Pressikonverentsi juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse tänane istung on lõppenud ja pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja siseminister Lauri Läänemets. Palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Tõepoolest, juba on juuli peale hakanud, suvi on täies hoos. Eelmisel nädalal toimus Euroopa Liidu ülemkogu, kus tehti ka Eesti jaoks oluline otsus. Saate minust lahti. (Naerab.) Aga … Jälle, ära tee nalja, muidu … Aga jah, tegelikult see on suur asi ka Eesti jaoks, et meid niimoodi hinnatakse. Aga seni olen jätkuvalt Eesti Vabariigi peaminister ja täidan neid ülesandeid siin südame ja hoolega kuni uue valitsuse moodustamiseni.
Aga mis meil on siis veel ees, tulemas? Järgmisel nädalal on NATO tippkohtumine, kus tähistatakse ka NATO 75. aastapäeva. See toimub Washingtonis. Ja me kiitsime tänasel valitsuse istungil ka heaks seisukohad, millega me läheme NATO tippkohtumisele. Eesti jaoks on kõige prioriteetsemad neli teemat. Esiteks, Ukraina. Ehk ukrainat puudutavad otsused Washingtonis peavad aitama kindlustada Ukraina võitu ja ka seda, et Ukraina liigub NATO-liikmesuse poole. Selge on see, et Ukraina vajab võiduks NATO pikaajalist sõjalist abi. Ja loodame tippkohtumisel vastu võtta ka liitlaste tugeva toetuspaketi Ukrainale. Samuti peame tippkohtumisel sõnade ja tegudega kinnitama, et Ukraina teekond NATO-sse on pöördumatu. Teiseks, suur teema on loomulikult Venemaa. Eesti jaoks on oluline jätkuv Vene-ohu hoidmine NATO prioriteetide keskmes. Me peame vajalikuks NATO pikaajalise Venemaa-poliitika kujundamist just nende agressiivsete eesmärkide ja tegevuste ärahoidmiseks ja tõrjumiseks. Kolmandaks on NATO enda kaitse- ja heidutushoiak. Me peame aktiivselt tegelema, kõik liitlased peavad tegelema kaitse tugevdamisega. See tähendab muuhulgas investeeringuid kaitseplaanide jaoks vajaminevate vägede ja võimete arendamisse ning ka laskemoona hankimisse. Neljandaks, kaitsekulud. Hea meel on tõdeda, et liitlased võtavad kaitsesse investeerimist üha tõsisemalt, näiteks 2024. aastal peaksid 23 liitlast jõudma selle 2% piirimaile, mis sisemajanduse kogutoodangust kaitsele kulutatakse. Aastal 2014 ehk 10 aastat tagasi, kui selline lubadus vastu võeti, siis ainult kolm riiki kulutas üle 2%. No selge on see, et me elame uues julgeoleku reaalsuses ja see 2% ei ole kuidagi piisav, vajalik oleks 2,5% või isegi 3%, et likvideerida need võime puudujäägid ja rahastada ka NATO kaitseplaane. Nii et me peame kindlasti alustama NATO-s ka arutelusid kaitsekulude tõstmiseks. Ja siht on jõuda kokkuleppele järgmisel NATO tippkohtumisel, mis toimub Haagis.
Nüüd valitsuse otsustest. Tegime 12 otsust. Oluline on võib-olla paar asja välja tuua. Kõigepealt, kiitsime heaks eelnõu, millega muudetakse relvaseadust ja sellest tulenevalt teisi seadusi. Selle eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja konkurentsivõimet, eeskätt relva- ja laskemoona tootmises, samuti luua liitlastele ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele ka võimalus panustada Eesti kaitsetööstusesse. Kui see muudatus jõustub, siis võivad edaspidi Eestis sõjarelvade laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu riigis välja antud sõjarelvade laskemoona vedamise luba. Samuti luuakse sõjarelvade laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus.
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. See on selleks, et täita õiguslünk, mis praegu seaduses on, ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate relvade hulka.
Kiitsime heaks ka eelnõu, millega muutuvad ravimiseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Sellega viime riigi tervishoiuvaru moodustamise ja haldamise Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vastutusele. Seni on tervishoiuvarude korraldamine olnud terviseameti ülesanne, aga amet ei tegele igapäevaselt ei ravitööga ega hulgimüügiga, mistõttu neil puuduvad kanalid aeguva varu realiseerimiseks ja haldamiseks. Selline võimalus on piirkondlikel haiglatel, kes oma igapäevases töös sellega sisuliselt tegelevad.
Riigi tervishoiuvaru aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras, näiteks hädaolukorras, eriolukorras või sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadide pidajate tegevusvarud on ammendunud.
Samuti andsime majandus- ja infotehnoloogiaministrile volituse märkida AS-i SmartCap juurde loodava kaitsetööstuse fondi osakuid summas 50 miljoni eurot. Kui te mäletate, siis selle otsuse me tegime juba varasemalt ära. See fond hakkab investeerima otse erafondide kaudu kaitsetööstusesse ja ka kahese kasutusega tehnoloogiat arendavatesse ettevõtetesse. See on oluline samm Eesti julgeoleku tugevdamisel, samuti aitab see elavdada Eesti majandust, sest meil on väga kõrgelt arenenud tehnoloogiasektor.
Nad soovivad sellesse sektorisse, kaitsetööstusesse panustada ja selle fondi toel saavad Eesti kaitsetööstuse ettevõtted võimaluse arendada ja turule tuua ka innovaatilisi tooteid. Nii et kindlasti tähendab see lisaks kaitsetööstuse arendamisele ja julgeoleku tugevdamisele ka seda, et luuakse rohkem kõrge lisandväärtusega töökohti. Ka Eesti juba praegu silmapaistev tehnoloogiasektor areneb veelgi edasi.
Nii, aga kuivõrd tõesti meil enne oli siin juttu, et täna on mul tõenäoliselt viimane kord pressikonverentsil osaleda, siis ma teen ka mõned kokkuvõtted, kuivõrd rohkem mul seda võimalust ei ole. Tänase seisuga olen olnud peaminister 1255 päeva, nii et umbes kümme päeva on ilmselt veel minna. Tegelikult, eks sellega on vist nii, et ega see amet ei ole kuidagi meelakkumine. Aga samas ma arvan, et keegi siit majast ikkagi n-ö suure rõõmuga ära ei lähe, ikka kurb on ka. Ilmselt on ka eelkäijatel olnud samamoodi sellised tunded. Ka need pressikonverentsid – neid nüüd minul rohkem ei tule. Küll ma hakkan ka neist tulevikus puudust tundma.
Aga kui mõne sõnaga kokku võtta seda aega, siis kõigepealt tulevad meelde muidugi erinevad kriisid. Ametisse astusin 26. jaanuaril 2021, kui tegelikult COVID-i epideemia alles keris tuure üles ja oli üsna karm [aeg]. Sealt edasi tulid energiakriis, majanduskriis ja sõda.
Mõned nendest kriisidest tunduvad juba kaugena, ka COVID tundub tegelikult nii kaugel, aga mõned alles kestavad. Ja kuigi majandus näitab juba paranemise märke, Soome-Rootsi signaalid annavad juba lähitulevikus lootust olulisele paranemisele, on see olnud kindlasti pikk [aeg]. Aga igas kriisis on alati nii ohte kui ka võimalusi. Nii et selles mõttes eks me kõik oleme siin arenenud.
Võib-olla [mainin ära] kõige olulisemad tegemised minu peaministriks oleku ajal. Konkurentsitult kõige olulisem on Eesti julgeoleku kindlustamine. Selle alla käib nii meie otsese kaitsevõimekuse oluline tõstmine kui ka energiajulgeoleku tagamine, samuti eestikeelsele haridusele üleminek. Meie kulutused riigikaitsele viimastel aastatel on olnud suuremad kui kunagi varem – üle 3% SKT-st. Meie kaitseplaanid on NATO-s saanud hoopis teise tähenduse, me oleme liikunud heidutushoiakult kaitsehoiakule. Laskemoon on viimasel ajal päris armas teema. Viimase kahe aasta jooksul oleme me investeerinud rohkem laskemoona ostmisesse kui eelmised valitsused 30 aasta jooksul kokku. Need on sajad-sajad miljonid, millest me räägime. Kusjuures peab arvestama ka seda, et laskemoonale on väga kulukad ladustamistingimused ja ka laskemoon aegub, seda tuleb [jooksvalt] uuega asendada.
Lisaks sellele oleme olnud ühed aktiivsemad Ukraina toetajad nii sõnade kui ka eelkõige tegudega. Samuti on see tõstnud meie enda julgeolekut. Energiakriis ja energiajulgeolek muutusid tõsiselt aktuaalseteks 2021. aasta sügisel ja muidugi andis Venemaa siin sellele ka hoogu, sest energiatarnete piiramine oli üks hübriidrelv Lääne-Euroopa vastu. Aga meil on olnud ettenägelikkust. Juba. 8. aprillil 2021. aastal oleme andnud ka korraldused tuumaenergia töörühma töö alustamiseks ja kiirendamiseks. Ilmselt oleks tulnud seda teha juba varem, aga igal juhul selle aja jooksul oleme teinud ka täiendavaid otsuseid, et selleks ajaks, kui tuumajaama ei ole, oleks meil rohkem taastuvenergiat.
Veel mõned märksõnad, mille üle olen uhke ja mille võrra on järgmistel valitsustel lihtsam. Eesti otsustas peale 30 aastat üle minna eestikeelsele haridusele. See ei ole üksnes samm meie põhiseaduse preambuli täitmiseks, vaid see on oluline samm ka julgeolekuks ja tulevikku vaadates. See protsess ei ole loomulikult lõpule viidud, edaspidi tuleb vaadata, et need otsused kõik ka praktikas realiseeruvad. Ka abieluvõrdsus, mida koos partneritega sai tehtud, on minu meelest oluline asi. Aastaid kestnud vindumine ja vingumine kooseluseaduse pooliku rakendamise üle sai lõpu, see teema ei ole nüüd enam absoluutselt teema ja inimesed saavad seda [võimalust] kasutada.
Majandus on olnud meie murelaps viimased kolm aastat. Ja selge on see, et nii sõda kui ka probleemid Soomes ja Rootsis on meie muresid ja meie raskusi selles vallas võimendanud. Aga eks meil on kõigil midagi sellest õppida. Me ei saa kuidagi Rootsi krooni kurssi kõrgemaks rääkida, aga midagi me saame siiski teha. Ettevõtjad saavad kindlasti vaadata seda, et n-ö kõiki mune ei pandaks ühte korvi. Me oleme ise valitsuse tasandil püüdnud teha kõik selleks, et ettevõtjatele uusi turge avada. Teiseks, riik peab hoidma rahanduse korras. Me peame naasma selle poliitika juurde, mis valitses 2016. aastani, nii et me headel aegadel kogume reserve selleks, et neid kriisi ajal oleks võimalik kasutada. Sest – parafraseerides Oskar Lutsu – kui mina Stenbocki majja jõudsin, olid reservid juba ära kasutatud. Esimene riigieelarve, mille me päranduseks saime, nägi ette 10%-list eelarvepuudujääki ja tegelikult kõik olid vait, kui seda eelarvet tehti. Aga õppetund tulevikuks, ma arvan, on see, et mil iganes näete poliitikuid jagamas katteta lubadusi või tegemas kingitusi, milleks neil raha ei ole, siis kindlasti tõstke häält, küsige, sellepärast et kokkuvõttes on pärast otsuste tegemine tunduvalt keerulisem.
Kindlasti ajakirjanikud on ka riigirahanduse n-ö väravavahid, et need asjad kõik oleksid korras. Aga omalt poolt me oleme püüdnud alates 2021. aastast selliseid samme teha, dubleerivaid tegevusi ära kaotada, riigireformiga edasi minna, et mitte asjatut kulutamist teha, aga kindlasti sellega tuleb minna edasi.
Ja lõpetuseks, ma tahan kindlasti tänada kõiki koalitsioonipartnereid, nii sotsiaaldemokraate, Eesti 200 kui ka Isamaad ja Keskerakonda, kellega mul oli au koos valitsuses olla. Meil kõigil on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu, aga me kõik oleme tahtnud teha Eesti jaoks parimat. Ja ma arvan, et nendes hulludes oludes oleme me täiesti hästi hakkama saanud. Igal juhul ärge siis kurja sõnaga liiga palju meenutage. Ilusat suve! Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun nüüd välisminister.
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, ma ei alustan ka mitte välispoliitikast, vaid alustan sinust, Kaja. Ei ole kurja sõna. Sa oled väga värvikas ja väga otsekohene inimene, ma võin ma öelda. Ja ma kasutangi võimalust sind tänada, sõna otseses mõttes. Ma olen olnud seni kolmes valitsuses ja ma arvan, et [meie] koostöö on olnud kõige otsekohesem. Sa oled kriiside peaminister, nagu sa ise ütlesid – ja kahjuks need kriisid jätkuvad –, aga ma arvan, et Eesti on siit päris tugevalt läbi tulnud, ja mitte ainult praegune valitsus, vaid räägime ka varasematest valitsustest.
See nõuabki väga kõva isikuomadust. Mina ei ole kunagi peaminister olnud, Lauri veel ka ei ole … Seal üleval olla kindlasti [tähendab seda, et] seal oled nagu väga üksi. Sa oled saanud vett ja vilet ja kriitikat ikkagi kohutaval kombel. Aga ühte ma sulle võin öelda: kui vaadata ka teisi peaministreid – see käib kõigi kohta –, siis sel hetkel, kui sa oled peaminister, sulle kindlasti tundub, et ongi ainult kriitika, aga sel hetkel, kui sa enam ei ole [peaminister], siis tegelikult hakatakse sind meenutama nende tegude järgi, mis sa oled teinud.
Ja tegusid on väga palju, neid on väga otsustavaid ja väga suuri. On palju põhimõttelisi muutusi ellu toovad otsuseid. Ma ei hakka neid üles lugema ega nimetama. Sa ise puudutasid neist osa. Teiseks, see, kuhu sa nüüd edasi lähed, et on kindlasti tunnustus Eesti välispoliitikale. Siin on väga palju inimesi, kes on aastakümneid ajanud seda sama liini. Lihtsalt me oleme olnud ajaloo õigel poolel.
Aga ilma su enda tööta, ilma su enda selge silmavaateta, ilma su enda julguseta öelda ka kõige suuremate riigi juhtidele otse, mida me asjast arvame, ei oleks meie välispoliitika olnud nii tugev.
See jalajälg on palju suurem, kui Eestil seni välispoliitiliselt on olnud, ja mul isiklikult oli ülimalt hea olla sinu välisminister. Kui ikkagi ees sahk lükkab, siis me oleme väga palju asju väga palju asju saanud tehtud – ilma naljata –, olgu külmutatud varade teema, mida aasta tagasi keegi ei võtnud isegi jutuks, sanktsioonid või mis iganes. Tegelikult need on väga suured asjad.
Nüüd saab sinust Euroopa välisminister, kuigi täpne ametinimetus on teine, kuna ma arvan, et ajalooliselt keeldusid kõik teised riigid selle nime panemisest. Aga on ka öeldud, et mis seal siis ikka teha saab, 27 riigi vahel on väga raske konsensust leida. Vastab tõele.
Ma olen nüüd aasta ja kaks kuud seda tööd seal näinud väga lähedalt, ongi keeruline amet. Üks asi on see, kas suudetakse langetada konsensuslikke otsuseid, aga teine on see, et Euroopa kõrge välisesindaja on Euroopa välispoliitiline eestkõneleja, kõneisik, kelle sõnad maksavad väga palju.
Palun jätka samamoodi seda tööd, nii palju, kui selles olukorras seal on võimalik, mis sa oled seni teinud ka välispoliitikas.
Nüüd, Eesti 200 esimehena ma tänan sind selle eest, et sa tegelikult usaldasid täiesti uut erakonda, kellest praktiliselt kõik peale minu ja Liisa Pakosta on üldse esimest korda poliitikas, inimesed astusid esimest korda üle riigikogu läve, et sa kutsusid meid laua taha, et sa rääkisid meiega läbi täiesti võrdsetel positsioonidel. Oleme ausad, me oleme sinuga palju piike murdnud, aga ma võin erakonna esimehena öelda seda, et sa oled ikka väga palju meid hoidnud, sõna otseses mõttes, ja väga paljud sellised otsused käima pannud, mille tulemusi me loodetavasti näeme mõne aja pärast, olgu personaalse riigi või kasvõi sellesama eelarverevisjoni teema.
Minu jaoks oli väga tähtis ka see hetk, kui me jõudsime lõpuks koalitsiooniläbirääkimistel otsuseni, et me tegelikult teeme selle abieluvõrdsuse täies mahus ära.
Võib-olla see tundub täna selline mõttetu teema, aga tegelikult oli see kogu ühiskonnale väga tähtis hetk, kui me võtsime ühe olulise teema maha. Nüüd on selge lahendus: kõik inimesed on Eestis võrdsed. Seda kiusulugu ei ole vaja, eriti kriiside ajal. Ja [au] selle teene eest läheb sulle, Kaja. Tõsiselt. Sest need selged lahendused on minu arvates olnud sinu edu, aga ka sinu komistuskivi. Sa ise ütlesid ka, et nalja ei tohi teha. Sinu naljade ebatervislikkust oleme me kõik siin kogenud. Aga seal taga on olnud tegelikult ju aus väljaütlemine, mis ei ole väga omane enamikule poliitikutele.
Ole hea ja hoia seda liini. Ma ei peagi seda sulle ütlema, sellepärast, et see on su isikuomadus.
Sa ütlesid, et sul on kurb meel. Kindlasti on. Sul on väga suured väljakutsed ees. Ma ei tea, mul on ka natuke kurb, päriselt. Sest üks aeg saab läbi, võiks isegi öelda ajastu. See ei olnud lihtsalt üks valitsus, kus mul oli võimalus osaleda, vaid ikkagi mitu valitsust. Ma ei tea mitutuhat päeva sa ütlesid, et neid on olnud siin. [Peaminister Kaja Kallas täpsustab, et 1255 päeva]. Jah, no peaaegu tuhandeid päevi. Aga ma soovin sulle edu. Ja see ei ole mitte lihtsalt kiitus kiituse pärast, vaid ma mõtlen päriselt seda kõike. Kiruda alati saab. Alati, kui keegi ütleb midagi kriitilist, siis see saab ka tähelepanu. Ja kui keegi ütleb midagi head, siis tavaliselt – andke andeks sellise väljenduse pärast! – poliitikutel juhtub seda siis, kui nad enam ei ole poliitikud või nad lahkuvad sellest elust, aga siis nad enam ei kuule seda.
Nii et mul on hea meel, et ma saan sulle öelda siirad tänusõnad kõigi ees, otse, sest sa oled mu kõrval, ja ma soovin sulle edu. Ja ära Eestit unusta. Ja kui näiteks siin hästi läheb, siis kohtume juba Brüsselis. Aga ma loodan, et sa annad mulle sõna. (Naerab.) ... Nii et aitäh! Mis ma siin ikka pikalt räägin.
Aga natuke veel muudest teemadest ka. Täna valitsuses olid ka otsused, mis puudutavad välispoliitikat. Eesti ja Botswana vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise [vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise] lepingu sõlmimine. See on üks näide sellest, et me liigume oma investeeringutega majandusliku koostöö poole nende riikidega, mis ei ole võib-olla meie traditsioonilised partnerid. Teine oli see, et me otsustasime alustada Eesti kandideerimisest ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks perioodil 2026–2028. See on päris oluline koht, kus just nimelt väärtusteemasid fookuses hoida. Praegu on väärtuspoliitika palju praktilisem poliitika, kui me arvame, olgu laste õigused, isikuvabadused või sõnavabadus.
Ja üks sisuteema, mille me oleme siia juurde pannud, on selline, mida ei ole väga käsitletud, nimelt laste olukord uues maailmas, digimaailmas. See on üks teema, mida on tegelikult väga vähe käsitletud. Aga me lapsevanematena kõik teame – ka globaalselt teatakse –, et see on täiesti uus maailm, kus väiksed inimesed peavad hakkama saama.
Ja Eesti-Poola suhete tugevdamise tegevuskava tundub väga tavaline asi. Eestis on Poolale väga lähedane riik, aga me arvestame seda, et Poola on meie regiooni nii majanduse kui ka julgeoleku võti ja väga tähtis on siin see plaan paika panna.
Nüüd veel, kui teid huvitab, mida mina teen, siis [ütlen, et] reedel lendan Lätti. Seal on [samasugune üritus,] nagu meil on Paides arvamusfestival, seal on samuti arvamusfestival, Lampa festival, ja siis me anname üle ka traditsioonilise Eesti-Läti keeleauhinna, seda juba 15. korda. Eelmisel aastal sai selle auhinna Contra. Kes sel aastal saab? Olge põnevusega ootel, saate homme õhtul teada.
Nüüd NATO tippkohtumisest. Peaminister võttis need meie seisukohad kokku. Täname me need ka kinnitasime.
Mina kahjuks ei osale NATO tippkohtumisel järgmisel nädalal. Sellest ei juhtu midagi, sest meie delegatsiooni juhib peaminister. Põhjus on see, et Eesti 200 esimehena pean ma läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Järgmine nädal on planeeritud täiemõõduliste läbirääkimiste pidamiseks. Lisaks peaministrile on seal ka kaitseminister Hanno Pevkur, nii et Eesti on seal väga jõuliselt esindatud. Ja ma loodan, et planeeritud otsused ja suunad, mis on NATO tippkohtumisele mõeldud, ka kõik vastu võetakse. Väga tähtis on tõesti ka see, et tähistatakse NATO 75. aastapäeva. Ja NATO on tugevam kui kunagi varem, tõsiselt.
Eile käis siin Saudi Araabia välisminister, rääkisime väga paljudel teemadel, näiteks kahepoolne majanduskoostöö. See regioon on üldse majanduses kõige kiiremini arenev regioon, meie ettevõtetel on selle vastu suur huvi ja ka vastupidi. Mis on tähtis nendes suhetes? Siin on olnud süüdistusi, et näed, Saudi Araabia jms riigid suhtlevad ka Venemaaga. Aga nad on selgelt väljas, vähemalt Saudi Araabia küll on Ukraina toetamisel kõvasti väljas humanitaarabi korras ja meie ülesanne ongi suhelda ka nende riikidega, kes ei ole oma lõplikke otsuseid langetanud või on kuskil seal vahendaja rollis. Me rääkisime väga pikalt Venemaast ja Ukrainast ning sellest, et ühine, mis meid kõiki ühendab, on tegelikult territoriaalse terviklikkuse küsimus ja kõik need väärtuspoliitika suunad, mis on meile, väikese riigile, nagu president Meri ütles, tuumarelvaks. Reedel on siin ka Jordaania välisminister. Kindlasti see pakub teile väga suurt huvi. Ma arvan, et võtke ühendust. Aga mulle öeldi, et ma ei tohi edasi rääkida. Aitäh!
Juhataja
Sa kindlasti tead, mida pika jutu kohta öeldakse. (Margus Tsahkna kommenteerib.) Aga suur tänu sulle! Järgmisena palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Ma proovin siis aja tagasi teha. Lugupeetavad! Valitsuskabinetis me rääkisime täna varjumisnõuetest. Oli üks analüüs ministeeriumite vahel, mis tuli ära teha. Ehk siis see puudutas kahte küsimust. Ja vastused on järgnevad. Esimene on see, et tulevikus, kui KredExi meetmetel on osa korteriühistute renoveerimisel, tuleb täita teatud nõudeid, ja üks nõue on varjumiskoha loomine. Ehk korteriühistud, kes seda raha küsivad, peavad hoonesse tegema ka varjumiskoha. Teine pool oli keerulisem, see puudutab neid väljastatud ehituslubasid, mis päris mitmesajale hoonele on juba väljastatud. Mis siis saab? Kas nad peavad ehitama nüüd varjendi, nagu me soovime uute hoonete puhul, või nad ei pea seda tegema? Analüüsi tulemusena jõudsime selleni, et varjendi ehitamise kohustust neile ei tule, aga on selge, et nii pea, kui hoone valmis saab, tuleb sinna teha ka varjumiskoht.
Ja mis muudatusi me plaanime? See on just arendajatele, et anda neile võimalus ja neid motiveerida. Nimelt, kui hoonesse soovitakse teha varjendit – mitte varjumiskohta, vaid varjendit –, siis on võimalik teha neile mingisuguseid soodustusi selles mõttes, et näiteks mingeid muudatusi nõuetes, mis puudutavad parkimiskohti, mingeid muudatusi, mis puudutavad haljasala nõudeid või midagi muud.
Ehk siis võib piltlikult öelda umbes nii, et saad ühe korruse rohkem hoonele peale ehitada, kui sa teed sellesse hoonesse ka varjendi ehk muudad oma ehitusprojekti nii, [et selle tõttu ehitus] läheb kallimaks. Aga arendajal võib olla rahaliselt mõttekas seda teha. Ja loomulikult me kõik kõik soovime, et need varjendid tuleks. Ja minu üleskutse kõigile, kes praegu planeerivad [ehitada] või kellele vähemalt ehitusload on väljastatud: kui teil on võimalik sinna varjendit planeerida, siis seda tuleks teha. Ma arvan, et see oleks ka väga hea müügiartikkel, kui öelda, et selles hoones on oluliselt turvalisem elada kui mõnes teises kohas, kus varjendit ei ole.
Nii, praegu ma lõpetan pressikonverentsi … Vabandust! Lõpetan kabinetiistungi osa. Pressikonverentsi mina siin lõpetada ei saa.
Aga ma tahaksin ka öelda Kajale aitäh. Kuigi Margusega on nii – me oleme Margusega juba harjunud –, et kui tema rääkima hakkab, siis temalt neid ülevoolavaid sõnu nagu tuleb. (Välisminister Margus Tsahkna kommenteerib). ... Minu arvates oli see ilus. Aga mina kahjuks see nii hea oskusega ei ole, kui Margus on, aga mina tahan ka, Kaja, sulle aitäh öelda. Isiksuseomaduste poolest, mulle tundub, me mõnes mõttes vahepeal oleme sarnased – pikka juttu meile ei meeldi rääkida, ütleme otse ja konkreetselt. See tähendab, et kui ühel on konkreetne arvamus ja teisel ka, siis sinna vahele vahepeal sädemeid mahub. Aga ilutulestik ongi alati väga tore asi. See on mõnus asi. Ja ma olen aru saanud, Kaja, et sul on üks hea omadus ka see, et sa pikka viha ei pea. See on ka üks ilus asi ja ma arvan, et riigijuhtimise juures see on väga oluline asi, see see võimaldab võimaldab tegelikult pingevabalt neid asju võtta.
Meil on samuti olnud väga meeldiv koostöö. On ju? Sinu sõnu kasutades, see on olnud üks vägev sõit. Koos selle ilutulestiku ja kõigega. Ja ma ütlen, et kui sa nüüd Euroopasse lähed, siis sa seal oled Eesti, nii nagu sa ka täna oled Eesti, aga mõnes mõttes Eesti saab omale ühe vägeva partneri juurde. Ja see on minu arvates väga suur asi, sest võib öelda, et väga vähe on maailmas neid poliitikuid, kes on väärtusküsimustes, mis puudutavad Venemaad ja julgeolekut, ja meie väärtusküsimustes nii sirge seljaga. Nii et minu arvates me võime öelda, et Eesti on kindlasti sellest sammust [alates] rohkem kaitstud. Nii et aitäh! Edu sulle! Ja kuna sa oled veel peaminister ikka päris mitu nädalat, siis me veel saame rääkida ja neid lahkumissõnu öelda.
Juhataja
Suur tänu ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge siis oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Alustab rahvusringhääling.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Mul on küsimus välisminister Margus Tsahknale. Kui te selle Saudi Araabia välisministriga kohtusite, siis kas ta ka lubas, et Saudi Araabia rohkem ei tükelda ajakirjanikke saatkondades? Ja siseminister Lauri Läänemetsale küsimus. Hiljuti ringles Eesti ja Saudi Araabia vahelise pikaajalise välislepingu eelnõu. Kas siseministeerium selle sellisel kujul kooskõlastas? Ja kui ei, siis missuguseid parandusi te palusite teha? Aitäh!
Margus Tsahkna
Me rääkisime inimõiguste teemadel küll. Aga sinu küsimus oli selline, millele ei olegi võimalik vastata, sest seda … Noh, inimõiguste teema ongi üks pidev teema. Ega Eesti suhetes ka Saudi Araabiaga kuidagi oma positsiooni ei muuda. Ehk siis see on vastus sinu küsimusele.
Madis Hindre
Ei küsinud selle ajakirjanike tükeldamise kohta?
(Margus Tsahkna raputab pead.)
Lauri Läänemets
Jaa, aitäh! Siseministeeriumil oli küll tähelepanekuid. See leping pole veel valitsusse jõudnud. Tegelikult meil ei ole küsimus mitte ainult lepingus, vaid küsimus on kogu poliitikas selle regiooniga ja Saudi Araabiaga ka. Siseministeeriumi suurimad küsimused puudutavad seda, et meil ei ole selle riigiga piisavalt lepinguid ja kokkuleppeid [ning me ei tea,] kui peaks midagi juhtuma, mismoodi me siis saame oma inimeste kaitse mõttes toimetada. Need küsimused vajavad lahendamist enne, kui nende teemadega edasi, lõpuni minna. Loomulikult, selles regioonis on ka riike, kelle kaudu toimub terroristlik rahastamine või summad liiguvad terroristlikele režiimidele. See on ka küsimus, mida Eesti peab vaatama ja silmas pidama. Me peame mõtlema, mismoodi me siis siin toimetama peaks või kas me saamegi siin toimetada. See on ka väga oluline asi, mis kogu Euroopa julgeolekut ja Eesti julgeolekut puudutab.
Väärtusküsimustes siseministeerium ametkonna tasandil kaasa pole rääkinud, väärtusküsimused on poliitikute teha.
Aga need seisukohad pole meil valitsuses veel lõplikku arutelu läbinud. Aitäh!
Madis Hindre
Aitäh! Ja kui tohib, siis ma küsin kõigi käest ka konsultatsioonide kohta. Ehk siis, kas konsultatsioonidel, kui räägitakse sellest, kuidas riigieelarvesse tulusid saada, on läbi käinud ka mõte kaotada või vähendada tulumaksuvaba miinimumi? Ja kui on, siis mida teie [arvate] ja teie erakond nendest mõtetest arvab? Aitäh! Ma küsin ikkagi teilt erakonna seisukohta.
Kaja Kallas
Mina nendel konsultatsioonidel ei osale, aga need varasemad vaidlused on meil olnud. Ja jah, meie erakond on käinud välja ka selle idee, et tulumaksuvaba miinimumi tuleks vähendada, aga see ei ole saanud tuge sellel põhjusel, et siis just need, kes kõige vähem teenivad, saavad sellega nagu rohkem pihta. Aga sellest, mis on praeguste konsultatsioonide seis, saavad rääkida [koalitsiooni]partnerid.
Margus Tsahkna
Me ei ole ju detaile läinud. Kõik need läbirääkimised ju alles algavad. Aga üks on selge: mis puudutab maksukeskkonda, siis eesmärk on ju see, et kui me kokkuleppele jõuame, siis me anname selle väga selge perspektiivi, mis selle loodava koalitsiooni ajal kuni aastani 2027 juhtub. Millest me oleme rääkinud ja milles suhtes mulle tundub, et on ühisosa saabumas, on laiapindne kaitsemaks või kuidas iganes me seda nimetame. Millest see täpselt hakkab koosnema? See ei ole ainult üks või teine maks, vaid on kombinatsioon. See nõuab väga tõsist arutelu ja analüüsi ning see ei tule ju üleöö.
Mida ma veel ikkagi meelde tuletan, on see, et kõik maksuotsused Eestis tuleb teha nõndamoodi, et nende jõustamine on vähemalt kuus kuud ette teada. Aga mida ma ennustan, on see, et kuigi Kaja läheb peaministri kohalt ära ja uus peaminister saabub, on need numbrid täpselt samasugused. Siin ei ole niimoodi, et nüüd on järsku saabunud kuskilt mingisugune ainult hea uudis. Need on karmid numbrid, mis meie eelarvest [vastu] vaatavad ja majandusprognoosi numbrid ka, uued tulevad ju augusti teises pooles.
Nii et mis puudutab tulumaksuvaba miinimumi teemat, siis seda me ei ole üldse käsitlenud. Aga ma olen siinkohal nõus Kajaga, et me peame ju vaatama eelkõige seda, kuidas vähekindlustatud inimesed hakkama saavad. Ja see ongi see kaitseklausel, see piir, mis neid hoiab maksukoormuse eest. Aitäh!
Lauri Läänemets
Jaa, kui tohib, [siis ma vastan ka.] Nii eelmine kui ametis olev valitsus on tulumaksuvaba miinimumi tõstnud, see on olnud väga oluline, et väiksema palgaga inimesed ja osalt, võib öelda, ka osa keskmise palgaga või keskklassi [töötajate] tulud oleksid suuremad ja inimeste toimetulek parem. Kui me arutasime maksuküüru kaotamist, siis oli see n-ö selle osa, et üks on alampalga tõstmine ja teine oli tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. See ettepanek eeldaks siis seda, et me peaksime maksuküüru [kaotamise protsessi] tagasi pöörama. Ma kujutan nii ette, sest lihtsalt puhtproblemaatiliselt võttes, jättes maailmavaated kõrvale, tuleb vaadata ka, kuidas see inimeste toimetulekut puudutab ja et see seda oluliselt ei halvendaks.
Aga on võimalik seda tõesti teha jõukamale osale inimestest, nii et ei pea tõesti need inimesed, kes võib-olla 4000 või 5000 eurot teenivad … Seal tulumaksuvaba miinimum sellises mahus – tõesti, ma arvan, et Aivar Sõerdil on õigus – ei peaks olema nii suur. Seda me hea meelega oleme nõus arutama, kui see ettepanek lauale tuleb. Aga me oleme veel kaugel sellistest, nii detailsetest aruteludest. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas keegi soovib veel küsida? Kui rohkem küsimusi pole, siis ma ütlen aitäh.
