Valitsuse pressikonverents, 9. september 2021

09.09.2021 | 11:53

Pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, maaeluminister Urmas Kruuse ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, samuti liitub meiega tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning [kohal on ka] maaeluminister Urmas Kruuse.

Aga esmalt annan sõna peaminister Kaja Kallasele.

Peaminister Kaja Kallas
Jaa, ilmselt tänase päeva kõige suuremad uudised tulevad hoopis järgmiselt pressikonverentsilt, mis on rahandusministeeriumi pressikonverents majandusprognoosi kohta. Valitsuses me saime ka ülevaate sellest värskest majandus- ja rahandusprognoosist, mis annab ülevaate Eesti majanduse seisust ja ka rahalistest seisudest eelarve mõttes. Aga täpsemalt rahandusministeerium oma pressikonverentsil kell 13.15 tutvustab seda teile ka.

Alustasime ka arutelusid COVIDi kriisi teemadel. Muu hulgas tuleb meil pealelõunal arutelu riskimaatriksi üle, kuna see teadusnõukoja koostatud riskimaatriks on ka muutunud. Kui me praegu oleme vaadanud surmade arvu ja nakatumiste arvu, siis tegelikult praeguseks põhiline kriteerium, mida me jälgime, on ikkagi see, kui paljud inimesed satuvad haiglasse, ja vaatame, kuidas seda välja arvestada. Loomulikult rääkisime ka vaktsineerimisest, millest terviseminister hiljem ka rohkem räägib.

Valitsuse istungil oli meil 14 päevakorrapunkti, olulisemad nendest. Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule doktoriõpet reformiva seaduseelnõu. Selle eesmärk on tagada noorteadlaste järelkasvu ja luua ka ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab just ettevõtete ja teadusasutuste koostööd. Just seal on olnud lüngad. Meil on võib-olla teadus ja ettevõtlus nagu eraldi, aga selleks, et tekiks innovatsioon, peavad need kaks ühenduma.

Siis me suurendasime toetust, mida makstakse reservväelastele õppekogunemistel kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Toetus on kaks korda suurem kui üldise kaitsevalmiduse ajal makstav toetus ehk sõltuvalt inimese sõjaväelise auastmega ametikohast vastavalt 75, 80 või 100 eurot päevas.

Kehtestasime ka töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2022–2025. Sellest saab ka terviseminister täpsemalt rääkida. Samuti kehtestasime tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks aastaks. Sihtkapitali kantakse 48,8 miljonit eurot, et tagada töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja -toetuste maksmiseks vajalikud vahendid.

Toetasime ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi ühendamist, millest me oleme varasemalt juba rääkinud, ja selleks andsime infotehnoloogia- ja ettevõtlusministrile volituse.

Maaeluministeeriumile eraldasime 1,82 miljonit eurot, et toetada koroonaviiruse leviku tõttu majandusraskustesse sattunud kalandussektorit. Kiitsime heaks ka kahe sotsiaalministeeriumi toetusmeetme ellukutsumise, et parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi osutamist ja leevendada pandeemia mõju vaimsele tervisele.

Lisaks eraldasime valitsuse reservist 250 000 eurot, et korraldada maailmakoristuspäeva. Nagu te teate, see on päev, mis on alguse saanud just Eestist. See initsiatiiv alguses oli „Teeme ära!“. Nüüd ta toimub globaalselt ja me aitame siin ka kaasa.

Nüüd veel, võib-olla, mida ma ise tahaks ära märkida. Eesti ajakirjanduses see võib-olla väga palju tähelepanu ei saanud, aga tegelikult nädala alguses oli Eestis kõrgetasemeline tippkohtumine, kus olid esindajad nii Ameerikast kui ka Euroopast ja tegelikult ka Aasiast.

See oli Tallinna digitaalne tippkohtumine, kus oli Ameerika kaubandusminister Gina Raimondo, aga ka OECD uus värske juht Mathias Cormann, Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel ja Euroopa Komisjonist ka Valdis Dombrovskis, komisjoni asepresident, lisaks digiministreid nii Singapurist, Hollandist kui ka teistest riikidest.

Minu meelest on endiselt väga oluline, et Eesti on siin vedaja. Ja Eesti on selgelt nende teemadega kaardil. Kui meie kutsume, siis inimesed ka tulevad, isegi arvestades seda, et siia on suhteliselt keeruline saada.

Positiivsetest uudistest veel. Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega. Seda kõrget reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, aga ka usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega.

Fitch prognoosib Eesti majanduskasvuks 9,7 protsenti, see on tänavu – 9,7 protsenti. Järgmisel aastal on 4,8 protsenti ja 2023. aastal 5,1 protsenti. Aga see on juba seotud ka rahandusministeeriumi enda prognoosiga.

Aga minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, kes peab muude töökohustuste tõttu varem pressikonverentsilt lahkuma.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tervist ja aitäh! Aprillis võttis valitsus vastu sellise dokumendi, mida me tunneme valge raamatu nime all, aga tegelikult on see ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes. Selles kavas toodi muu hulgas välja nii pika kui ka lühikese ajaga tegevused ja üks nendest tegevustest, mida sotsiaalkaitseminister sinna pani, oli kogukonnapsühholoogi palgatoetus, aga laiemalt ka vaimse tervise teenuste pakkumise võimaldamine ja laiendamine kohalikus omavalitsuses või esmatasandil.

Teame, et psühholoogid, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid on väga ülekoormatud, sinna on pikk järjekord. Ja ka nende hinnangul on väga oluline, et madala lävendiga kergesti kättesaadavate ja mitte ilmtingimata psühhiaatri haridusega teenuseosutajate juurde peaksid inimesed pääsema.

Kevadel viisime läbi ka uuringu, mis näitas, et 72 protsendi puhul kohalikest omavalitsustest hinnati inimeste psühholoogilist abivajadust äärmiselt kõrgeks. Murekohaks toodi loomulikult välja spetsialistide nappus, mida me nüüd püüame leevendada, et ka natukene seda teenuse ettevalmistuse standardit alla viia. Toodi välja ka see, et kõige suuremas abivajaduses on lapsed ja noored, samuti pered, aga ka vanemad inimesed. Seos on siin peretülide ja kahjuks ka vägivallaga.

Ja selle tulemusena me olemegi kavandanud sellise meetme, et kohalikel omavalitsustel on võimalik taotleda lisarahastust psühholoogi palgatoetuseks ja vaimse tervise teenuste osutamiseks kohalikus omavalitsuses. Ei ole enam eesmärk, et kindlasti oleks kliiniline psühholoog teenuseosutaja. Meil on väga häid spetsialiste ja terapeute, kes saavad inimestele ka varem teenuseid pakkuda, et inimeste mured ega tervislik seisund ei jõuaks psühhiaatri vajaduseni.

Meede on suunatud kohalikele omavalitsustele ja tegelikult ka esmatasandi tervishoiukeskustele, kes on valmis sõlmima töösuhte mõne füüsilisest isikust psühholoogiga – nagu öeldud, ei pea see olema kliiniline psühholoog –, kes pakuks inimestele psühholoogilist abi. Selle mahu oleme me hinnanud 400 000 eurole, mille eest võiks sellel aastal veel olla võimalik inimestele teenust pakkuda.

Paindlikkus on üle kõige see eesmärk, mida me soovime saavutada. See on võimalik ainult kohalikul omavalitsusel, mitte riigi hästi kitsalt ette kirjutatud reeglite järgi.

Nüüd, teine meede on kogukonnapsühholoogi palkamiseks, mida mõned kohalikud omavalitsused on juba teinud ja tegemas. Ja 100 000 eurot on planeeritud ka sinna, et oleks võimalik mitte ainult inimestele vahetult teenuseid pakkuda, vaid ka korraldada psühholoogilist abi ja inimeste toetamist kohalikul tasandil.

Me loeme selle meetme õnnestunuks, kui vähemalt 20–25 kohalikku omavalitsust tulevad siit abi küsima ja selle abi oma inimestele viivad. Me oleme hinnanud, et klientide hulk, kes siit abi saavad, võiks olla 30 000. Ma usun, et see leevendab kindlasti nende inimeste olukorda, kes on olnud pikal ooteajal kas psühholoogi, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde.

Kodulehel avaldame ka informatsiooni selle kohta, kuidas väga täpselt oleks võimalik kohalikel omavalitsustel meedet rakendada ja raha taotleda. Kindlasti me töötame selle nimel, et kogukonnatasandi vaimne tervis oleks teenuste kaudu toetatud ja et me leiame rahastust sellele ka järgmise aasta eelarvest. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tervist! Alustan vahelduseks tööministri rolliga. Täna tõepoolest oli valitsuse laual töötukassa nõukogu ettepanek töötuskindlustuse maksemäärade teemal. Otsustasime jätta kehtima praeguse taseme ehk järgmisel neljal aastal ettepaneku kohaselt on jätkuvalt töötuskindlustuse maksemäär kokku 2,4 protsenti, täpsemalt 1,6 protsenti sellest on töötaja ja 0,8 protsenti tööandja määr.

Töötuskindlustusmaksest rahastatakse väga paljude aktiivsete tööturuteenuste osutamist ning erinevate toetuste maksmist. Ma arvan, et COVID-19 kriis tõestas väga ühemõtteliselt, kui oluline on, et töötukassal oleks piisavalt reserve ja piisavalt võimekust operatiivselt kiiresti reageerida ja tööturuteenuseid käivitada. Rahandusministeerium tutvustab teile hiljem ka majandusprognoosi, täpsemaid rahalisi numbreid ja näitajaid.

Arusaadavalt mängib siin väga suurt rolli ka inimeste tööhõive. Seda toodi ka täna valitsuskabinetile antud ülevaates välja, et just nimelt töötuse määra võimalikult madalal hoidmine ja tööhõive võimalikult kõrge hoidmine ning erinevad tööturuteenused, mida töötukassa ja valitsus – nii eelmine kui ka praegune valitsus – on ühiselt käivitanud, aitasid väga oluliselt kaasa Eesti majanduse võimalikult kiirele taastumisele.

