Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=qMMsmn8xXIM
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Istung on läbi, kabinetinõupidamised samuti, ning olulisematest teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Peaminister, palun!
Peaminister Kristen Michal
Nii, austatud ajakirjanikud, head vaatajad ja kuulajad! Ma räägin kohe mitmest teemast. Eriti arvestades, et see on vist, kui kõik plaanipäraselt läheb, selle hooaja viimane pressikonverents, sest järgmisel nädalal olen ma juba välismaal ja pärast seda on ajakirjanikud kuskil jõule veetmas. Seetõttu ma räägin veidi pikemalt, kui teil ei ole midagi selle vastu.
Kõigepealt, iga valitsuse ja riigihalduse jaoks kõige olulisem dokument võeti eile vastu – riigieelarve.
Mul on selle üle väga hea meel. Ütleme ausalt, et võib-olla see loetelu ei ole pikk, aga vähemalt minu osalusel tehtud riigieelarvetest on, ma arvan, see üks parimaid. Ja mitmel põhjusel.
Kui midagi vaadata, sellist tõrvatilka otsida, siis see, et Eesti riik on endiselt defitsiidis. See on paratamatu, kui me tahame kiiresti investeerida.
Aga positiivse poole peale on ikkagi see, et kui me paneme teadlikult kaitsesse selle raha, mida me paneme, üle 5% [SKT-st], siis tõenäosus selleks on väga kõrge, et meie, meie lapsed ja meie lapselapsed saavad elada rahus. Meie liitlased teavad, et me võtame enda kaitsmist tõsiselt, ja meie vaenlane teab ka, et meie jaoks on enda kaitsmine tõsine tegevus. Nii et see on väga oluline.
Teine lisaks julgeolekule on majandusse käima saamine. Me ei ole ju kunagi varjanud, et liberaalse parempoolse valitsuse eesmärkide hulgas on lisaks kaitsele majanduskeskkonna elavdamine. Me oleme vaadanud pikalt, kuidas Eesti majanduskonjunktuur on olnud selline nagu sombune ilm. Nüüd see on paranema hakanud, erinevad näitajad, kindlustunde näitajad on kasvama hakanud. Ja võib-olla see ka osalt vastab nendele avalikele sõnumitele, eks kindlustunne kasvab aegamööda.
Järgmisest aastast, milleni ei ole ju teab mis enam palju aega jäänud – täna on 11. detsember, nii et õige vähe on aega jäänud –, kaob ajalukku seesama suurepärane maksuküür, maksusüsteem, astmeline tulumaks, mille omal ajal Isamaa, sotsid ja Keskerakond kehtestasid. Nad endiselt parlamendis pahandavad meiega, et me seda kaotame, omistades seda meile. Aga meile saab siiski omistada selle kaotamise.
See läheb nüüd ajalukku. See tegelikult tähendab iga inimese jaoks lihtsat asja: tulumaksuvaba miinimum on 700 eurot kõigile ühetaoliselt. Ja see maksuküüru eripära on olnud selline, et ega selle loojadki ei taha seda enam väga omaks tunnistada, sest eeskätt rõhub see just, just keskmist tööinimest, keskklassi.
Kui vaadata seda aastat ja vaadata järgmist aastat, siis kui keskmise palga ehk praegu umbes 2100 euro saaja saab järgmisel aastal juurde sisuliselt 13. kuupalga, siis see näitab samamoodi, kui palju pidi keskmise palga saaja sellelgi aastal ära maksma.
Nii et mõelgem korra sellele, et astmelise tulumaksu eripära Eestis on olnud see, et need põhilised rikkad on siis keskmise palga juures olevad inimesed ehk need, kes saavad palka 2100 eurot. On hea, et see [süsteem] läheb ajalukku koos selle aastaga.
Siis lisaks, automaksu kindlasti on sellel aastal palju kirutud, kirutakse ka ilmselt tulevatel aastatel, see ei muutu – midagi peab olema ühendavat. Nagu jõulude ajal needsamad filmid, „Visa hing“ 1–20, lisaks „Viimne reliikvia“ ja siis automaks, need kõik ühendavad Eesti inimesi.
Aga hea uudis on see, et automaksu sellest aastaosast igaüks nüüd teab, kuhu see raha läheb – on kokku lepitud, et selle eest hakatakse neljarajalisi teid ehitama. Nii et nüüd lähiaastatel ligi 300 miljonit läheb täiendavalt teedesse.
Kui keegi soovib, võime juba ettevalmistuse poolt vabandada, aga Pärnu maantee läheb päris ulatuslikult ehitusse, seal tuleb 50 kilomeetrit kaks pluss kaks teid juurde ja Tartu maanteele umbes 20 kilomeetrit, pluss kohalikke teid, pluss kohalikke ohtlikke kohti ehitatakse ümber.
Nii et Eestis seisab ees ulatuslikum teedeehitus. Ja mulle meeldib, kuidas Eestis seda alati positiivse võtmega kajastatakse. Siin kolleegid Delfist panid pealkirja „Kui varem oli olukord, kus ei tulnud taristuehitusse piisavalt raha, siis nüüd tuleb palju raha ja näed, inimesi pole“.
Noh, küllap ikka alati mingi väikse mure leiab. Aga see on nii öeldud huumorivõtmes, ärge seda kuidagi südamesse võtke. Taristuehitus läheb tõepoolest hoogsamalt käima.
Mis on kindlasti selle eelarve juures hea? Hoolimata sellest, et ajad on keerulised ja kärpeid tuleb teha, noh, ma arvan, et me kõik valitsuses anname endale väga hästi aru, et kärped ei ole teab mis populaarsed. Kärped on populaarsed selle hetkeni, kuni nad tabavad mingit konkreetset valdkonda, oleme ausad.
Inimesed käituvad kärbete puhul umbes samamoodi nagu suurobjektide ehitamisega – ütlevad, et väga tore oleks, kui meil oleks kiire raudtee, aga kui saaks, siis nii, et see minu lähedal ei ole.
Kärbetega on umbes samasugune lugu. Me oleme erinevaid kärpeid siin nüüd sel aastal teinud, teeme järgmisel aastal nii edasi. Kõik ütlevad: kärpimine on väga õige ja riik peab trimmis olema. Aga no vot, kas sellest valdkonnast nüüd tingimata peab kärpima? No nii see elu on.
Ja selle kõrval õnneks on meil viies valdkonnas või viiel real õnnestunud ka palku tõsta: kultuuritöötajad, haridustöötajad, päästjad, politseinikud ja erihooldus.
Ma arvan, et see on olnud noh, hea asi selle eelarve juures, et ikkagi kõige raskemate tööde tegijatele, mitte et teised tööd kuidagi lihtsad ja kerged oleksid, õnnestub veidi ka palku tõsta.
Pensionid kasvavad järgmisel aastal, hinnatõus raugeb, see tuleb – vähemalt prognooside alusel – 3% kanti. Pensionitõus on umbes 5,4%.
Nii et üldiselt tegemist on minu hinnangul igati korraliku baasiga ühele kargele Põhjamaa riigile eelarve baasilt. Kaitse on tagatud, majanduse saame kasvama ja ehk siis järgmine aasta tuleb ka siinkandis helgem, kui selle aasta vaade on olnud. Seda esiteks.
Teiseks räägin veidi sellest, mis nüüd ees seisab. Homme olen Riias, kus me räägime Baltimaade peaministritega erinevatest teemadest, regiooni julgeolekust, taristust ja väga paljust muust. Ehk siis seal saab seda kõike kajastada.
Mulle iseenesest väga meeldib see niisugune allikakontrolli puudus, kuidas Eestis on hakatud tõsiselt arutama mõtte üle, justkui Rail Baltic võiks Vene raudtee laiusega olla. No kes selle peale tuleb tegelikult, eks? Euroopast antakse raha, et Euroopa laiusega raudteed rajada, ja siis keegi kuskil hakkab Venemaa laiusega raudteed ehitama.
Aga ma käin Riias, kontrollin üle. Ma päris sellepärast sinna Riiga ei lähe, aga kontrollin üle ja annan teile ka teada, kuidas läks. (Keegi kommenteerib, et lennujaamas saab kontollida.) Jah, ma kontrollin üle. Seda esiteks.
Teiseks, kindlasti regiooni julgeolek puudutab kogu idatiiva julgeolekut laiemalt. Järgmisel teisipäeval on Helsingis Soome kolleeg Petteri Orpo, võtab meid kokku, Põhjamaad-Baltimaad. Seal me arutame seda, mida idatiiva toetuseks saab teha. See on kindlasti ka oluline sündmus, see puudutab sedasama Eastern Flank Watchi ehk idatiiva vahimeest, seda, kuidas me saame tagada Euroopa ühisrahastuse.
Uus Euroopa [Liidu] eelarve tegelikult paneb kaitsesse[ raha] juurde. Ülemkogudel on ka arutatud seda, et ühine idatiiva kaitse võiks olla. Aga arutame, mida me saame täpsemalt teha, millised meie sammud on, ja just eeskätt Euroopa Ülemkogu eel on see kindlasti väga nagu hästi ajastatud sündmus.
Ja siis on tulemas Euroopa Ülemkogu. See on kindlasti, eriti arvestades ajastut ja seda, mis toimub meil globaalselt, mis toimub Ukrainaga, mis toimub rahuprotsessiga, väga oluline. Ja ma arvan, et eks Euroopa tajub seda ajastu vaimu ka. Kõik vaatavad sinnapoole, et kas Euroopa on võimeline otsuseid tegema.
Teema, mida Eesti on ju aastaid lükanud ja mitte kuidagi pehmelt, vaid väga kõvasti, tegi seda Kaja Kallas, olen seda teinud mina, on seda teinud välisministrid, on seda teinud paljud teised ministrid, rahandusministrid ja kõik, kes kuskil käivad, on see, et Venemaa külmutatud varad saaksid ikkagi võetud kasutusele Ukraina hüvanguks. See on, ma arvan, selle ülemkogu peateema. Seal on kindlasti palju erinevaid muid debatte. Aga see, et Venemaa maksaks Ukrainas tehtud kahjude eest, kannaks seda vastutust, on ülioluline.
Nii et loodetavasti me jõuame järeldusteni. Ja olgu ette öeldud – ma olen seda parlamendis korduvalt öelnud ka mujal –, et ma mõistan loomulikult Belgia peaministri muresid. Belgia peaminister ei pea kindlasti olema selles olukorras ja Belgia ei pea olema sellises olukorras, kus me ühiselt rakendame teatud poliitikat ja nemad ainukesena jäävad vastutust kandma.
See tähendab seda, et nagu Friedrich Merz ütles ja ütlen mina samamoodi, ilmselt kõik teised riigijuhid ka, kes on meiega samal positsioonil, et kui meil on vaja nende varade kasutuselevõtule anda garantiisid ja teatud samme astuda, siis me seda kindlasti teeme.
Me tuleme, küsime parlamendis sellele mandaati kohe, kui on poliitiline kokkulepe selleks olemas – et oleks see ka klaarilt öeldud.
Siis lisaks tegime täna kaitseteemal ka hulga erinevaid [otsuseid]. Esimene oli julgeoleku teemal, üks esimestest asjadest on täiendav rahastus Eleringile, see läheb energiavõrkude kriisikindluse tõstmiseks, 45 miljonit. See tähendab seda, et Eleringi aktsiakapitali suurendatakse, erinevad objektid saavad tugevama kaitse, varustuskindluse kiirem tagamine saab kaitse ja täiendavaid investeeringuid saab samamoodi teha.
Osa sellest lisakapitalist läheb ka Soomest Saksamaani kulgeva vesinikukoridori planeerimisse, selle ettevalmistamisse.
Ja teine oluline osa sellest kaitsevaldkonnast või julgeolekust. Euroopa ühisrahastust me oleme varem ka rääkinud. Suvel valitsus käis koos, otsis erinevaid viise, kuidas kasutada eurovahendeid riigikaitses. Tollal me leppisime kokku ligi 200 miljoni euro kasutamise.
Nüüd on see summa kasvanud 385 miljoni euroni, see on umbes 11,5%, seega pea 12% kogu Eestile eraldatud Euroopa Liidu toetuste mahust. Ja selle sees on palju erinevaid investeeringuid, sõjaline liikuvus, ehk teed, Rail Baltic, ka Ermistu kaitsetööstuspark.
See tähendab seda, et seal on võimalik laskemoona toota, ligipääsuteid teha, energiaühendusi [luua]. Umbes 25 miljonit sellest peaks minema taristule, mis toetab liitlaste vastuvõtmist, Eesti kaitseväe tegevust. Kaitsetööstuse tootearendusse läheb pea 25 miljonit ja 15 miljonit läheb teadus- ja arendustegevusse, et tugevdada kaitsetehnoloogia testimist.
Nii et me oleme päris tublid olnud eurovahendite kasutamisel. Me kasutame ka need eurovahendid just selleks, et meie kaitsevõimet ja kaitsekindlust tõsta.
Ja siis, ma ei tea, kas see on nagu jõuluvaimust teadaanne, aga ma arvan, et eks sellestki on mõistlik rääkida, et Euroopa Liidus on käimas tollireform. Käib arutelu, kuidas aastate pärast seista vastu sellele, et Euroopasse tulevad lennukid ja lennukitega needsamad Temu kaubad, no mitte ainult Temu, vaid üldse sellised odavkaubad. Euroopa Komisjoni siis ettepanek on tulevikus lisada mõne aasta pärast kuni neljaeurone käitlustasu pakkidele. Nii et kui keegi tulevikus hakkab Temust seda odavamat kraami ostma, siis sellele tuleb ka käitlustasu juurde. See on esialgu ettepanek.
Numbrites see väljendub nii, need on vähemalt numbrid, et kui vaadata postipakke, siis Eestis 2024. aastal on neid umbes 440 000 ja 2025. aasta esimesel poolaastal juba 650 000. Ja esemeid on 2024. aastal olnud 550 000 ja 2025. aastal ehk selle aasta esimesel poolaastal 1,2 miljonit eset.
Nii et nagu välisminister elegantselt kokku võttis, iga Eesti inimese kohta üks ese poolaastas juba tuleb. Kindlasti tasub üle vaadata, kuidas mõjub selline väljast massiivne odavkauba sissevedu meie majandusele ja laiemalt ka loodusele
No vot. Selline kokkuvõte. Ja siis neile, keda ma [sellel aastal enam] ei näe, soovin ilusat jõuluaega. Loodame, et sel aastal tuleb see rahulikum, et me ei pea jõulude ajal taas tulema kokku arutama, mida meie vaenlane on korda saatnud. Aga elu on, nagu on, nii et me oleme selleks ka valmis. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Välisminister Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Ma ka väga loodan, et tuleb rahulik jõuluaeg, aga kuidagi ajalugu näitab, et ei pruugi tulla, eriti enne aastavahetust me peame ikkagi kokku saama. Ma loodan, et seekord läheb teistmoodi, kuigi olukord on päris pingeline rahvusvahelise julgeoleku võtmes.
Aga tõepoolest, eile sai riigikogus vastu võetud riigieelarve, mis on väga oluline dokument ja kujundab Eesti inimeste elu järgmisel aastal.
Ma võin öelda, et selle riigieelarvega on see koalitsioon ka oma väga olulised lubadused ellu viinud, mis me mõlemad valimistel 2023. aastal lubasime, üks neist on kindlasti see, et maksuküür kaob ja tulumaksuvaba miinimumi tõstetakse 700 euroni.
Kui tuua lihtsalt numbriliselt, et mis see tavalisele keskmisele palgasaajale tähendab, siis see tähendab suurusjärgus 1800 eurot lisaraha järgmisel aastal. See on tegelikult päris märkimisväärne summa.
Eesti 200-le on olnud väga tähtis muidugi haridustöötajate palgatõus koos sisejulgeoleku töötajatega. See palgatõus on keskeltläbi ligikaudu 10% järgmisel aastal, see on päris märkimisväärne tulemus.
Ja lihtsalt mõned numbrid. Näiteks seesama õpetajate palga teema. Mis järgmine aasta toob koos maksuküüru kaotamisega? Õpetaja netopalga kasv alampalga puhul, mis on 1800 eurot kuus, tähendaks see kasvu 19,1%. See on päris oluline kasv. Ja näiteks õpetajatel, kes saavad keskmist palka, mis on 2433 eurot, oleks see isegi 20,2% sissetulekute tõusu järgmisel aastal.
Nii et saab öelda küll, et see valitsus on kõvasti investeerinud ka meie õpetajatesse.
Keskmine pension tõuseb ka 5,4% praegustel andmetel. Kui tehakse nalja, et mis need protsendid tähendavad, siis tegelikult absoluutnumbritest tähendab see seda, et riigieelarvest pannakse juurde pensionite jaoks 210 miljonit eurot. Need summad on tegelikult kokkuvõttes väga suured.
Ja kui veel rääkida maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusust loomise mõjust majandusele, siis see tähendab u 780 miljonit eurot raha, mis jääb majandusse, mis oleks sealt muidu välja tulnud. Ja vaadates kogumahtusid, mis meil eelarve puhul on alla 20 miljardi, siis see on tegelikult väga suur tõuge loodetavasti ka majanduse arenguks.
Ja muidugi riigikaitseinvesteeringud. Üks asi, mida, mulle tundub inimestega rääkides, kõik võtavad nagu iseenesestmõistetavalt: Eesti riik on juba ammu 5% riigikaitsesse ära pannud ja see nagu tehtud teema. Ei ole. Selle konkreetselt riigieelarvega otsustas ka riigikogu valitsuse ettepanekul alates järgmisest aastast investeerida vähemalt 5% riigikaitsesse. Ja see toob metsiku koormuse meie majandusele. Aga hea on see, et selle jaoks on olemas ikkagi, ma arvan, pea konsensuslik toetus ka ühiskonnalt.
Nüüd, mis puudutab välispoliitilisi teemasid, siis nii nagu peaminister ütles, me praegu keskendume järgmisel nädalal toimuvale välisasjade nõukogule ja nädala lõpus ülemkogule, kus peaminister osaleb.
Selleks, et Euroopa paneks jala korralikult maha ja oleks aktiivne keset neid läbirääkimisi või konsultatsioone või kuidas iganes me neid nimetame, mis puudutab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, et me oleksime laua taga, kust meil on täna tegelikult ikkagi täiesti teadlikult üritatud eemal hoida, me peame langetama otsuse Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu suhtes.
Nüüd paari sõnaga lihtsalt, mida see tähendab. Eesti on seda teemat juba üle kolme aasta eest vedanud ja nüüd sellise ühise survena on Euroopa Komisjon oma ettepaneku lauda pannud.
Ja me räägime sellest, et Euroopa Liit võtab vastutuse nende Venemaa külmutatud varade hoidmise eest, Venemaa varad jäävad külmutatuks nüüd pikaks ajaks, muidu me oleme iga kuue kuu tagant pidanud sanktsioone pikendama ja see on nõudnud konsensusotsust, kõigi 27 liikmesriigi [nõusolekut], aga see on olnud kohutav pinge ja peavalu. See on üks asi.
Nüüd, teine on see, et kokkuvõttes võetakse kasutusse 210 miljardit eurot, kujutage ette. Ja ettepanek on, et järgmise kahe aasta jooksul antakse Ukrainale 90 miljardit eurot. Ukraina vajadus on u 60 miljardit aastas, meil oleks järgmiseks aastaks pool sellest olemas.
Nii et tegelikult see 90 miljardit eurot on finantstugi Ukrainale, mida nad saavad kasutada nii oma majanduse jaoks kui ka tegelikult kaitse jaoks ja investeeringute jaoks, meie seisame ka selle eest, et relvade ostmise jaoks. See annab Ukrainale väga tugeva positsiooni ka nendes läbirääkimistes ja selle surve all olemiseks, kus nad täna on.
Ja teiseks, kui te olete jälginud ka neid läbirääkimisi, siis üks keskne teema on olnud, eelkõige Venemaal kaubelda oma külmutatud varadega Euroopas ja pakkudes neid Ameerika Ühendriikidele ja kellele iganes. Siis selle võimaluse Euroopa võtab ära ja asetab ennast ise nende otsustajate laua taha.
Miks see on tähtis? Mitte ainult Ukraina toetamise võtmes, vaid tegelikult ei räägita praegu läbi ju mitte territooriumite teemadel ja Ukraina probleemide üle, vaid räägitakse läbi meie enda julgeoleku teemadel. Seetõttu ma väga loodan, et ülemkogul tegelikult need otsused langevad.
Kui see poliitiline otsus on tehtud, siis peavad ka liikmesriigid vastavaid otsuseid tegema. Ja nagu peaminister ütles, ka Eesti siin oma garantii annab. Siis see teema liigub juba edasi riigikogusse.
Täna kinnitas valitsus ka otsuse, et suursaadik Jaap Ora otsustas teenistusest lahkuda. Ta oli meie suursaadik Kasahstanis. Selle taust on väga selge, seda on siin lahatud terve eilse päeva, aga minu sõnum välisministrina on see, et Eestil on üks välispoliitika, mille keskmes on Venemaa agressiooni vastu seismine, Ukraina toetamine, meie julgeoleku huvide eest seismine, ja sellel teemal ei ole võimalik kuidagi kahepidiselt mõtteid avaldada. Suursaadik Jaap Ora tegi väga õige otsuse.
Lihtsalt et selles segases olukorras oleks väga selged sõnumid ka välispoliitika võtmes. Kõige selle kohta, mis puudutab presidendi tegevust, tuleb küsida presidendi käest.
Ja üks hea asi lõpuks ka. Igal aastal anname välisministeeriumis välja poolt kultuuripreemiaid ja rahvadiplomaatia tunnuskirju. Eile me siis andsime Tommy Cashile selle aasta kultuuripreemia. Ja oleme ausad, mitte ainult selle ühe lauluga Eurovisionil ei ole ta Eestit suuremaks teinud, vaid tema looming sõna otseses mõttes nihutab piire. Lisaks meie klassika ja traditsioonilise kultuuri kandjatele, kes globaalselt on kõige suuremad ja võimsamad, on meil hea meel selle üle, et ka sellises moodsas ja piire nihutavas kultuuris on Eesti tegija.
Ja Tommy Cash, muuseas, välisministeeriumi korraldatud 9. mai Euroopa päeva kontserdil ütles välja, et ta kavatseb osaleda Eurovisionil, ja mulle ta eile ütles ka, et mitte keegi teine peale tema seda ideed enne ei teadnud. Nii et välisministeerium siin ka natukene aitas kaasa. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Tervist! Sellel valitsusel, nii nagu me oleme algusest peale rääkinud, on kaks suurt prioriteeti: esiteks, Eesti riigi julgeolek, kaitse, millest peaminister ja välisminister palju rääkisid, ja teine on meie majandus-ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, et meie Eesti inimesed saaks tulevikus rohkem teenida, elaksid jõukamalt, elaksid paremini.
Ja täna ka majanduskabinetis me arutasime just majanduse konkurentsivõimet. See valitsus on esimene, kes on toonud majanduse konkurentsivõime küsimused otsustamiseks peaministri alla. Üle nädala toimub meil majanduskabinett. Selleks, et majanduskabinetis toimuv arutelu oleks võimalikult struktuurne ja sisuline, on meil olemas majanduse konkurentsivõime kasvukava, mille järgi me neid arutelusid peame.
Seda me oleme terve 2025. aasta teinud ja täna tutvustasin valitsusele, milline saab olema siis majanduskasvu kava 2026. aastal. Seda kava on teinud majandusministeerium koos teiste ministeeriumitega, aga mis vähemalt sama oluline, me oleme teinud seda koos erasektori, erialaliitude ja ettevõtjatega.
Positiivne, nii nagu öeldud, on riigieelarve vaates see, et järgmisel aastal maksukoormus töötaval inimesel langeb, aga majanduse konkurentsivõimeks on vaja teha veel.
Ja selleks, et meil majandus oleks konkurentsivõimeline, järgmise aasta kavas me keskendume siis tegevustele, mis lihtsustavad ettevõtluskeskkonda, soodustavad innovatsiooni, tõstavad Eesti konkurentsivõimet. Tahamegi, et meie ettevõtjatel ja inimestel oleks Eesti riigis asjaajamine võimalikult lihtne, et ebavajalikku bürokraatiat oleks minimaalselt. Ja muidugi hästi oluline, et meie majandus ja meie töötajad muutuksid targemaks.
See tähendab, et siis saab kasvada ka lisandväärtus ja tööjõu tootlikkus. Ja muidugi peame saama kasvama ka investeeringud.
Järgmise aasta kavas on kokku 23 tegevust, need jaotuvad kuue valdkonna alla. Võrreldes selle aastaga on tegevusi natukene vähem, aga need on prioriseeritud suurematesse kategooriatesse.
Aga millele me siis keskendume? Keskendume jätkuvalt suurinvesteeringute, parema keskkonna toetamisele. See tähendab muidugi eraldi seda, et kiirenevad planeeringute lubade menetlusajad, samamoodi täiendav fookus on nagu sellelgi aastal jätkuvalt kaitsetööstusel, st nii tehnoloogia arendamisel kui ka testimisvõimekuse loomistel.
Nagu me teame, Eesti siseriiklik majandus on üpris väike. See tähendab, et meie ettevõtjad peavad alati vaatama ka eksporti. Ehk siis toetame eksporditurgude mitmekesistamist, samamoodi uuenduslike tehnoloogiaettevõtete loomise arengut, samuti seda, et meie ettevõtjad vaataks aina rohkem, kuidas saaks digitaliseerida, kuidas saaks oma tootmistegevusi automatiseerida. See annab meile võimaluse tootlikkus kasvatada.
Hästi oluline, mida on välja toodud, on muidugi see, et meie haridus oleks paremas vastavuses tööturu reaalsete vajadustega. Samamoodi tuleb leevendada oskustööjõu puudust.
Väga palju on ühiskonnas olnud arutelu töötukassa reformidest ja efektiivsusest. Me peame oma inimestele pakkuma vajaduse korral paremat ümberõpet, täiendõpet, et nad tulevikus saaks kõrgemat palka.
Samamoodi me muidugi keskendume ressursside ja taristu mõttes järk-järgult aina rohkem puhta energia osakaalu suurendamisele.
Peaminister mainis siin nii raudtee-ehitusi kui ka maantee-ehitusi. Samamoodi me peame vaatama, et meil oleks tulevikus ressursitõhusam ringmajandus, ja mõtlema, kuidas seda edendada.
Ühesõnaga, seesama majanduskasvu kava on üpris laiapõhjaline, see hõlmab erinevaid majanduse konkurentsivõimeks vajalikke toetavaid tegevusi ja meetmeid.
Nagu ma olen kogu aeg rõhutanud, minu arvates – ja selle valitsuse arvates – valitsus kuidagi majandust juhtima ei pea. Meie ülesanne on luua see keskkond, kus Eesti ettevõtjad ja inimesed saavad võimalikult piirangute vabalt ja mõistlikult tegutseda, et luua kõrgemat lisandväärtust ning targemaid ja kõrgemalt makstud töökohti. Tänu sellele saavad Eesti inimesed jõukamaks ja ma julgeks öelda, et siis ka õnnelikumalt elada.
Teine punkt sellest, mis räägib meie majanduse tulevikust, on väga rõõmustavad uudised.
Värskelt avaldatud statistikaameti andmed näitavad, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse on aastaga kasvanud 90 miljoni euro võrra. Ja see ületas esmakordselt, ma ei tea, kas päris maagilise, aga väga olulise piiri, mis on see, et teadus- ja arendustegevusse investeeriti eelmisel aastal üle 2% SKT-st.
See kasv on tulnud suuresti just eraettevõtjate kasvust. Ehk isegi kui majanduses on olnud keerulisemad ajad, siis tahaks kiita kõiki Eesti ettevõtjaid, kes teavad, et kui sa tahad tulevikus edukas olla, siis täna targemas tööstusesse ja ettevõtluses investeerimine läbi teadus- ja arendustegevuse on see suund, kuhu meie majandus liigub.
Kokku olid Eestis siis teadus- ja arendustegevuse kulutused eelmisel aastal ligi 800 miljonit eurot. Lihtsalt võrdluseks: siin varem on arutelu olnud uue Tallinna haigla rajamise üle, see on võrreldav sama maksumusega.
See on see, mida avalik sektor ja erasektor Eestis 2024. aastal panid teadus- ja arendustegevusse investeeringute näol. Ja kõige rohkem investeeriti kogukuludest just tööjõukuludesse. Me räägime targemast töötajast, kõrgema palgaga töötajast – 65% sellest rahast moodustasid tööjõukulud, 13% investeeringud ja olid ülejäänud muud kulud, näiteks rakendusuuringud, alusuuringud.
See on väga positiivne trend, mille jätkumist ma kindlasti loodan. Ja nagu me teame, ka avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse raha lähebki just selleks, et ka eraettevõtjad täiendavalt investeeriksid oma tulevikku.
Ja viimane punkt. Täna kiitis valitsus heaks tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused. Seal oli kaks eesmärki.
Esiteks tuleb anda tarbijale kindlustunne, et kui te lähete poodi, näete, et ettevõte kasutab mingit ökomärgist, näitab, et tema toode on öko, et siis see ka kindlasti oleks aus ja päriselt ka ökomärgisega toode. See ei ole kohustuslik, aga kui mõni tootja tahab seda näidata, siis on hästi oluline, et klient, tarbija poes kuidagi petta ei saaks. Me tahame, et meil oleks aus ja avatud konkurents.
Ja teine, mis puudutab lõhkematerjaliseadust, on see, et see on üks osa järjekordsest bürokraatia vähendamisest, vähendasime halduskoormust laskemoonamüüjatele ja lasketiirupidajatele, kellel on varasemalt relvaseaduse järgi tegevusluba juba olemas. Nad ei pea lihtsalt taotlema täiendavalt kemikaaliseaduse järgi tegevusloa saamiseks, kui nad tahavad natuke rohkem padruneid hoiustada.
Ma arvan, see on sihuke ajastu märk, vähendame ebavajalikku bürokraatiat, usaldame Eesti inimesi ja ettevõtjaid, anname neile võimaluse paremini tegutseda. Suur aitäh!
Juhataja
Aitäh! Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere! Tänasel istungil ja majanduskabinetis arutasime viite teemat, mis on regionaal- ja põllumajandusministri vastutusalas.
Istungil arutati postiseaduse muutmist, kalanduse halduskoormuse vähendamist ja Eesti seisukohti ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalandusfondi järgmise perioodi kohta.
Ja majanduskabinetis rääkisime arengulepete pilootprojektidest ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sisenditest 2026. aasta majanduskasvu kavasse.
Natuke täpsemalt ka nendest. Kõigepealt postiseadusest. Valitsusele esitatud eelnõu muudab universaalse postiteenuse rahastamise kulupõhiseks ja prognoositavaks, kaotades senise keeruka hüvitussüsteemi, mida konkurentsiamet haldas.
Tarbijate jaoks lisatakse seadusesse pakiautomaadid ja isiklik kirjakandja ametlike juurdepääsupunktidega, mis võimaldavad praegu pakkuda teenust viisil, mida inimesed tegelikult kõige rohkem kasutavad.
Eesti Post saab ühtse hinnamudeli, mida konkurentsiamet kooskõlastab selge metoodika alusel. Ja ettevõtjate halduskoormus väheneb, sest tegevusluba edaspidi on nõutav ainult universaalse teenuse osutajalt, teised ettevõtjad saavad tegutseda majandustegevusteate alusel.
Viiepäevane kandepäeva nõue jääb kehtima, kuid kandekiiruse ühtlustamine võimaldab optimeerida kanderinge, tagades teenuse kättesaadavuse ka väiksemates kohtades.
Kalandusest natukene. Kalanduse halduskoormuse muudatused puudutavad otseselt kutselisi kalureid, vesiviljalisi ettevõtteid ja järelevalveasutusi.
Elektroonse andmevahetuse ühtlustamine vähendab dubleerivaid aruandeid ning lihtsustab püügipäevikute ja saagiandmete edastamist.
Vesiviljeluses muutuvad rajatiste ja tootmismahtude aruanded ja nende reeglid selgemaks.
Järelevalveasutustele tähendavad muudatused ühtlasemaid ja vähem ressursimahukaid protsesse. See loob sektorile prognoositava raamistiku järgmise Euroopa Liidu perioodi ettevalmistamisel.
Nüüd ÜPP-st. Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad järgmise eelarveperioodi 2028–2034 läbirääkimisteks. Toetame paindlikkust, suuremat riigisisest otsustamist, selgeid ja lihtsaid reegleid ning ausat konkurentsi Euroopa Liidus.
Eesti peab oluliseks toetuste tasemete võrdsustamist, keskkonnaeesmärkide mõistlikku kujundamist, noorte põllumajandustootjate toetamist ja kodumaise toiduainetööstuse tugevdamist.
Kalandusfondi puhul rõhutame proportsionaalseid nõudeid ja halduskoormuse vähendamist, ühtset terminoloogiat ja õigust kujundada meetmeid lähtudes kohaliku sektori eripärast. Need seisukohad annavad Eestile tugeva mandaadi Euroopa tasandil läbirääkimisteks.
Arengulepetest. Majanduskabinetis tutvustati Kesk- ja Lõuna-Eesti arengulepete pilootprojektide tulemusi. Piloot tõi esimest korda ühise laua taha riigi, omavalitsused, ülikoolid ja ettevõtjad ning andis regioonidele selged ühiselt kokku lepitud prioriteedid.
Tulemused näitavad, et see koostöömudel aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ja tugevdada ettevõtluskeskkonda. OSCD ettevõtjad ja omavalitsused on hinnanud seda mudelit hästi toimivaks.
Järgmine etapp on õigusliku analüüsi koostamine ning mudeli laiendamine Lääne-Eestisse, Ida-Virumaale ja Harjumaale.
Ja majanduskasvu kavast. Majanduskabinetis esitatud sisendeid on regionaal- ja põllumajandusministeeriumil kaks. Üks on sotsiaalse taristu arendustasu ja päikesepargi tasu. Sotsiaalse taristu arendustasu võimaldab omavalitsustel küsida uute elamuarenduste arendajatelt panust lasteaedadesse, koolidesse ja muu taristu rajamiseks, muutes seni ka praegu toimivad erikokkulepped läbipaistvaks ja võrdseks ning seadusega reguleerituks.
Päikesepargi tasu aitab suunata suured päikeseparkide projektid sobivamatele aladele ja tagada, et osa arendusest tekkivast kasust jõuaks ka kohalikku kogukonda. Mõlemad instrumendid tugevdavad omavalitsuse võimet juhtida ruumilist arengut ja toetada tasakaalustatud kasvu. Ma tänan.
Juhataja
Aitäh! Asume küsimuste juurde. Öelge oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellel on küsimus suunatud. Palun! Esimene küsimus, jah.
Maria-Ann Rohemäe, „Aktuaalne Kaamera“
Küsimus peaministrile ja välisministrile. Presidendi Kasahstani-visiit on saanud väga palju tähelepanu, sh tema eilne postitus Facebooki.
Kas teie eileõhtusel kohtumisel president ka kuidagi oma sõnumeid selgitas, kuivõrd selgitas? Aitäh!
Kristen Michal
Ei, eile see pikemalt jutuks ei tulnud.
See vist oli küsimus!
Maria-Ann Rohemäe
Aitäh! Ma küsin ühe küsimuse jätkuks veel. Mida te üleüldiselt näete, milline see Eesti nagu välispoliitika selles mõttes peab olema? Välisminister ka korra mainis juba, et meil on üks välispoliitika. Mis see on siis?
Kristen Michal
No see on muidugi suhteliselt selline omamoodi küsimus. Minu meelest Eesti välispoliitiline suund on kaunis klaar. Meie seisame Ukraina kindla toetajana, me toetame Ukrainat. Me seisame vastu agressorile, diktaatorile, Putinile. Hoolitseme selle eest, et Venemaal võimalikult vähe raha oleks, et Venemaa kannaks vastutust, et vastutajad läheksid tribunali alla võimaluse korral. Otsime liitlasi sellele.
Meie välispoliitika sellest küll kuidagi ei muutu ja ma olen sada protsenti kindel, et vabariigi president Alar Karis on täpselt samasuguse välispoliitilise joonega ja Ukraina tugev toetaja. Mul ei ole põhjust sellest kuidagi teisiti arvata. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.
Margus Tsahkna
Kas ma pean rääkima, mis on Eesti välispoliitika? Sellest ma räägin siis iga päev.
Kristen Michal
Võta üks tund.
Margus Tsahkna
Ma lihtsalt võib-olla ütlen nii palju, et igasugused segadused ja igasugused segased lood ei tule meile ka kasuks. Keegi ei kahtle siin selles, et nii president, valitsus, riigikogu, valdavalt kõik toetavad neid tuumeesmärke, mis Eesti välispoliitikal on.
Ja paratamatult Venemaa agressioon Ukraina vastu on see, mis ju sõnastab selle tuuma. See on Eesti julgeolekuhuvide eest seismine, see on Euroopa julgeoleku eest seismine, see on agressori nõrgestamine, see on Ukraina toetamine.
Ja me peame nendest samadest punktidest ja põhimõtetest lähtuma ka siis, kui me saame kokku oma sõprade ja liitlastega, aga eriti siis, kui me ka teeme visiite nendesse riikidesse, kes võib-olla ei jaga samu seisukohti, sellepärast et me peame neile selgitama oma positsioone, väga selgelt.
Ja siin mina välisministrina absoluutselt ei aktsepteeri mingisugust teist lähenemist. Igaüks on vaba, kes oma suu lahti teeb, rääkima seda, mida ta tahab, aga mul ei ole kahtlust selles, et Eestis on üks välispoliitika, mis on just nimelt sel eesmärgil, kuna kõik teised suunad oleksid otseselt Eesti rahva enda julgeoleku ja Euroopa julgeoleku vastu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Anton Aleksejev, „Aktuaalne kaamera“
Küsimus välisministrile. Härra välisminister, kuidas te üldse hindate seda presidendi visiiti Kasahstani? Tegemist on meie Eesti ja Kasahstani kahepoolsete suhetega. Kas see oli tulemusrikas? Andke hinnang, palun!
Margus Tsahkna
No minu käest on küsitud, miks me käime sellistes riikides nagu Kasahstan või miks ma käisin Hiinas või miks me kohtume näiteks Aserbaidžaanis, kus oli minu enda visiit.
Me peame seal käima. Juba see, et see visiit toimus riigivisiidina, on väga tähtis. See näitab seda, et Eesti on globaalselt aktiivne. Ja ma olen välja öelnud selle mõtte, et Eesti on küll väike riik, aga me ei ole vaikne riik, vaid me peame seisma oma seisukohtade eest.
Nii et iga selline riigivisiit, ka näiteks Kasahstani, kus oli kaasas ka äridelegatsioon, on väga hea. On hea, et need asjad toimuvad.
Nüüd, kui tulemuslik ta lõpuks on, kas me suudame muuta mingit kurssi või kas me suudame rohkem tuua näiteks ettevõtlussuhteid, seda näitab ju aeg.
Aga selles mõttes on tähtis see, et meie president, peaminister ja meie valitsuse liikmed ei piirduks ainult oma liitlastega NATO-s ja Euroopas, vaid me ikkagi jõuaksime kaugemale välja.
Ja sellest lähtudes on mul ka hea meel, et riigikogu kinnitas ka riigieelarve. Me avame nüüd viis uut saatkonda, kaks nendes maailmajagudes, kus meil seni saatkonda ei ole olnud, ehk siis Brasiilia tähendab siis Kesk- ja Ladina-Ameerikat ning Keenias siis kogu Sahara-tagust Aafrikat.
Ja lisaks sellele on Aserbaidžaan ja Armeenia, just nimelt seetõttu, et see regioon on väga tähtis meile, Euroopale. Need protsessid, mis seal käivad hetkel, ka näiteks Armeenia-Aserbaidžaani rahuprotsess, vähendavad oluliselt Venemaa mõjuvõimu. Ja me peame seal kohal olema.
Ja siis Moldova, kes on meie sihtriik ja keda me väga tõsiselt toetame, et ta Euroopasse ära liiguks. No siin ei ole küsimust, me sinna saatkonna avame. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! TV3-l oli küsimus?
Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Ma jätkan seda teemat, mida ERR-i kolleeg Maria-Ann püstitas. Te ütlesite, et eilsel kohtumisel ei tulnud see presidendiga jutuks pikemalt. Kuidas siis lühidalt see jutuks tuli? Mida te lühidalt presidendile ütlesite või mida president teile ütles?
Kristen Michal
Jah, et asjaolud ära rääkida täies ulatuses, nagu peab tegema, siis Kristopher Muraveiski Delfist, kes on siin, kirjutas mulle sõnumi, murelikult, küsides, kas ma olen endiselt presidendi juures. Ja ta küsis, kas me seda presidendiga juba arutame.
Ma küsisin presidendi käest, kas ma peaksin kuidagi teisiti sellele SMS-ile vastama. President ütles, et ma vastaksin oma äranägemise järgi. Ja nii vastasingi, et me pole seda rohkem arutanud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh!
Margus Tsahkna
Nii läbipaistvat riiki, ma ei tea, kas kuskil mujal pole olnud, ausalt öeldes.
Juhataja
Aitüma! Pressikonverents on lõppenud ja me asume intervjuude juurde.
