Valitsuse pressikonverents, 23. september 2021

23.09.2021 | 11:41

Pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
    • Jaga

Juhataja Jevgenia Värä
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kaja Kallas, palun!

Peaminister Kaja Kallas
Aitäh ja tere kõigile! Saavutasime kabinetinõupidamisel põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta riigieelarve suhtes. Riigieelarve koostamine on olnud seekord eriti keeruline, sest viimastel aastatel on see rahanduslik auk väga suureks läinud ja on selge, et sedasi päris edasi minna ei saa, peab saama riigi kulud ja tulud paremini tasakaalu.

Nüüd, tuleva aasta riigieelarvel on kolm põhisuunda. Esiteks toome riigi kulutused kontrolli alla ja jätkame riigireformi elluviimist. Teiseks, tegutseme paremini hoitud Eesti nimel, selleks tõstame palka õpetajatel, politseinikel ja päästjatel.

Ka sotsiaaltoetused kasvavad järgmisel aastal. Samuti paraneb tervishoiusüsteemi rahastamine ja suureneb tähelepanu eri piirkondade, eriti Ida-Virumaa probleemidele. Eraldi näeme ette lisaraha siis COVIDi kriisi ületamiseks.

Aga veelgi olulisem on ikkagi investeerimine inimestesse. Ka COVIDi kriisist tulenevalt on meil näiteks õpilüngad, mis laste puhul vajavad ületamist. Selleks on eraldi raha.

Vaimse tervise jaoks oleme näinud ette rohkem vahendeid. Tulime välja ka perelepitusega, selleks et lapsi katkistest perekondadest oleks vähem. Laste hoidmiseks koolides on ka mahetoiduprogramm. Nii et neid teemasid on siin palju.

Kolmas suur suund on riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Selle jaoks oleme ette näinud aktsiisitõusude ärajätmise järgmisel aastal ja rahastame täiendavalt teadus- ja arendustegevust, kuivõrd siis SKT on tõusnud ja üks protsent vastavalt on absoluutnumbrites suurem. Kaitsekulutused suurenevad seeläbi samuti.

Nüüd täpsemalt paarist asjast. Ilmselt rahandusminister ja teised ministrid saavad siin veel täiendada. Reformid ja kokkuhoid võimaldavad suurendada õpetajate, siseturvalisuse töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi võrreldes 2020. aastaga viis protsenti. Ja kevadel oli see riigi eelarvestrateegias kolm protsenti, nii et selle pingutuse me tegime, et leida võimalikke vahendeid.

See reformivõimaluste leidmine ja kulude kokkuhoid ei ole vajalik mitte ainult lühiajaliselt, ühes aastas, vaid tegelikult pikaajalises vaates, just selleks, et meil oleks jätkusuutlikum riigipidamine.

Nüüd, kuivõrd hinnatõus on olnud praegu väga kiire, siis me läheme aktsiisilangetustega edasi selliselt, et jätame ära selle EKRE plaanitud aktsiisitõusu järgmisel aastal. Ja täiendav surve hindadele oleks sellisel moel kiirel inflatsiooniperioodil väiksem.

Lisaks toetame Eesti filmi ja kultuuri. Hoolitseme selle eest, et kooliõpilaste toidulauale jõuaks rohkem mahetoitu. See on ühest küljest selleks, et meie kohalikel mahetootjatel oleks võimalusi oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal turustada, ja teistpidi selleks, et meie lapsed toituksid tervislikumalt.

Üks väga oluline sõnum veel. Kuivõrd Eesti on olnud digiriik ja me oleme selle üle väga uhked, siis me peame oma digiriigi vundamenti samuti investeerima, et see oleks jätkuvalt tugev, nii et sinna läheb ligikaudu 30 miljonit eurot.

Kõik sellised põhimõttelised kokkulepped on meil olemas, numbreid veel täpsustatakse rahandusministeeriumis. Nii et järgmiseks nädalaks on planeeritud riigieelarve üleandmine. Selleks ajaks peaksid olema kõik numbrid euro pealt selged. Ja üleandmist oleme planeerinud 30. septembriks.