Nii et selles valguses on hästi hea, et me saame praegu ka jätkata erinevate tööturuteenuste rahastamist ning olla valmis ka võimalike täiendavate hüvitiste ja toetuste käivitamiseks, kui see vajadus peaks ilmnema.

Eeskätt oleme praegu keskendunud just regionaalsele poolele, aga homme on veel eraldi töötukassa strateegiapäev, kus vaatame ka pikemat plaani, tööturu olukorda, erinevate teenuste ja toetuste hetkeseisu, mis toimib ja mis ei toimi ja nii edasi.

Tööturuteenuste osutamiseks ja -toetuste maksmiseks tõesti töötukassa vahenditest kulub prognoosi järgi järgmisel aastal 48,6 miljonit eurot, millega paranevad inimeste teadmised ja oskused, väheneb töötus, suureneb tööhõive, kasvavad inimeste sissetulekud ning suureneb tarbimine.

Ühest küljest on see inimese enda ehk indiviidi seisukohalt äärmiselt oluline heaolu tagamisel, teisest küljest on see aga ka riigi seisukohalt väga märkimisväärse tähtsusega, mis on tööhõive näitajad, mis on inimeste tööalane kvalifikatsioon ja võimekus, samuti see, millised on nende sissetulekud, millest ka paratamatult makstakse makse riigieelarvesse. Erinevate hüvitiste maksmiseks ehk töö kaotanud inimeste toetamiseks kulub järgmisel aastal täiendavalt koos sotsiaalmaksuga hinnanguliselt 121,4 miljonit eurot.

Nüüd, tulles välja tööministri rollist ja liikudes tavapärase tervisevaldkonna juurde, võin öelda, et COVID-19 rindel on olukord mõnes mõttes optimistlik, mõnes mõttes pessimistlik.

Miks ma nii ütlen? Põhjus on see, et meil on maakondi ja piirkondi, kus kõrgem vaktsineerimisega hõlmatus on aidanud haiglaravi koormuse alla viia, on aidanud nakatunute trendi selgelt pidurdada ja murda, aga on ka regioone, eeskätt tõesti Kagu-Eesti maakonnad, kus me näeme praegu väga selgelt üksühest seost madalama vaktsineerimisega hõlmatuse ja haiglate koormuse vahel.

See on ka selge üleskutse kõigile selle piirkonna inimestele, elanikele ja laiemalt Eesti elanikele, kes veel ei ole jõudnud lasta ennast vaktsineerida: kui me soovime hoida enda elu ja tervist, hoida oma lähedaste elu ja tervist ning haiglaravi ülekoormust vältida, siis on viimane aeg seda teha.

Vaktsineerimise võimalusi on väga palju, pakume neid digiregistratuuri kaudu, pakume eelregistreerunute vaktsineerimist, samuti saab vaktsineerida mobiilsetes üksustes. Oluline on siin ka inimeste enda valmisolek, soostumus enda ja teiste tervist kaitsta.

Teine teema, mis COVID-19 puhul hetkel on arusaadavalt palju tähelepanu pälvinud, on haridusvaldkond. Ma arvan, et valitsus on võtnud ainuõige suuna – meie eesmärk on hoida koolielu avatuna. Eesmärk on pakkuda lastele võimalust saada kontaktõpet. See ei ole mingis mõttes kergem valik, see on, pigem vastupidi, raskem valik, aga see on ka õigem valik. Elus on üldse väga harva nii, et lihtne valik ja õige valik kokku langevad.

Koolide avatuna hoidmine võib tõsta nakkusriski, loomulikult võib see tähendada täiendavaid koldeid, aga see on seda väärt, kuna tegelikult me keskendume lastele parima hariduse pakkumisele.

Me oleme erinevate meetmetega neid riske nii palju kui võimalik ka maandanud. Täielikult riske maandada pole üheski seltskonnas, üheski kollektiivis ega üheski asutuses võimalik. Seda enam, et me teame, et veel pole ka ju müügiloaga vaktsiine alla 12-aastaste õpilaste jaoks. See on miski, mida me teadsime ka enne kooliaasta algust, nii et seetõttu oleme keskendunud vanuserühmas 12–17 vaktsineerimisele ja peamiselt just nimelt koolitöötajate, koolipersonali vaktsineerimisele, et seeläbi tagada võimalikult ohutut keskkonda. Ülejäänud juhtudel, kui on vajalik, koostöös terviseametiga kooliõed, kooliasutused osutavad ja tellivad testimise teenust kiirtesti näol või põhjalikuma testi puhul.

Kindlasti haridusvaldkonnas tuleb veel selliseid uudiseid ja sündmusi. Ma ütlen, et see kõik on tegelikult seda väärt, sest teine valik, teine alternatiiv, mida me oleme näinud varasemalt, nimelt saata kõik lapsed või teatud kooliastmed distantsile, oleks olnud vastutustundetu, see oleks olnud kindlasti vale meie laste seisukohalt.

Praegune olukord on selline, kus pigem iga täiskasvanu peab mõtlema, kuidas tema saaks veel paremini alaealisi lapsi kaitsta läbi vaktsineerimise ja ka läbi vastutustundliku käitumise, on see välismaal reisides või on see riigi sees liikudes erinevate COVID-19 reeglite täitmine. Nii et ma kutsun siinkohal üles meid kui täiskasvanuid olema võimalikult vastutustundlikud, et meie lapsed saaksid haridust omandada parimal viisil, sealhulgas sõprussuhteid hoida ja luua ja muud sellist, mis koolielu juurde käib.

Tulemas on ka oluline sündmus, nimelt pühapäeval on vanavanemate päev. Hästi oluline on see, et ühest küljest nagu tavapäraselt ikka meenutame, toetame, mälestame – kes kuidas – oma vanavanemaid ja vanemaid. Aga ma ütleksin, et COVID-19 aastal on veelgi olulisem, et me mõtleme ka selle peale, kuidas me oma vanavanemaid oleme aidanud selles kriisis, on see erinevate teenuste osutamine või rasketel hetkedel, kui siin viirus möllas, ka toidukaupade ja muu sellise kojutoomine, aga praegu, taas kordan ennast, läbi nende vaktsineerimise toetamise. Ehk kes vajab abi digiregistratuuris, kes vajab abi võib-olla kohaleminekul, transpordis, kes tahab midagi küsida, vajab selgitustööd.

Taas üleskutse kõigile meile: kas meie vanemad-vanavanemad on saanud ennast kaitsta? Kui veel ei ole, siis võtame selle aja, läheme vanavanemate päeval neile külla – loomulikult teeme seda siis, kui me ise oleme vaktsineeritud ja veendunud enda nakkusohutuses – ning aitame seeläbi ka oma vanavanematel jõuda õige otsuseni, õige valikuni ja ka selle teostuseni, et neid kaitsta selle raske haiguse vastu, enne kui need nakatumise numbrid veelgi kõrgemale lähevad, enne kui me peame minema oma vanavanemaid haiglasse vaatama.

Kõik, kes on ennast vaktsineerinud, mis on valdav osa vanavanemaid, nende puhul taas üleskutse teistpidi: kes ei ole veel COVID-tõendit loonud, siis siin on ka koht, kus me saame kindlasti aidata. Seda on võimalik teha ka kohalike omavalitsuste abil, samuti sotsiaalkindlusameti kaudu. Aga kellel on olemas pereliikmele tugi ja võimekus, siis ka see oleks ju ilus vanavanemate päeva kingitus, et veenduda, et meie vanaemadel-vanaisadel on võimalik lihtsa vaevaga käia erinevates kohtades, kus COVID-tõendit nõutakse, ja tegevustest osa saada. Nii et see üleskutse võiks jääda kõigile meile siin kõlama.

Nii, 70 protsenti täiskasvanutest. Me oleme seadnud sihi, mida Euroopa Ülemkogu tasandil märtsi lõpus juba tegelikult välja öeldi: eesmärk on sügiseks saavutada 70-protsendiline hõlmatus Euroopa Liidus.

Täna me teame, et valdav osa Euroopa Liidu riike on selleni jõudnud või jõudmas. Kümmekond Euroopa Liidu riiki veel seal ei ole. Eesti on sellele eesmärgile lähedal, aga 22. september on kahjuks, võib öelda, veel lähemal. Ehk praeguse tempo jätkudes, praeguste igapäevaste vaktsineerimiste numbrite juures jõuame 22. septembril suurusjärgus 67 protsendini.

Siht on loomulikult seatud võimalikult kõrgele ja kui see kuupäev kukub, siis, nagu varem oleme öelnud, ega me ei viska süstlaid nurka. Siis tuleb jätkata aktiivset vaktsineerimist, jätkame seda läbipõdenute puhul, jätkame eakate puhul, läbi erinevate kampaaniate ja tegevuste, nii arstide, perearstikeskuste, haiglate, erasektori partnerite, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate toel.

Ja mida kiiremini me jõuame 70 protsendini, seda parem, aga nii nagu ka olen öelnud, see on vahe-eesmärk, 70 protsenti täiskasvanuid ei ole lõppeesmärk, see ei ole lõppjaam. Siht on jõuda sinna kogu elanikkonna arvestuses. Siht on jõuda täishõlmatuseni ja täiskaitseni, selles vaates, et kahe doosiga vaktsineerimiseni. See siht on veelgi raskem ja keerulisem, aga see on vältimatult vajalik selle pandeemia lõpetamiseks.

Kui me vaatame Eesti täiskasvanute kaitset, siis tõesti suurusjärgus 65,2 protsenti on saanud praeguseks vähemalt ühe kaitsesüsti, suurusjärgus kuus-seitse protsenti on veel selle haiguse läbi põdenud, nii et võib öelda, et natuke üle 70 protsendil, umbes 72 protsendil on tegelikult teatud antikehade tase olemas, teadaolevalt. Tõenäoliselt on see arv suurem, kuna kõik läbipõdenud ei ole alati kirjas.

Aga nagu me oleme öelnud, läbipõdenuid me ootame hiljemalt kuuendal kuul ennast vaktsineerima ühe doosiga, et saavutada pikaajalisem kaitse ja saada ka 12 kuud kehtiv COVID-tõend. Täna võib öelda niimoodi, et kõigist läbipõdenutest – teadaolevatest – umbes pool on vaktsineeritud, teine pool veel ei ole. Nendel hakkab tegelikult järjest see kuus kuud täis saama, kuna suurem nakkuseperiood, nagu mäletate, oli eelmise aasta talvel ja kevadel.

Neid inimesi ootame kõiki ennast kaitsesüstima – mitte sellepärast, et statistikat suuremaks saada, vaid sellepärast, et inimeste enda elu ja tervist kaitsta ning ka nende elu mugavamaks muuta, sest siis nad saavad 12-kuulise COVID-tõendi, millega saab liikuda Eestis, Euroopa Liidus ja mujal. Nii nagu on öelnud uuringud, saavutatakse sellega umbes 20 korda kõrgem kaitstus haiguse või nakkuse vastu, kui on vaktsineerimata inimestel.

Lisateema, mida COVID-19 teemade all oleme arutanud ja arutasime ka täna, on nii-öelda tõhustusdoosid, lisadoosid, rahvakeeli revaktsineerimine.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas seda küsimust teisipäeval, leppis kokku need konkreetsed diagnoosid. Neid on suurusjärgus 20 000 või 30 000 inimest, kelle puhul nende seisund ja immuunsüsteem eeldab kolme doosiga vaktsineerimist ehk nii-öelda lisadoosi tegemist, on ta siis Pfizer-BioNTechi või Moderna puhul üldjuhul kolm doosi, Jansseni puhul kaks või siis läbipõdenutel tavapärase ühe doosi asemel võib-olla lisadoos.

Nendega alustavad haiglad ja tervishoiuasutused lähiajal, kuna vastavad digiarendused on samuti lõpusirgel. Euroopa Liidu tasandil on ühtviisi kokku lepitud, kuidas see COVID-tõend siis välja peaks nägema, et ei teki taas siin mingit segadust, et ühes riigis on üks loogika, teises teine.

Samamoodi ootame Euroopa ravimiameti müügiluba, õigemini positiivset hinnangut Pfizer-BioNTechi müügiloataotlusele. Nagu te tähele panete kindlasti, Pfizer-BioNTech on andnud sisse tõhustusdooside müügiloataotluse. See ei ole uus vaktsiin, see on olemasolev vaktsiin, mida on seni ka toodetud-tarnitud, sama koguse kasutamine kolmanda doosina suurema kaitse tagamiseks, olgu poole aasta, kaheksa kuu või muu perioodi möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest.

Siin on meie plaan ja eesmärk alustada oktoobris kõrgemas nakkusriskis tervishoiutöötajate ning hooldekodu elanike ja töötajate kordusvaktsineerimist ehk tõhustusdoosiga vaktsineerimist vastavalt ka sellelesamale hierarhiale, nagu me tegelikult alustasime esmaste sihtrühmadega detsembris ja jaanuaris.

Selle kohta kindlasti tuleb veel täpsemaid uudiseid ja ka riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon annab oma teate välja. Ta on iseenesest küll soovitusi andnud, aga me oleme lähtunud Eestis tõesti sellest, et selliseid otsuseid me teeme immunoloogide, ekspertide, tõenduspõhiste otsuste ja andmete alusel.

Samamoodi praegu läheb ilusti ajaliselt ka kokku see, et Euroopa ravimiametilt me ootame sedasama müügiloa positiivset otsust taotlusele tõenäoliselt selle kuu jooksul. See annabki võimaluse oktoobris alustada juba laiemalt tõhustusdoosidega, nii et on ka konkreetne müügiluba, konkreetsed ravimiomaduste kokkuvõtted ja teaduslikud andmed selle aluseks.

Lõpetuseks sellest, mille kohta küsitakse palju. Vaatasin, et täna oli Delfi juba pannud ka pealkirja, et millal siis tuleb vabadus. Vabadus tuleb siis, kui piisav osa inimesi on kas vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud.

Mõni riik on seadnud sihiks 70 protsenti elanikkonnast, teine riik on võtnud sihiks üle 12-aastastest 80 protsenti. Meie ei ole oma riigis veel seda numbrit välja öelnud ega kokku leppinud. COVID-19 teadusnõukoda on seda arutanud ja toob selle teema ka täna valitsuskabineti nõupidamisele. Eks me siis anname teada, kas me lepime mingid konkreetsed eesmärgid kokku või kuhu me jõuame.

Mis on oluline? Tõesti, nagu ma ütlesin, arvestama peame nii vaktsineerituid kui ka läbipõdenuid. Aga minu soovitus jätkuvalt inimestele on see: vaktsineerimine on kümneid kordi ohutum, terviseteadlikum ja mõistlikum viis, sõltumata vanuserühmast, kui selle haiguse läbipõdemine. Eakate hulgas on see osakaal veel, ma ei tea, 100 korda või enam erinev.

Ehk igal juhul kaitstuse tagamiseks on teaduspõhine ja mõistlik enda tervist toetav viis vaktsineerida. Jäädes ootama läbipõdemise teel saadud antikehasid, võime saada kaasa ka pikaajalise haiguse, rasked tervisekahjustused, halvemal juhul haiglaravi vajaduse, kuni surmajuhtumini välja.

Nii et ma saan aru neist hirmudest ja muredest, mis vaktsineerimisega seonduvad, neid ei tohi kindlasti alavääristada ega alahinnata, aga jään enda seisukoha juurde, et karta tuleb haigust, karta tuleb viirust, mitte vaktsiini. Aitäh!

Juhataja
Nüüd annan sõna maaeluminister Urmas Kruusele. Palun!

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Tere ja ilusat päeva teile! Tõepoolest, valitsus tegi täna ühe otsuse, mis puudutas COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kalapüügitoodete töötlemisega seotud ettevõtetele.

Tänasele valitsuse otsusele eelnes ka üks eelotsus ja see oli seotud sellega, et kui me menetlesime kevadel lisaeelarvet, siis me tegime ettepaneku parlamendile, et kuna eksportturud ja HoReCa turg väga selgelt kukkus ära Eesti ettevõtjatele selles sektoris, siis praegu seisab nendes ladudes ligi 300 tonni külmutatud ahvenafileed. Ja see on olnud päris suur probleem, kuna COVID algas meil kevadel ja siis jäid kõik selle suve ekspordivõimalused ära.

Selle otsuse juures on hästi oluline see, et me peame kindlasti pingutama kahel põhjusel: üks on see, et meie ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ja elaksid selle kriisi üle, aga teine oluline osa on see, et ei toimuks toidu raiskamist.

See summa, mida me oleme selle tegevuse jaoks eraldanud, on 1 820 700 eurot, seal sees on ka menetluskulud. Aga lõplik teave selle kohta, kui suur on selle meetme abistav kulu, selgub peale seda, kui ettevõtjad on lõplikult taotlused esitanud.

Miks see raha siis parlamendist tuli siia? Oli kaks põhjust. Üks oli sellist tehnilist laadi, nimelt valitsusel on lihtsam ja mobiilsem selle summaga opereerida, ja teine põhjus oli see, et me väga lootsime tegelikult, et ettevõtjad suve jooksul suudavad ikkagi teatud kogused eksportturgudel realiseerida, aga juhtus see, et seda külmutatud toodet turud ei võtnud korraga vastu. Need eksportturud olid ladude mõttes kalaga täidetud ja on tekkinud oht, et kui ei suudeta seda realiseerida, siis tegelikult oleks tegemist väga suuremastaapse toidu raiskamisega.

Selles projektis on meil väga hea meel tõdeda, et me oleme saanud kaasata ka Toidupanka. Toidupanga võime seda fileed erinevatele vastavatele sotsiaalsetele gruppidele oma võrgus jagada osutus kõige suuremaks võimaluseks, sellepärast et me tegelikult kevadel konsulteerisime ka puhtalt kaubandusega ja kaubandus ütles meile väga selgelt seda, et tegemist on ühelt poolt väga spetsiifilise tootega, aga nende võime seda turul müüa on üsna väike.

Kui me siin rääkisime 300 tonnist, siis nemad ütlesid, et isegi kui hinda kõvasti alla viia, siis võidakse rääkida seal tuhandetest, aga mitte sadadest tonnidest. Selle tõttu ütles Toidupank, et nendel on see võime olemas.

Ehk kogu selle asja mõte on see: selleks, et eksportida näiteks külmutatud kalafileed eksportturgudele, peab tal olema vähemalt aastane säilimistingimus. Ja see tähendab seda, et selle aastase säilimistingimuse aeg hakkab peagi kätte jõudma ja on oluline see, et see toit ehk kala saaks tarbitud selgelt enne, kui need realiseerimistähtajad kätte tulevad. Nii et lisaks Toidupangale on võimalus saada osa sellest kalast riigiabina sõna otseses mõttes kaitse-, haridus- ja kinnipidamisasutustes, tervishoiuasutustes ja sotsiaalasutustes.

Meil on üks kogemus. Kui keegi mäletab, siis aastatel 2015 ja 2016 oli Aafrika seakatk väga-väga laialdaselt levinud ja eksportturud kukkusid samamoodi ära. Siis me tegelikult ka ühe meetmena tellisime ehk sõna otseses mõttes ostsime kokku sigu ja tegime nendest konservi, mida me saime siis samamoodi kasutada nendessamades valdkondades sotsiaalabina või riiklikes institutsioonides.

Nii et ma väga loodan seda, et ühelt poolt me saame abi pakkuda nii palju, kui on reaalselt vaja, teiselt poolt aga seda, et ükski kilogramm seda toitu ei läheks kaduma, sellepärast et toidu raiskamine nii riigi sees kui ka globaalselt on suur teema. Mõningate hinnangute järgi öeldakse, et toidukadu võib olla kuni 30 protsenti. Selle tõttu on eriti oluline, et ei kannataks meie kalamehed ega töötlevad ettevõtjad ja me tuleksime sellest olukorrast välja. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalus esitada küsimusi. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellelt te küsida soovite ning küsime läbi mikrofoni.

Hannes Sarv, ERR
Peaministrile küsimus seoses selle majandusprognoosiga, mida laiem avalikkus veel ei tea, aga teie juba teate. Küsingi siis lihtsalt: mis saab siis kevadistest ette pandud kärbetest?

Kaja Kallas
Me liigume selles eelarvekalendris, nagu me liigume. Täpselt nii ongi, et täna on majandusprognoosi esitlus, pärast seda algavad riigieelarve arutelud selle prognoosi põhjal. Nii et selles suhtes see ongi arutelude koht ja vaidlused, mis meil valitsuses seisavad ees.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Eve Heinla, TV3
Ma jätkaks sellesama teemaga ikkagi. Keskerakonna juht Jüri Ratas on juba öelnud, et tema ikkagi ei pea õigeks aktsiise tõsta samale tasemele. Milline teie isiklik arvamus on?

Kaja Kallas
No esiteks, see on muidugi eelmise valitsuse otsus need aktsiisid tõsta sellele tasemele. See on ju seadusena praegu vastu võetud. Kui me mitte midagi ei tee, siis need aktsiisid tõusevad tagasi kriisieelsele tasemele.

Ma juhin veel tähelepanu, et tegelikult, kui seda seadust riigikogus menetleti, siis seaduse menetleja ütles ju välja, et aktsiisid peaks tõusma tagasi kriisieelsele tasemele, kui majanduskasv on rohkem kui kaks protsenti. Praegu on see majanduskasv eelmises või teises kvartalis 12,9 protsenti.

Nii et see oli eelmise valitsuse tahe need aktsiisid tagasi tõsta. Kui me midagi ei tee, siis need aktsiisid tõusevad. Selleks, et need aktsiisid ei tõuseks, peame me jõudma omavahel kokkuleppele.

Aga nagu ma ütlesin, kõik need avangud on selles mõttes selle eelarvevaidluse osad, et me saame neid arutada. Ma saan aru, et see on koalitsioonipartnerile oluline muude teemade hulgas ka, nii et eks me siis arutame ja jõuame omavahel kokkuleppele.

Eve Heinla
Küsiksin ühe küsimuse veel. See puudutab ka ikkagi eelarvekõnelusi. Mis saab kaitseväe orkestrist edasi? Selle ümber on ka päris palju segadust. Meil astub varsti ametisse uus president, kuu aja pärast. Kas ta astub ametisse vaikuses või kas keegi mängib ka sel ajal?

Kaja Kallas
Aitäh! Seda küsimust peate küsima kaitseväe juhatajalt, kes need otsused on teinud, kuidas see korraldus läheb.

Kaitseministri juures on minu teada komisjon, kes pidi selle orkestri sõjamuuseumi juurde üle tõstma, et orkester saaks seal jätkata. Aga mis seisus need asjad praeguseks on, seda peab küsima eelkõige kaitseministrilt. Jah.

Ekvard Joakit, Delfi
Küsimus töö- ja terviseminister Tanel Kiigele. Terviseameti ravimi- ja vaktsiinidoosid on juba poolteist kuud üsna proosalisel põhjusel kindlustamata. Nimelt ütles eelmine kindlustusselts lihtsalt lepingu rikkumiste tõttu lepingu üles ja uut [kindlustajat] ei ole leitud.

Kuidas on terviseametile osutunud nii keeruliseks uue kindlustuspartneri leidmine? Millal need [ravimid ja vaktsiinid] lõpuks kindlustatud saavad? Aitäh!

Tanel Kiik
Aitäh! No alustame siis sellest, mida me oleme teinud riskide maandamiseks, mis ongi ju, ma arvan, kõige olulisem. Valdav osa COVID-19 vaktsiine on eri tervishoiuasutuste ja hulgimüügipartnerite juures, just nimelt selleks, et ei tekiks mingit riski nende ruumide või seadmetega.

Need, mis on terviseametis, on nendes ultrasüvakülmikutes, mitte nendes külmaruumides, kus probleemid tekkisid. Ultrasügavkülmikutega, mis me eraldi soetasime COVID-19 vastaste vaktsiinide ladustamiseks ja säilitamiseks, ei ole probleeme esinenud. Seal ei ole ka mingeid temperatuurikõikumisi. Lisaks on ka täiendavalt 24/7 tõesti valve kokku lepitud.

Mis puudutab kõiki muid vaktsiine ja ravimeid, siis ka siin on tegelikult koostööpartnereid paljuski, kes neid enda juures hoiavad-ladustavad. See ring on laiem, nagu viitasin, on see terviseameti hulgimüügi koostööpartner erasektorist või on need erinevad haiglad. Järk-järgult tegeleme ka nendesamade ravimite-vaktsiinide laoreservide taastamisega. Seda kõike ajakriitilisuse järjekorras.

Mis puudutab selle kindlustuspartneri leidmist, siis loomulikult see on küsimus eeskätt terviseametile ja kindlustuspartneritele. Nende info põhjal, mis nad mulle on saatnud, on tõesti tulnud tagasiside mitmelt konkreetselt kindlustusettevõtjalt, et olukorras, kus nende ruumide puhul on selgusetu, kas läheb ümberehitamiseks, kas need seadmed sobivad, mis on selle tulevik üldse ja nii edasi, ei ole tegemist nende jaoks sobiva asutuse või sobivate ruumidega, mida kindlustada. Selles valguses kedagi riik kindlustust pakkuma sundida ei saa.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Hannes Sarv
Nüüd on küsimus uuesti peaministrile, aga teisel teemal, mis puudutab seda eile avalikuks saanud uudist Estonia parvlaeva hukkumise sellise, ütleme, eraviisilise uurimise algatamise või alustamise kohta.

Margus Kurmi juhitav uurimine käib justkui paralleelselt ametliku riikliku uue uurimisega ja see sõnum, mis nagu kõlama jäi, oli see, et ei usaldata niivõrd seda ametlikku uurimist. Kuidas te seda kommenteerite?

Ja lisaks palun öelge, teise küsimusena sinna otsa veel, kuidas siis ikkagi õiguslikult on teie hinnangul sinna Estonia juurde see uurima minek või, ütleme, sinna sukeldumine?

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Eesti on alates nende uute asjaolude ilmnemisest võtnud seda uurimist väga tõsiselt. Juba eelmine valitsus otsustas seda uurimist alustada, meie valitsus veebruaris eraldas selleks ka kolm miljonit raha, lisaks andis Rootsi valitsus omalt poolt kolm miljonit, mis teeb kokku kuus miljonit, et seda uurimist seal läbi viia. Ohutusjuurdluskeskus seda uurimist toimetab koostöös teiste võimudega.

Ma saan aru, et praegu on seal tehtud alles mingid väga esimesed toimingud. Seda, kas see uurimine tulemust annab või mis tulemust see annab, me ju sellises uuringute algusfaasis kuidagi öelda ei saa. Mulle tundub juba kas või rahalise poole pealt, et kindlasti riik on tegelikult päris suure summa sinna eraldanud, et seda uurimist läbi viia. See uurimisprojekt on pikk ja põhjalik.

Ma mõistan ka seda, et eks selliste katastroofidega seoses on ju alati palju küsimusi. Ja ma ei ole ka lõpuni kindel, kas ükski uurimine tegelikult annab vastuseid sellele, mis seal ikkagi 1994. aastal juhtus.

Juhataja
Võtame järgmise küsimuse.

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Küsin eelarve teemadel veel. Te ütlesite, et aktsiiside teema on koalitsioonipartnerile oluline ja eks te siis aruta. Aga mis on Reformierakonna seisukoht? Kas need aktsiisid peaks tõstma sellele tasemele, kus nad olid? Kas see on Reformierakonna seisukoht?

Ja teine küsimus on see, et täna annavad sotsid teile üle 3000 toetusallkirja, mis nõuavad Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuselt laste huvitegevuse toetusraha taastamist senises mahus. Kas plaanite senises mahus taastada toetusraha?

Kaja Kallas
Ei hakka kindlasti eelarveläbirääkimisi pidama meedia vahendusel, kui me ei ole omavahel istunud maha ja arutanud neid teemasid, olgu siis aktsiisid, huviharidus või mis tahes.

Need on kõik arutelu teemad ja siis seda kõike me laua taga [arutame]. Kui me hakkame siin nüüd kõike välja ütlema, mis on üks või teine seisukoht, siis ju läbirääkimistel justkui ei olekski mingit mõtet.

Me vaatame seda tervikpilti, kindlasti kogu eelarve olukorda, aga ka majanduse olukorda selles suhtes, et millised sammud on olulised, millised ei ole ja millised on need prioriteedid eri valdkondades. Nii see tavapäraselt käib, et kõik ministrid tulevad oma poliitiliste prioriteetidega uuesti, samuti tekivad vaidlused ka koalitsiooni pinnalt, et mis on ühele erakonnale olulisem, mis on teisele tähtis ja mis on mõlemale oluline.

Nii et kokkuvõttes kokkuleppele me peame saama ja ühisele seisukohale lõpuks ikkagi jõudma.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Tundub, et hetkel ei ole. Siis on võimalik veel teha eraldi intervjuusid ja kasutame ka seda eesruumi, et hajutada. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus