Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Mjix4M_Wn9U
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Me alustame valitsuse pressikonverentsi.
Olulisematest teemadest annavad ülevaate peaminister Kristen Michal, siseminister Igor Taro, kaitseminister Hanno Pevkur, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning kultuuriminister Heidy Purga.
Palun, peaminister!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Mitu teemat. Kõigepealt alustan eilsest.
Eile oli Eesti mõttes ja tehisintellekti mõttes väga oluline päev. Andsime siinsamas stardi. Mõned teist olid ka siin, kajastasid seda jõudumööda. Andsime stardi Eesti AI algatusele.
Kui püüda seda lühidalt kokku võtta, siis tegemist on läbimurdetehnoloogiaga, millel on väga suur potentsiaal muuta meie elu paremaks, kui me teda ise targalt kasutame.
Sest igal juhul ta meie elu muudab ja maailmas ta juba olemas on, ta muudab ka tööturgu, muudab neid viise, kuidas me asju teeme.
Ja mul on väga hea meel, et Eestis on hulk inimesi erasektorist, kes on tulnud kokku selliseks nõukojaks, mida juhib Markus Villig. Seal on praktikuid, seal on inimesi, kes oskavad hinnata ka võimalikke riske, mida tehisintellekt tulevikus toob nii inimkäitumisele, loodusele kui ka kõigele muule.
Selles löövad kaasa ka erinevad valdkondade ministeeriumid. Haridusvaldkonnas haridusminister; andmetehaste ja taristu ehituses ja loomises ning reeglites justiits- ja digiminister; sotsiaalvaldkonnas tuleb näiteks perearstide tegevuse lihtsustamine, selle kõige efektiivsemaks muutmiseks on kaasatud sotsiaalminister. Ja nii edasi.
Miks ma sellest täna räägin? Me täna valitsuses ka arutasime neidsamu fookusteemasid, mida me teile ja avalikkusele eile ka näitasime. Ja ma ütleksin, et tagasiside on küll valdavalt positiivne – mitte valdavalt, vaid ongi positiivne.
Ministrid ja valdkonnad on valmis selles kaasa lööma ja hoidma seda tempot. Sest tehisintellekti valdkonnas nagu ikka uue läbimurdetehnoloogiaga on nii, et muutused on ikkagi tohutult kiired.
Kui targalt käituda, on sellest võimalik kasu saada. Kui jääda vaatama, siis tõenäoliselt on võimalik igast rongist maha jääda. Nii et selline see pilt on.
Ja eesmärk peaks olema see, et kui Eesti oleks number üks tehisaru rakendamisel kümne aasta pärast, siis meie majandus kasvab kiiremini, meil endal on paremad valikud tööturul, me tunneme ennast kindlamalt ning Eesti inimeste tööväärtus on suurem ja töörõõm on samamoodi suurem.
Nii et mitte ainult majanduslikult numbrite lugemine, vaid ka see, et saadavast tööst tuntakse suuremat rõõmu, on osa sellest pingutusest, sest tehisintellekt ometi ei peaks ära automatiseerima loomingulist osa meie tööst, vaid ikkagi eeskätt tehnilisema osa.
Ja eilsest läks käima koolitusprogramm 100 000 inimesele, Tallinna ülikooli saal oli eile täis. Tänagi on järgmine selline töötuba või õpituba, kus räägitaksegi just tehisintellektiga kaasnevatest riskidest ja valikutest. Nii et kutsun kõiki vaatajaid-kuulajaid, ajakirjanikke ja huvilisi selles kaasa lööma.
Ma tean, et veebis olevad küsitlused ka eri ajakirjandusväljaannetes tihtipeale ei ole kuidagi sotsioloogilise küsitluse mõõtugi.
Aga mul oli küll rõõm vaadata, kuidas eilne Postimehe küsitlus sellel teemal näitas, et ainult kolmandik vastanutest ütles, et nemad sellest mingil juhul osa ei tahaks võtta. Kõik ülejäänud olid kas nõus kaaluma või tahtsid osa võtta tehisintellekti arengust, koolitusest, enda harimisest. Seda on väga äge näha. Nii et kutsun siis kõiki kaasa mõtlema.
Nüüd teine, samasugune nõukogu, mis on peaministri juures. Sellest on nüüd aasta täis – 2025. aasta märtsis kutsusin kokku erinevate ettevõtlusvaldkondade esindajad, see on seesama majanduskasvu efektiivsuse nõukoda.
Seda juhib Viljar Arakas seda, seal on kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliidu esindajad, väikeettevõtjate esindajad, paljud eri valdkonnad põllumajandusest kuni metsanduseni, start-up'id. Nii et [esindatud on peaaegu] iga eluvaldkond.
Ja selle mõte oli ju lihtne. Eestis inimesed, ettevõtjad väga palju kurdavad endiselt ja on varem kurtnud selle üle, et hoolimata sellest, et meie ettevõtluskeskkond on kiire, korruptsioonivaba ja digitaalne, ei käi asjad nii kiiresti, kui võiks. Ehk asjad võiksid käia kiiremini ja lihtsamalt.
See ettevõtjate seltskond võttis selle teha. Naljaga pooleks öeldes, harva on näha seda, et Eesti riigis inimesed tulevad tasuta aastaks või pooleteistkümneks aastaks Eesti riigi jaoks tööle, aga seda nad tegid.
Nüüd tegime vahekokkuvõtte. Aastaga on kokku tulnud 764 ettepanekut ja neist 404 on töös või tehtud. Täna kiitsime taas heaks 58 ettevõtjate ettepanekut, mis muudavad elu lihtsamaks.
Ja väike loetelu. Ma ei loe kõiki neid 764 ettepanekut siin ette, ärge muretsege. Aga väikse loetelu ma siiski teen, mis meil töös või tehtud on.
Näiteks, esiteks, oleme uuendanud digiregistratuuri, et arstiaegade broneerimine ei ebaõnnestuks ega oleks ekslik.
Teiseks, kodulaenu lihtne üleviimine teise panka läheb odavamaks ja enam ei pea notar seda tõendama.
Kolmandaks koolide, lasteaedade ja lastelaagrite nõuded on muutunud lihtsamaks.
Eramajade või paarismajade kasutusloa saamise kadalipp kaob, see asendub kasutusteatisega. Detailplaneeringute muutmist pole vaja, kui tehakse väiksemaid täiendusi oma kodumajale või ehitatakse väike abihoone.
Väikeettevõtjate küberturvalisuse nõuded muutusid mõistlikumaks. Sääst sellest on kuni 22 miljonit eurot.
Kestlikkuse aruandluse lihtsustasime. Kokkuhoidu ettevõtjatele on circa 115 miljonit eurot. Aruandluskohuslaste arv langes oluliselt. See oli veidi alla 300 ehk 291 ettevõtet, nüüd on suurusjärgus 10 ettevõtet – see annab sellest ülevaate.
Lõpetasime süsteemse topeltandmete esitamise nõude ettevõtetele.
Täna otsustasime kaotada alkoholiregistri, sest needsamad andmed on teistes registrites olemas.
Ja kadunud on näiteks kohustus paberitšekke ja arveid trükkida.
Nii et päris palju selliseid asju, mis tegelikult igapäevaelus [ette tuleb].
Täna tuli eelloetletule lisaks neli asja, mida kirjeldan.
Esiteks, keskkonnamõjude hindamise protsess läheb kuni kaks korda kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Selle eesmärk on see, lihtsamad menetlused tulevad umbes 12 kuuga.
Teiseks, suurte investeeringute menetlused lähevad kiiremaks, see tähendab seda, et kõrge lisandväärtusega investeeringute haldusmenetlused lähevad kiiremaks ja selgemaks.
Ja see omakorda tähendab seda, et ettevõtjatel siia investeerimine – Eesti ettevõtjatel siin investeerimine ja välisinvestoritel siia investeerimine – muutub lihtsamaks.
Kolmandaks, topeltandmete esitamise vältimine. See tähendab seda, et riik küsib ettevõtetelt tulevikus vaid puuduolevad andmed toetuste ja teenuste taotlemisel. Ettevõtete sääst võib olla kuni viis miljonit töötundi. See on ikkagi tohutu ajaline ja ressursi kokkuhoid.
Ja lisaks, toiduettevõtted saavad kriisikindlamaks, me lubame neil kriisiolukorras kasutada gaasi asemel kütteõli. See tähendab seda, et tootmine muutub katkematuks.
Nii et kahest üks algatus asus teele, Eesti AI algatus, millest sünnib palju kasu. Ja teine, ettevõtjate efektiivsuse majanduskasvu nõukoda on koos valitsuse, parlamendi ja erinevate ametkondadega meie elu kõvasti juba lihtsamaks teinud ning teeb veel. Nii et päris tublisti on toimetatud.
Ja kolmas teema. Täna oli kabinetis pikem ülevaade päästeametilt, kaitseväe juhatajalt, siseministrilt ja kaitseministrilt. Arutasime ohuteavitust, droone ja varjumist.
Kõige olulisem siin alguses on jälle öelda, et Eestile vahetu oht puudub. Ükski droon ei ole suunatud Eesti ründamiseks ega Eesti hävitamiseks. See tuleb kohe alguses ära öelda.
Eesti ei jaga oma õhuruumi ega territooriumi, nagu Kremli narratiivid seda tihti teevad, kui nad räägivad seda juttu, vaid tegemist on ikkagi sõjakildudega, mis lendavad meile, sest Ukraina kaitseb ennast Venemaa agressiooni vastu.
Ja kuna selliseid asju võib alati ette tulla, ka tulevikus võib neid ette tulla, sest sõda ju jätkub, Venemaa ründab Ukrainat ja Ukraina kaitseb ennast, siis mõni märksõna sellest ka.
Kõigepealt, õhuruumil hoitakse silma ühiselt peal, seda teevad kaitsevägi ja politsei. Mõlemal on oma roll, nii politseil kui ka kaitseväel. Ühel juhul asub tööle politsei, teisel juhul asub tööle kaitsevägi, et see õhuoht kõrvaldada.
Ohuteavitus, mis tuleb inimestele, on kahe võimaliku tasemega: üks on võimalik õhuoht ja teine on vahetu õhuoht.
Ütleme, et üks kategooria on ikkagi uus. Varem on Eestis ju palju harjutatud, päästeamet on ka seda kirjutanud, et just sellesama vahetu õhuohu puhul tuleb signaal, tuleb varjuda.
Nüüd on tegemist ka võimaliku õhuohuga ja see võimalik õhuoht ehk siis see, kui nt sihtmärgita droon või hulkuv droon, nagu seda nimetatakse, tuleb meie õhuruumi, siis lihtsustatult öeldes – ma väga suure lihtsustusena seda kirjeldan – tähendab see seda, et tuleb lihtsalt ise valvas olla, aga oma iga igapäevaste tegevustega jätkata.
Kui tegemist on vahetu ohuga, siis tuleb varjuda. Ja kui selle kohta tuleb ka sõnum, siis tuleb varjuda.
Päästeamet on nüüd koos riigikantseleiga teinud need juhised ka selgemaks. Leheküljele kriis.ee tuleb see loodetavasti lähiaegadel ka üles, et kõik saaksid täpselt vaadata, mida mingi sõnum tähendab ja mida sellel hetkel tuleb teha.
Aga oluline on, jah, just seesama vahe: kui on tegemist võimaliku ohuga, siis saab oma tegevusi jätkata, aga kui tegemist on vahetu ohuga, siis tuleb varjuda. Ja see kõik on seal sõnumis kirjas.
Oluline on ka see, et siseministeerium tegeleb nüüd uue teavitussüsteemi loomisega – sellisega, mis on jõulisem ja kaasaegsem ning mis igast hetkest läbi murrab. See tõenäoliselt käivitub järgmisest aastast ja siis on see pilt ka veidi parem.
Arendame edasi ka Eesti äpi võimekust, sealgi peavad teavitused, seadistused ja kõik muutuma paremaks.
Nii et sellised võib-olla ongi olulisemad märksõnad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristjan Michal! Palun, siseminister Igor Taro!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Ma siis kohe jätkan sealt, kus peaminister lõpetas. Peaminister tegigi juba väga ilusa kokkuvõtte, nii et ma pean pingutama, millises osas ma saan seda üldse täiendada.
Aga kui nüüd tõsiselt rääkida nendest sündmustest, siis nad on andnud meile väga olulise õppetunni, väga hea kogemuse. Ja see kogemus seisneb muuhulgas selles, et ükski ohuteavitus ega tehniline süsteem tegelikkuses iseeneses üksi ei päästa elusid, seal peab olema kõrval ikkagi teadlikkus ja teadlik tegutsemine.
Meil on ühelt poolt selge, et see tehnoloogiline lahendus, mis on kasutusel, töötas, see toimib tehniliselt nii, nagu peab.
Nüüd, küsimus on ka selles, et inimeste teadlikkus ja valmisolek lihtsalt ei ole veel niisugusel tasemel, nagu vaja oleks. See on kindlasti väga palju paranenud, ütleme, võrreldes eelmise aastaga.
Päästeameti uuringu kohaselt oli teadlikkus eelmisel aastal kusagil kolmandiku juures, aga praeguseks me oleme jõudnud ka sellise kõige lihtsama baasteadlikkuse poolest – nt kuidas ja kuhu võiks varjuda – ka umbes 80 protsendi juurde.
Ütleme, seesama intsidentide jada, mis meil oli eelmisel nädalal, on kahtlemata ka kasvatanud nende inimeste hulka, kes on saanud aru, et elanikkonnakaitse on oluline, et ohuteavitust tuleb tähele panna, ja teavad, mida sellest oodata.
Loomulikult, eks siin oli õpilünkasid. Päästeamet koos häirekeskuse ja kaitseväega töötavad välja selliseid täpsemaid sõnastusi, et need tegutsemissoovitused oleksid lihtsamad ja kõigile üheselt mõistetavad.
Millest see tuleneb? Seesama, millest peaminister ka rääkis, et meil on tekkinud nagu uus ohuliik. Varem oleme tegutsenud ainult vahetu ohu fookusega, et kui tõesti on asjad juba väga-väga hapud, siis käivitatakse ohuteavitus. Näiteks sireeni käivitumise korral tõesti kõige õigem juhis ongi varjuda lähimasse sobivasse kohta.
Nüüd me oleme hetkel sellises hübriidolukorras, kus Eesti ei ole otseselt sihtmärk ja need killud, n-ö sõjategevuse killud lendavad mõnikord juhuslikult ka üle meie piiri. Ja see on siis võimalik koht. Me lihtsalt võib-olla varem seda fookust nii palju ei teadvustanud, et praktikas pigem tuleb meil seda ette.
Nii et väga oluline info on ka see, et kui me ei ole ette teavitanud, et meil toimub õppus, et meil toimub näiteks ohuteavitussüsteemi test ja sireenid kõlavad – need, mis on 22 asulas –, siis tegelikult tuleks viivitamatult ka varjuda, see ei ole lihtsalt niisama. Aga kui sellist vahetut ohtu ei ole ja tuleb lihtsalt ohuteavitus telefoni, kas siis läbi äppide või läbi sõnumite, siis saab oma tegevustega jätkata.
Nendest tehnilistest lahendustest ja selle kõige arengust ma olen siin varem rääkinud. Peaminister korra markeeris, aga ma võib-olla lisan seda, et me katsume seda teha võimalikult kiiresti, me oleme tegelikkuses juba toonud seda kasutuselevõtu horisonti lähemale, et me saaks [parema süsteemi] kasutusele võtta juba selle aasta sees.
Kõiki protsesse on vahepeal analüüsitud, otsitud võimalusi, kuidas seda teha võimalikult kompaktselt. Käisin just mõned päevad tagasi Narvas, seal oli tajuda ka sellist erilist närvilisust, kuna see linn on meil teistsuguses asukohas ka, otse piiri lähedal.
Seal oli ka inimestel väga palju küsimusi, sain kinnituse anda, et ükskõik millises olukorras Eesti riik oma inimesi maha ei jäta, igal juhul tuleb appi ja teeb kõik võimaliku, et toetada kõiki inimesi, kes ükskõik kus meie territooriumil elavad.
Ja lõpetuseks ütleksin paar sõna korruptsioonivastase seaduse teemal, kuna see arutelu on olnud üleval. Hästi lühidalt, ainult niipalju, et korruptsioonivastane võitlus on ühiskonna hügieen.
Seadusandlusel on siin selles mõttes nagu ennetav mõju, mida tuleb hoida. Aga samas me peame arvestama korruptsioonivastase seaduse sõnastamisel või muutmisel ka selle kohtupraktikaga, mis viimase kümne aasta jooksul on olnud, palju õigeksmõistvaid otsuseid.
Kindlasti peaksime ajaga kaasas käima. Ja siin kohtuvad kindlasti selles mõttes õigus ja õiglus, et me ühelt poolt ei tohiks uurijatelt kõiki vajalikke tööriistu ära võtta, aga samas me ei tohi tolereerida sellist olukorda, kus inimeste [juhtumeid] menetletakse väga pikalt lihtsalt uurimise pärast. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Igor Taro! Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa, aitäh! Aprill on veteranikuu. Ja veteranikuu üritusi on palju. Üks oluline formaalne osa veteranidega tehtavatest tegevustest on see, et Vabariigi Valitsusel on olemas veteranipoliitika.
Esimene veteranipoliitika koostati 2012, sellest on mõnda aega möödas , ja me leppisime koalitsiooni tehes kokku, et me uuendame veteranipoliitikat. Ja täna sai Vabariigi Valitsus ülevaate uuendatud veteranipoliitikast.
Mis on võib-olla kõige olulisem, mille ma siit välja tooksin? Me jätkuvalt keskendume sellele, et oma veterane toetada. Eestis on umbes 3900 veterani. Meil on läbi aegade kahjuks ka 30 hukkunut.
Aga kõigile nendele, kes abi vajavad, me seda tuge ja abi pakume. Eelkõige me räägime sellisest toest, mis on seotud psühholoogilise ja vaimse tervise abiga.
Loomulikult, ka need tegevused, mis on siiamaani olnud veteranidel, mis puudutab sporditegemise toetamist ja ka praegu olemasolevat psühholoogilist nõustamist, kõik jäävad. Aga me püüame seal tuge rohkem anda ja pakkuda veteranidele võimalust oma tavapärast elu võimalikult väikeste kõrvalmõjudega edasi elada. Nii et see on peamine fookus.
Igalühel meist on loomulikult võimalus anda oma panus veteranide toetuseks veterinaarikuu raames, ükskõik, kas veteranimärgisega kaupu või selliseid väikeseid meeneid ostes või näiteks veteranijooksudel, sinilillejooksudele osaleda. Rakveres esimene juba toimus, järgmine on Tartus 12. aprillil ja Tallinna jooks on 19. aprillil.
Ja kui keegi ei taha ühiselt jooksma tulla, siis kõik on oodatud 20. kuni 30. aprillini registreerima oma iseseisva jooksu vastaval veebilehel. Ja kindlasti on alati olnud veterani kuu üheks olulisemaks osaks Veteranirock. Sellel aastal toimub see Unibet Arenal.
Jätkuvalt tasuta üritus, kõik on oodatud. Lihtsalt Unibet Arenale sissepääsemiseks me palume, et inimesed Piletilevi lehel ennast registreeriks ja võtaksid sealt [null]pileti välja.
Aga esinejate hulgas on Eestit sel aastal Eurovisionil esindav Vanilla Ninja koos sõjaväeorkestriga, 5MIINUST oma rokkbändiga, Reket, Laura Prits. Nii et on tulemas põnev kolmetunnine kontsert, soovitan kõigil minna.
Ja kindlasti me selle veteranipoliitika teeme ka kodulehel kättesaadavaks.
Teine otsus, mis Vabariigi Valitsus täna heaks kiitis, on ülioluline Eesti kaitsetööstuse arendamiseks, täpsemalt Eesti enda lõhkeainetehase investori kaasamiseks.
Ehk valitsus andis täna nõusoleku, et kaitseminister võib kuulutada välja investori leidmiseks konkursi. Me oleme juba mõnda aega eeltööd teinud, oleme suhelnud ligi 50 ettevõtjaga ja vähemalt kümmekond neist on indikeerinud, et nad võiksid siis teha oma pakkumise selleks, et riigi partneriks tulla.
Me pakume Hexest Materials AS-i osalusena 49 protsenti turule välja, 51 protsenti jääb riigile endale. Kui suured need pakkumised saavad siis olema, eks seda näitab aeg. Täpsemalt räägime nendest tingimustest siis, kui me selle lähipäevadel – eeldatavalt järgmisel nädalal – välja kuulutame.
Ja kolmas teema, mille ma siin praegu ära markeeriks, on üks põhimõtteline otsus, mida me täna Vabariigi Valitsusele koos kaitseväe juhatajaga tutvustasime.
Elik Ukraina sõjast me õpime iga päev. Need õpitunnid, erinevad turuanalüüsid ja kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on viinud meid otsuseni, kus me hetkel peatame uute lahingmasinate soetuse. Kogu selle programmi maksumus oli üle 500 miljoni. See ei puuduta loomulikult seda või järgmist aastat, kuna lahingmasinad pidid hakkama saabuma niikuinii 2029. ja 2030. aastal. Aga selleks, et minna edasi muude vajalike arendustega ja ka olemasolevate lahingmasinate eluea pikendamisega, oli see otsus vaja täna ära teha.
Me anname nüüd turuosalistele teada, et me selle programmiga edasi ei liigu. Pikendame olemasolevate masinate CV90 eluiga vähemalt 10 aastat. Sinna kulub üsna suur summa, aga kindlasti on see kordades odavam kui see, kui me kõik need [lahingmasinad] välja vahetaksime.
Ja teiseks keskendume kaitsejõudude ja kaitseväe tulejõu suurendamisele, mobiilsuse suurendamisele, olukorrateadlikkuse suurendamisele ja mehitamata süsteemidele.
Käime ajaga kaasas ja vaatame, mida me Ukrainast õpime. Kindlasti nii õhukaitse kui ka silmad-kõrvad, mis meil olemas on, et olukorrateadlikkust parandada – need valdkonnad saavad järgnevatel aastatel tuntavalt võimestust.
Aga mis täpselt toimub – kaitseväe juhataja praegu oma sõjalist nõuannet uuendab ja siis me saame kinnitada ära ka järgmise nelja aasta investeeringute kava, mis ka neid muudatusi kajastab.
Aga jah, fookus on droonitõrjel, õhukaitsel, mehitamata süsteemidel ja olukorrateadlikkusel. See on üsna suur ja oluline otsus, seetõttu me selle täna ka Vabariigi Valitsusse tõime.
Nüüd on minu aeg läbi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Hanno Pevkur! Palun, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta!
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta
Aitäh! Me mitte ainult ei koolita Eesti inimesi ega räägi sellest, missugused on tehisaru võimalused ja ohud, vaid me ka teeme asju.
Täna oli valitsuses järjekordne arutelu selle üle, kuhu me selle Eesti oma kohapeal oleva tehisaru õieti paneme. Ehk mis on see füüsiline taristu ja kuidas me seda teeme?
Lihtsustatult öeldes on meie plaan püsinud nii nagu juba alates eelmise aasta aprillist, kui me neid arutelusid alustasime – justiits- ja digiministeeriumi kodulehel on kogu aeg see aktuaalne seis üleval –, selline, et me koostöös erasektoriga lahendame ka avaliku sektori vajadused. Ehk piltlikult öeldes on meie plaan selles, et me ostame avalikule sektorile vajalikke graafilise protsessori ühikuid erasektorilt, mis on Eestis kohapeale investeerinud.
Miks on see Eesti kohapealne tehisaru taristu vajalik? See on vajalik sellepärast, et me tõesti tahame Eesti inimesi aidata ka sellistes olukordades, kus on vaja tundlikke andmeid kasutada.
Siin on nüüd erinevatest kriisiolukordadest juba mitu korda juttu olnud, aga kujutame ette asja, mida me tegelikult üldse ei taha ette kujutada, aga no mis siiski kahjuks võib olla võimalik, et mingit elumaja tabab lõhkeainega droon. Kui ülikiiresti on vaja kriisiolukord lahendada, inimesi päästa, siis tegelikult tehisarupõhiselt on võimalik väga kiiresti kõige optimaalsem lahendus välja pakkuda, kasutades kõikide korterite inimeste andmeid, erivajadusi, kõiki asju, mis seal võib olla veel, need kõik on tegelikult ju tundlikud andmed. Ja selliste ülikiirete lahenduste jaoks on meil vaja kohapealset tehisaruvõimekust.
Ja need numbrid osale inimestele kindlasti midagi ütlevad. Koostöös erasektoriga on see graafiliste protsessorite ühikute arv palju suurem. Me räägime ikkagi lähitulevikus ju sellestki, et meil võiks olla näiteks isesõitev, isejuhtiv ühistransport, aga avaliku sektori enda vajaduste jaoks on meil vaja 2100 GPU-d. Ja sellest meil on olemas praegu paarsada.
Ehk me peame seda juurde ostma, kuidas täpselt, seda me arutasime. Aga oluline on see – see on ka põhjus, miks ma sellest siin praegu räägin –, et kuna me teeme seda erasektoriga koos ja me oleme saanud juba väga palju häid ka mõtteid erasektorilt, ka Eesti AI tegeleb sellega, ja kui on veel keegi kuskil, kes tahab kaasa mõelda, rääkida, siis me kogu aeg seda läbipaistvalt ja avatult teeme.
Teine koht, kus me tahame, et oleks rohkem avatust, on Euroopa Liit. Tegelikult täna me valitsuses kinnitasime ära Euroopa Liidu andmeliidu põhimõtted Eesti jaoks. Eesti leiab, et andmete vaba liikumine just meie ettevõtete jaoks, aga hästi turvaliselt, peaks olema üks Euroopa Liidu põhivabadusi, see on Euroopa Liidu viies põhivabadus. Sellisel juhul saavad iduettevõtted ja ka väikeettevõtted sellest päriselt kasu.
Aga me erineme siin natuke paljudest teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, sellepärast et me oleme tükk aega juba digiriiki ehitanud ja meil on olemas hea ettekujutus sellest, kuidas seda hästi turvaliselt teha.
Me oleme juba paljud riskid enda jaoks hästi ära lahendanud. Ütleme nii, et tegelikult me ei pea kõikides asjades panema kolmandatele riikidele oma ust kinni, aga kui meil midagi on lahti, siis erakordselt turvaliselt riske hinnates.
Riigikogu poole läks teele ka selline eelnõu, mis puudutab kõiki meie kuulajaid ja ajakirjandust. See on eelnõu, mille nimetus on igav, see on Riigi Teataja seaduse muutmine, aga sisu on väga äge.
Ja sisu tähendab seda, et tekib eelnõude tegemise keskkond, mille nimi on Sätla, see tuleneb sellest, et see on sätete sättimise koht, kuhu inimesed saavad algusest peale olla kaasatud, kus ka tehisaru on abiks ning kus palju arusaadavamal, selgemal ja lihtsamal moel ja palju parema ja kiirema kaasamisega saavad seaduseelnõud kogu protsessi kuni presidendi kantseleini välja läbitud.
Me ootame ja loodame, et see Sätla esiteks toob rohkem inimesi kaasa rääkima oma kogemuste ja oma arvamustega, aga teisest küljest oluliselt kiirendab protsessi ja tõstab kvaliteeti. Nii et kõigil on ligipääs algusest peale. Seda on tõesti väga oodanud nii ettevõtjad kui ka vabakond.
Sätla on uus termin ja see tuli kooskõlastusringilt, kui see eelnõu seal oli, me palusime inimestel pakkuda, kuna tehnoloogilises mõttes on täiesti uue asjaga tegemist, mis selle termin võiks olla. Ja selle konkursi võitis sõna „sätla“.
Aga selle koha peal ma lõpetan. Tahan väga kiita kultuuriministrit, kellel on väga hea raamatukogude eelnõu. Ja tuletan meelde, et raamatukogudel on väga-väga oluline koht meil digiriigis, raamatukogud aitavad kõiki inimesi, kellel endal ei ole seadet. Eesti digiriik on avatud kõigile, tänu raamatukogudele sul ei pea endal olema mobiiltelefoni või arvutit, ja tänu raamatukogutöötajatele saab iga Eesti inimene olla digiriigi osa.
Täna kella kahest neljani on riigikogu majanduskomisjoni istung, kus arutatakse digiriigi arengukava, siin ka sellekohane reklaamipaus. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Liisa Pakosta! Ja palun, kultuuriminister Heidy Purga!
Kultuuriminister Heidy Purga
Suur tänu, hea kolleeg, heade sõnade eest! Head kuulajad! Head külalised! Mul on erakordselt hea meel siin täna teha kokkuvõte uuest rahvaraamatukogu seaduse eelnõust, mille valitsus täna ka heaks kiitis.
Kui tagasi vaadata, siis kehtiv seadus pärineb aastast 1998. Mõelge ise, kus te olite, kui vanad te olite, milline oli siis elu meie ümber. Kõik on nende aastate jooksul väga palju muutunud.
Viimati uuendati seda seadust, mis on nüüd uuena välja töötatud, sisuliselt aastal 2007.
Aga nii nagu ütlesin, on tõepoolest vahepeal nii inimeste ootused kui ka tehnoloogilised võimalused oluliselt muutunud. Seetõttu vajab raamatukoguvõrk uut, asjakohast ja ka ajakohast raamistikku, mis võimaldab seda teenust edasi arendada.
Selle seaduse keskne eesmärk on väga lihtne: tagada kõigile Eesti inimestele kvaliteetne, kaasaegne ja kättesaadav raamatukoguteenus, sõltumata kellegi elukohast.
Me loome ühise uue ühtse süsteemi senise killustunud kolme erineva süsteemi asemel. Sa võid olla New Yorgis, Väätsas, Tartus või Viimsis, e saame ühisest aknast teada, millised raamatud kuskil raamatukogudes on. Siiani ei olnud see selliselt võimalik.
Mis muutub lugeja jaoks? Kõige olulisem muudatus puudutab kasutusmugavust. Seesama ühtne üle-eestiline andmekogu, mis tähendab, et inimene saab ühest süsteemist vaadata, millised raamatud, millised materjalid on olemas kõigis Eesti raamatukogudes, nii rahvaraamatukogudes, rahvusraamatukogus kui ka teadusraamatukogudes.
See teeb sobiva lugemisvara leidmise väga kiireks, hästi lihtsaks ja mugavaks. Samuti on oluline, et paraneb ligipääs neile, kellel on näiteks nägemise või muu trükikirja lugemise erivajadus. Digitaalse sisu kättesaadavus muutub laiemaks ja ka ühtlasemaks.
Kokkuvõttes, Eesti elanik saab ülevaate kogu Eesti raamatukogude kogudest ja seda ühtsest infosüsteemist. Lugemisvara leidmine muutub kiiremaks, mugavamaks, laiendab ligipääsu digiteeritud väljaannetele.
Mis aga muutub raamatukogude töökorralduses? Rahvaraamatukogud jäävad kohalike omavalitsuste hallata. Küll aga muutub võrgustiku kujundamine paindlikumaks.
Praeguse, vana seaduse järgi on reeglid raamatukoguvõrgu arendamisel olnud sellised, et peab lähtuma elanike arvust. Edaspidi sellest ei lähtuta, vaid arvestatakse ka asustustihedust, piirkonna eripära ja inimeste tegelikke vajadusi. See kõik annab kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusruumi.
Rahvusraamatukogu saab ka mõnevõrra uue rolli. Oluline muudatus on see, et Rahvusraamatukogust saab rahvaraamatukogude valdkonna arendusüksus.
See tähendab, et rahvusraamatukogu hakkab pakkuma erialast nõustamist, koordineerib koolitusi, arendab üleriigilisi teenuseid ning korraldab riikliku toe eest väljaannete hankimist.
Selle eesmärk on muuta seni killustatud süsteem ühtsemaks ja tõhusamaks, säilitades samal ajal kohaliku tasandi tugevuse. Samuti jäävad alles piirkondlikud spetsialistid üle Eesti, kes toetavad raamatukogusid kohapeal.
Veel, tõhusam töökorraldus ja kokkuhoid. Praegu toimub raamatute komplekteerimine paljuski paralleelsete protsessidena, aga uue seadusega me liigume selles suunas, kus need tehnilised tegevused, nt tellimine, arveldamine ja logistika, on võimalik korraldada keskselt ja efektiivsemalt.
See aitab vähendada dubleerimist, tuua kokkuhoidu, eriti väiksematele omavalitsustele. Aga siinjuures on tähtis ka mainida, et alles jääb omavalitsustele võimalus soovi korral komplekteerimist ise korraldada.
Ja oluline põhimõte, mida soovin veel rõhutada, on see, et raamatukogude asutamine ja sulgemine jääb ka edaspidi ainult kohaliku omavalitsuse ja kogukonna otsustada. See reform ei võta otsustusõigust ära, vaid loob tugevama toe ja paremad tööriistad.
Nii et kokkuvõtteks, uus rahvaraamatukogu seadus teeb teenuse kasutajale mugavaks, tagab parema ligipääsu nii füüsilisele kui ka digitaalsele sisule, tugevdab kogu raamatukoguvõrku ja loob ühtse ning tõhusa süsteemi üle Eesti.
Soovin palju jõudu kõikidele raamatukogutöötajatele. Me elame praegu teistsugusel ajal. Siis, kui see vana seadus või praegu kehtiv seadus loodi, oli informatsiooni otsimine selline, ütleme, suur väljakutse, aga nüüd on meil informatsioonis orienteerumine suur väljakutse. Nii et raamatukogu töötajad, raamatukoguhoidjad muutuvad kogukondades, kohalikes omavalitsustes aina tähtsamaks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Heidy Purga! Nüüd on võimalik esitada küsimus. Andke käega märku, öelge oma nimi, oma väljaanne ja kellele soovite küsimust esitada.
Eliisabet Voomets, Delfi
Küsimus võib-olla kõigile ministritele siis. Suvi on meil juba varsti siin ja tahaksid väga tööle minna ka 16–17-aastased.
Ja riigikogu sotsiaalkomisjoni lauale on jõudnud ka selline ettepanek, et 16- ja 17-aastased võiksid töötada ka alkoholiga. Aga ma saan aru, et alguses, kui Erkki Keldo ministrina seda vedas, siis oli see nagu eelnõus seal punktina kirjas, aga kui ta riigikokku jõudis, siis seda punkti enam seal kirjas ei olnud. Ma saan aru, et valitsuses teil siis sellist üksmeelt ei olnud. Võib-olla saate avada, miks teil üksmeelt ei olnud või kes siis nagu vastu sellele on? Aitäh!
Kristen Michal
Jah, veidi võime kirjeldada küll. Kui ma nüüd õigesti mäletan – kolleegid võivad mind parandada –, siis sotsiaalministeerium oli sellele lahendusele justkui vastu, et alaealised alkoholiga mingil moel kokku puutuks.
Aga me leppisime ka kokku, et see debatt jätkub parlamendis. Mina olen läbi ajaloo muuseas ka Delfisse kirjutanud hulga erinevaid tekste selle kohta, et minu arvates lapsed võiksid saada suvetöötamise võimaluse.
Mäletan, kui me debateerisime selle üle, kas lehepoisina või lehekandjana võiks töötada. Mina seda pooldan. Minu meelest see on mõistlik. See ei tähenda seda, et see peaks olema kuidagi ülemäärane, sunnitud või õppimist asendama, seda ta kindlasti ei tohi teha, sest nagu öeldud, lapsel on oma roll ja tal peab olema vaba aega arenguks ja kõigeks muuks.
Nii et seda debatti me peame, ma arvan, parlamendis edasi, vähemalt selline kokkuleppele meil valitsuses jäi. Ma arvan, et parlamendis see debatt avaneb.
Aga jah, üldjoontes, mida lihtsam on töö tegemine, seda mõistlikum, sest lõppkokkuvõttes klaaside kokkukorjamine või ühest kohast teise kandmine, mulle tundub – ma arvan, et enamikule tundub samamoodi –, ei tähenda [alkoholi] tarbimist.
Aga veel kord: eks reeglid peavad paigas olema just laste kaitseks, et lapsed ei oleks sunnitud töötama keskkonnas ja tegema asju, mis ei ole neile nagu kohased või eakohased, eks ju.
Üldjoontes kokkuvõttes valitsus igal juhul toetab reeglite lihtsustamist ja laste töövõimaluste avardamist.
Juhataja
Liisa Pakosta, palun!
Hanno Pevkur
Ma võin ka väikse kommentaari öelda. Ma puutusin kokku sellega ise, et mu tütar oli sellises asutuses tööl, ta sai 18 eelmisel alles aastal.
Kuuldes ka tema kirjeldust ja olles ka ise gümnaasiumieas töötanud päris palju, siis ma arvan ka nii, nagu peaminister ütles, et lõpuks on ju iseenesest vaja see mõistusepäraselt lahendada, mitte karmi seadusepügalaga, sellepärast et kui noor on tööl näiteks ettekandjana suve kohvikus, siis tekib olukord, kus ta nagu alkoholivaba kokteili, näiteks virgin mojito’t võib viia, aga alkoholiga mojito’t ei või viia.
Ja siis on see, et ühe kandikutäie viib üks inimene ja siis selle ühe klaasiga tuleb teine inimene. Püüaks nagu mingi ratsionaalse normaalse lahenduse siin leida.
Loomulikult, ma olen väga päri sellega, et küsimus ei ole ju alkoholi tarbimises. Ka selles, et näiteks need noored ise neid alkoholikokteile või veini välja valavad, eks.
Aga ei saa olla ka päris niimoodi, et me võtame ja anname noortele õiguse töötada – see on igati mõistlik ja hädavajalik – ja siis ütleme, et vaata, siin on kolm klaasi, mille sa pead ära viima, kaks saad viia, ühe toob keegi teine, eks ju. No ja siis tühjad klaasid saad kokku ka korjata. Kas see tühjas klaasis olev alkoholilõhn on nagu ka siis piiratud või ei ole?
Sellepärast ma loodan ka, et parlament leiab siin mõistuspärase lahenduse. Võib-olla ei pea seda üldse kirja panema, eks ju, aga küsimus on eelkõige alkoholi tarvitamises, mitte alkoholipudeli nägemises. Nii et kainet mõistust parlamendile selles arutelus.
Liisa Pakosta
Pärast täiskarsklasest minister Pevkurit on mul siit hea jätkata.
Klaaside näidet on nüüd päris mitu korda juba toodud. Tõepoolest, teenindav töö on see, mis on noorele inimesele jõukohane.
Mina ka väga kirglikult toetan seda, et noorte võimalused oleks laiemad, eriti kui me arvestame praegu, et meil on noorte tööpuudus, kuni 25-aastaste noorte tööpuudus Euroopa tipus. Me peame tegema kõik selleks, et noored ühiskonda liiguksid ikkagi töökogemusega.
Nüüd, sätet siiski muuta tuleb, ütlen ma Hanno Pevkurile, sellepärast et praegu on keeld sellele kokkupuutumisele. Nii et sätet muuta tuleb. Ja me väga loodame, et Riigikogus see sobiv kompromiss leitakse.
Me kõik saame aru, et me ei taha, et 13-aastased töötaksid öösel kell kaks ööklubis ja kannaksid seal viina ette. Aga me tahame seda, et tõesti suvekohvikutes ja mujal [sellistes kohtades saaksid noored töötada].
Kõigest sellest me ühiskonnana saame aru, tegelikult töötamine on normaalne. Ja sa ei pea võtma tööle kahte inimest korraga, nii et neist üks viib need kaks klaasi ja teine siis selle [alkohoolse joogiga klaasi]. See ka mõistlik ei ole.
Tööandjaid tuleb ikkagi väga kiita – neid, kes üldse alaealisi tööle võtavad. Ja me väga loodame, et me saame tööandjaid toetada ka sellega, et reeglistik on selge ja tööandja ei pea kartma, et midagi valesti läheb, vaid et iga kord, kui alaealine tööle võetakse, on see ikkagi ühiskonnas ainult kiitust ja tunnustust väärt. Aitäh!
Juhataja
Kui rohkem küsimusi pole, siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh!