Nii. Valitsuse istungil kiitsime heaks perelepituseelnõu, see on ka eelarvega seotud. Selle mõte on see, et vanemad saavad teha lapse heaolust lähtuvalt kokkuleppeid lapse edasise elukorralduse suhtes, ilma et nad peaksid minema kohtusse.

Me teame seda, et kui vanemad juba lähevad kohtusse, siis on väga raske lõpuks mahtuda lapse ühisele koolilõpupildile. Me tahame hoida selliseid muresid ära. See eelnõu näeb ette perelepitusteenuse korraldamise alused ja nõuded perelepitajatele ning teenuse rahastamise alused samamoodi.

Samuti kiitsime heaks konkurentsiameti rahastusmudelit muutva eelnõu, just selleks, et konkurentsiamet saaks paremini täita talle pandud ülesandeid ja tõhustada järelevalvet. Muutsime siis sellega ka tegelikult konkurentsiameti rahastamise mudelit.

Need on võib-olla olulisemad teemad, mida ma neist 27 punktist, mida me valitsuse istungil kinnitasime, eraldi välja tooksin. Aga mina omalt poolt lõpetan, eks siis teised saavad täiendada. Aitäh!

Juhataja
Jaak Aab, palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast! Nii nagu peaminister mainis, on tegelikult võimalik ära fikseerida täna seis sellega, mille kallal me oleme [kaua tööd teinud], mitte ainult viimastel nädalatel, vaid tegelikult võib öelda, et me oleme tööd teinud ju alates kevadest, kui me leppisime kokku riigi eelarvestrateegia raamid.

Majandusprognoos päris tõsiselt muutis tegelikult seda seisu. Meie eelarve seis muutus paremaks. Me suudame ka seda puudujääki paremini täita ja kiiremini täita, mis tegelikult veel kevadel näis lähiaastateks päris suur olevat. Aga samas kindlasti me valmistasime ette teatud põhimõttelisi otsuseid ka selleks, et teada, mida siis konkreetselt järgmisel või lähiaastatel tuleks võtta prioriteedina.

Eks minu vaade on siin võib-olla, jah, Keskerakonna delegatsiooni juhina. Mõni kommentaar. Lõpptulemusega tegelikult võib rahul olla, kui me vaatame oma valdkondi, ministrite valdkondi ja ka üldiseid selliseid poliitiliste prioriteetide otsuseid.

Üks olulisemaid asju on tegelikult see, mida eelmine valitsus kriisiperioodil tegi, nimelt ta langetas aktsiise. Ja seaduses praegu oli ette nähtud sellele eeldus, et kriis on läbi järgmiseks kevadeks ja siis tuleb aktsiiside tõstmine. Vahepeal on aga ilmnenud tegelikult sellesama teatud suure muutusega, kus majandus kasvab väga kiiresti, hinnatõus, millest me kõik räägime ja mida ka teie kajastate. Tegelikult tekkis hoopis vajadus, et seda tuleks leevendada.

Ega valitsusel palju instrumente ei ole, üks instrument on maksudega seda veidigi üritada mõjutada. Ja sellepärast me ühe prioriteedina läbirääkimistel tulime sellega välja, et kas võiks aktsiisitõusu ära jätta. Mul on hea meel, et koalitsioonipartner tuli sellega kaasa. Ja tänan kindlasti rahandusministrit, kes leidis, ütleme, lauge tõusu ka järgnevatel aastatel, et see ei lööks nii äkiliselt.

Aktsiisidega tegelikult tulekski käituda mõistlikult ja etteplaneeritavalt. Ma arvan, et see on hea lahendus. Selles suhtes me oleme ka koalitsioonipartnerile väga tänulikud, et me selle lahenduse leidsime, ja ma arvan, et see 250 miljonit nelja aastaga, üle 250 miljoni, mis tegelikult järsu tõusu ärajätmisega ja siis pärast lauge tõusuga jääb küll eelarvesse laekumata, jääb siiski inimeste taskusse ja ettevõtjate taskusse.

Ja tegelikult nii elekter kui ka kütused on ju väga suur sisend kõigisse hindadesse, kaupadesse ja teenustesse. Ehk see otsus oli tehtud kindlalt selleks, et seda hinnatõusu, mis praegu majanduskasvu juures nii või teisiti toimub, leevendada.

Nüüd, teine teema, mis ka kevadel jäi päris selgelt üles ja mille juurde me lubasime ka sügisel tagasi tulla. Nimelt, palgatõus teatud prioriteetsetes valdkondades. Kevadel tegelikult me leppisime need kokku ja suutsime tookord öelda, et palgakuludesse või palgafondi, mis pole küll ametlik väljend, nendes sektorites antakse kolm protsenti. Ja nüüd me suurendasime seda viie protsendi peale.

Ehk õpetajad, kultuuritöötajad, päästjad, politseinikud, sotsiaaltöötajad ja teatud ametid, mis on meil ausalt öelda maha jäänud. Mina teen seda palgavõrdlust iga RESi juurde ja seal sabas olid kogu aeg keskkonnaamet, põllumajandusamet, statistikaamet, nii et ka nemad tõime pildile. See ei ole küll väga suur osa kogu sellest keskvalitsusest.

Jätkuvalt ministeeriumid tegelikult oma pingutustega tavaametnike palka kas suudavad tõsta või suuda, eks me näeme, aga me oleme ära öelnud, et need on prioriteedid, kuhu me anname raha juurde, see on viis protsenti.

Kõik hakkavad nüüd kindlasti küsima, kui suur on siis tegelik tõus seal politseinikul, päästjal, õpetajal, kultuuritöötajal. Seda arutavad edasi ministeeriumid. Ja kui nad on oma arvutusega valmis – siin on ka palgaläbirääkimised kuskil taustal eri valdkondades –, siis nad ütlevad selle ka välja. See ei tähenda, et palk täpselt viis protsenti kõigis nendes valdkondades tõuseb, ta võib tõusta ka rohkem, aga see mängumaa on nüüd ministeeriumite enda käes.

Kindlasti on hea meel, et teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine, mis eelmise valitsuse ajal sai tõstetud ühe protsendini [, jätkub]. See nõudis ka nüüd pingutust, sest tuli panna lisaraha. SKT kasvab kiiremini, järelikult on vaja ka lihtsalt rahasummad sinna juurde panna. Selle otsuse me langetasime. Loodame siis, et ka järgmistel aastatel me suudame seda üht protsenti hoida.

See tähendab tegelikult tulevikuperspektiivis kogu riigi, ettevõtluse ja teaduse paremat arendust ning sellega, kuidas öelda, linkimist. Me tahame kogu aeg näha rohkem innovatsiooni, et teadus ja ettevõtlus oleks omavahel paremini ühendatud, ja sellele tegelikult on suunatud ka väga suur osa järgmise rahastusperioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Ma loodan, et see hüpe on võimalik.

Ettevõtjad koroonakriisi ajal. Tegelikult me näeme seda ja seda on öeldud, et meie ettevõtlus on väga palju ümber struktureerunud. Koroonakriisi võimalusi, kui seda nii saab öelda, on meie targad ettevõtjad ära kasutanud. Ja seda tuleb toetada. Selleks, et olla konkurentsivõimelised maailmas, peab pidevalt arenema. Uued tehnoloogiasuunad ja digilahendused – see on igapäevane osa ettevõtluses ja seda ka riik tegelikult teatud meetmetega kindlasti toetab. Nii et on väga oluline, et me seda üht protsenti suudame säilitada.

Ja muidugi üks kulu, millest räägib kindlasti Tanel pikemalt, on see, et meil on endiselt COVIDi kriis. Põhilised kulud, mis tuleb ju riigil kanda, on seotud tervishoiukulutustega, olgu need vaktsiinid, testid, haiglad ja võib-olla haiguspäevade hüvitamised. Ehk kõik see, mis meil siiamaani on toiminud teatud meetmetena, jätkub. Ja selle üle on mul hea meel, selle me oleme kokku leppinud.

Oma valdkonna kohta ütlen, et riigi eriplaneeringud ja teemaplaneeringud saavad jätkuda. Me oleme leidnud selleks ka järgmisel aastal raha. Suure väina püsiühenduse eriplaneering kindlasti jätkub. Ja tõenäoliselt me saame algatada ka Tallinna ringraudtee eriplaneeringu, kuhu Harjumaa omavalitsusliit ja Tallinn on nõus ka rahaliselt panustama. Kui riik paneb raha juurde, siis me saame sellega edasi minna.

Ja hajaasustusprogramm samas mahus järgmisel aastal jätkub. Baasis ka seda raha ei olnud, aga oleme kokku leppinud, et see saab täiendava rahastuse.

Kaks KredExi meedet, mis puudutavad maapiirkonda. KredEx on Andres Suti haldusalas ja ma loodan, et lähiajal kabinetis me kuuleme selle kohta täpsemalt. Aga me oleme arvestanud, et maapiirkonnas, mis on väljaspool Tallinna-Harjumaad ja võib-olla Tartu linna ja äärelinna, soodsad meetmed ehk eluasemelaenude käendamine, kus KredEx tagab kinnisvarahinna puudujäägi, mida saab panna tagatiseks, saab 1. jaanuaril käivituda ja teatud soodustused ka maapiirkonna ettevõtjatele meetmete näol KredExis. Nii et selle me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, detailid tulevad veel kabinetis arutelule. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Mina räägiksin kolmest asjast. Kindlasti muidugi järgmise aasta eelarve eelnõust, üllatuslikult, siis ka täna valitsuses heaks kiidetud eelarveseaduse muutmisest ja kolmandaks võib-olla mõni lühike kommentaar ka umbes tund aega tagasi toimunud Enefit Greeni puudutava uudise kohta ehk Enefit Greeni aktsiate avaliku pakkumise ja Tallinna börsil noteerimise kohta.

Kõigepealt eelarvest. Üldise kommentaarina saab öelda, et eelarve sündis pingelise töö, aga ladusa koostöö tulemusel. See on praeguse valitsuse esimene eelarve ja saab öelda, et see esimene eelarve on riigi rahaasju vormi aitav ja kindlasti positiivse tulevikuvaatega eelarve.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et riigi rahanduse seis paraneb, kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb. See väheneb ka võrreldes nende kavadega, mis meie kevadel tegime.

Riik võtab lahendada kõige valusamad mured ja võtab ka investeerida tulevikku, tehes seda nii, et me võimalikult vähe hinnatõusule riigi poolelt hoogu annaksime. Näitame, et häid ja olulisi asju ja muudatusi on võimalik teha ka rahanduslikku vastutustunnet säilitades.

Mina leian, et see järgmise aasta eelarve eelnõu või, ütleme, eelarve, mille me põhimõtteliselt oleme kokku leppinud, on Eestile hea kolmel põhjusel. Esiteks, eelarve tõepoolest parandab oluliselt riigi rahalist vormi. Me vähendame puudujääki järgmisel aastal struktuurselt rohkem kui 400 miljoni euro võrra. Nii et nõudlik ja vastutustundlik rahanduspoliitika tõesti ei ole selle valitsuse jaoks mitte kuidagi lihtsalt loosung, vaid ka siduv lubadus.

Teiseks, panustame kõige tundlikumatesse valdkondadesse, juba kõne all olnud päästjate, õpetajate, kultuuritöötajate, sotsiaalkaitse töötajate sissetulekute kasvu. Saab öelda, et kokku läheb selle viieprotsendilise palgafondi kasvu jaoks järgmise aasta eelarvest suurusjärguna pisut rohkem kui 45 miljonit eurot. See on palgafondi kasv viis protsenti nendes sektorites.

Aga tundlikumatest sektoritest veel rääkides, tänu maksumaksjatele ja tööandjatelt kasvanud sotsiaalmaksu laekumisele kasvab pension järgmisel aastal 590 euroni kuus. Kasvab meie otsuse, valitsuse otsuse või ettepaneku järgi ka üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni kuus.

Ja kaitsekulude kasv Eesti ajaloo kõige kõrgemale tasemele, pisut rohkem kui 740 miljoni euroni aastas, on asi, mis kindlasti oluline on.

Ja kolmas põhjus, miks see eelarve Eestile hea on, puudutab kindlasti tulevikku tehtavaid investeeringuid, tuleviku majanduskasvu toetavaid investeeringuid.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamisest oli põgusalt juba juttu. See suurenemine on 29,5 miljonit eurot, aga kokku järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse investeerime me üle 300 miljoni euro. Sellisel tasemel ei ole teadus- ja arendusinvesteeringud Eestis varem olnud.

Vahepeal tekkinud vajak ja auk digiriigi ja küberturvalisuse rahastamises saab kaetud järgmisel aastal täiendavalt 30 miljoni euro rahastamisotsusega.

See, et praeguse hinnakasvu taustal aktsiiside tõusu ärajätmine valitsusest riigikogule ettepanekuna läheb ja ära otsustatud sai, kindlasti on oluline. Just nimelt sellepärast, et me hoiduksime tõuke andmisest täiendavale hinnakasvule.

Vaimse tervisega seonduvast võib-olla on oluline tähele panna seda, et tõepoolest esimest korda on selline süsteemne vaimse tervise probleemidele tähelepanu pööramine riigieelarves. Nimelt, kolm miljonit eurot suuname me sellele. See puudutab laste vaimse tervise keskuste arendamist, kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamist – 21 kliinilist psühholoogi saavad rahastuse kutseaastale – ning ka vaimse tervise teenuste rahastamist omavalitsustes. Nii et just nimelt selline süsteemne lähenemine, mis varasemalt on pisut puudu olnud, saab nüüd järgmisel aastal head raamid.

Aga vaimset tervist ja vaimse tervise hoidmist toetab kindlasti ka kultuurisektor. See, et Eesti filmile kindlustame nüüd järgmisest aastast alates täiendavalt püsirahastusena kaks miljonit eurot aastas, on sektorile kindlasti tähtis. See on valdkond, mis on seni selgelt liiga vähest tähelepanu saanud. Edaspidi peaks olema välditav see olukord, kus ühel hetkel sektor avastab ennast ootamatult fakti eest, et rahastus on äkki kadunud. Tegu on püsiva rahastusega.

Riigi rahalisest vormist võib-olla veel. Seda ma juba mainisin, et me vähendame struktuurset puudujääki suurusjärgus 400 miljonit eurot järgmisel aastal. Nominaalne puudujääk väheneb suurusjärgus 300 miljonit eurot. Ja me täidame juba järgmisel aastal ka – tänu sellele, et kulutused on suudetud vaos hoida – jälle Euroopa Liidu eelarvereegleid ja jõuame väiksema kui lubatud kolmeprotsendilise defitsiidini.

Kui veel aasta tagasi oli prognoos, et riigi võlakoormus jõuab järgmisel aastal rohkem kui 30 protsendini majandusest ehk siis üle 10 miljardi euro, siis praegu kokku lepitud eelarve järgi püsib võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires. Ja kui nüüd rahanumbritest rääkida, siis ta jääb tõenäoliselt pisut alla 6,5 miljardi euro järgmisel aastal.

Riigieelarve seaduse muudatus, mis täna heaks kiideti. Selle tulemusel riigieelarve muutub juba järgmisel aastal üsna oluliselt läbipaistvamaks, detailsemaks ja arusaadavamaks otsustajatele nii valitsuses kui ka riigikogus, aga samuti kindlasti avalikkusele.

Detailsuse astmest rääkides, kui me selle aasta kevadel koos eelarvestrateegiaga kinnitatud eelarves nägime sellist hästi suurt üldistatuse astet – seal oli 38 suurt programmi –, siis järgmise aasta eelarves on selle asemel kokku 240 programmilist tegevust. See on lihtsalt võrdluseks.

Ka investeeringute puhul, mis varasemalt on olnud viimastel aastatel eelarves sisuliselt ühe suure summana, on nüüd seaduses välja toodud konkreetsed objektid, mis oma mahult sel aastal – igal aastal eraldi – on 10 miljonit ja suuremad.

Ja kindlasti on detailsem vaade ka tuludes, nii et parlamendil ja kõigil, kes eelarve vastu detailsemalt huvi tunnevad, on võimalus neid sealt siis edaspidi lihtsamalt kätte saada ja üles leida.

Ja minu poolt viimase teemana Enefit Green. Rahandusministrina ma allkirjastasin otsuse Enefit Greenist kuni 49-protsendilise osaluse võõrandamiseks ja kiitsin heaks ka otsuse viia läbi Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine ja noteerida aktsiad Tallinna börsil. Märkimisperioodi algusest teatab ettevõte siis, kui kõik vajalikud ettevalmistused on tehtud vastavalt börsireeglitele.

Seda raha, mida emissiooni käigus kaasatakse, on plaanis kasutada peamiselt Enefit Greeni taastuvenergia tootmismahtude kasvatamiseks. Ja nii nagu energiahinnad viimasel ajal kindlasti meile kõigile näidanud on, siis vajadus investeerida uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse, mis CO2 hinnast ei sõltuks, ainult kasvab ja on praegu väga suur.

Tegu on ettevõttega, mis on kogu Läänemere piirkonnas üks juhtivamaid ja väga mitmekesise portfelliga taastuvenergia ettevõtetest. See otsus, et aktsiad Tallinna börsil noteeritakse, annab tõesti võimaluse jaeinvestoritele meil rohepöördest reaalselt osa saada ja saada kindlasti osa ka selle taastuvenergia sektori väga kiirest kasvust. See on Eesti inimeste jaoks esmakordne võimalus sellisest rahvuslikust energiafirma arengust IPO kaudu osa saada. Minu poolt kõik.

Juhataja
Tanel Kiik, palun!

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Suur tänu! Ma arvan ka, et see riigieelarve kokkuvõttes tuleb päris mõistlik, vastutustundlik ja ka kriisile kohane. Ehk see riigieelarve väga selgelt keskendub inimeste tervise hoidmisele ja heaolu tõstmisele. Need peavadki olema peamised märksõnad praegu.

Ühest küljest siin juba räägiti teistest palgafondidest. Põhjus, miks ei mainitud tervishoiutöötajaid, ei ole mitte see, et me oleksime tervishoiutöötajad kuidagi kõrvale jätnud, vaid vastupidi, tervishoiutöötajate puhul tuleb palgatõus vastavalt 2021-2022 kollektiivlepingule ja see sai juba aegsasti kokku lepitud kabineti ja valitsuse tasandil.

Nii et igal juhul me selleks vajaliku lisaraha eraldame. Seda toetab ka parem maksulaekumine. Et tervishoiutöötajad saaksid keset kriisi rahulikult keskenduda oma põhitööle, et oleks kindlustunne nii tööandjatel, haiglatel, kiirabil, teistel osapooltel kui ka tervishoiutöötajatel, arstidel, õdedel ja kõigil ülejäänutel, on nende palgatõus vähemalt Eesti riigi keskmisega ühes tempos kasvamas.

Teine teema, mis kindlasti tervishoiuvaldkonnast on oluline, on juba mainitud COVID-19 kriis ja selle lahendamine. Jätkuvalt on oluline, et vaktsineerimine oleks pandeemia lõpuni kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav. Eesti riik on selleks soetanud piisavalt vaktsiine nii põhilepingutega kui ka lisalepingutega. Me teame, et tõenäoliselt tuleb järk-järgult liikuda pärast esmase vaktsineerimiskuuri tegemist edasi ka tõhustusdooside vaktsineerimisega. Ja see tegelikult on kõige kindlam viis, võib öelda, ainuke viis kriisist väljuda.

Kui vaadata ka Põhjamaade kogemust ja võrreldes seda nende riikidega, kus see hõlmatus on märkimisväärselt madalam, siis selleks ei pea olema terviseteadlane, et seda vahet näha. Valitsuskabinet jätkab siin, ma ütleks, eelmise valitsuse ajal algatatud mõistlikku joont, et COVID-19 kulud eraldatakse väljaspool tavapärast tervishoiueelarvet ehk selleks suunatakse vajalikku lisaraha.

Kindlasti me tahame, et järgmisel aastal väheneksid kulud testimisele ja haiglaravile. Testimisele seeläbi, et võtta kasutusele paindlikumaid soodsaid meetodeid, ja loomulikult ka seeläbi, et mida enam on inimesi vaktsineeritud, seda vähem on viiruse levikut ja seda vähem on ka seda testimise vajadust. Haiglaravi täpselt niisamuti. Ega haiglaravile lisaraha eraldamine ei ole ühegi terviseministri jaoks rõõmus uudis või rõõmus päev. Ehk mida vähem meil on vaja COVId-19 patsiente haiglas ravida, seda tervemad on Eesti inimesed.

Ja meie siht on vaktsineerimise kaudu hoida haiglaravikoormus kontrolli all, et mitte enam näha selliseid numbreid, nagu nägime sel kevadel, kus tipphetkel oli üle 700 patsiendi COVID-19 tõttu haiglas. See tegelikult tähendas väga suuri mõjusid laiemalt tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Hetkel ma ütleksin, et Eesti elanikud on käitunud vastutustundlikult, kaks kolmandikku täiskasvanutest on vaktsineeritud. Ma olen kindel, et see number kasvab iga päevaga ja me suudame ära hoida sarnased juhtumid nii sel kui ka järgmisel aastal ja seeläbi pakkuda vajalikke terviseteenuseid üle välja.

Nii nagu juba räägiti, sellise valdkonna alla läheb ka vaimne tervis. See on koht, kus me töötame koos sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Võib öelda, et rahuldatud on väga mitmed olulised taotlused.

Osa neist rahandusminister juba mainis, näiteks spetsialistide koolitamine, tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, ohvriabi, aga lisaks püsikuludele, mis me oleme kokku leppinud, on vähemalt ühekordsena tulemas taas ka lisaraha alkoholi ennetustegevusteks ja sundravi puudujäägi katteks.

Ehk kokku tegelikult vaimse tervise pakett, võib öelda, järgmisel aastal on suurusjärgus ligi kuus miljonit. See puudutab nii püsirahastust kui ka ühekordselt hetkel eraldatud täiendavaid vahendeid, mis on põhiosas kokku lepitud.

Vaimse tervise puhul loomulikult on ka kriis ise jätnud väga raske jälje väga paljudele meist. Ja see on koht, kus, ei väsi kordamast, väga lihtsad võimalused on meil kõigil aidata. Raha saab panna riik koolitustesse, spetsialistidesse, nõustumisse, aga oma panuse saame anda me kõik, märgates, hoolides, olles mõistlik, olles mõistev eeskätt oma lähedaste ja sõprade, aga ka kõigi teiste suhtes.

Ja seda ma pean kindlasti väga oluliseks ka nüüd, kus meil taas käivad lapsed koolis, et ka koolikeskkonnas märgatakse vaimse tervise muresid ja vaimse tervise rõõmusid ning toetatakse üksteist nii kodudes kui ka kooliõpilaste endi seas ja loomulikult ka õpetajaskonnas.

Olulise märksõna, mis on juba mainitud, kordan üle: eakad ja eakate toetamine. Ehk üksinda elava pensionäri toetus tõuseb tõepoolest 115 eurolt 200 eurole. See on kõige haavatavam sihtrühm eakate hulgas, neid on suurusjärgus 80 000 inimest, kes täna on just nimelt kõige suuremas vaesusriskis, tulenevalt üksi elamisest ja üksi toimetulekust. Nende täiendav toetamine on igati mõistlik ja solidaarne sotsiaalne samm.

Täiendavalt mainiti ära juba, järgmise aasta indekseerimine, mis puudutab keskmist vanaduspensionit. Võib öelda, et me vaatame tegelikult mitme sammuga eakate heaolu. 2022 pluss 2023 tõuseb kahe indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu tõttu keskmine vanaduspension enam kui 100 euro võrra. Ja sellele lisandub veel maksuvaba tuluarvestus alates 2023. aastast. Ehk keskmine vanaduspension muutub taas maksuvabaks.

Nii et väga selged ja tugevad sammud ka eakate heaolu tõstmise poole. Üle 100 euro kahe aastaga, lisaks üksinda elava pensionäri toetus ja veel ka maksuvabastus keskmiselt vanaduspensionilt. Nii et võin öelda küll, et eakate heaolu on nüüd viimase kolme-nelja aasta jooksul olnud väga selgelt nii eelmise kui ka praeguse valitsuse fookuses.

Lisaks vaatame hinnatõusu küsimusi. Leppisime kabinetis kokku, et riigieelarve 2022 riigikogu menetluse käigus me kaalume hinnatõusu leevendamise võimalusi ning töötame vajaduse korral välja leevendusmeetmeid.

Me kõik teame, mis toimub elektrihindadega ja mis toimub mujal laiemalt. See on koht, kus valitsuses on olnud neid diskussioone-arutelusid, kuidas täiendavalt Eesti elanikke toetada, ja see debatt kindlasti jätkub ka parlamendi tasandil. Me näeme pidevalt, kuidas tuleb uut infot, tuleb ka uut teadmist, paremad prognoosid, aga igal juhul Eesti elanike toimetulek ja hinnatõusu kompenseerimine on oluliselt teemad, millega tuleb jätkata.

Ma räägiks hea meelega pikemalt ka COVID-19 olukorrast, aga kuna seda tegin eile ja ma olen lubanud minna Eesti perearstide seltsi aastakonverentsile – seitsme minuti pärast lähen debatti pidama ja nagu te kõik teate, arsti vastuvõtule hiljaks jääda ei tohi –, siis hakkan praegu minema. Aga mul on hea kolleeg, kes on ka endine sotsiaalminister ja kindlasti suudab vastata kõigile küsimustele minu valdkonnas.

Juhataja
Jätkame nüüd küsimustega. Palun öelge oma nimi ja väljaanne, kellele küsimus on suunatud. Ja palun küsige läbi mikrofoni. Kui tegemist ei ole just väga olulise täpsustusega, siis seekord palume esitada üks küsimus korraga. Palun!

Ekvard Joakit, Õhtuleht
Tanel Kiik ütles eelmisel nädalal, et pool valitsuskabinetist on hooldekodude töötajate kohustusliku vaktsineerimise vastu. Siit ajendatult küsimus Kaja Kallasele: kes need ministrid on, kes seda ei poolda? Aitäh!

Kaja Kallas
Niimoodi kindlasti öelda ei saa. Esiteks, meil ei ole sundvaktsineerimist, aga meil on teatud valdkonnad, kus me oleme ette näinud läbi selle, et meil on bioloogiliste ohutegurite määrus, et tööandjad teevad oma riskianalüüsid ja saavad sellest lähtuvalt võtta kasutusele meetmed.

Kui see riskianalüüsi tulemus ütleb seda, et tegelikult kõikide inimeste, nii patsientide kui ka töötajate tervise kaitseks peab olema inimene kindlasti vaktsineeritud, see on kohustuslik, siis sellisel juhul selliseid meetmeid hooldekodu saab juba praegu kasutusele võtta.

Lihtsalt need arutelud, mis meil on olnud, on seotud sellega, et hooldekodudes käivad ka külastajad, need ei ole suletud asutused. Millised on need meetmed, mida saaks kasutusele võtta selleks, et neid inimesi võimalikult hästi ikkagi kaitsta? Ja valdav seisukoht on see, et vaktsineerimine peaks olema hooldekodu töötajatele eeltingimuseks, aga me teame ka, et hooldekodudesse tööjõudu palgata on keeruline ja seetõttu tööandjad hooldekodude näol ei ole varmad selliseid inimesi kuidagi vallandama või välja vahetama, sest neil lihtsalt pole teisi inimesi võtta.

Nii et kõik need hoovad praegu on olemas, seda on teinud ju ka näiteks kiirabi, kes on öelnud, et kiirabitöötaja peab olema vaktsineeritud, sest inimese õigus elule ja tervisele kaalub üles õiguse mitte olla vaktsineeritud. Ja täpselt niimoodi saavad toimetada ka hooldekodude juhid.

Jaak Aab
Ma korra täpsustan selle protseduuri kohta. Tihtipeale ei saada aru, kuidas valitsuses või kabinetis otsuseid tehakse.

Jah, alati arutelu käigus on eriarvamusi. Tegelikult ütleme, et ka ministrid väljendavad neid arvamusi, mida on kuuldud või mida nad peavad õigeks. Aga lõppude lõpuks selle arutelu käigus, ma tuletan meelde, ühtegi kabinetiotsust ega valitsuse otsust hääletusega ei tehta, linnukesi kirja ei panda, poolt ja vastu. See ongi kollektiivne ja konsensuslik otsus.

On võimalus ministril eriarvamus fikseerida, tavaliselt seda ka ei keelata. Aga üldiselt on need otsused konsensuslikud. Otsida, kes alguses mingisuguse ettepanekuga välja tuli või milles kõhkles, tegelikult ühegi otsuse juures ei ole põhjust, sest lõpuks on kõik olnud nõus selle otsusega, mis vastu võetakse.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo