Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning justiitsminister Maris Lauri.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere! On palju teemasid, aga kõik need haakuvad ikkagi sellega, mis toimub Ukrainas. Käimas on Putini sõja 36. päev ja seetõttu on meie ülesanne jätkata Ukraina toetamist kõikidel liinidel. Ja me peame seda tegema pikka aega.
Siit jõuame kohe teemani, mis tekitab ka Eesti inimeste hulgas palju kõneainet, seda sõltumata sellest, milline on inimeste kodune keel. See on see küsimus, mis saab ikkagi Putini sümboolika kasutamisest ja 9. mai tähistamisest.
Ma olen samuti suhelnud paljude inimestega. Eelmisel nädalal, kui me käisime Ida-Virumaal, me seda teemat ka erinevates ringkondades puudutasime. Ühte võib öelda: selle pärast tunnevad muret kõik Eesti inimesed, sõltumata sellest, kas nende emakeel on eesti, vene või ukraina keel.
Kõik mõistavad, et 9. mai saabub sellel aastal hoopis teistsuguses maailmas, kui see oli eelmisel aastal või kunagi varem. Viimasel ajal on need 9. mai üritused olnud juba pigem väiksemad. Sellel aastal aga on meie ühine mure see, et 9. maid võidakse kasutada ära provokatsioonideks, ja on ka ühine soov, et seda ei juhtuks.
ÜRO on tunnistanud 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevaks. Me peame mälestama kõikide sõdade ohvreid. Ja Eesti mälestab neil päevil ka Ukraina sõja ohvreid. Samuti on 9. mail Euroopa päev. Aga igasugune mälestamine, sealhulgas 8. ja 9. mail, peab toimuma väärikalt ja ka teiste ühiskonnaliikmetega arvestades.
Keegi ei keela mälestada oma esivanemaid või asetada mälestuseks hauaplatsile või mälestusmärgile lilli. See on alati olnud lubatud ja see on lubatud ka edaspidi. Aga langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu või vägivalla õigustamiseks ja õhutamiseks.
Millest peab aru saama, on see, et 24. veebruaril maailm muutus. Kui Putin ja Putini Venemaa tungis Ukrainale sõjaliselt kallale ja on pannud toime massiliselt sõjakuritegusid, siis on igasugused sümbolid saanud ka täiesti uue tähenduse.
Oluline on aru saada sellest, et kui venekeelne elanikkond 9. mail tähistab nii-öelda sõja lõppu, siis paraku eestikeelsele elanikkonnale tähendab see hoopis midagi muud. Nimelt sellel põhjusel: kui 10. mail oleks Stalin öelnud kõigile, et olete vabad minema edasi oma riigiga, oma iseseisva toimetamisega, siis oleks see ka meie jaoks pidupäev, aga paraku meie rahva kannatused siis ikkagi algasid. Kõige praegu Ukrainas toimuva nägemine rebib mingid haavad lahti ka Eestis ja tuletab kõike meelde.
Sümbolite kasutamine näitab suhtumist ja paraku tekitab ka hirmu. Putini režiimi propagandasümbolite kasutamine on märk ka Putini režiimi tegude toetamisest, sealhulgas Ukraina ründamise, elumajade ja haiglate pommitamise ning inimeste tapmise ja küüditamise toetamisest. Mälestustseremoonia ei tohi olla see koht, kus kasutada propagandasümboleid.
Ka võidupüha tähistamine ei ole sel aastal tavapärane. Ei ole mingit põhjust tähistada 9. maid rongkäikude, meeleavalduste, rahvakogunemiste ja muude selliste üritustega. Seda võib pidada provokatsiooniks. Ja veel kord: keegi ei keela mälestada oma esivanemaid või eraviisiliselt asetada hauaplatsile või mälestusmärgile lilli.
On mõistetav, et praegune julgeolekuolukord ja Putini agressioon Ukrainas põhjustab ärevust ja muret. Oluline on kõikidel Eesti elanikel, sõltumata rahvusest või kodusest keelest, säilitada rahu ja hoida kokku. Eestis elavaid inimesi seob vaatamata erinevale minevikule meie ühine tulevik. Ärme laseme propagandal seda kõike lõhestada. Säilitagem tasakaalukas meel.
Valitsuses tegime otsused, millest justiitsminister räägib täpsemalt, et tuua siia selles vallas selgust. Tähtis on, et oleks selge, kuidas me selle poolega edasi läheme.
Ukrainast edasi. Ukraina peab juba 36. päeva vastu, aga vajab hädasti meie tuge enda riigi kaitsmisel. Eesti on andnud Ukrainale tuge märkimisväärses ulatuses, aga me kutsume üles ka oma liitlasi, suuremaid riike tegema rohkem.
Oluline on mõista ka seda, et Kreml paneb Ukrainas korda sõjakuritegusid. Jätkuvad küüditamised, rünnakud tsiviilelanike vastu, ka Mariupolis on juba hävitatud 90 protsenti kõikidest hoonetest. See, et tsiviilelanikke on tapetud rohkem, kui on surnud sõja käigus inimesi, kes tõesti sõjategevuses osalevad, näitab seda, et Putin ikkagi sihib konkreetselt tsiviilelanikke.
Rahvusvaheline kriminaalkohus on alustanud uurimist ja prokuratuur on alustanud tõendite kogumiseks menetlust. Eesti on pakkunud rahvusvahelisele kriminaalkohtule välja võimalikud eksperdid, kes võiksid tööle asuda sellesse uurimismeeskonda.
NATO erakorraline tippkohtumine, mis toimus eelmisel nädalal, oli oluline selles mõttes, et laua taga oli üksmeel: tuleb suurendada praktilist toetust Ukrainale. Meie jaoks oli väga oluline ka see: tuleb suurendada idatiiva valmisolekut ja kaitset. See tähendab seda, et tuleb liikuda heidutushoiakust kaitsehoiakusse, seda nii maal, merel kui ka õhus.
Otsuseid vormistatakse ja lõplikud otsused saavad kinnituse Madridis. Aga tähtis on see, et kõik riigid teevad ise rohkem ja see kaks protsenti, mis kaitsekulutused on, peaks olema miinimum, mitte maksimum. Meie eelmisel nädalal tehtud otsus suurendada kulutusi Eesti julgeolekule, 476 miljonit eurot riigikaitsele ja 86 miljonit eurot elanikkonnakaitsele, on lihtsalt üks otsus selles jadas.
Eile olime ka Taani peaministriga Tapal, kus järjekordsed Taani sõdurid alustavad. Taani peaminister teatas ka, et järjekordsed 800 Taani sõdurit Baltikumi saadetakse.
Oluline on ka see, et me töötame edasi Kremli sanktsioonidega, selle sõjamasina rahastuse äravõtmisega. Oleme siin teinud ettepaneku eraldi selleks, kuidas gaasist saadavat raha võiks kasutada Ukraina ülesehitamiseks pikemas perspektiivis, kui ei soovita sanktsioone panna. See tähendab seda, et küll makstakse Venemaale gaasi ja õli eest, aga see makstakse teatud arvelduskontole, kust hiljem saab seda raha kasutada Ukraina ülesehitamiseks. See annaks Venemaale väga selge signaali: iga hoone, mille Venemaa puruks pommitab, iga taristu, mida ta kahjustab – selle kõige eest ta kokkuvõttes ikkagi peab maksma.
Ülemkogult veel. Peame leidma üleeuroopalise lahenduse sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja nende aitamiseks, sest tegelikult on vaja ka lisarahastust just nendele riikidele, kes on võrreldes teistega kandnud suuremat koormust. Need arutelud käivad edasi.
Täna alustasime kabinetis lisaeelarve koostamise arutelusid. Nendega loodame lõpule jõuda lähinädalatel. Fookus on julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, ja sõjapõgenike abistamine.
Ühe osana tegime täpselt nädala eest otsuse investeerida erakorraliselt kaitsevõime tugevdamisse täiendavalt 476 miljonit eurot. See on ajalooline otsus, just sellel põhjusel, et kaitsekulud tõusevad 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust järgmise nelja aasta jooksul, keskmiselt.
Majandusest ka. Eesti Panga eile avaldatud prognoos nendib, et nii Eesti kui ka kogu maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas ja ka sellega, mis suuna see sõda võtab. Üldiselt prognoosimine on praegu väga tänamatu töö, sellepärast et muutujaid on niivõrd palju. Muutujad puudutavad toormete hindu ja tarneahela probleeme ning see kõik sõltub omakorda sellest, kuidas sõda laheneb ja kuidas lääneriikide sanktsioonid Venemaale toimivad.
Esmaspäeval kohtusin ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Kuulasin, milliseid majandusmõjusid nemad näevad sellel sõjal ja mida nad tunnetavad, mida prognoosivad. Peamiste murekohtadena loomulikult toodi esile kõrged energiahinnad, tooraine nappus, hinnatõus, tarnelepingutest tulenevad leppetrahvid, aga ka ebakindlus investeerimisotsuste suhtes seetõttu, et sõda on lähedal. Nii et arutasime ka võimalikke lahendusi. Aga selge on see, et vabaduse hind on kõrge, kuigi see pole loomulikult kuidagi võrreldav selle hinnaga, mida ukrainlased hetkel maksavad.
Häid uudiseid ka valitsuse istungilt. Valitsuse istungil kiitsime heaks 13 päevakorrapunkti. Koos haigekassa uue tervishoiuteenuste loeteluga kinnitasime tervishoiutöötajate palgatõusu. Arstide ja õdede miininumtunnitasu tõuseb kaheksa protsenti, hooldustöötajatel ligi üheksa protsenti. Homsest, 1. aprillist on ka pensionitõus, pension kasvab keskmiselt 7,9 protsenti, sealhulgas keskmine vanaduspension ligi 43 euro võrra, 595,35 euroni.
Kiitsime heaks ka eelnõu, mida on pikalt ette valmistatud. Nimelt, politsei- ja piirivalveameti neli laeva antakse alates 2023. aasta algusest kaitseväe koosseisu. Laevastike ühendamine on väga kaua oodatud ja kaua tehtud otsus, mis parandab oluliselt meie olukorrateadlikkust merel ja tagab Eestile tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui ka siis, kui ajad ei ole nii rahulikud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Tanel Kiik, palun!
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Jaa, tervist! Kahjuks jah ei ole võrreldes kolme nädala taguse ajaga, kui ma viimati pressikonverentsil olin, olukord Ukrainas märkimisväärselt paremaks läinud. Ehk kõik see, mis ma toona ütlesin Venemaa režiimi ja Putini sõjakuritegude kohta, kahjuks kehtib ka täna, kui möödas on viis nädalat sõjategevuse algusest.
Ukraina kriisi käsitlesime sel nädalal ka Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamisel ühe põhiteemana. Ühest küljest on oluline tagada maksimaalselt hea tervishoiuteenuste kättesaadavus Ukrainas, see tähendab nii ravimite sinna viimist kui ka tervishoiupersonali panustamist ning kõikvõimalikku rahalist ja humanitaartuge. Teisest küljest loomulikult tegeleb kogu Euroopa, eeskätt need riigid, kus on rohkem sõjapõgenikke, selle vaatega, kuidas pakkuda parimat psühhosotsiaalset tuge ja tervishoiuteenuseid riikidesse jõudnud sõjapõgenikele.
Loomulikult on see meie moraalne kohus, ma ütleksin isegi, et see on vähim, mis me teha saame: pakkuda tuge sõja eest pagevatele inimestele, olgu need lapsed, naised või mehed. Igatahes meie riigi roll ja moraalne kohustus on neid samaväärselt Eesti elanikega aidata ja neile tervishoiuteenuseid pakkuda.
Euroopa tasandil on väga selge konsensus selles, mis puudutab Venemaa sõjategevuse igakülgset hukkamõistu. Praegu on üha rohkem kasvamas ka see osa riikidest, kes näeb, et me peame Euroopa tasandil leidma ka täiendavaid rahalisi vahendeid, nii tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks Ukrainas ja Ukraina sõjapõgenikele kui ka laiemalt sõjategevusega seotud kulude katteks, sealhulgas Ukraina tervishoiusüsteemi toetamiseks kohapeal, nagu enne sai viidatud.
Me kõik saame aru, et isegi kui see sõjategevus lähiajal peaks lõppema, nagu me kõik loodame ja ootame, on ravivajadus ja tervisevõlad, mis inimestel on tekkinud, märkimisväärsed. Lisaks kõigele on Putini režiim hävitanud mitmeid haiglaid ja sünnitusmaju ning toonud kaasa kirjeldamatuid kannatusi inimestele. See kõik võtab aastaid, kui mitte aastakümneid järjepidevat tööd taastamiseks.
Need on kohad, mida peab kindlasti arutama, tegutsema ja tuge pakkuma riigisiseselt ja kahepoolselt Eesti-Ukraina suhetes, aga ka Euroopa Liidu tasandil. Seda tööd kahtlemata jätkame.
Kommenteerides paari sõnaga välispoliitikat, mis pole küll minu rida, ütlen, et on päris kummastav lugeda, kuidas arutab Putini režiim vägede väljaviimist selleks, et need kuskilt teise koha pealt jälle sisse tuua. Ehk me kõik saame aru, et kui Putin sooviks sõjategevust lõpetada, siis talle piisaks ühest korraldusest, ühest lausest vägede väljaviimiseks. Seni, kuni ta seda teinud ei ole või seda avaldanud ei ole, peame suhtuma väga ettevaatlikult kõikidesse läbirääkimistesse, samuti lubadustesse.
Kahjuks mäletame liiga hästi, kuidas vahetult enne Venemaa sõjategevuse algust teatas kaitseminister, kuidas me hakkame kohe-kohe õppustelt vägesid tagasi tooma. Teatavasti seda ei juhtunud. Ehk ka praegu peame olema väga ettevaatlikud nende sõnumite, uudiste, kirjelduste ja lubaduste suhtes, mida Putini režiim annab. Neil ei pruugi olla mitte mingit alust või katet.
Me peame siin toetama maksimaalselt Ukrainat oma riigi territoriaalse terviklikkuse taastamisel, kõigi okupatsioonivägede väljatõrjumisel riigist. See tähendab ka lisaks enne mainitud humanitaar- ja tervishoiuabile jätkuvat sõjalist abi, mida Euroopa Liit, NATO ja Eesti pakkuda suudavad, maksimaalses mahus.
Riigisisestest teemadest rääkides, jah, ma olen täiesti nõus, et sel aastal pinged, mis on seotud 9. maiga, on tõenäoliselt veelgi suuremad kui tavaliselt. Seda olulisem on kõigi kaine meel ja rahulik suhtumine. Ehk üks asi on lahkunute, sugulaste, esivanemate mälestamine viisakal moel, lillede ja küünaldega, aga hoopis teine asi on mis tahes sõjategevuse õigustamine või vaenulikule suhtumisele üles kutsumine, kus kindlasti peab politsei- ja piirivalveamet olema valmis õigel ajal sekkuma.
Loodan aga, et suudame käituda vaoshoitult ja mõistlikult, nagu me tegelikult varasematel aastatel oleme suutnud. Siis suutsime seda võib-olla küll rohkem pandeemia ja viirushaiguse hirmus ja ohus.
Aga ega pandeemia pole kuskile kadunud ja lisapinged on, nagu viitasin, kahtlemata ühiskonnas sees, neid ei saa salata. Mõlema puhul on minu arvates aga kõige mõistlikum ja õigem teguviis hoiduda suurtest rahvarohketest kogunemistest, mis tahes rongkäikudest ja meeleavaldustest, mälestada lahkunuid oma kodus või soovi korral minna ja asetada mõnele mälestussambale küünal või lilled, aga mitte tegeleda provokatsioonidega ja mitte ka provokatsioonidele alluda.
Täna valitsuses räägitust. Tõepoolest, jätkame lisaeelarve koostamise protsessi. Arusaavalt rahavajadused ja ootused ministeeriumitel on suured. Osaliselt on need seotud otseselt sõjapõgenike toetamisega, aga ka laiemalt majanduslike mõjudega, mida kogu see Venemaa sõjategevus kaasa toob, nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas tervikuna.
Kindlasti on oluline, et me lisaeelarves just nimelt teenuseid rahastades, olgu tervishoiuteenus, sotsiaalteenus või muu, tegelikult seeläbi tagame nendesamade teenuste maksimaalse kättesaadavuse ka kõigile Eesti elanikele. Ehk me ei lähe katma mis tahes sotsiaalabi-, tervishoiu- või haridusteenuste pakkumist olemasolevate eelarveridade arvel, vaid me leiame selleks lisaressurssi, välistamaks olukorda, kus ükski teenus muutuks Eesti elanikele vähem kättesaadavaks. See on väga oluline põhimõte, printsiip, millest valitsus on minu hinnangul väga ühemõtteliselt ja ühtemoodi aru saanud.
Kahtlemata on siin oluline koht ka investeeringutel, olgu haiglate investeeringud või muud suuremad infrastruktuuri projektid, mis on tihti seotud ka Euroopa Liidu vahenditega. Me peame vaatama ka need selle pilguga üle, mida meil on võimalik olemasoleva eelarveraha raames teha või mis vajab lisaressurssi.
See on ka koht, kus on olulised Euroopa tervishoiuministrite nõupidamised, millele ma enne viitasin, ja Euroopa Liidu tasandil tehtud otsused. Meil ei ole mõistlik ega ole ka mõeldav luua endale valeillusiooni, et meil on võimalik samade eelarvevahendite ja samade Euroopa Liidu fondide raames tegelda paralleelselt kallinevate investeeringuvajaduste katmisega ja Ukraina sõjapõgenike ning Venemaa sõjategevusega kaasnevate kulude katmisega. Ei. Kui miinust ringi jagada, siis see ei muutu plussiks. Nii et ma loodan, et siin me saame Euroopa tasandil ja riigisiseselt vajalikud otsused langetatud.
Valitsuse istungil tõepoolest täna oli tervisevaldkonna vaates oluline punkt tervishoiuteenuste loetelu uuendamine. See on eeskätt oluline kahes vaates: tervishoiutöötajatele lubatud palgatõusu tagamine vastavalt kollektiivläbirääkimistele ning patsientidele tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine.
Palgatõusud jäävad kaheksa ja 10 protsendi vahemikku, sõltuvalt erialast. On mõistlik tagada pidevalt see, et tervisevaldkonna palgatõus on vähemalt sama kiire kui Eesti riigi keskmine, sealhulgas järele aidates ka neid valdkondi, kus see varem on olnud liiga väike. Teiselt poolt, nagu viitasin, hakkame rahastama täiendavaid teenuseid ja eri ravimeid ning laiendame ka juba praegu rahastatud ravimite kasutamise tingimusi.
Mõned konkreetsed näited. Teenuste ja ravimitega paranevad ravivõimalused näiteks müeloomi, reumatoidartriidi, psoriaasi, aga ka vähi raviks, samuti teatud otsused ja tegevused, mis puudutavad hambaravi valdkonda ning taastusravi võimalusi.
Hoolimata pandeemiast on tervishoiuvaldkonna jaoks oluline pidevalt tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigil elualadel ja erialadel, sõltumata inimese diagnoosist või vajadusest. Mul on hea meel, et me siin näeme ka kriisi ajal võimalusi nende teenuste ja ravimite kättesaadavust ja ringi laiendada.
Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele on suurusjärgus 51 miljonit eurot, millest palgatõusu osa on 36 miljonit ja ülejäänud on teenuste ja ravimite kättesaadavuse tõstmine.
Valitsuskabineti pärastlõunases osas arutame ka COVID-19 olukorda. Kui üldse mingil rindel võib öelda, et on positiivseid uudiseid, siis me näeme, et koroonaviiruse levik on selgelt taandumas. Viiruse levik täna ametliku statistika alusel on täpselt kuus korda madalam, kui see oli tipphetkel, veebruari alguses. Haiglaravikoormus on ühe kuuga enam kui kaks korda langenud. Hetkel prognoosid näitavad selget langustrendi jätku.
Positiivne on kindlasti ka see, et veebruaris ja nüüd märtsi keskel tehtud piirangute leevendused ei ole kaasa toonud mingit kardetud tagasilööki. COVIDi-tõendi nõue kadus teatavasti märtsi keskel, niisamuti osalejate arvu piirangud ja kellaajalised piirangud, aga me näeme siiski langustrendi jätkumist iga päev ja iga nädal, nii nakatumise vaates, haigla vaates kui ka eriti veel isegi intensiivravi ja juhitava hingamise vaates, kus need numbrid on varasemate tippudega võrreldes kordades madalamad. See on ainult positiivne uudis.
Loomulikult jätkates leevendustega, näiteks maski kandmise nõude puhul mingil hetkel kohustuselt üle minemisega soovitusele tuleb silmas pidada, et jätkuvalt on ainuõige viis enda tervist ja elu kaitsta. Vaktsineerimine, sealhulgas tõhustusdoosi õigeaegne ärategemine on tähtis, sest nagu viitasin, pandeemia pole maailmast kadunud.
Eestis on täna viiruse levik alla Euroopa Liidu keskmise, aga samal ajal me näeme, et on riike nii Euroopas kui ka eriti praegu Aasia piirkonnas, kus viirus teeb taas uusi rekordeid, kus ta on tõusulainel. Omikroni agressiivsem alamvariant BA.2 on ka Eestis praegu domineeriv tüvi, aga võib öelda nii – just eile vestlesime ka teadusnõukoja juhiga –, et tõenäoliselt Eesti puhul siis mõlemad omikroni variandid mahtusid sinna veebruarikuise tõusu sisse. Sel põhjusel oligi selline teatud siksakiline loogika.
Meil ei ole olnud eraldi kahte selget tõusu, tulenevalt omikroni eri variantidest, vaid meil mahtusid need ühte lainesse. Aga märtsikuus me oleme näinud ikkagi mustvalget langustrendi kõigi näitajate puhul. Ja olen üsnagi veendunud, et see langustrend jätkub.
Varasem kogemus on ka näidanud, et iga kord on uus tõus saanud alguse uue tüvega. Ehk meil on olnud viis erinevat viirusetüve, mis on Eestis domineerivaks muutunud. Lisaks on olnud alamvariandid. Iga kord, kui on uus tüvi varasemast nakkusohtlikumana ilmnenud, on see kaasa toonud ka uue tõusu. Seetõttu jälgime väga tähelepanelikult uute võimalike viirusetüvede teket.
Praegu ei ole selliseid signaale, sellist teadmist, et omikroni agressiivsemast alamvariandist oleks mõni veel ohtlikum või veel nakkusohtlikum viirusevariant tekkinud, aga seda ei saa kindlasti välistada.
Nii nagu eelmisel aastal, kui mäletate, tegelikult viiruse levik hakkas taas hoogustuma juulikuus, nii ka praegu me, võib öelda, põhistsenaariumi ehk põhiprognoosi alusel peame tõenäoliseks uut viiruse leviku kasvu pigem sügisesel-talvisel viiruste leviku perioodil. Aga peame olema valmis ka selleks, et see tõus võib tulla varem, kui peaks mõni uus tüvevariant ilmnema.
Aga omikron ise oma praeguse leviku tingimustes, praeguse nakkuse tingimustes uut tõusu Eestis tõenäoliselt kevadel ega suvel esile kutsuda ei suuda. Ma olen üsna veendunud, et me käitume ka ise siin vastutustundlikult, nakkushaigena jääme koju, teeme teste. Soovituslikus korras kanname näiteks rahvarohketes kohtades ja ühistranspordis maski. Ja loomulikult läheme vaktsineerima ning teeme ära ka tõhustusdoosid, et olla paremini kaitstud. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Järgmisena palun Maris Lauri!
Justiitsminister Maris Lauri
Nagu peaminister juba rääkis, eri riigid, nii-öelda samameelsed riigid tegelevad koostööga selleks, et koguda tõendeid kuritegude kohta, mida Venemaa ja Valgevene panevad Ukrainas toime.
Eelmisel neljapäeval kogunesid mitmed samameelsed riigid Haagis ja kohtusime seal Eurojusti, aga eelkõige rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröriga, kes seda uurimist juhib. Miks see on oluline? Inimesed põgenevad eri riikidesse. Need tõendid, tunnistajad niimoodi paiskuvad laiali. Üksikud tõendid ei pruugi anda kokku piisavalt tugevaid argumente, aga kui eri riigid teevad koostööd, sealhulgas aidates Ukraina uurimisasutusi, kes kahtlematult teevad neid uurimisi kohapeal, siis on võimalik neid tõendeid kätte saada ja kurjategijad lõpuks ka kohtu ette viia.
Tuletan meelde, et rahvusvahelised kuriteod on aegumatud ehk agressiooni-, sõjakuritegude ja ka inimsusevastaste kuritegude puhul võib vastutusele võtta ka 10, 20, 50 ja kui inimene elab, siis ka 100 aasta pärast, ehkki viimane on küll vähetõenäoline, aga ikkagi.
Eestis on alustanud prokuratuur uurimist, konkreetseid menetlusi teeb kapo. Mida Eesti võib teha, on kindlasti see, et põgenike seas on inimesi, kes saavad anda tunnistusi sellest, mis on reaalselt toimunud.
Nüüd, tulles selle juurde, mis meie avalikkuses väga palju teemaks on, ehk 8. ja 9. mai. Ma tõesti siiralt loodan, et nii nagu ülejäänud läänemaailm suudab ka Eesti jõuda selleni, et me mälestame lahkunuid 8. mail ja mõtleme tuleviku peale 9. mail, mis on Euroopa päev. Aga kindlasti see nihe võtab natuke aega.
Langenute mälestamises ei ole midagi halba. See peabki nii toimuma, langenuid tulebki mälestada. Aga ma tõesti loodan, et suudetakse aru saada: sellised tegevused, mis võib-olla eelmisel aastal olid veel aktsepteeritavad, ei ole enam aktsepteeritavad. Erinevad sümbolid, erinevad märgid, erinevad kogunemised ei ole sobivad.
On oluline, et inimesed jõuaksid sellele arusaamisele ise. Kindlasti aitame kaasa rääkides, seletades ja põhjendades, miks see ei sobi. Kuid juhtudel, kui inimestel see arusaamine ei taha kuidagi tekkida, siis kahtlemata peavad õiguskaitseorganitel olema ka vahendid ja võimalused nende inimestega tegelemiseks, kes ei taha aru saada.
Seetõttu algataski valitsus eelnõu, mis tegeleb agressiooni toetavate sümbolitega, agressiooni õigustamise ja toetamisega. Mis seal sees siis on? Me teame seda, et Venemaa on toime panemas agressioonikuritegu Ukraina riigi ja rahva vastu. Seda ei tohi toetada. Valitsus on juba varem öelnud seda, et agressioonis otseselt osalemine on lubamatu. Agressiooni otseselt toetamine on lubamatu.
Nüüd tuleb spetsiaalne seadusesäte, mis pannakse seadusesse, kus luuakse eraldiseisev kuriteoliik, liitumine agressioonikuritegu toime panema välisriigi relvajõududega agressiooniaktis või selle ettevalmistamises osalemise või selle toetamisega. See on kuriteokoosseis, mis ei rakendu mitte üksnes Eesti territooriumil, vaid see rakendub ka teiste riikide territooriumil, kui selles osalevad Eesti kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimene või Eestis registreeritud juriidiline isik.
Lisaks, mida veel muudetakse seadustes? Luuakse üks täiendav paragrahv, mis puudutab just nimelt sümbolite kasutamist. Kui inimene osaleb Eestis agressiooniga seotud vaenutegevuses või kutsub sellele üles, siis seda saab karistada. Loomulikult sõltub karistus ka sellest, millised on tagajärjed.
Nagu ma ütlesin, ma loodan, et karistamisteni jõuta. Ja kui rikkumised on väikesed, siis politsei saab piirduda – nagu ka praegu – hoiatuste ja vestlustega. Järgneb väärteomenetlus ehk trahvid. Ja üksnes tõsiste tagajärgede puhul tulevad kõne alla juba karistusõiguslikud sammud. Küll mitte puhtalt sümbolite eest, sümbolite kasutamine on eelkõige väärtegu.
Me ei määratle ära seda, millised sümbolid on keelatud või millised on agressiooni sümbolid. Sümbolid võivad, esiteks, ajas muutuda. Teiseks, sümboli kasutamine sõltub väga täpselt sellest, millises kontekstis seda kasutatakse. Karistamisele läheb see, kui agressioonikuritegusid toetatakse ja propageeritakse.
Seda sellepärast, et sellega süvendatakse ühiskonnas rahvustevahelist pinget. Praeguses kontekstis eestlaste, venelaste ja ka ukrainlaste suhtes ja nii edasi. Aga kindlasti on ka küsimus selles, et erinevad sümbolid võivad agressioonis kannatanud inimestele, samuti teistele mõjuda alandavalt. Need võivad neid hirmutada ja väga sügavalt häirida.
Nagu öeldud, konkreetseid sümboleid me ei määratle. See sõltub sellest, mis kontekstis nad on. Nii et kui mingid sümbolid leiavad kasutamist näiteks teatrietenduses, siis nad ei ole agressiooni sümbolid, vaid nad on osa etendusest. Kuid kui keegi tuleb mingi plakati või lipuga lehvitama näiteks majutusasutuse juurde, kus viibivad Ukraina põgenikud, siis on kindlasti sellise olukorraga tegemist, kus inimesega tuleb tegeleda.
Nii. Nüüd ka nendest eelnõudest, mis valitsusest veel tulid ja mis ei ole ehk nii tõsisel teemal. Kõigepealt kohtumenetluse avalikustamist puudutav eelnõu, mille kohaselt on tulevikus Riigi Teatajas kõik kohtulahendid avalikud, märgitakse ära küll, millises seisus nad on, kas nad on jõustatud või nad on veel esialgsed, sinna tuleb juurde vastav märge.
Eesmärk on muuta kohtumenetlus avalikumaks ja saada täpsemalt aru, miks ühte või teist kohtulahendit tehakse. Hetkel ei ole võimalik tutvuda jõustumata ja tühistatud kohtulahenditega. Kuid meie põhiseaduse kohaselt peab olema kohtumenetluse avalik. Ütleme nii, et kui te lähete saali, kohtusaali, siis te saate teada, milline on otsus, isegi kui see tühistatakse. Kuna väga suur osa kohtumenetlusest toimub tänapäeval kirjalikus vormis, siis päris täpselt see avalikustamine ei ole hetkel tagatud. Nii et seetõttu ongi see võimalus, et kohtulahendid muudetakse avalikuks ka enne, kui nad on jõustatud, aga kindlasti konkreetse sättega.
Lisaks määratletakse ära, millisel juhul ja mida kohtulahendites avalikustatakse. Kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust menetlusosaliste isikuandmeid, välja arvatud süüdistatavad ja õigeksmõistetud. Menetlusosalised on näiteks tunnistajad, nende andmeid ei avalikustata. Kuid füüsilisest isikust menetlusosalistel on õigus taotleda, et nad siiski avalikustatakse. Ja õigeksmõistetul on õigus taotleda oma nime avalikustamise lõpetamist.
Lisaks, eelnõu kohaselt võimaldatakse menetlusvälisel isikul tutvuda kohtutoimikuga, kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjaga. Kuid asjaosalised peavad seda vajadust põhjendama. Kui toimikuga soovitakse tutvuda ajakirjanduslikul eesmärgil, siis eeldatakse üldjuhul, et tegemist on õigustatud huviga. Kuid otsuse, millise konkreetse toimikuga ja millises osas lubatakse tutvuda, langetab kohus.
Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha tulevikus kohtuistungist ülekande ka veebilehel. Ülekande toimumine avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel.
Valitsuses sai heakskiidu ka füüsilise isiku maksejõuetuse seadus. See on mahukas seadus. Justiitsministeerium on maksejõuetuse moderniseerimisega tegelenud juba 2015. aastast. Esimeses etapis tegeldi pankrotiseaduse revideerimisega. Täna sai valitsuses heakskiidu revisjoni teine etapp ja see keskendub nii ettevõtjate kui ka eraisikute maksejõuetuse olukorrast välja aitamiseks loodud meetmete lihtsamaks ja tõhusamaks muutmisele.
Probleem on selles, et Eesti ettevõtjad ei kasuta makseraskutest ning võimalikust pankrotistumisest pääsemiseks saneerimisseadusega antud võimalusi. Selleks, et neid rohkem kasutataks, tehakse eelnõuga mitmed muudatused, et muuta saneerimismenetlus atraktiivsemaks ja rohkem kasutamist leidvaks. Siin on mitmed meetmed, mis saneerimist toetavad.
Menetlus muudetakse ka paindlikumaks ja vähendatakse kuritarvituse ohtusid. Oluline on ka see, et ettevõtja tegeleks tekkinud makseraskustega võimalikult vara. Selle tõttu nähakse ette suunised juhatuse liikmetele.
Nüüd, eraisikuga seotud võlaprobleemide puhul kasutatakse ka väga palju pankrotimenetlust, kuigi võiks palju rohkem kasutada ümberkujundamise menetlust. Ka selle suunas on eelnõus mitmed ettepanekud tehtud. Oluliseks muutub ka see, et lisaks lihtsamale avalduse esitamisele ehk bürokraatlikkuse vähendamisele ja arusaadavamaks tegemisele luuakse olukord, kus menetluse käigus peab olema nõustaja, kes inimese sellest protsessist läbi aitab. See nõustamine on kindlasti hädavajalik ja see muutub kohustuslikuks.
Veel üks eelnõu, mis puudutab ennetusnõukogu. Valitsus kinnitas haridus- ja teadusministri, justiitsministri, kultuuriministri, sotsiaalkaitseministri ja siseministri eelmise aasta aprillis tehtud otsuse, et lastekaitsenõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemel luuakse üks ühine valdkondade ülene valitsuskomisjon nimetusega ennetusnõukogu. Selle eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust ja kujundada vastavaid poliitikasuundi.
Siin on teemad, mis puudutavad lastekaitset, kriminaal- ja narkopoliitika korraldamist. Siin on väga palju ühisosasid. Ja selleks, et see toimiks efektiivsemalt ja pandaks just tähelepanu mitte niivõrd tagajärgedele, vaid ennetamisele – ja ennetuses on väga suur ühisosa –, luuakse üks organisatsioon, seda enam, et praegustes ennetusnõukogudes on väga suured isikuliselt kattuvused ametite kaudu.
Pealelõunases osas loodan valitsuses tutvustada ka andmete teemat. Nimelt tehti justiitsministeeriumis analüüs isikuandmete töötlemise õiguslikest probleemidest, andmekogude regulatsioonidest ja sellest, millised olid seal teatud puudused, kuidas neid lahendada ja kuidas asjadega edasi minna.
Oluline on see, milliseid isikuandmeid kasutatakse, mis eesmärgil neid kasutatakse, kui kaua neid säilitatakse ja kuidas nende andmete kasutamine eri asutustes peaks toimima. Me oleme näinud viimaste aastate jooksul väga suuri vaidlusi selle üle. See on üks samm selleks, et luua täiendavat selgust. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Nüüd on küsimuste kord. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus suunatud. Ja palun rääkige siis mikrofoni ka.
Ott Tammik, Bloomberg
Tere! Küsimus peaministrile seoses võimaliku LNG-terminali ehitamisega. Ma saan aru, et nüüd me arutame seda Läti ja Soomega. Kas seal on mingi ajakava, millal te tahate otsust langetada? Ja mida seal täpsemalt läbi rääkida on? Kas Eesti pigem eelistaks Eestisse seda ehitamist või Lätti? Kas tuleks mingisugune rahaline toetus näiteks Lätist või Soomest? Võib-olla on seal võimalik Euroopa Liidu raha kasutada? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Jaa, seda LNG-terminali või LNG-võimekuse loomist arutame seoses sellega, et tõesti valmistuda järgmiseks talveks ja leida uusi energiaallikaid, millega saaks asendada ka Vene gaasi. Jah, tõepoolest, Eestis kogu selles energiamiksis gaasi osakaal on küll väike, aga siiski on oluline leida alternatiive.
Eesti gaasitarbimine on umbes viis teravatt-tundi aastas. Lätis on 14 teravatt-tundi aastas ja Soomes on 30 teravatt-tundi aastas. Need igasugused võimekused tavaliselt on suuremad. Ja nagu te näete nendest numbritest, meie oleme kõige väiksem tarbija. Seetõttu tundub loogiline, et me ei tee mitte üledimensioneeritud terminali siia, vaid arutame, kas teised on sellega kaasas.
Me arutame pealelõunal seda edasi. Minu hinnangul me peaksime tegema kolm eraldiseisvat otsust. Üks on otsus, mis puudutab toru väljaehitamist, mis on otseselt seotud sellega, et oleks võimalus gaasi siis sinna Balticconnectorisse anda. Teine otsus, mis puudutab seda kaid või haalamispunkti, tähendab seda, et meil on võimalus ja võimekus võtta vastu LNG-laevu ja siis gaasi sealt tarbida. Kolmas otsus on see, kas rajada terminal, osta see ujuvterminal ehk FSRU. See tähendab seda, et seal on gaasistamise võimalus ka olemas, kuna LNG on veeldatud gaas, siis saab selle uuesti gaasiks teha. Ja seal on ka veel mitu võimalust – kas rentida või osta ise. [Tuleb mõelda,] millised on lahendused.
Rahalised summad on muidugi päris suured. Üks laev maksab 300–500 miljonit. Paraku need arutelud, mis on olnud, ei ole veel kõikidele küsimustele vastuseid andnud. Seetõttu me ei tahaks viivitada mitte ühegi otsusega ja tahame teha ära need otsused, mis me kindlasti peame tegema, mis puudutavad kaid ja haalamispunkti, mida igal juhul on vaja.
Seda võiks võtta kui kindlustust – kui tõesti torugaas peaks täitsa ära kukkuma, siis meil on võimekus neid laevu vastu võtta. Teine pool puudutab konkreetselt seda ujuvat terminali, püsivat terminali või laeva. Selles suhtes on palju vastamata küsimusi ja käivad konsultatsioonid Soome ja Lätiga, just selleks, et teada, kas me saame neid kulusid ka omavahel jagada.
Loomulikult igasuguste võrgustike väljaehitamiseks on Euroopas ka vastav rahastu, The Connecting Europe Facility ehk Euroopa ühendamise rahastu, aga seda projekti praegu ette nähtud ei ole. Nii et pigem praegu peame ikkagi arvestama omavahenditega. See muidugi seab omakorda teatud piirid, aga julgeoleku üks osa on ka energiajulgeolek ja sellepärast me neid otsuseid ja samme teeme.
Ott Tammik
Millal see otsus võiks tulla?
Kaja Kallas
Noh, ma ütlen, et siin on mitu osa. Täna arutame veel edasi. Me ei viivita ühegi otsusega selliselt, et mingid rajamise takistused tekiksid.
Seetõttu ma arvangi, et me peaksime neid asju arutama tükkidena. Kõigepealt teeme need otsused, mis me saame kohe ära teha, see annab ettevõtjatele kindluse, et nad saavad asuda tellima vajalikku tooret või asuma tegema vajalikke ettevalmistusi. Teine osa samal ajal on see, mis sõltub ka Soomest ja Lätist, et me neid otsuseid teha saaksime.
Nii et ma läheksin nagu järjest. Ja kui need küsimused kõik, mis teisipäeval jäid vastamata, on vastatud, siis me teeme need otsused lähiajal.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus minister Kiigele. Olete siin viimastel päevadel meedias ka ise rääkinud maskikohustuse teemal, et ehk täna arutate ja siis selgub, kas juba homsest kaob.
Tahtsin küsida täpsustavalt, kas siis täna pärastlõunal on oodata otsust selle kohta. Ja kui otsustatakse, et mask ei muutu soovituslikuks, siis kas pannakse paika ka mingi tärmin, kui kauaks see asi on laualt maas? Ja mis oli teadusnõukoja soovitus selles küsimuses?
Tanel Kiik
Aitäh! Tõepoolest, praegu oleme olukorras, kus saame liikuda edasi põhimõtteliselt piirangute ja meetmete leevendusega. Eestis niigi on olnud see leevenduste režiim leebe. Ma arvan, et see on ka olnud mõistlik, kuna igal piirangul on ka oma negatiivne mõju, olgu majandusele, ettevõtlusele, kas või keskkonnaaspektidele.
Aga valitsus arutab pärastlõunas osas edasisi leevendusi, eeskätt tõesti maskikandmise nõude vaates. Teadusnõukoda on varem väljendanud seisukohta, et võiks selle leevenduse teha, kui me jõuame ametlikult kollasele riskitasemele riskimaatriksi alusel. Kollane riskitase lihtsustatult öeldes tähendab seda, et nakatumise keskmine arv peaks olema seitsme päeva lõikes alla 1500 ja hospitaliseeritud inimeste arv alla 30.
Praegu oleme nakatumise vaates seal kuskil 1100 ja 1200 juures ehk selgelt kollasel tasemel, juba paarkümmend protsenti allpool. Haiglaravi vaates täna seitsme päeva keskmine oli hommikul vist 32 ja koma midagi. Ehk sisuliselt me oleme, võib öelda, ühe jalaga kollases, teise jalaga sinna teel. Eks valitsuskabinet pärastlõunal otsustab, kas me oleme valmis selle otsuse praegu tegema, kas me seome selle mingite kriteeriumitega, nii nagu COVIDi-tõendi kaotamise puhul oli kriteeriumiks hospitaliseeritute arv COVIDi vaates alla 25, toona siis 10 päeva keskmisena, või on siin mingi muu kolmas lahendus.
Ma ise arvan pigem, et on mõistlik liikuda selles vaates edasi nii-öelda üle välja ehk minna nõudest üle soovitusele igal pool. Aga on ka neid arutelusid ja neid mõttekohti, et näiteks teha erinevaid etappe. Noh, ma tean, et Läti tegi otsuse minu teada nii, et alates homsest maskikandmise nõue enamikus kohtades kaob ära, aga teatud kohtades, nagu ühistransport, sotsiaalvaldkond ja tervishoid, jääb alles. See on ka üks võimalik lähenemise koht.
Aga tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas ma pigem pean mõistlikuks, et asutused ise jätkuvalt kehtestavad maskikandmise nõude, nii kauaks, kui nad seda vajalikuks peavad. See võib olla aga märkimisväärselt pikem aeg, kui on üle riigi. See on ka mõistlik, kuna tervishoiu valdkond oskab ise paremini hinnata, millal on haiglas näiteks ilma maskita liikumine piisavalt nakkusohutu ja millal ta seda ei ole. Aitäh!
Juhataja
Tahab veel keegi midagi küsida? Kui mitte, siis räägime edasi privaatselt.
