Valitsuse pressikonverents, 2. september 2021

02.09.2021 | 11:14

Pressikonverentsil osalesid peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
    • Jaga

Juhataja Liis Velsker
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Esmalt annan sõna peaministrile. Palun!

Peaminister Kaja Kallas
Tere kõigile! Kõigepealt headest uudistest. Nimelt, statistikaameti andmetel kasvas majandus tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 12,9 protsenti ja kahe aasta tagusega ehk kriisieelse tasemega võrreldes 4,7 protsenti.

Euroopas on vähe riike, kelle majandus on juba jõudnud kriisieelsele tasemele. Kui Euroopa Liidu majandus tervikuna on umbes kaks protsenti alla kriisieelse taseme, siis meie majandus on ligi viis protsenti juba üle selle.

See näitab seda, et tegelikult ka valitsuse poliitika – nii eelarvelised kui ka tervishoiukriisi lahendamisega seotud otsused on olnud õiged. Jah, on mõned majandusharud, millel ei lähe veel nii hästi, näiteks turismisektor, aga üldiselt on suur osa majandusest tänaseks kriisist toibunud ja areneb üsna positiivselt.

Eesti majanduse seljatagune hakkab saama ka tugevamaks, kuid me ei saa tunda ennast liiga kindlalt, sest see kriis ei ole veel möödas, riskid on jätkuvalt üleval. Ja me teame, et see kriis on olnud väga dünaamiline, nii et olukord võib muutuda. Peame olema valmis nii kasvutrendide jätkumiseks kui ka nende muutumiseks, samuti säilitama varusid kõikvõimalike negatiivsete arengusuundade tarbeks.

Peame olema ikkagi endiselt vastutustundlikud ka järgmise aasta riigieelarvet kokku pannes. Seda me hakkame tegema järgmisel nädalal. Ühelt poolt peame olema ettevaatlikud, et majanduskasv ei kuumendaks majandust üle, teisalt tuleb aga arvestada ka seda, et kiiremast majanduskasvust tulenevalt kasvavad ka kulud oodatust kiiremini, sest meil on väga paljud kulud otseselt seotud majanduskasvuga.

Järgmisel nädalal, nagu ma ütlesin, alustame valitsuskabinetis majandusprognoosi tutvustamist ja seejärel juba järgmistel nädalatel liigume sisuliste arutelude juurde.

Nüüd COVIDi kriisi juurde. Koroonaviirusega nakatumine on endiselt tõusutrendis. Täna oli 474 uut nakatunut. Jätkuvalt on nakatumine suurem just noorte seas. Samas, paraku kasvab nakatumine ka teistes vanuserühmades.

Et viiruse levikut ja delta viirust vähendada, hakkasid nädal tagasi kehtima uued kontrollimeetmed. Jällegi üle korrates: kõikides kontrollitud keskkondades, kus me saame kontrollida inimeste terviseohutust, tuleb tõendada oma kas vaktsineeritust, läbipõdemist või negatiivse testi tulemust. Ja kõikides sellistes olukordades, kus me tegelikult ei saa terviseohutust tõendada – me ei tea, kes on need inimesed, kes meie ümber on, kas nad on vaktsineeritud, kas neil on haigusnähud jne –, on maskikandmise nõue.

Saame ülevaate ka uute meetmete täitmisest pärastlõunal, kui politsei annab ka tehtud järelevalvest ülevaate. Praeguse seisuga ütleb ülevaade seda, et 80–85 protsenti kontrollitud inimestest tegelikult nendest meetmetest kinni peavad. Väga paljud asutused-ettevõtted on need kontrollimehhanismid edukalt kasutusele võtnud, seda kõike selleks, et ühiskond saaks olla jätkuvalt avatud ja kõik saaksid edasi toimetada.

Oluline on vast veel ära märkida üks teema. Arutasime pikalt ka vaktsineerimise seisu ja murekohti. Ma tahan siinkohal üle rõhutada seda, et kõik need inimesed, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, peaksid saama ühe vaktsiinidoosi selleks, et nad oleksid vaktsineeritud.

Eestis on üle 80 000 inimese, kes on selle haiguse läbi põdenud. Aga kui te mõtlete selle peale, et see kõrghetk oli just veebruar-märts, ja teate, et tegelikult need läbipõdemistõendid kehtivad ainult kuus kuud, [siis on selge, et suur osa tõenditest kaotab peagi kehtivuse]. Ma iseenda pealt tean, et minu läbipõdemistõend lõpetab kehtivuse 11. septembril, sest ma olin haige märtsis. Nii et kõigil nendel inimestel, kes haiguse kõrgajal põdesid, see läbipõdemistõend teil enam ei toimi.

Selleks, et saada vaktsineerimistõend, on teil vaja teha ainult üks süst. See oleks mõistlik ära teha, sest selle ühe doosi tegemisel te saate ka Euroopa Liidu tõendi vaktsineerimise kohta.

Ja vaktsineerimiskohti on meil palju, on endiselt vaktsineerimisbussid eri linnaosades ja kohtades üle Eesti. Need on ilma eelregistreerimiseta ehk te ei pea ennast kuhugi kirja panema, vaid saate ise kohale minna. Neid kohti te saate kas vaadata veebileheküljelt vaktsineeri.ee või küsida, kus sellised kohad on, telefoninumbril 1247. Aga need, kes tahavad olla kindlad, et nad ei pea kuskil järjekorras seisma, saavad endale aja broneerida ka digiregistratuuris www.digilugu.ee või jällegi telefonil 1247. Panete aja kirja, lähete kohale ja saate selle doosi. Selleks doosiks sobivad pakutavad vaktsiinid. Teatavasti inimesed saavad omale vaktsiini valida.

Valitsuse istungil kiitsime heaks kaheksa päevakorrapunkti. Kinnitasime muu hulgas toetusfondi lisavahendite jaotuse, millega antakse teisel poolaastal kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitiseks veel 2,1 miljonit ning asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks 1,8 miljonit eurot.

Kiitsime heaks ka omavalitsuste täiendava toetamise selleks, et nad saaksid parandada õhuvahetust õppehoonetes ehk ventilatsiooni. Nii saab jällegi paremini selle viirusega võidelda ja koolid saaksid olla avatud. Aga täpsemalt räägib sellest haridus- ja teadusminister.

Valitsuse tegevusest veel. Eile kogunes esmakordselt rohepoliitika juhtkomisjon. Selle mõte on see, et meil on esiteks valitsustasandil, ütleme, rohepoliitikat puudutavaid ministeeriumeid väga palju. Me räägime transpordist, me räägime põllumajandusest, me räägime loomulikult keskkonnast, me räägime innovatsioonist, loomulikult ka teadus- ja arendustegevusest samamoodi.

Ehk üks on poliitiline tasand ja teine on tegelikult teadlaste, ettevõtjate ja kolmanda sektori spetsialistide tasand, mis on ekspertrühmana veel selle juhtkomisjoni juures. Eesmärk on just jõuda nende suundadeni, mida riik veel peaks tegema selleks, et ettevõtjad saaksid oma tegevust muuta ka kliimasõbralikumaks, ja mõelda, millised on need valdkonnad, kus Eesti võiks olla eestvedaja. Samuti tuleks kaardistada neid valdkondi, kus on väga suuri probleeme, ja mõelda, mida riik peaks tegema, et neid toetada.

Homme on tulemas üks väga oluline üritus, nimelt algab Lennart Meri konverents, mis on väga kõrgetasemeline välispoliitika arutelu. See toimub seekord täiesti füüsiliselt. Ma võtan ka seal osa paneelarutelust, mille fookuses on just see, kuidas läheb meie naabritel. See mõjutab väga palju meid. Seal arutatakse, kuidas kriis on seda kõike muutnud.

Kuna nii Lennart Meri konverentsiga kui ka järgmise nädala alguses toimuva Tallinna digitaalse kohtumisega seotult on Eestis väga palju kõrgeid ametnikke, siis on ka minul nendega kohtumisi, näiteks homme Euroopa Komisjoni asepresidendi Margaritis Schinasega, kes vastutab migratsiooniküsimuste eest.

Tallinna digitippkohtumine, mis leiab aset järgmise nädala alguses, toimub juba neljandat korda. Sel aastal on kohtumise fookuses usaldatav ühenduvus, inglise keeles trusted connectivity. Selle mõte on see, et siduda omavahel taristud, mis käivad piiriüleselt, millel on ka digitaalsed elemendid, mida saab usaldada ja mida ei saa.

Kohale tuleb palju tipp-poliitikuid, peaministreid, arvamusliidreid ja ettevõtjaid tehnoloogia kogukonnast. Mul on väga hea meel, et peaesinejana on tulemas nii Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kui ka OECD uus peasekretär Mathias Cormann, Euroopa Komisjoni asepresident, kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis ja ka Ameerika Ühendriikide kaubandusminister Gina Raimondo, samuti peaministrid nii Poolast, Horvaatiast kui ka teistest riikidest.

Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna majandus- ja taristuministrile. Palun!

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Tere veel kord! COVIDist võib-olla nii palju ja nendest, kes on läbi põdenud, et kui nemad oma vaktsiini saavad, siis nii nagu kõik andmed kinnitavad, on nemad kõige paremini kaitstud inimesed selle haiguse vastu. Nii et siit veel kord üleskutse: kindlasti tulge tehke see üks süst ära ja teie elu on pikaks ajaks väga rahulik.

Aga valitsuse istungist. Võtsime vastu elektrituruseaduse muudatused, see on küll ajendatud direktiivi ülevõtmisest, aga minu meelest on tegemist hästi olulise muudatusega. Eelkõige on see suunatud sellele, et meie elektriturg oleks võimalikult läbipaistev ning kõikidel turuosalistel oleksid võimalikult võrdsed võimalused turul osaleda ja oma tegevusi teha.

Kui me räägime konkreetsetest asjadest, mida see muudatus kaasa toob, siis on kõigepealt siin paremad võimalused hajaasustusega aladel elektritootmisega ise tegeleda. Antakse paremad võimalused energiakogukondadele tootmisega tegeleda. Võrkude paindlikkuse suurendamine, et võrguettevõtjad hangiksid rohkem teenuseid võimalikult paljudelt, suurelt ringilt teenusepakkujatelt, mitte ainult ettevõtte sidusettevõtetelt. Siis on piirangud võrguettevõtjatele, mis on seotud laadimispunktide või energiatootmiskohtade tegutsemisel. Me teame, et võrguettevõtjal on alati teatud eelis teiste turuosaliste ees. Selle muudatusega seatakse võrguettevõtjatele piirangud, lihtsamalt öeldes, võrguettevõtja ei tohi ise pakkuda teenuseid näiteks laadimispunkti näol turul.

Üks oluline asi veel: jaotusvõrguettevõtja peab olema sõltumatu elektritootjast. Ehk tulevikus peab olema võrgu tootmisettevõtja juhtimine lahti seotud elektritootjast. Siin näeme ette seda, et riigiettevõtete puhul määratakse nõukogu või tehakse nõukogu koosseisu ettepanek ja selle teeb nomineerimiskomitee. Loomulikult, lõplikult kinnitab selle omanik, aga püüame liikuda selles suunas, et võrguettevõtja tegevus oleks võimalikult läbipaistev. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna haridus- ja teadusministrile. Palun!

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Aitäh! Head alanud, turvalist ja rahulikku kooliaastat kõigile!

Täna tahaks tegelikult rääkida haridusasutuste ventilatsioonist. Me tegime kevadel küsitluse kohalike omavalitsuste seas, et aru saada, esimest korda, milline on meie haridusasutuste ventilatsiooniolukord. Sest teadlased on väga selgelt öelnud – nii meie Eesti teadlased kui ka rahvusvahelised teadlased –, et ventilatsioon määrab olulisel määral, kuidas viirus levib: kas ta levib ruumides hästi või ta levib halvemini.

Me saime tulemuseks selle, et 670 haridusasutuse hoonest 250 on sellise ventilatsiooniga, mis vajab kindlasti ajakohastamist, ehk loomuliku ventilatsiooniga. Kui me vaatame õpilaste arvu, siis me võime öelda, et 70 protsenti üldhariduskooli õpilastest õpib klassiruumides, kus on mehaaniline ventilatsioon. See tähendab, et see on korralik ventilatsioon, kui seda õigesti käidelda. Ja 30 protsenti õpilastest õpib sellistes klassiruumides, kus on loomulik ventilatsioon, nii et sellega me peame tegelema.

Me eraldasime lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele investeeringuteks 30 miljonit eurot, mille kohta valitsus ütles soovitusena, et me soovitame kohalikel omavalitsustel kasutada seda raha just haridusasutuste ventilatsiooni parandamiseks. Küsitluse järgi 53 protsenti kohalikest omavalitsustest ongi seda raha ventilatsiooni parandamiseks kasutanud. Aga sellest kindlasti ei piisa.

Täna me tegime valitsuses otsuse, et selle raha, mis meil kriisimeetmetest üle on jäänud – seda on 2,6 miljonit –, me suuname just nimelt CO2-andurite, õhupuhastite ostmiseks neisse klassiruumidesse, kus on loomulik ventilatsioon, et saaks võimalikult operatiivselt näha, millal CO2 tase läheb ruumis liiga kõrgeks, sest siis on viimane aeg klassiruumi õhutada.

Lisaks saab seda raha kasutada ventilatsiooniprojektide koostamiseks. Meil on plaanis tulla välja eraldi toetusmeetmega haridusasutustele, et ventilatsioon korralikult välja ehitada. See nõuab aega ja see nõuab ka oluliselt suuremaid summasid. Aga selleks, et ventilatsiooni välja ehitada, on vaja projekti. Ja seda raha saavad kohalikud omavalitsused kasutada ka selleks, et neid projekte juba ette valmistada, nii et kui me tuleme välja toetusfondiga, siis need projektid oleks juba võtta ja saaks kiiresti ehitamisega alustada.

Me oleme selle toetusmeetme disaininud niimoodi, et üks kolmandik sellest rahast peaks olema kohaliku omavalitsuse enda panustada. Nii et kaks kolmandikku riik ja üks kolmandik kohalik omavalitsus.

Kui ma vaatan siin arvutuste järgi, millised need toetused on selleks, et eelkõige õhupuhasteid ja CO2-andureid osta, siis näiteks Narva linn saab peaaegu 100 000 eurot, Pärnu linn 118 000 eurot, Tallinn üle 800 000 euro, Tartu linn üle 200 000 euro, Võru linn 25 000 eurot. Need summad on siis arvutatud lisaks sellele, kus on neid loomuliku ventilatsiooniga klassiruume, ka selle järgi, kui palju on selles kohalikus omavalitsuses põhikooliealisi õpilasi. Nii et loodame, et kohalikud omavalitsused seda raha siis väga aktiivselt kasutavad.

Kui nüüd veel täpsemalt vaadata, siis meil on kokku üksteist ja pool tuhat klassiruumi, nendest pea kolm ja pool tuhat on loomuliku ventilatsiooniga. Sellest rahast piisab küll ja veel, et kõikidesse nendesse klassidesse osta näiteks CO2-andurid. Nii et jõudu tööle kõigile koolipidajatele selle raha kasutamisel! Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on võimalik ajakirjanikel esitada küsimusi. Palun tõstke käsi ja küsime läbi mikrofoni. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellelt te küsida soovite. Võtame esimese küsimuse. Palun!

Mari Eesmaa, Delfi
Küsimus peaministrile. Täna jälle koroonanumbrid lähenevad meil juba peaaegu 500-le ja tegelikult kasvab ka haiglaravil olevate inimeste arv. Kas on olemas ka mingisugune valitsuse järgmine samm, mida piirangute puhul plaanitakse teha, või praegu jätkatakse nendega ja loodetakse, et olukord paraneb?

Kaja Kallas
Jaa, esiteks oleme me eraldanud täiendavat raha selleks, et teha piirangute üle ka järelevalvet. Aga ma siiski paneksin kõigile südamele, et see on meie kõigi enda huvides. Kui ollakse kohtades, kus tegelikult peab seda tõendit kontrollima ja seda ei tehta, siis sellele saab ka tähelepanu juhtida, et palun tehke, sest ma tahaksin, et see koht jääks ka edaspidi lahti.

Ja praegu, kui me vaatame, siis nakatumise tase on seal, kus me olime eelmise aasta novembris, aga haiglavõrgu koormus samal tasemel ei ole. Nakatumise tase küll tõuseb, aga õnneks see tõuseb laugemalt.

Ja teadusnõukoda vaidleb ka omavahel praegu, kuidas neid indikaatoreid peab arvesse võtma olukorras, kus meil on tegelikult ikkagi vaktsineeritud inimesi nii palju, et me saaksime teha prognoose nakatunute põhjal haiglavõrgu kohta. Sest kui me vaatame ainult haiglavõrgu numbrit, siis seda on tegelikult juba liiga hilja vaadata, aga see korrelatsioon, mis meil oli nakatunute ja haiglasse sattunute vahel varem, tegelikult enam ei tööta. Meil oleks vaja adekvaatset arusaama selles osas.

Me oleme sellest rääkinud, et nakatumine ei tähenda veel haigestumist – on nakatunuid, kes annavad positiivse proovi, aga tegelikult haigeks ei jää. Ja lisaks on inimesed, kes satuvad haiglasse. Palusime ka neid andmeid eraldi välja tuua, kui mitu korda vähem on vaktsineeritud inimestel oht sattuda haiglasse või seda haigust raskelt põdeda.

Kokkuvõttes selle asja eesmärk on ikkagi see, et meie haiglad saaksid tegeleda ka plaanilise raviga ja COVIDi voodite tõttu ei läheks plaaniline ravi kinni.

Seega, siin on mul üleskutse ikkagi inimestele, kes veel ei ole vaktsineeritud, seda vaktsiini võtta. Meil oli täna ka põhjalik arutelu selle üle, mida me saaksime selle jaoks veel teha. Praegu me oleme saavutanud selle taseme, kus inimesed, kes tahavad vaktsineerida, on seda saanud, ja on nagu selged vaktsiinivastased, see on üks grupp, aga on veel inimesi, kellel on teatud hirmud, mis on seotud vaktsineerimisega.

Arutasime, kuidas me saaksime neid hirme maha võtta või neile selles mõttes mingit kindlust anda ja mida me siis selle jaoks peaksime veel tegema. Aga praegu, jah, me räägime veel pealelõunal. Kuna meil on iga kahe nädala tagant ülevaade piirangutest, siis me räägime sellest ja järelevalvemeetmetest uuesti, aga praegu me ei astu täiendavaid samme.

Juhataja
Haridusminister soovis veel kommenteerida.

Liina Kersna
Kui me vaatame vaktsineeritute andmeid, siis kiiresti kasvab praegu noorte vaktsineeritus. Kõige kiiremini kasvavad need tulbad just noorte seas.

Täna me saame öelda, et 16–17-aastastest on esimese doosiga vaktsineeritud pea 57 protsenti ja 12–15-aastastest üle 40 protsendi. Hea on ka see, et peaaegu 80 protsenti üldhariduskooli töötajatest on meil tänaseks juba kahe doosiga vaktsineeritud. Nii et iseenesest see on hea.

Ja kui vaadata Euroopa tasandit, siis kui me üldiselt elanikkonna vaktsineerituse poolest oleme Euroopas allpool keskmist, siis noorte vaktsineeritusega oleme me hetkel 12. kohal. Näiteks Belgia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Soome, Malta, Luksemburg, Itaalia ja Iirimaa on meist ees, aga noorte vaktsineerituse mõttes me oleme pigem tublide seas.

Ja nüüd sügisest me alustame kooliõdede kaudu ka koolides vaktsineerimisvõimaluse pakkumist. Loodame, et seal läheb kõik kenasti, et vastavalt plaanile saavad kooliõed vaktsineerida ka koolitöötajaid, kes veel ei ole vaktsineeritud, aga soovivad seda teha. Lapsi saab vaktsineerida lapsevanemate informeeritud nõusolekul ja ma loodan, et seda võimalust ka kasutatakse. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! On veel üks küsimus?

Mari Eesmaa
Jaa, mul on tegelikult haridusministrile ka küsimusi. Te ütlesite, et 30 miljonit eurot on praegu näiteks ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks eraldatud, aga 53 protsenti kohalikest omavalitsustest on seda kasutanud. Mida siis ülejäänud 47 protsenti selle rahaga tegid?

Ja teine küsimus ka, ma küsin ära. Augustis oli juttu sellest, et vaktsineerimata haridustöötajaid hakatakse kord nädalas testima, aga meieni on jõudnud info, et nüüd see kord on justkui muutunud. Kas see on tõsi? On see seotud mingite riskianalüüsidega või kuidas?

Liina Kersna
Aitäh! Meie tõesti küsisime kohalikelt omavalitsustelt, kas nad kasutasid seda raha nii, nagu valitsus soovitas – ventilatsioonid parandamiseks –, ja 53 protsenti ütles, et jah, nad seda tegid. Aga me ei küsinud täpsustavalt, et kui te ei kasutanud seda ventilatsiooni parandamiseks, milleks te siis kasutasite. Sest tegelikult valitsus sai vaid soovitada. Me ei saanud anda sellist suunist, et te peate seda tegema. Nii et ma ei oska teie küsimusele vastata ega tea, millele ülejäänud [seda raha] kasutasid.

Mis puudutab vaktsineerimata õpetajate testimist, siis kõik testid, mis on mõeldud vaktsineerimata töötajate kord nädalas testimiseks, on koolidesse ära jaotatud. Seda testimist saab teha riskianalüüsi kaudu.

Nii nagu me valitsuses otsustasime, kõik asutused peavad tegema riskianalüüsi, kuidas tagada see, et viirus organisatsiooni ei jõuaks. Esimene meede seal on vaktsineerimine. Ja neid, kes ei ole vaktsineeritud, riskianalüüsi järgi peaks testima.

Kui palju neid peaks testima – kas üks kord nädalas või mitu korda nädalas –, seda on vaja juba selle riskianalüüsi põhjal otsustada. Ka koolides peavad olema need riskianalüüsid. Selle riskianalüüsi tulemusel võib ka otsustada näiteks seda, et lisaks testimisele tuleks kanda maski või kasutada muid takistavaid meetmeid.

Minu meelest on hästi oluline, et kui me räägime, et meil on õigus mitte vaktsineerida – ja see õigus tõesti inimestel on, vaktsineerimine on vabatahtlik –, siis iga õigusega käib kaasas ka kohustus tagada, et ma olen teistele inimestele ohutu. Eks seda siis peabki vaatama, milliste meetmete kaudu saavad need inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, tagada selle, et nad viirust ei levitaks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kellel on veel küsimusi? Hetkel tundub, et ei olegi. Aga siis on võimalik teha eraldi intervjuusid. Lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo