuse viimane eelarve, sest siit on hea üheskoos edasi minna.

Nüüd mõned teemad, mis puudutavad keskkonnaministeeriumi valitsemisala. Kõige suurem muutus kõigepealt on kindlasti see, mis puudutab erametsatoetust, 1,1 miljonit. Ma arvan, et see on hästi märgiline muutus selles mõttes, et tõepoolest siin on ebaõiglus valitsenud toetustes.

Seda [toetust] on erametsaomanikud pikka aega oodanud, see puudutab ligemale 6500 erametsaomanikku ja nendele makstavaid toetusi. See puudutab seda, et nii sihtkaitsevööndisse kui ka piiranguvööndisse jäävatele metsamaadele hakkab riik maksma toetusi. Ma arvan, et see on oluline eelkõige kahest aspektist: esiteks, et liikuda edasi looduskaitseliste teemadega, aga teiseks hüvitada teatud mõttes osaliselt ka metsamaaomanikele neid piiranguid, mis nende maale on seatud.

Siis teine märksõna, mis puudutab veel keskkonnaministeeriumi valitsemisala ja aitab kindlasti kaasa laiemalt rohepöördele, on ka meie valdkonna osa asutuste palgatõus. See oli kindlasti üks prioriteet ka läbirääkimistel ja tegelikult õnnestus teha palgatõusu keskkonnaministeeriumi valitsemisalas sees, aga ka teistes ametiasutustes, sealhulgas osas maaeluministeeriumi asutustes.

Siis üks oluline punkt, mille me leppisime kevadel kokku ja mida me siin riigieelarve arutelude käigus, hoolimata sellest, et need olid pingelised, tõsise teemana laua peale ei võtnud, on ikkagi see, et RMK dividendide ootus järgmisest aastast väheneb. See väheneb ligemale kaheksa miljonit eurot.

Ma arvan, et see on oluline samm selles suunas, mida me oleme koalitsioonis kokku leppinud, et ka riigimetsa majandamise raiemahud vähenevad järgmisel aastal. Ja nad vähenevad niimoodi, et tõepoolest dividendiootus [väheneb] kaheksa miljonit. See, mis see maht tuleb tihumeetrites või hektarites, on veel läbirääkimisel RMKga ja siin me peaksime lähinädalatel-lähikuudel kokkuleppele jõudma. RESis [riigi eelarvestrateegias] me leppisime ka selle kokku, et kui järgmise aasta langus on kaheksa miljonit, siis sealt edasi on see juba veelgi suurem.

Nüüd üks oluline objekt, mis kindlasti ka meie valitsemisala puudutab, on uus loodusmuuseum ja keskkonnamaja. Järgmiste aastate eelarvest on nähtud ette ligemale 40 miljonit uue keskkonnamaja ehitamiseks. See toob tõesti kaasa teatud kvaliteeditõusu nii avaliku teenuste kättesaadavuses kui ka loodusharidusteemade pakkumises. Tegemist peaks olema läbi ja lõhki puitehitisega, mis aitab kaasa ka kindlasti meie teadlaste ja ekspertide ettepanekute ja parimatele kogemuste elluviimisele. Kindlasti aitab see kaasa ka uute innovaatiliste puitlahenduste väljatöötamisele ja eksportimisele ka väljapoole.

Nüüd võib-olla mõningad teemad, mis veel puudutavad Keskerakonna delegatsiooni ministeeriumite valitsemisalasid. Kindlasti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis me liigume edasi suuremate taristuehitustega. Järgmisel aastal peaks valmis saama Võõbu-Mäo neljarajaline teelõik, liigume edasi Pärnu suunal, Pärnu-Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitusega, mis peaks järgmisel aastal pihta hakkama. Ja samamoodi jätkub Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku väljaehitamine.

Kindlasti üks oluline märksõna, mis puudutab nii keskkonnaministeeriumi kui ka MKMi valitsemisala, on transpordi rohelisemaks muutmine. Siin on tegemist elektrirongidega ja nende suuremas mahus kasutusele võtmisega – kuus lisarongi, milleks osaline rahastus tuleb ka Euroopast. See on kindlasti oluline temaatika, millega edasi liigume. Kogu Rail Balticu projekteerimine ja selle protsessiga edasiliikumine. Ja kindlasti üks osa, mis puudutab ka CO2 raha jagamist rohelisema transpordi suunas, on elektriautodele täiendava toetuse leidmine viie miljoni näol lisaks käesoleva aasta viiele miljonile.

Siis on elamumajanduses plaanitud täiendavad eraomanikele ja omavalitsustele kuuluvate majade rekonstrueerimised 58 miljoni euro ulatuses, mis peaks aitama kaasa just nimelt erinevate kliimaeesmärkide täitmisele. Ja liigume edasi kindlasti ka selles valdkonnas digilahenduste ajakohastamisega.

Siseministeeriumi valdkonnas, nii nagu siin eespool juba mainitud sai, on kindlasti oluline märksõna palgatõus, mida erinevad osapooled on oodanud. Siinkohal veel kord tänu kõigile osapooltele selle eest, et kogu eesliini töötajaskond on saanud ikkagi päris arvestatava palgatõusu.

Kindlasti üks koht, millele ka siin kogu läbirääkimiste protsessis tähelepanu sai juhitud, on kõik see, mis on seotud tarkvaraarendustega, IT-lahendustega ja ka küberturvalisusega. Nii et täiendavalt läheb neli miljonit siseministeeriumi valitsusalasse just nimelt küberturvalisusega tegelemiseks. Me teame, et viimased aastad on olnud selles puhus palju väljakutseid pakkuvad ja siin on oluline, et me seda rahastust täies mahus jätkaksime.

Nüüd, välisministeeriumi valitsemisalas on kindlasti oluline see, et rahastus samamoodi, mis puudutab Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmist Eestist väljaspool, jätkub samas mahus. Täiendavalt saab välisministeerium panustada kahe miljoni euro näol Eesti ekspordi toetamiseks ja investeeringute tegemiseks just nimelt väljaspool Eestit. Siia tuleb veel lisaks vahendeid ka Euroopa Liidust.

Ja üks oluline koht on, millega ka liigub see valitsus edasi – ligemale pool miljonit eurot läheb eesti keele ja kultuuri hoidmiseks ning Eesti majanduse ja julgeoleku tagamiseks väljaspool Eestit väliseestlaste kogukondades.

Üks teema, mida siin ka tegelikult laiemalt puudutati, on kogu aktsiiside temaatika. Ma olen selles mõttes, veel kord, väga tänulik valitsusele, et me oleme siin ühiselt kokku leppinud selles temaatikas, et tõesti aktsiiside tagajärjel tekkiv hinnatõus on ära hoitud. Kogu see aktsiiside temaatika on võetud paketina laua peale ja tegelikult, nagu siin eespool juba mainitud on, siin on lepitud kokku selles, et see ei ole mitte ühekordne ärahoidmine, vaid kui see tõus tuleb, siis ta tuleb astmetena ja võimalikult laugelt.

Mida siin ka eespool on mainitud, tõepoolest, me oleme valitsuses kokku leppinud selle, et 2022. aasta eelarve riigikogu menetluse käigus kaalume hinnatõusu leevendamise võimalusi ning töötame vajaduse korral välja leevendamise meetmeid. Üks võimalusi konkreetselt tavatarbijale neid leevendusi pakkuda on CO2 vahenditest, sealt ülelaekunud rahadest, aga kindlasti on siin veel teisigi võimalusi. Nii et see töö seisab nii parlamendil kui ka valitsusel ees ja need läbirääkimised saavad olema kindlasti väljakutseid pakkuvad.

Ja lõpetuseks, kindlasti kogu pakett, mis puudutab RRFi [taaskäivitamise kava], mis järgmisel nädalal heaks kiidetakse, siin on kindlasti üks oluline märksõna, mille puhul ma tahan nii eelmistele valitsustele kui ka sellele valitsusele avaldada tunnustust selle eest, mis puudutab kogu Tallinna haiglate paketti. See on kindlasti oluline arengusamm ja arvan, et aitab kaasa meie tervishoiu arengule. Nii et see on lühidalt kõik minu poolt. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on esitatud. Võtame esimese küsimuse.

Sven Soiver, TV3
Küsimus rahandusministrile. Kui need kulud on 13,64 miljardit, siis kas te oskate selle kuidagi jagada, et kui palju tuleb maksudest, kui palju laenust, kui palju Euroopa Liidult ja kui palju on ka sellist nipet-näpet, ma ei tea, trahvid, dividendid ja muu selline?

Ja teine pool küsimusest: kuivõrd tõenäoline on, et kõik see, mis te rääkisite, ka tõele vastab? Või tuleb mingil hetkel riigikontroll ja ütleb, et read on jälle valesti kokku loetud?

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Ma sellest viimasest küsimusest alustan. Me tõesti sel korral oleme proovinud küll minimeerida seda tõenäosust, et just nimelt sellisest väga suurest ajasurvest või kiirustamisest tulenevalt vead sisse jäävad. Nii et ma loodan väga, et sellesarnaseid vigu 2022. aasta eelarves ei ole.

Ja kui nüüd rääkida eelarve tuludest, siis suurusjärguna 11 miljardit ja pisut peale on maksutulu ja ülejäänust lõviosa on seotud välisvahenditega ehk siis Euroopa Liidu rahaga. Muud nipet-näpet, nagu te väljendasite, sinna enam väga palju ei mahugi.

Euroopa Liidu raha kasutamisel on meil veel kasutada juba lõppenud perioodi rahast osa, aga nüüd värskelt heakskiidu saanud taasterahastu, mille suurusjärk on üle 900 miljoni euro, ka selle kasutamine peaks juba järgmisel aastal avanema. Nii et suures osas maksudele lisaks Euroopa Liidu maksumaksja raha on see, millega Eesti eelarves me arvestada saame.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Ulatame mikrofoni sinna.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsimus Jaak Aabile ja ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Siin opositsioonipoliitikud on toonud täna oma sõnavõttudes teravalt välja selle erakorralise pensionitõusu, et miks see peab toimuma 2023. aasta jaanuaris, mitte juba kohe, kuna pensionireformist vabaneb raha kohe. Seal on justkui nagu riigikogu valimiste maik küljes.

Mis te vastate, miks siis ei saanud seda erakorralist pensionitõusu teha juba 2022. aastast?

Jaak Aab
No ma vastan siis esimesena. Eks see kõik sõltub sellest, kuidas meil tulusid tuleb. Teise samba reformist ehk vabakslaskmisest laekuv tulu on põhimõtteliselt selle aasta tulu, nii et seda uuesti üle viia järgmisse aastasse ei olegi võimalik puhtalt, ütleme, eelarvetehniliselt isegi mitte.

Pigem me katame ikka seda pensionitõusu nendest tuludest, mis tulevad edaspidi kõikidest allikatest, mitte ainult sellest teise samba reformist, sest need vahendid, mis nüüd teise samba reformist laekuvad järgmistel aastatel, on tuntavalt väiksemad, kordades väiksemad kui sel aastal. Ja see oli juba kevadine kokkulepe, et vaadates neid võimalusi, mis eelarvestrateegias on, me langetasime sellise otsuse, kuna lihtsalt arvestades kõiki kulusid ja ka seda, et me üritame ju siiski eelarvepuudujääki likvideerida ja liikuda tasakaalu poole, oli see mõistlik ajakoht 2023.

Nii et siin küll minu teada me kuidagi ei arutanud seda, et mis valimised parasjagu mis aastal toimuvad. Aga nagu ma ütlesin, kui Keskerakonna pakkumine või nagu prioriteet oli pensionitõus, siis Reformierakond pakkus sinna kõrvale ju selle keskmise pensioni tulumaksuvabastuse.

Ma arvan, et see on päris hea pakett, mille me oleme kokku leppinud ja mis aastal 2023 kehtima hakkab.

Keit Pentus-Rosimannus
Jaa, pensioni teise samba… Mul keel tõrgub seda reformiks nimetamast. Pensioni teise samba lammutamisest või ümbertegemisest laekuv on oma loomult ühekordne. Ja ühekordse või sellise väga lühiajalise tulu peale ei ole võimalik üles ehitada pensionite püsivat tõstmist.

Kui me pensionitest räägime, pensionite suurust vaatame, siis järgmisel aastal kasvab pension suurusjärguna 38 eurot. Aastal 2023, võrreldes aastaga 2021, on pension ligi 100 eurot suurem, kui ta praegu on. See omakorda tähendab, et väga paljusid pensionäre hakkab puudutama meie praegune tulumaksusüsteem, mis alates 500 eurost praegu tulumaksuga maksustab sissetuleku. Ja nii nagu me kokku leppisime aasta alguses valitsust moodustades, 2023. aastal rakendub ka pensioni tulumaksuvabastus.

Miks aastal 2023 ja mitte 2022? Sest praegune tulumaksusüsteem on sedavõrd keeruline, et tehnilise lahenduse väljatöötamine selliselt, et ta ilma tõrgeteta saaks rakenduda, võtab lihtsalt aega. Sellega me jõuame valmis 2023. aasta alguseks. Kohe, kui see süsteem on valmis, on võimalik mõlemad pensionit puudutavad muudatused teha: nii ühekordne täiendav tõus, mis siis kokku tõstab pensionid suurusjärgus 640 euroni, kui ka keskmist pensioni tulumaksuvabaks muutev muudatus. Nii et seal on sellised objektiivsed, praktilised põhjendused.

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei ole. Siis on pressikonverents lõppenud ja on võimalik teha eraldi intervjuusid. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo