Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=_7-w5Mf1grE
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud. Alustame valitsuse pressikonverentsi. Nagu ikka, alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tervist, head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Mitu teemat.
Kõigepealt, alustan jälle kommunaalteadaannetega. Need on siiski vajalikud ja olulised. Ma eelmisel nädalal seda tegin.Ja siis, vähemalt saan aru, mõned ajakirjanikest juba vaatasid üle, kuidas nende tulumaksuvaba miinimum on arvestatud, aga ilmselt kõik veel ei ole üle vaadanud.
Seetõttu annan teada, et seda tuleb siiski teha, kui te tahate järgmisel aastal saada tulumaksuvaba osa kasvust osa. Kui nüüd maksuvaba tulu tõuseb 700 euroni, siis selleks tuleks esitada nüüd avaldus oma põhitööandjale, enne aasta lõppu, et siis, kui jaanuaris tuleb palk, saada rohkem raha kätte.
Nii et ma loodan, et ajakirjanikud annavad selle ka oma lugejatele edasi, et inimesed sellise praktilise tarbijarubriigi vaates saaksid siis üle vaadata, kuidas see käib. Sest ettevõtetes ja organisatsioonides võib olla erinev selline arvestuse pidamise kord. Ja see on selline hästi praktiline kommunaalteadaanne siia algusesse.
Samamoodi on see üleskutse tööandjatele: selgitage siis töötajatele, kuidas see arvestus käib, sest järgmisest aastast see muutub. See on päris suur ja oluline muudatus.
Nii et vahepeal võib-olla võiks ka sellist positiivset muudatust edastada, ilmselt seegi ei ole ülekohtune niisugune mõte pressile.
Siis teine teema. Needsamad uudised, mis nüüd eile õhtul hakkasid levima ja täna ka levivad, kõik seesama suurem pilt, mis Ukraina ümber on.
Meie jaoks on kaunis klaar, me oleme seda ka öelnud korduvalt, et kõik, mis toimub Ukrainaga, peab toimuma Ukraina osalusel. Et oleks hästi klaar: kõik Ukraina rahuplaanid, kõik otsused peavad toimuma sellisel viisil, et Ukraina on otsustajatooli peal, mitte nii, et keegi teine otsustab.
Ja avalikkuse ees olev nimekiri, noh, eks neid spekulatsioone, neid nimekirju on pidevalt. Me suhtleme ka ju jooksvalt liitlastega.
Nii mina, välisteenistus kui ka vastavad ametimehed, ametnikud, ministrid, kõik toimetavad selles valdkonnas.
Ma ütleksin jah, et sihuke esimene sihuke loetelu, mis siin avalikkuse ees on, pigem ikkagi kirjeldab nagu eeskätt Venemaa ideid, mis ei ole ju tegelikult uued.
Ma võib-olla nüüd aja määrusega veidi võin eksida, aga minu meelest juba kuus kuud tagasi oli venelastel umbes sarnane nimekiri või kolm kuud tagasi oli venelastel umbes samasugune nimekiri, mida nad unistaksid, mismoodi nende arvates see protsess võiks edasi minna.
Nii et seetõttu sellistesse teadaannetesse ja sellistesse nimekirjadesse tasub suhtuda üsna teadlikult. Euroopa riikide ülesanne ja meie ülesanne samamoodi on ikkagi hoida Ukraina seljatagust ja seda sõnumit, et ei ole vaja järele anda, ei ole vaja midagi kokku leppida teiste tingimustel. Seda me ka kindlasti teeme.
Ja miks see ajastuse mõttes on ka päris oluline? Kui nüüd vaadata, miks võib-olla jälle sellised uudised tulevad, ma ei oska öelda, kas see on üksiti selle tähendus, eks ju, aga kui te vaatate, mis toimub naftaturgudel, siis väga pikalt on olnud debatt sellel teemal, kas, ütleme, naftahindade kõikumine ja alanemine mõjutab Venemaa sõjamasinat. Vastus on, et loomulikult mõjutab.
Läbi ajastute, kui lugeda kirjandust, siis üldiselt väga ei tule silme ette ühtegi suurt valitsejat või diktaatorit, kes suudaks ilma rahata sõjaväge pidada või sõjaretki korraldada.
Sama lugu on Putiniga. Kui sanktsioonid pärsivad tema võimet müüa oma kaupa – energiakaubandusest ta saab väga suure tulu maailmaturgudel –, siis loomulikult ta muutub mõnevõrra närvilisemaks. See on ka põhjus, miks venelased näiteks on väga närvilised, kui Eesti varilaevastikuga tegeleb ja paljude muude selliste asjadega tegeleb, mis tegelikult Putinile suure osa tema naftaturust toob, eks.
Nii et võib-olla on veidi annab ka seda peegeldust, et miks praegu sellised debatid on avalikkuse ees – kompenseerimaks seda probleemi, et tegelikult Venemaa majandusel, rahalisel väljavaatel ei ole see pilt kuidagi nii laitmatu, kui nad tahavad ise öelda.
Ilma rahata on isegi Putinil raske sõdida. Ja mida rohkem me seda hapnikku kinni keerame Euroopa poolt Ameerika Ühendriikidega koos, seda parem, seda vähem on tal võimalust kahju teha teistele inimestele ja teistele riikidele.
Nii. Nüüd 25. novembri kohta paar sõna, kuna järgmisel nädalal vist pressikonverents on juba selleks ajaks ära olnud. Kohe vaatan kalendrist. Jah, just nii. 25. novembril on üks tähtis päev, mida tasub eriti tänases Eestis ära mainida, see on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev.
Ja kui vaadata nüüd Eesti andmeid, siis statistikaameti uuringutest on näha, et paari suhtes on vägivalda kogenud 41% ehk veidi alla poole naistest.
Samal ajal käib Eestis endiselt debatt, mille kohta mina olen öelnud, et ei ole kohane. Ma arvan, et valitsusliikmed kõik on öelnud, et see pole kohane. Ja ometi käib selline debatt, justkui lähisuhtevägivalda puudutav või perevägivalda, naistevägivalda, naistevastast vägivalda puudutav Istanbuli konventsioon oleks tühine, selle võiks tühistada, justkui see oleks ideologiseeritud dokument. Seda ta ei ole.
Nii et mina seda ei arva, jah, et me peaksime kuidagi järele andma ja ühiskondlikku märkamist vähendama. Ma vist olen varasemalt ka rääkinud seda, et justiitsministrina puutusin ma sellega kokku, et prokuratuur ei lõpetaks neid asju nii kergelt, ja sellest sai kasu. Ühiskonnas hakati seda märkama ja asjad kestsid edasi. Perevägivald ja, ütleme, vägivald naiste vastu ei olnud enam pere siseasi, nagu see oli okupatsiooni ajal. Tegelikult sellest kultuurist on välja tuldud.
Inimesed märkavad seda, pannakse tähele, reageeritakse. 25. novembril siis kindlasti tasub ka kõigil sellele tähelepanu juhtida. See on kindlasti oluline.
Nüüd valitsuse enda istungi juurde ka. Valitsuses meil oli võib-olla mitu erinevat suuremat debatti, aga kaks neist ma vast tooksin esile.
Üks on see, mis kiirendab oluliselt üliharuldaste haiguste puhul vajalike ravimite rahastamist. Need on ultraharvikravimid.
Bürokraatia muutub, inimlikus keeles öeldes muutub see lihtsamaks. Neid ravimeid on võimalik kiiremini ja operatiivsemalt rahastada. Ja need on väga harvaesinevad haigused, aga sellest hoolimata tervisekassa otsustusprotsess on võimalik teha kiiremaks ja see aitab aastas hinnanguliselt niisugune kolme kuni viite uut ultraharvikravimit rahastada. Ja see aitab kindlasti neid inimesi, kellel selline väga harvaesinev haigus on.
Statistilise poole pealt 2025. aasta jaanuaris ehk selle aasta jaanuari seisuga rahastatakse 28 ultraharvikravimit, mis on näidustatud 25 sellise haiguse raviks.
Selliste uute rahastamisotsuste mõju eelarvele on olnud 150 000 kuni 900 000 euro kanti aastas.
Teine suurem teema, millest räägib haridus- ja teadusminister pikemalt, on õppelaen. Inimestele viis, kuidas katta oma õpinguid, muutub kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Tulevikus pole vaja käendajat ja kinnisvara tagatist, õppelaenu tagasimakse periood pikeneb. See on kindlasti positiivne, kui inimesed tahavad oma õpinguid ise rahastada.
Ja lisaks, jälle suur hulk bürokraatia vähendamise otsuseid, mis on läbivalt juba selles valitsuses saanud tavaks, et me praktiliselt üle kabineti majanduskabinettides seda arutame.
Sel korral siis tegime haridusministeeriumi valdkonnas selle n-ö reha või ülevaatamise. Suur hulk otsuseid jälle selleks, kuidas asjad läheksid lihtsamaks, kuidas oleks vähem bürokraatiat hariduses ja asjad saaksid kergemaks.
Mõned asjad jäid ka analüüsiks, näiteks see, mis saab tulevikus õpilaspiletitest. Kas need võiks olla ID-kaardiga, kas need võiks olla elektroonilised. Sellised hästi praktilised küsimused, sest lastel ju ID-kaarti ei ole ja tihtipeale õpilaspilet asendab seda.
Nii et sellised praktilised küsimused, mida on vaja arutada hariduses ja hea lahendus leida. No vot. Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh! Palun järgmisena Kristina Kallas.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja Eesti inimesed, kes te meid jälgite!
Minul on tänasest valitsuskabineti arutelust kaks teemat hariduse valdkonnas.
Esimene teema on see, et arutasime õppelaenu reeglite muutmist. Ja see seaduseelnõu on ka valminud, loodetavasti lähiajal jõuab see riigikokku rahvasaadikute ette arutamisele.
Valitsuse ettepanek õppelaenu reeglite muutmisel on järgmine. Põhjustatud on see sellest, et senised õppelaenureeglid on väga ajale jalgu jäänud. Eestis võetakse väga vähe õppelaenu, väga suur osa tudengitest käib tööl selleks, et katta õppimise ajal elamiskulusid.
Õppelaenu intress on liiga kõrge, tagasimakse periood on liiga lühike ta ei ole. Praegustel tööturu tingimustel see tegelikult ei ole soodus ega hea laen, mille abil oma õppimiskulusid katta.
Lisaks, samal ajal on kõrghariduses suurenenud tasulise õppe osakaal. Me oleme muutnud seadust oluliselt paindlikumaks. Kõrgharidusasutused pakuvad tasulist õpet nüüd edaspidi ka üheaastastel magistriõppekavadel ja osalise koormusega õppekavadel. Näiteks väga suur osa õigusõppest on Eestis tänase seisuga juba tasuline. Samamoodi on tasuliseks muutunud õpe korduvõppijatel. Ehk siis mitmendat magistrikraadi või mitmendat bakalaureusekraadi omandades kümne aasta jooksul on õpe tasuline.
Ja selleks, et õppe eest tasuda, on loomulikult soodus kasutada õppelaenu. Nüüd, seadusemuudatusega me pikendame õppelaenu tagasimakse perioodi. Praegu peab õppelaenu tagasi maksma kahe nominaalse õppekava kestuse aja jooksul, see on maksimaalselt kümne aasta jooksul.
Me pikendasime seda neljakordseks. Ehk siis kuni neli korda nominaalse õppekava kestuse jooksul tuleks õppelaen tagasi maksta. Aga loomulikult kokkuleppel pangaga võib maksta laenu tagasi ka lühema perioodi jooksul.
Pikalt pidasime läbirääkimisi pankadega laenuintressi üle. Laenubaasintress praegustes tingimustes on umbes kaks protsenti, 1,9% või 2% pluss kuue kuu euribor.
Uue ettepanekuna, seadusemuudatusega, langetame seda baasintressi tasemele 1,5% pluss kuue kuu euribor. Samuti kaotame ära eraisikust käendaja või kinnisvara tagatise nõude. Tegemist on riiklikult garanteeritud laenuga. Teeme seda selleks, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik laenu võtta.
Kui te mäletate, siis suvel me suurendasime laenusummat praeguse 3000 euro pealt 6000 euro peale. Nii et loodame nende muudatustega seda, et õpilased õppimise ajaks võtavad õppelaenu, vähendavad oma töölkäimise koormust ja keskenduvad õpingutele.
Praeguse kava kohaselt siis reform, see muudatus, õppelaenu muudatus jõustuks 1. septembril 2026, aga see sõltub loomulikult sellest, kui kaua riigikogus seda reformi muutust arutatakse.
Teine teema kabinetis: bürokraatia vähendamise ettepanekud. Ettevõtjatelt laekus haridus- ja teadusministeeriumile 27 ettepanekut hariduse valdkonnas bürokraatlike protsesside ja nõuete vähendamiseks ning majanduse elavdamiseks.
Nendest 27 ettepanekust üheksa on tegelikult juba töös. Osa neist ettepanekutest oli sellised, kus muudatus on juba tehtud. Suur osa neist oli seotud sellesama kurikuulsa lasteaia ja koolide füüsilise õpikeskkonna nõuete lihtsustamise teemal, need muudatused on määrustesse juba sisse viidud.
12 ettepanekut on need, millega haridusministeerium nõustus, et tuleks ellu viia. Ja nende elluviimisega me asume tööle.
Ma võib-olla nendest 12-st toon esile märkimisväärsed, nt koolide tervishoiuohutuse tõendite esitamise lõpetamise. Praegu kehtib reegel, et kui kool toimib majas, kus juba varasemalt on olnud kool, haridusasutus, siis iga kord tuleb uuesti esitada tervishoiutõend, kui muudetakse ära koolitusluba.
No ma toon näite. Tõrva vald liidab oma koolid ühtse kooli alla, mille nimetus on Tõrva valla koolid. Koolid seal majas tegutsevad, jäävad ka edaspidi nendes majades tegutsema, aga kuna moodustatakse uus juriidiline keha, siis on vaja teha uus koolitusluba ja koos uue koolitusloaga peab igale hoonele tegema uue tervishoiutõendi.
Selle me muudame ära, nii et terviseohutuse tõendit ei pea esitama, seal tuleb mingi tähtaeg, mis aja jooksul ilmselgelt tingimused muutuvad ja mille jooksul tuleks üle vaadata terviseohutuse nõuded. Aga iga kord, kui koolitusluba muudetakse, ei pea terviseohutuse tõendeid uuesti esitama.
Kooli ja lasteaia arengukava nõue muutub vabatahtlikuks. Koolidel on praegu kohustus koostada arengukava ja oma kooli õppekava, need on kaks dokumenti, mis laias laastus on üsna sarnased oma olemuselt.
Ettepanek on ettevõtjatelt ja ka koolidelt endilt. See ettepanek laekus ka koolijuhtidelt, et kooli arengukava ei oleks kohustuslik. Kui kool otsustab arengukava mitte teha – eriti need koolid, mis on väikesed koolid, paarikümne õpilasega –, siis selline pikaajaline vaade oleks kooli õppekava sissejuhatavas preambuli osas, aga arengukava tegemine muutub koolile vabatahtlikuks.
Lihtsustasime märkimisväärselt ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse aruandluse nõudeid. Liiga suur hulk oli neid mõõdikuid, mida ettevõtjatelt nõuti aruandluses. Neid me vähendame.
Jah üks väga armas muudatus: nüüd on lubatud lasteaedades ja lastehoidudes ka lemmikloomade kohalolek. Ehk siis ka koera võib lasteaiaruumi sisse lasta või oma kilpkonna lasteaiapäevaks kooli kaasa võtta. Seni oli see keelatud. Nii et lemmikloomade viibimine lasteaia või lastehoiu ruumides on edaspidi ühest hetkest lubatud.
Üks ettepanek, mida on vaja analüüsida, on õpilaspileti väljastamine. Koolid peavad seda lisakoormuseks. Ettevõtjad ka tundsid, et mitme erineva identifitseerimisdokumendi olemasolu tekitab pigem segadust.
Aga seda ei saa üheselt praegu otsustada, kuna alaealistel ei ole ID-kaart kohustuslik. Õpilasel peab olema mingi dokument, mille alusel on teda võimalik näiteks õppetöös, olgu see siis kasvõi elektrooniliste tasemetööde tegemine, identifitseerida. Ja paljudel koolidel on ka sissepääs koolihoonesse seotud õpilaspiletiga.
Nii et seal on vaja natukene analüüsida, kas lisadokumendi väljastamine sellisel moel on mõistlik või me peaksime tegema seda kuidagi olemasolevate ideede pealt.
Nii et need on hariduse valdkonnast uudised. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun järgmisena, Kuldar Leis.
Taristuminister Kuldar Leis
/…/ Ja need kolm teemat. Esimene on Baltikumi koostöö, teine on kergliikurid ning kolmas on Kasahstan ja Eesti.
Alustan Baltikumist. Ehk eelmisel nädalal, neljapäeval-reedel olime Riias, kus kohtusid kolm Balti transpordiministrit või taristuministrit. Põhilised teemad olid Rail Balticu arendus, siis maanteede ehitus ja Tartu-Riia rongiliiklus.
Rail Balticust. On selge, et see on kõigi kolme Balti riigi prioriteet ja see sai seal ka otsesõnu üle kinnitatud. Ja kinnitus oli just sellepärast oluline, et kuna Leedu remonditud valitsusel on ka uus transpordiminister, siis ka tema kinnitas selle selgelt üle, et Leedus on Rail Baltic prioriteet.
Selle peamiseks rahastusallikaks on olnud Euroopa ühendamise rahastu. Ja siis oli fookuses ka selle rahastuse kindlustamine ka tulevikus ja see, et me kõik kolmekesi selle eest ühtemoodi seisame.
Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek on järgmise eelarve transpordi rahastust siis suurendada ligi kahekordselt – 51,5 miljardi euroni.
Nimetati ka, et Rail Baltic on värskelt avaldatud kiirraudteede arenguplaanis üheks Euroopa transpordivõrgu strateegiliseks ühenduseks.
Need on need kaks uudist, nii rahastus kui ka prioriteet, on Eesti jaoks ja kõigi Balti riikide jaoks positiivsed sõnumid.
Eestis edeneb Rail Balticu ehitus hoogsalt. Meil on ehituslepingutega trass kaetud ja pooles ulatuses ehk 100 kilomeetri ulatuses ehitustegevus käib.
Täna ongi tähtis näidata kõigis kolmes Balti riigis, et meil kõik läheb plaan järgi ja ehitus käib. Sellega me kindlustame selle, et 2028. aastast uues eelarveperioodis ka rahastus juurde tuleb.
Ja Rail Balticuga seoses veel on üks ühine teema meil üle kolme Balti riigi, see on vedurite hange. Ehk siis Elron valmistab praegu ette ja jaanuaris nad avaldavad vedurite hanke, mis on need regionaalsed rongid, mis hakkavad siis kolme Balti riigi siseselt sõitma. Ja Eesti ettepanek on, et sinna hankesse tuleksid ka siis Läti ja Leedu kaasa, sest koos ostes on hind parem. Ja Läti-Leedu kinnitasid, et nad tänase teadmise järgi kindlasti meiega ühinevad.
Nüüd maanteedest nii palju, et Via Baltica oli siis kolme riigi ühine teema, maanteede rahastus ja nende arendamine laiemalt.
Eestis on meil otsus selline, et uue eelarvega on meil teedehoiu rahastusele järgmisel aastal nagu kahekordne summa võrreldes sellega. Ja nelja aasta jooksul investeerime teedesse üle miljardi euro, seda ka siis suuresti tänu automaksu, aastamaksu laekumisele, mis läheb teedesse.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu ka automaksuseaduse muudatuse, mille järgi pere saab soodustust 100 eurot alaealise lapse pealt.
Eestis hakkab lähiaastatel ehk siis tegelikult juba kohe hakkab üle 65 kilomeetri ehitust 2 + 2 maanteedeks, sellest siis 45 km Pärnu suunal ja 20 km Tartu suunal.
Nüüd, leedukad ütlesid väga selgelt välja, et Via Baltica on nende jaoks tähtis, nad on just valmis saanud 2 + 2 lõigu Kaunasest kuni Poola piirini. Seal on kiirus 130 km tunnis, ka talvel, kui ei saja just pussnuge, siis on nendel eesmärk, et tee ongi selline, et saab sõita 130 km tunnis. Nii et selles mõttes müts maha leedukate ees.
Nende eesmärk on teistpidi jälle üles Läti piirini teha 2 + 2 valmis aastaks 2030 või kõige hiljemalt 2033. See on meile hea uudis.
Läti kinnitas omakorda, et nende kõige suurem pudelikael on Riia ümbersõit, nii et nende fookus Via Baltica koha pealt läheb lähiaastatel just sellele Riia ümbersõidule, mis on ka meile hea uudis, sest kes poleks seal [ootejärjekorras] seisnud.
Ja lätlased avasid eelmisel nädalal Salacgrīva silla, nii et nüüd saame kõik ilma suuremate valudeta ka autoga Riiga sõita.
Ja Tartu-Riia rongiühendusest nii palju, et detsembri keskpaigas alustab Elron Tartu-Riia ekspressrongiga. Nii et tänases teadmises 15. detsembril on esimene sõit ja 3,5 tundi see sõit kestab.
Kergliikuritest. Sellest teemast on räägitud nüüd viimase paari nädala jooksul väga palju. Ja mul on selle üle väga hea meel, sest see ei ole mingisuguse mäng, vaid see ongi tõesti tõsine liiklemine, millel on omad riskid, omad reeglid.
Praegu me oleme kokku kogunud või kogumas ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta kergliikuritega liiklemist turvalisemaks. On tulnud mitmed ettepanekud, mis ei ole absoluutselt veel mingisugused otsused, vaid me kogumegi need kokku ja analüüsime neid.
Kasvõi see, et alla 10-aastased üldse ei peaks sõiduteel liiklema kergliikuritega või siis 10–15-aastastel peaks olema jalgrattajuhi load, et nad oleks mingigi õppe saanud, et liikluses olla.
Ja lisaks, me räägime ka teenusepakkujatega ehk siis renditeenusepakkujatega läbi, et nad ikkagi väga selgelt seda vanusepiiri kontrolliksid, kellele nad oma kergliikureid rendivad.
Ja me ootame ka kindlasti politsei ja omavalitsuste poole pealt suuremat kontrolli ja kaasaaitamist. Politseiga meil on selles väga hea koostöö alanud võrreldes varasema ajaga. Ehk siis ka politsei fookus peaks olema kergliikurite haldamisel.
Ja Kasahstanist nii palju, et oli Eesti riigi visiit presidendiga eesotsas ja sellega kaasas oli lausa üle 40 äridelegatsiooni liikme. Mina seda seltskonda seal ministrina vedasin.
Väga suur ehk oli sellest, et põhiliselt pani äridelegatsiooni kokku kaubandus-tööstuskoda. Ja ma olin tegelikult natuke skeptiline esialgu, et kui palju meil Kasahstaniga ikka võimalusi on. Aga ettevõtjatega pärast rääkides selgus, nad olid eranditult väga rahul.
See ei tähendanud seda, et, et me nüüd sõidame lennukiga sinna ja teeme diili ja tuleme tagasi, vaid kõik need, kes seal kaasas olid, olid ikkagi teinud väga pikka koostööd kas juba varem või siis mingid eeltööd.
Eks iga algus võtab aega, aga tulemus on see, et on 11 lepingut, kogumahus 517 miljonit dollarit, mis ametlikult välja öeldi. No tegelik maht on ilmselt veel suurem, sest ei saa sinna kõike sisse panna rahaliselt.
Meie huvi nüüd ministeeriumi poole pealt oli eelkõige see, et me saaksime taristu koostööd arendada ja just transiiti arendada, sest meil on olemas raudtee, meil on olemas sadamad, mis on maailmatasemel, aga mis on alakasutuses Eestis.
Ja just see oli minu jaoks põhiline positiivne märk, see transiidi koostöö. Loodetavasti see tõuseb oluliselt veel selles punktis, mis täna on.
Kasahstanil on vaja Euroopasse saada, neil on võimalus ka liikuda altpoolt, aga riskide maandamiseks nad teevad läbi meie suuna suuri samme, et see koostöö suureneks.
Ja mida nad ekspordivad läbi meie, on kohalik vili. Nad on endiselt suured põllumajandustootjad. On ka väetised.
Me sõlmisime ka tollialase koostöö, et ei oleks asjatut bürokraatiat selle transiidi haldamisel. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et sellised visiidid on keerulised organiseerida ja kõik võtab aega, aga tulemus ja see, millega äridelegatsioon kaasas on, vähemalt Kasahstani puhul on väga hea.
Ma ei hakka vist rääkima, kui ilus linn on Astana, mis kasvab 100 000 elaniku võrra aastas. Võite umbes arvata, mis probleemid sellega kaasnevad, kui üks Tartu tuleb lihtsalt potsti juurde igal aastal mingile linnale, mis asub keset steppi ja kus on hästi laiad maanteed, aga ikkagi on ummikud. Ühistranspordi arendus on neil ka olemas, aga eks sellega on omad probleemid.
Nii et kokkuvõttes Eestis on ikkagi väga hea elada ja äri teha. Aga seda enam peame nägema maailma laiemalt ja kõigiga koostööd tegema, et ka meil kasu oleks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi ja väljaanne, kellel küsimus suunatud. Palun!
Iida-Mai Einmaa „Aktuaalne kaamera“
Küsin siis mõlemalt valitsuserakonna esindajalt, hoopis kliimaseaduse kohta. Kuna nüüd tööandjad taas andsid kehva hinnangu sellele ja soovitavad teil kliimaseadusest loobuda, sest nende hinnangul ei jõuta ikkagi seda seadust teha piisavalt heaks selleks veebruariks, mis saabub, siis kuidas te plaanite selle seadusega praegu edasi minna? Ja üleüldine hinnang ka – on see hästi koostatud hetkel?
Kristen Michal
Sellega on nii, et kui kliimaminister tuleb tagasi – ta on kliimakonverentsil –, siis ta saab tööandjatega maha istuda ja seda lahendust otsida.
Minu arvamus on, et loomulikult tuleb ettevõtlusorganisatsioonidega suhelda, sest lõpuks nemad peavad ju sellest osa ellu viima.
Ja küsimus ongi seal selles ajamääruses, et millise tempoga midagi teha jõuab. Aga veel kord: jah, sellega tegeleb kliimaminister, ka kõikide nende teekaartidega, nii et kui ta on tagasi, saab ta ise kommenteerida.
Iida-Mai Einmaa
Ma küsin kohe siia otsa, peaministrilt, kas on võimalik, et me ikkagi jätame selle seaduse järgmisele riigikogule ja valitsusele. Ehk siis, et me ei tee seda ära veebruaris 2026?
Kristina Kallas
Mina võin kommenteerida. Tegelikult on ettevõtjad ise olnud need, kes on öelnud ja ka õiguskantsler korduvalt on viidanud sellele, et kliimaeesmärgid ei saa olla lihtsalt arengukava eesmärgid, need peavad olema rahvaesinduse kinnitatud väga konkreetsed eesmärgid, kuidas me edasi liigume. Sellepärast, et neil on lihtsalt väga laiaulatuslikud tagajärjed ühiskonna toimimisele tervikuna, ettevõtlusele ja majanduskeskkonnale tervikuna.
Kliimaseadus on väga mõistlik raamseadus, mis seab põhimõtteliselt ühiskondlikud ülesanded. Nende ülesannete teaduslikele alustele keegi loodetavasti vastu ei vaidle.
Aga see võtmeküsimus kliimakokkulepete puhul Eestis seisneb ikkagi nendes teekaartides, milliste sammudega me liigume, millised on meile jõukohased.
Aga kliimateema on selline teema, kus välja tagurdada ühiskondlikust vastutusest – sellest, et me jätame tulevastele põlvedele keskkonna, mis on inimestele ja loodusele tegelikult elamiseks kõlbulik – enam ei ole võimalik.
Nii et mina väga siiralt loodan, et me selle kliimaseaduse selle riigikogu koosseisu ajal siiski vastu võtame.
Kristen Michal
Jah, ma siis kommenteerin ka seda. Täpselt nagu Kristina mainis ja nagu ma ka enne ütlesin … Muidu ta on nüüd keskkonna- ja energeetikaminister, Andres Sutt. Aga kui ta on tagasi, siis ta kohtub ilmselt tööandjatega, aga ka teiste ettevõtlusorganisatsioonidega. Ja see, mida Kristina mainis, need teekaardid ilmselt, mis on iseenesest selline omapärane väljend – ma ei tea, kas seda võiks arengukavaga võib-olla veidi võrrelda, sarnase dokumendiga –, need on ilmselt need võtmed.
Minu meelest on ka loomulik, et kõik tahavad aru saada, mida keegi mingiks ajaks tegema peab ja kuidas seda rakendatakse.
Noh, kui seda jõuab tempokalt teha koos kliimaministeeriumi ja ettevõtjatega, siis jõuab selles koosseisus. Kui käed rüppe lasta ja mitte midagi teha, no siis jääb järgmisele, eks.
Aga ma olen täpselt samal arvamusel, et ettevõtjad ise on olnud ju need, kes ootavad selgust teatud reeglites investeeringute tegemisel.
Näiteks üks osa, mis puudutab võib-olla meie kõige suuremat saasteallikat, ehk see, kuidas meie energiamajandus areneb, näiteks ENMAK, energiamajanduse arengukava, mis nüüd on ju avalikkuse ees olnud, on saanud väga positiivse tagasiside.
Kliimaseaduse endaga ongi vaja täpsemalt aru saada, mida keegi täpselt teeb, sest, ütleme, Eesti saaste ja heide on väga tihti markeeritav ja identifitseeritav eeskätt energeetika valdkonnas.
Miks Eesti on ka olnud tubli oma eesmärkide ära tegemisel? Me oleme ju tegelikult ees sellest kavast oma heite vähendamisel. See ei tähenda, et tuleb pooleli jätta, aga just sellepärast, et me oleme energeetikas teinud teatud samme. Ja kui me energeetikaplaanid saame tehtud, siis me suudame ka heidet vähendada.
Nii et seetõttu jah, keskkonna- ja energeetikaminister tuleb tagasi, kindlasti suhtleb ettevõtjatega, nii tööandjatega, kaubakojaga kui ka kõigi teiste valdkondadega, sest jah, küsimus on ainult tempos, mitte suunas. Ütleme nii, et tuleviku võtmed ei peitu minevikus, ehkki selle arvajaid kindlasti on.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Karoliina, ole hea!
Karoliina Vasli, Delfi
Kõigepealt küsin peaministrilt. Ma siin Ekspressist lugesin, et seadus lubab nüüd siin seitsmeaastatel nädalavahetusel 5 tundi päevas tööl käia, koolivaheajal kokku 30 tundi nädalas.
Ma mäletan, et oli see suur diskussioon ka selle üle, kas ikkagi võimaldada lastel rohkem tööl käia. Aga on see optimaalne? Kõrvalt võib tunduda, et äkki natukene ikkagi liiga palju isegi see määr on kasvamas.
Kristen Michal
Vabandust! Ma ei ole Ekspressi lugenud, see on puhas minu viga nüüd. Andke andeks! Aga ma kindlasti loen läbi.
Järgmine neljapäev ma kohtun Friedrich Merziga, enne seda ma töötan selle kindlasti läbi. Seda ma luban.
Aga nüüd töötamise juurde. Jah, mina pigem olen küll selles tiivas – ja mulle tundub, et Kristina ja Erkki Keldo ja paljud teised ka –, et pigem on ju mõistlik anda noortele võimalus ise tööd teha. Aga igaüks ju ise valib, kui palju ta seda tööd teeb.
Ma seda konkreetset lugu nüüd ei ole lugenud, aga nagu lubatud, töötan läbi. Siis järgmisel – ei, ülejärgmisel – pressikonverentsil saate kontrollida.
Kristina Kallas
Ma eeldan, et jutt käib sellest paindliku tööaja seaduseelnõust. Okei. Ma püüdsin nüüd aru saada, kuidas see seotud on.
Tõepoolest, paindlikumaks muutus see tööaja reguleerimine tööandja ja töövõtja kokkuleppes, ja see puudutab ka noori. Ma arvan, et noored võidavad tegelikult sellest paindliku tööaja kokkuleppest kõige enam, sellepärast et nad saavad ka töölepinguga töötada.
Siiani nad on olnud sunnitud päris palju minema töövõtulepingu peale, selleks et oma paindlikku tööaega tegelikult reguleerida ja kuidagi kooli kõrvalt või õppimise kõrvalt tööl käia.
Aga seda sõnumit ei tasu küll nüüd noortele öelda, et õppimise asemel minge kõik usinalt tööle. Noorte ülesanne, esimene ülesanne on siiski hariduse omandamine ja õppimine.
Ja tuletan ka kõigile meelde, et sellel aastal üheksandas klassis käivate noorte jaoks koolitee kevadel ei lõppe. Tuleb jätkata kas kutse- või keskhariduse omandamist edaspidi ja selle kõrvalt töötamise paindlikuks tegemine on, ma arvan, väga mõistlik.
Iseasi, et meil tuleb seal üle vaadata detailid, kui palju me tegelikult ikkagi Euroopa direktiivi vaatest tohime seda paindlikkust sinna nii suurelt sisse viia. Minu arust osa nüansse ja õiguslikud vaidlused on seal veel lõpuni detailides läbi pidamata.
Aga see põhimõte, et noored paindlikult õppimise kõrvalt töötada saaksid ja see paindliku tööaja kokkulepe seaduses seda võimaldab, on minu arust väga hea. Aitäh!
Kristen Michal
Ma siiski kommenteerin ka juurde, et ma Ekspressi loost ei tea tõepoolest midagi, nagu selgus, aga sellest regulatsioonist tean küll.
Ja see, mis puudutab paindlikkust, minu meelest on väga hea, aga see ei piirdu ainult noortega. See laieneb ka nendele inimestele, kes on näiteks tudengid, kes saavad [kõrgkooli] kõrvalt tööd teha, kes on lapsehoolduspuhkusel ja kes tervise tõttu ei saa sellisel viisil või sellises ulatuses tööd teha.
Nii et tegelikult kogu selle tööturu paindlikumaks muutmine, mis parlamendis ära otsustati, on väga kasulik, sest see toob tagasi tööturule neid inimesi, kes sealt mingitel põhjustel on jäänud eemale ja kellel selle tõttu ei ole olnud ka sotsiaalseid tagatisi.
Nii et tegemist on väga hea regulatsiooniga. Aga Ekspressi loo loen ikka läbi.
Karoliina Vasli
Ma küsiks veel teisel teemal ka, haridusministri käest.
Meil oli siin õppelaenust juttu ja viitasite, et kõrgharidus aina rohkem on tasuline. Kas see teie meelest võiks siht olla see, et veelgi enam seda hoogustada? No viitasite ka, et õigusteadus on suuresti tasuline, aga kas võiks veel laiendada seda, et koolidel oleks võimalik veel enam ikkagi tasu küsida õpilaste käest?
Kristina Kallas
Aitäh selle küsimuse eest! Ülikoolidega meil on praegu käimas halduslepingud, järgmiseks kolmeks aastaks läbirääkimised, ja see õigusõppe vaidlus on nende halduslepingutega üles kerkinud.
Meil teadupärast on ülikoolide vahel ära jaotatud vastutusvaldkonnad, õigusteaduse valdkonna eest vastutab Tartu Ülikool.
Minu seisukoht on – ja tegelikult on meil ka seaduses nii kokku lepitud –, et kui on teie vastutusvaldkond, siis seal peab eestikeelne õpe kättesaadav olema tasuta.
Kui ei ole vastutusvaldkonda – näiteks Tallinna Ülikool ei ole õigusteaduste vastutusvaldkond –, siis meil halduslepingutes on nendega siiski läbirääkimised selle üle, et õigusteadust seal ei pea ilmtingimata tasuta pakkuma. Ehk siis seda raha, mida riik maksab kõrghariduse tegevustoetuseks, ei peaks kulutama mitte oma vastutusvaldkonnas õppivate tudengite õppe tasumiseks.
Ja selle arvel võiks rohkem fookustada sinna, kus on ülikooli vastutusvaldkond. Tallinna Ülikoolil on see väga tugevasti pedagoogika ja õpetajakoolituse ettevalmistus, Balti meedia- ja filmikooli ettevalmistus, nii et nendele erialadele.
Nüüd see üldine küsimus, kui palju tasuta ja kui palju tasulist. Meil on Eestis kõrghariduses pikemat aega see kokkulepe, et kui noor inimene, kes tuleb gümnaasiumist või kutsekoolist ja soovib saada kõrgharidust, siis esimene kõrgharidus, mida ta omandab eesti keeles, peaks talle kättesaadav olema ja sel juhul tasuta. Ehk siis ilma õppemaksuta.
Tasuta see otseselt ei ole, sest elamiskulud tuleb niikuinii katta ja keegi tegelikult selle kinni maksab.
Aga korduvõpe, ehk siis kui minnakse juba teist korda samale tasemele õppekraadi omandama või siis õpitakse valdkonnas, kus tegelikult tööturu vajadus ei ole niivõrd suur, siis seal on ülikoolidel õigus tasu küsida.
Nii et meil on tegelikult paindlik süsteem või n-ö hübriidsüsteem. Ja ma arvan, et see on mõistlik.
Aga ma ei näe seda, et me liiguksime nüüd kiiretel sammudel massiivsema tasulise õppe suunas. Ma arvan, et see balanss, mis me täna oleme saavutanud, [on hea]. Nimelt, korduvõppijad, kes õpivad juba mitmendat korda, ja need, kes õpivad erialadel, kus ilmtingimata vastutusvaldkonda ega nõudlust ei ole – seal on õigus tasu küsida. Mujal on noortele kõrgharidus kättesaadav eesti keeles ja tasuta.
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem ei ole, siis aitäh! Tänaseks lõpetame.
