Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/live/IqKkgEcb0H4?si=dlIUdmd-A7y39-pN
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Ja esimesena on sõnajärg peaminister Kristen Michalil. Palun!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Päris mitmest teemast räägin. Mõned on võib-olla sellised üldinimlikumad ja lokaalsemad, aga eks kõigest jõuab juurde rääkida. Ja siis valitsuse päevakorrast ka veidi.
Kõigepealt on mul hea meel. Mina olen ka toetanud Läti peaministrit tema sõnumites Istanbuli konventsiooni teemal. See on väga aktuaalne ka Eestis. Me oleme nüüd sellel nädalal näinud ja ma arvan, et eks Karmen räägib ka sellest võib-olla veidi pikemalt.
EKRE ikkagi otsib riigikogu saalis toetust, et ka Eestis üritada Istanbuli konventsioonist lahkuda.
Ja konventsiooni eesmärkide hulgas, kui vaadata seda, on see, et kaitsta naisi vägivalla kõikide vormide eest, ennetada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, aidata kaasa naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisele, edendada naiste ja meeste sisulist võrdõiguslikkust, töötada selleks välja raamistikud ja aidata selleks organisatsioone ja õiguskaitseorganeid.
See on väga nagu põhimõtteline väärtus, naiste õigused ja väärikus. Seetõttu ma eilegi näiteks infotunnis parlamendis pidin EKRE saadikute küsimustele vastama, et kust ma selle seisukoha võtan ja miks ma nii teen, ütlen midagi Läti kohta.
Aga minu meelest see on nagu põhimõtteline küsimus. Ja nüüd ma näen, et samasugust n-ö kultuurisõda või sellist mängu üritatakse ka Eestis üles võtta.
Ma arvan, et see on selle valitsuse, selle valitsuskoalitsiooni, aga ka parlamendi enamuse jaoks midagi sellist, milles ma südamest loodan, et meil õnnestub EKRE isoleerida ja EKRE üksi jätta. Selliseid mänge me Eestis mängima ei hakka.
See kindlasti on tagasiminek põhimõtteliselt. Ma olen ka sellest kirjutanud, et justiitsministrina tegelesin ma perevägivalla teemadega koos siseministriga ja õiguskaitseorganitega. Pärast seda prokuratuur hakkas sellega hoopis teistmoodi kriminaalpoliitiliselt tegelema, asju ei lõpetatud kergel käel, politsei võttis menetleda, viidi läbi erinevaid treeninguid. Asjad said palju tõsisemaks, Eesti riiki usaldati. Sellest on ka kirjutatud aja jooksul.
Ja ma pean seda põhimõtteliseks küsimuseks. Nii et ma arvan, et see on väga oluline siin ära öelda. Ma arvan, et ka Eesti meedias, Eesti avalikkuses võiks see sõnum kõlama jääda, et see ei ole mingi mäng, mida mängida. Alguses on see sõna, alguses on see hoiak, ühel hetkel saab see teoks. Aga see ei ole kuidagi vastuvõetav. See on esimene asi.
Teine, sisepoliitilisest maastikust. Ma olen ka päris palju siin erinevaid postitusi teinud, kindlasti teen veel, et lugejatel oleks hea meel ja publikul oleks, mida jälgida.
Minu isiklik arvamus on – ja seda ma ütlen Tallinna linna kodanikuna, Tallinna valijana, ja pikka aega Tallinna linnavolikogus olnud liikmena, isegi volikogu aseesimehena olen seal aega veetnud –, et minu hinnangul see praegu moodustatav koalitsioon alustab selgelt, ütleme, ajas tagasiminekut.
Needsamad lubadused ja sõnumid, mida anti enne valimisi, et Isamaad valides Keskerakonda ei saa, on osutunud teadmiseks, et Isamaad valides saate Keskerakonna. Selline üllatusmuna siis astus välja seal Reinsalu näol ja Kõlvarti näol.
Nii et tõsisemalt öeldes ma arvan, et eks see ühine mure on, et ükskõik, mida sinna kirjutatakse, sellesse leppesse, nagu Mart Laar ütles ka eile Delfis – Mart Laaril oli väga, ma ütleks, jõuline seisukohavõtt selle koha pealt –, et see on üdini vale tee.
Ükskõik, mida sinna kirjutatakse, ükskõik, kui sinimustvalgeks see värvitakse, me ju kõik teame, et see on lihtsalt viigileht selle ees, mis on. Tuuakse tagasi sama kaadrit, ajaloos minnakse tagasi.
Ma arvan, et avalikkus teab, et ma ei ole teab mis suur tingimata Jevgeni Ossinovski fännklubi esimees, aga ma oleks arvanud, et sellel neljasel linnavalitsusel oleks olnud kindlasti parem baas.
Ja ma arvan, et Isamaa teeb strateegilise vea. Aga minu ülesanne ei ole seda ära hoida, täiskasvanud inimesed, ise teavad, mis nad teevad. Ja kindlasti teevad nad seda suurima enesekindlusega.
Aga Tallinna inimestele ikkagi loeb see, mismoodi linn areneb. Tallinnas, Tallinna piirkonnas luuakse väga palju väärtust Eesti vaatest, SKT-d. Kas see on edumeelne piirkond, kas see on selline, kuhu talendid tulla tahavad, kus tulevad uued tööstused, uued ettevõtted, uued investeeringud? Kuidas linna raha kasutatakse? Sest Tallinn on jõukas linn. Kas seda [raha] hakatakse nüüd laiali jagama erinevateks soodustusteks, nagu on lubatud, või kasutatakse seda arenguks?
Ja ilmselt on oluline küsimus ka kõik seesama, mis puudutab raha ja sidemeid. Kas selle eest saab siis nüüd jälle soodsamaid otsuseid, nagu Keskerakonnaga tihti on juhtunud?
Või seesama viimane lugu Oleg Bessediniga. Tegemist on ju Keskerakonna pikaajalise meediapartneriga, ajakirjandusest võime kõik lugeda erinevaid lugusid, nii Delfist kui ka Postimehest, ERR-ist samamoodi, et tegemist on ju partneriga sisuliselt ikkagi Keskerakonna kampaania tegemisel ja nende edasi aitamisel.
Nii et seetõttu jah, ma ütlen, et ma kindlasti kavatsen sellel teemal ka tulevikus sõna võtta, Tallinna linnakodanikuna, ja selle murega olen. Minu arvates see ei ole hea areng ja see kindlasti on pigem nagu ajas tagasiminek, mitte edasiminek.
Nüüd laiemalt Euroopa vallast. Eestis on ju pikalt käinud debatt erinevate kliimaeesmärkide teemal ja selle üle, kuidas edasi minnakse.
Hea uudis on see, et selline kliimamuutuste pidurdamiseks poliitikasuundade ja eesmärkide kokkuleppimine toimub. See on üsna selline, ütleme, positiivne uudis minu meelest, et 2040 kliimaeesmärk sai kokku lepitud.
Eesmärk on küll realistlikum, mis tähendab mõne jaoks sünonüümi sellele, et veidi tagasihoidlikum, aga see tähendab seda, et see 90%, mis on eesmärgiks seatud, saab siis saavutada sellisel viisil, et viimase 10% puhul on paindlikkus.
Finantseerida projekte väljaspool Euroopa Liitu, kasutada riigisisest paindlikkust – see on kõik see, mida ka Eesti oma ettepanekutes [märkis].
Ja teine teema, mille üle oli Eestis väga suur debatt. Mul ei möödunud ühtegi saadet, kus stuudios olid peaminister Arp Müller ja Mirko Ojakivi, kus mult ei küsitud, et kas ETS2 lükatakse edasi.
Mul on hea uudis neile, kes seda ootasid. ETS2 otsustatakse ka edasi lükata. See tähendab seda, et selle rakendamine vaadatakse ikkagi üle aasta jooksul.
Ma arvan, et annab seda kas paremaks teha, ära muuta või ära jätta. Nii et me oleme kindlasti saanud sammu edasi. Ja see oli ka meie positsioon. Nii et Eesti oma positsioone Euroopas on kaitsnud päris hästi. Ja ma arvan, et kliimavaldkonna ja energeetikavaldkonna inimesed on kenasti toimetanud, et me sinna jõuaksime.
Siis valitsusest mõned otsused ka.
Esimene on selline väärtuspõhine otsus, millest räägib pikemalt välisminister, kes on just naasnud väljamaalt, nagu tema töökirjeldus on.
Me otsustasime sellesama agressioonikuriteo eritribunali organisatsiooni loomise rahastamise, see oli niisugune rahvusvahelise kokkuleppe eelnõu. See läheb riigikokku.
Loodetavasti me siis oleme lähedal rahvusvahelise kohtu käivitamisele, mis hakkab uurima ja vastutusele võtma Venemaa agressioonikurjategijaid just Ukrainas toime pandu eest. Aga detailselt Margus räägib sellest täpsemalt.
Ja siis üks selline tehniline informatsioon, mis on ka valitsuse otsus, see puudutab liiklusseaduse muudatust. Kuna Eestis on liiklusentusiasm on alati väga kõrgel, siis see ilmselt puudutab ka paljusid inimesi.
Liiklusinfo siis peaks hakkama liikuma otse äppidesse ehk erinevatesse rakendustesse, kui ilusas eesti keeles öelda.
See tähendab seda, et riigikokku läheb liiklusseaduse muudatus. Edaspidi siis transpordiamet ja suured omavalitsused, Tallinn ja Tartu, peavad liiklusandmed tegema masinloetaval kujul kättesaadavaks.
See tähendab seda, et kiirusepiirangud, liiklusteavitused, teetööd, sõidukite kõrgus ja massipiirangud saavad kättesaadavamaks, et oleks erinevad nutikad liikluslahendused, kus seda [infot] kasutada saab, see tähendab seda, et erinevad lahendused, mida me kasutame, nagu Waze, Google või mis iganes kellegi lemmik on, saavad pakkuda usaldusväärsemat reaalajainfot meie liiklejatele.
Nii et see tähendab seda, et liiklus läheb turvalisemaks, mugavamaks, igati sujuvamaks. See on kindlasti hea uudis ja hästi praktiline uudis ka Eesti inimestele. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Sõna on välisminister Margus Tsahknal. Palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Tere! Nagu peaminister ütles, ma tulin välismaalt ja poolteist tundi tagasi maandusin, käisin Hiina visiidil.
Oluline visiit, see oli üle kümne aasta esimene kord, kui Eesti välisminister Hiina kahepoolsele visiidile läks. Muidugi põhikohtumine oli mul Hiina välisministriga, see kestis üle kahe tunni. Minu ülesanne oligi eelkõige hoida teema Venemaa agressiooni peal Ukraina vastu. Ja erinevatest nurkadest, et mitte lasta juttu kuskile mujale.
Küsitud on, mispärast on vaja Hiinas käia, miks on vaja suhelda selliste partneritega, kes ei jaga väga paljudes küsimustes meiega samu seisukohti. Ma olen võtnud selle liini välispoliitikas, et kui meie enda huvide eest ei seisa, kui meie enda asjadest ei räägi ise, siis kahjuks teeb seda keegi teine, aga see kindlasti ei ole meie julgeoleku ja meie rahvusvahelistes huvides.
Minu sõnum oli selles mõttes väga selge ja lihtne. Ma ei hakka enda kõike üle kordama, sest seda te teate, mis on Eesti seisukohad Venemaa agressioonikuritegude ja Venemaa agressiooni suhtes Ukrainas.
Aga miks just Hiina? On üks vähetuntud fakt, et näiteks Hiina ei tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis, Balti riikides, nii nagu ka näiteks Ameerika Ühendriigid.
Ja Hiina räägib ka ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena ju sellest, kuidasmoodi ÜRO harta on väga tähtis, kuidasmoodi territoriaalse terviklikkuse printsiip on väga tähtis, kuidasmoodi riikide suveräänsuspõhimõtted on vääramatud. Ja sellest lähtekohast on päris hea silmast silma ka Hiina välisministrile meelde tuletada nende enda kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena, kus teine alaline liige, Venemaa, viib ju läbi reaalset agressiooni.
Teine lähtepunkt oli ka see, et kui Hiina soovib Euroopaga või ka näiteks Eestiga paremaid suhteid, siis ei ole seda võimalik teha olukorras, kus meile Venemaa agressioon ja Venemaa agressiivne käitumine Euroopas on eksistentsiaalne oht.
Ja kui ühele võimalikule partnerile on Venemaa käitumine, ühe teise riigi käitumine eksistentsiaalne oht, aga näiteks Hiina võimaldab ju Venemaal seda agressiooni läbi viia nii majanduslikult kui ka erinevate sõjalise kaheti kasutatava tehnoloogia tarnimisega, mida Venemaa kasutab oma sõjatööstuses ja Ukraina vastu, siis ei ole võimalik rääkida mingitest muudest suhetest. Ja see oli see lähtepositsioon.
Tegin ka konkreetseid ettepanekuid, mida Hiina võiks teha Venemaa survestamisel Ja ütleme niimoodi, et vestlus oli konstruktiivne.
Kas nüüd Hiina meie visiidi tulemusena muudab oma välispoliitikat, eks aeg näitab, aga oluline on ka see, et lisaks Hiina välisministriga kohtumisele oli mul võimalik kokku saada ja saada ülevaade inimõiguste teemadel Euroopa Liidu inimõiguste esindajatelt Hiinas.
Samamoodi kohtusin Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Hiinas, kes oli juures kahe presidendi, USA ja Hiina presidendi kohtumisel, kus ka Ameerika Ühendriigid tõstsid väga oluliselt üles surve Venemaa vastu.
Ja Hiinal on tegelikult võimalusi selleks päris palju, eriti, mis puudutab näiteks gaasi ja nafta ostmise piiramist ja selle asendamist teiste riikide energiakandjatega.
Tegin ka konkreetse ettepaneku, millele ma sain tegelikult konstruktiivse vastukaja. Kui Hiina soovib rahu, soovib aidata kaasa oma tegudes sellele, et Venemaa agressioon lõpeks, siis üks suur teema, mida Eesti ees veab koos Kanadaga, on küüditatud laste tagasitoomise protsess.
Me teame nimeliselt peaaegu 20 000 Ukrainast küüditatud last. Selle peale Hiina välisminister ütles, et see on väga hea mõte, et palun tehke oma ettepanek.
Nii et lähiajal Eesti oma ettepaneku teeb ja vaatame, kas siis tegelikult ka midagi sellel teemal juhtuma hakkab.
Nüüd, tulles valitsuse otsuse juurde ühineda siis rahvusvahelise agressioonikuritegude eritribunaliga, see on väga oluline teema. Eesti on karistamatuse teemat eest vedanud läbi sanktsioonide, läbi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu. Ja ka eritribunali loomise suhtes oleme meie olnud üks eestvedajaid.
Nüüd on jõutud nii kaugele, et Euroopa Nõukogu mandaadi all on lepitud kokku, et see eritribunal moodustatakse. Ja see konkreetne otsus, mis me valitsuses vastu võtsime, kinnitasime ka eelnõu, tähendabki seda, et Eesti on üks esimesi, kes selle konkreetse Euroopa Nõukogu agressioonikuritegude eritribunali laiendatud osaluskokkuleppega ühineb.
See tähendab ka kohustuste võtmist, kui see tribunal luuakse, sõltub, kui palju riike sellega ühineb. Meie eesmärk on see, et mitte ainult Euroopa riigid ei ühineks, vaid ka laiemalt, globaalselt, et anda võimalikult suur kandepind sellele ja sealt siis tulenevad ka võimalikud rahalised kohustused.
Kuna tegu on rahvusvahelise lepinguga, siis saadetakse see riigikokku arutamisele. Ma loodan, et see toetus sealt ka tuleb. Me teemegi praegu päris suurt ja aktiivset tööd ka teiste riikide suhtes, kes on väljaspool Euroopat, et nad selle eritribunaliga ühineksid.
Mis asi see eritribunal on? Hästi lühidalt räägin – ma vaatan, mul on aeg läbi.
Eritribunal on just nimelt agressioonikuritegude toimepanijate jaoks. Agressioonikuriteod on riigiliidrite kuriteod ja need ei allu rahvusvahelisele kriminaalkohtule. Ja selleks on vaja luua rahvusvaheline erikohus, sisuliselt sellesama tribunali näol.
See hakkab uurima ja lõpuks ka loodetavasti süüdi mõistma neid isikuid Venemaa, kes on otsustanud agressiooni läbi viia Ukraina vastu. Ja need isikud on tavaliselt n-ö troika liikmed, st president, peaminister ja kaitseminister. Muuseas, välisminister on selle alt väljas.
Nii et see on üks oluline samm, mis häirib väga palju venelasi, eriti Putinit. See eritribunal hakkab olema Haagis, kus juba mõeldakse ka sellele, milline keskus ehitada, et tagada agressioonikurjategija Putini turvalisus. Nii et sellised arutelud käivad ka kuskil mujal.
Nüüd veel üks asi. Eesti 200 esindajana siin valitsuses ma ütlen, mis puudutab seda Tallinna värki, et kõrvaltvaatajana muidugi miski ei üllata, ausalt öeldes, aga lihtsalt see on väga kurb.
Muidugi, iga erakond valib ise, kellega koostööd tehakse, aga me tegime ju ühiselt väga suure pingutuse siin mõned aastad tagasi, et Keskerakonna ainuvõim lõpetada, just seetõttu, et Eesti-meelsusest oli puudu, aga minu jaoks isegi rohkem seetõttu, et seesama linnapea, kes praegu peab Isamaaga läbirääkimisi, endine linnapea, tegelikult on ka ju mitmekordselt kriminaalkorras süüdi mõistetud korruptsioonikuritegudes, just nimelt seesama erakond. Mitte midagi pole muutunud ja nüüd tegelikult tuuakse seesama kultuur tagasi. See ei ole kindlasti vastuvõetav.
Teine asi, mis mind teeb veelgi rohkem murelikumaks. Kui ma vaatasin eile hommikul „Terevisiooni“, siis Riina Solman Isamaa esindajana rääkis seal väga selgelt, et kavatsetakse ka ümber vaadata eestikeelsele haridusele ülemineku reform Tallinna linnas. Ja vot see on asi, mis on väga sisuline probleem.
See on üks väga suur otsus, mis on tehtud, mis on koos Tallinna linnaga ja teiste omavalitsustega ellu viidud. Seal on veel mõned olulised praktilised otsused lõpuni vaja teha.
Me oleme oodanud eestikeelsele haridusele üleminekut ju 30 aastat ja nüüd, kui hakatakse Keskerakonna survel ja Isamaa mahitusel tegelikult seda teemat lahti võtma, siis kõige rohkem kannatavad ikkagi needsamad lapsed. See on väga murettekitav.
Ja kõige lõpuks Istanbuli konventsioonist. Ma lugesin siia maandudes ka, et see haigus jõuab ka meile EKRE näol, et hakkame nüüd välja astuma vägivallavastasest konventsioonist.
Ma võin kinnitada, et see Läti protsess, mis nüüd lõppes õnneks õnnelikult, on ju, st Läti ei astunud veel välja, kahjustas väga ka Läti mainet, just nimelt nende riikide silmis, kes on aru saanud, et iseenesestmõistetav on seista põhiõiguste eest, iseenesestmõistetav on seista selle eest, et kellegi vastu, ei naiste, laste ega kelle iganes vastu vägivalda ei kasutata.
Ja ma väga loodan, et Eesti sellele teele ei astu, sest see on sisuliselt vale, aga ka välisministrina ütlen, et jube piinlik oleks hakata rahvusvaheliselt selgitama, et me oleme kuidagi astumas täiesti vales suunas. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja rahandusminister Jürgen Ligi, palun!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Täna oli siis minu kord anda aru võitlusest bürokraatiaga. Natuke paneks selle bürokraatia küll jutumärkidesse, sest ega meil siin büroode võimu kusagil või iket ei ole olnud. Meie valdkond ka kinnitab, et meil on olnud päris hea teadmine regulatsioonidest ja ka sellest, mis on väärt muutmist ja millega ei olda rahul, milliste regulatsioonidega.
Meie partnerid sel teemal, nagu teada, on ettevõtjad. See on ka üleeuroopaline, rahandusministrid tegelevad sellesama teemaga regulaarselt ministrite kohtumisel. Ja Eesti algatus on intensiivselt töös, ma mõtlen, eelmisest suvest vist. Selle valitsuse programmis iseenesest see bürokraatia vähenemine on. Aga Kristen saab seda parandada, kui ma nüüd kuupäeva sassi ajan.
Igatahes meile laekus 141 sellist ettepanekut, mis on selgelt formaliseeritavad. Ja võime öelda, et enamik nendest on kas juba töös või juba tehtud. See näitab jällegi seda, et ettevõtjad teavad, millega me töötame, ja meie teame, mis on nende soovid.
25 juhul nendest on asi juba nii tehtud, et tegelikult oleks vaja ainult teavitust. Siin esimene mõte või näide, mis mul pähe tuleb, on see, et siis töömasinad ei peaks liiklust kindlustama, aga see regulatsioon tegelikult ei nõua nende kindlustamist, kui nad liikluses ei liigu. Ja sellest tuleb siis lihtsalt paremini teada anda.
Aga need on ka väärt soovitused, kui näeme, et teavitus on kehv, siis seda me parandame.
Viis neist on sellised pehmemat sorti soovitused, mida me ka jõudumööda oleme järginud. 49 muudatust on töös. Ehk siis need ettepanekud kattusid nendega, millega me tegeleme.
33 vajab täiendavat analüüsi. Need on nendest ettepanekutest kõige uuemad. No midagi väga revolutsioonilist ei ole praegu esile tõsta, aga kindlasti asjad ja teemad, mille üle me mõtiskleme kogu aeg ja arutame. Aga need on siis, võib nimetada, uued ideed, mida analüüsime.
Kümme neist puudutab maksusüsteemi sedapidi, et ettevõtjate pahameel maksude üle ei ole ootamatus. Aga nad on paraku paratamatus. Me uusi auke maksusüsteemi ei saa teha ega ka kaotada ühteteist maksu. Maksupoliitiliselt me oleme tegelikult üsna majandussõbralikud olnud. Aga paraku eelarve ei luba meil olla kõiges vastutulelikud.
Ja 19 neist 141-st on sellised, mis on vastuolus mingite rahvusvaheliste kokkulepetega, kus me ise oleme osalised ja millel on kindlasti mõte, kuigi nad on ettevõtjatele ebameeldivad. Kõige tavalisem muidugi on, et nad sisalduvad ka Euroopa [Liidu] direktiivis.
Nimetan siis neid natukene. Näiteks, et andmete esitamine oleks lihtne ja kiire ning poleks dubleerimist. See on ju asi, mida juurutatakse juba pikemat aega, seal on selliseid delikaatseid asju, milliseid andmeid tohib edasi anda maksuametile, milliseid statistikale. On oma põhjused, miks see asi ei ole väga lihtne. Peale selle on seal IT-arendused, aga kindlalt töö selle lihtsustamise mõttes on käimas juba hoogsalt.
Siis on maksuameti lahendus, et ettevõtjad saaksid andmed edastada otse majandustarkvarast, tööjõu palgaandmed jõuavad selleni septembris järgmisel aastal või siis käibemaksuandmed jaanuarist 2027. aastal.
Riigihankeid, lõputu teema, kogu aeg seda kohendatakse, aga alati on selline turu tagasiside meile olnud ka abiks. Põhiliselt on see valdkond ju üle Euroopa reguleeritud, kuna meil on Euroopa turg. Aga me oleme leidnud, kokku kogunud muudatused, mis jõuavad valitsusse novembris. Neid saab kindlasti teha.
Positiivne krediidiregister tuletatakse meelde, see on ka meil töös. Eelnõu on riigikogus ja register paraku ise võtab aega, 2028. aastal peaks ta käivituma. Põhjused on jällegi riigihankeid ja IT-arendused, miks asi võtab aega.
Audiitorkohustuse piirmäärad on olnud vaidlusteema, on ka kokku lepitud, et see ülevaatamine käib iga kahe aasta tagant, järgmine on 2026. aastal.
Ja täiendavat analüüsi vajab näiteks Pangaliidu 20 ettepanekut, mis puudutavad finantssektori aruandlust. Nendega on meil koostöö finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga, eelkõige puudutab see nende pädevust.
Ja need jõuavad selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses meie kätte, need tulemused.
Nagu sai sissejuhatuses märgitud, me ei loe bürokraatiaks makse. Nagu ka muide surma ei loe. Need on paratamatus. Ja me ei jäta ära ühtegi teist maksumäära.
Ja hoiame kinni sellest, et püüame parandada hoopis riigi rahanduse seisu, samas makse mitte tõsta. Selle valitsuse ajal oleme nii ka otse lubanud.
Nii, ja siis rahapesu muidugi on suur teema, need on paraku asjad, kus, kus rahvusvahelised reeglid pole lihtsalt juhuslikud ega ka meie endi kätes. Aga me muidugi osaleme kogu aeg nendes teemades.
Sel nädalal oli meil üks rahapesutõrje seminar, kus ma ka oma sõna sekka ütlesin, ja see on rahvusvahelise koostöö asi, paraku on ka see kuritegu ise rahvusvaheline. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere ka minu poolt! Räägin täna kolmel aktuaalsel teemal: Aafrika seakatk ja riigi valmisolek loomataudideks, ühistranspordi tulevik ning Istanbuli konventsioon.
Need kolme eluvaldkonda seob üks eesmärk: kaitsta Eesti inimesi, nende turvalisust ja väärikust.
Kõigepealt katkust. Kahjuks halvad uudised – sel nädalal tuvastati Saaremaal Kaali jahipiirkonnas uus Aafrika seakatku juhtum. Esimene selline leid saarel pärast kuueaastast vaheaega. See viirus tuvastati ühel surnult leitud metsseal ning see on selge meeldetuletus, et viirus püsib Eesti metsades ja nõuab kõigilt osapooltelt täielikku tähelepanu.
PTA on juba muutnud seiresüsteemi, alates eilsest uuritakse SAK-i suhtes kõiki küttetud metssigu. Keskkonnaameti ja Eesti jahimeeste selts kasutavad drooniseiret ja puhvertsoonide süsteemi, et piirata haiguse levikut.
Tänavu on Eestis uuritud ligi 9500 metsiga, nendest 231 on andnud positiivse tulemuse, peamiselt Viljandi-, Järva- ja Tartumaal. See näitab, et risk on jätkuvalt kõrge ja bioturvalisuse kaitse seakasvatuses kriitilise tähtsusega.
Oluline on rõhutada ka ohutut käitlemist. Eestis kütitud metssigade liha on lubatud käidelda üksnes PTA määratud tegevusloaga ettevõtetes. Isegi kui liha on analüüsitud ja negatiivseks tunnistatud, tuleb vältida igasugust ohtu, et toore liha jäägid satuksid uuesti loodusesse.
Jahimeestel ja jahiseltsil on keelatud kütitud metsaliha tasu eest või tasuta üle anda toitlustusettevõttele või jaemüügiga tegelevale ettevõttele. Reeglite järgimine on vältimatu, et vältida viiruse levikut uuesti farmidesse.
Koostöös kliimaministeeriumiga toome veel sellel aastal valitsusse tervikvaate selle kohta, kuidas vähendada viiruse fooni Eesti metsades. Samal ajal töötame välja seakasvatussektori tulevikuplaani, kuidas hoida tootmine elujõuline ja ekspordivõimeline olukorras, kus viirus jääb meie piirkonda veel aastateks.
Meie eesmärk on kaitsta Eesti loomakasvatust, toidujulgeolekut, ühendades teaduspõhise ennetuse ja piisava järelevalve.
Teiseks, ühistranspordi tulevikust ja reformist. Riigikontrolli auditi arutelu tõi sel esmaspäeval riigikogu eelarve erikontrolli komisjonis taas esile, et Eesti ühistranspordisüsteem vajab põhjalikku uuendust.
Kuigi riik panustab sellesse üle 170 miljoni euro aastas, jäävad paljud inimesed endiselt ilma usaldusväärse liikumisvõimaluseta. Mõnes piirkonnas sõidavad bussid tühjalt, teises bussiliiklust sisuliselt ei ole.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium töötab välja targa liikuvusreformi, mille eesmärk on muuta süsteemi loogikat. Inimene ei pea kohanema transpordikorraldusega, vaid teenus peab kohalduma inimeste vajadusega.
Buss, rong, praam ja lennuliin peavad toimima ühe tervikuna, millel on üks pilet ja üks planeerimisloogika. Reformi keskmes on andmepõhisus, dubleerimise vähendamine ja teenuse usaldusväärsus. Eesmärk on see, et igal Eesti inimesel oleks võimalik liikuda väärikalt ja ühendatult Eestimaal, sõltumata sellest, kus keegi elab.
Istanbuli konventsioonist. Riigikogus on taas tõusnud arutelu Istanbuli konventsiooni üle. Tegemist on Euroopa Nõukogu leppega, enne seda siin juba mainiti.
Eesti ratifitseeris selle konventsiooni 2017. aastal ning see ei muuda meie põhiseadust ega perekonnaseadust. Tegemist ei ole väärtuste ümberhindamisega, vaid väärikuse kaitsega.
Igal aastal registreeritakse Eestis tuhandeid lähisuhtevägivalla juhtumeid. See ei ole ideoloogiline, vaid inimlik küsimus, kuidas tagada, et abi ja kaitse oleksid kättesaadavad igas Eesti piirkonnas.
Eesti ei tagane oma rahvusvahelistest kohustustest ega põhimõtetest, et iga inimene peab saama elada turvaliselt ja väärikalt. Eesmärk on hoida inimväärikust ja tugevdada ühiskonna turvatunnet.
Neid kolme teemat seob üks mõte: targalt juhitud ja õiglane riik ei tohi piirduda reageerimisega, vaid peab tegutsema ennetavalt. Olgu tegemist loomataudi, transpordi või vägivallaga, alati on küsimus samas asjas: kas me suudame oma inimesi kaitsta ja neile kindlust pakkuda? Eesti peab olema aus, õiglane ja valmis homseks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja sotsiaalminister Karmen Joller, palun!
Sotsiaalminister Karmen Joller
Aitäh! No sealt, kus alustas peaminister ja lõpetas minister Terras, ma jätkan.
Istanbuli konventsioon. Ma arvan, et on palju inimesi, keda šokeeris, et ka Eestis on päriselt olemas kildkond, kes soovib sellest konventsioonist lahkumist. See näitab, et võib-olla tõesti, kas nad siis ei saa aru, mida see täpselt tähendab.
Sotsiaalmeedias ja ka meedias – no võib-olla mitte päris meedias, aga sellises alternatiivses meedias – on kõlanud omapäraseid fakte, näiteks, et kas siis mehi ei peagi kaitsma või et kuidas see konventsioon meid siis kaitseb, et mis ta täpselt on.
Ja mis üldse on Istanbuli konventsioon? Täna on siin kaks ministrit lühidalt selgitanud, mis see on ja mida ta on meile toonud.
Võib-olla annan mõned täpsemad faktid. Esiteks, Istanbuli konventsioon puudutab lähisuhtevägivalda. Vägivalda on igasugust, alates sõjast ja lõpetades kaklusega kuskil pimedal tänaval. Aga siin on mõeldud just lähisuhtevägivalda.
Ja näiteks Eestis registreeriti eelmisel aastal 3373 perevägivallakuritegu. See on 48% kõikidest vägivallakuritegudest.
Ehk kui Kristjan Michal tõi siin enne näiteks, et on muudetud suhtumist perevägivalda, siis võib-olla väga paljud neist kuritegudest ei oleks üldse välja tulnud ega kuhugi jõudnud, kui see suhtumine oleks endine.
Lisaks, 78% juhtudest olid ohvriks naised ja tüdrukud. Muidugi peab mehi ka kaitsma, need 22%, kes olid mehed, loomulikult peab ka neid kaitsma. Ja tegelikult Istanbuli konventsioon kaitseb ka neid inimesi.
On toodud ka argumente, et aga kas see konventsioon siis kedagi kaitseb, ja siis toodi näiteks väga kurvad ja hirmsad juhtumid lähiminevikust, et neid inimesi ei kaitsnud.
Sama hästi võib öelda, et vot, meie seadused ei kaitse inimesi, sest üks inimene või võib-olla ka selle näite põhjal, mis siin oli, 3373 juhtu, need kuriteod siiski toimusid.
Pigem ma ise tunnen seda, et vähemalt sellel ajal, kui mina olen Eestis elanud, just vaba Eesti ajal on turvatunne tohutult suurenenud. 1990-ndatel ikkagi pimedale tänavale väga minna ei julgetud ja tuli koledaid uudiseid palju sagedamini kui nüüd.
Eesti on üks maailma turvalisemaid riike tänaseks. Ja ma arvan, et Istanbuli konventsioonil on üks väga suur roll siin.
Teine, mida see konventsioon on kaasa toonud – seda ka juba peaminister mainis –, on kõik need [võimalused], kuidas seda ohvrit aidatakse, et ei tekiks niinimetatud taasohvristamist, nii et ohver peab korduvalt ja korduvalt kirjeldama midagi, mis on psüühiliselt traumeeriv. On antud nii kohtutele, politseinikele kui ka arstidele ja sotsiaaltöötajatele juhised, tehtud koolitusi, kuidas üldse küsitleda vägivalla ohvrit, just perevägivalla ohvrit, eriti kui see ohver on alaealine.
Nii et palju on ära tehtud. On olemas ohvriabi kriisiabitelefon 116006. Kindlasti tasub jätta meelde, või kui ohvriabi guugeldada, leiab üles.
Ja on olemas ka traumast taastumise spetsiaalsed teenused inimestele, kes on langenud kuriteo ohvriks. Meil on tegelikult veel palju-palju, mida me teeme nii sotsiaalministeeriumis kui ka justiitsministeeriumis, et just sellist vägivalda vähendada.
Ja sinna taha tuleb eelkõige see, et muutuma peab mõtteviis. Perevägivald ei ole pere siseasi ja vaimne vägivald on ka vägivald. Võib-olla need kaks suurt asja.
Teine uudis, mis täna ka ajakirjanduses juba levib, on meie statistikaameti andmed vaesuse kohta ja suhtelise vaesuse kohta.
Kõigepealt selgitan lühidalt, mis on absoluutne vaesus ja mis on suhteline vaesus. Absoluutne vaesus on tõesti selline olukord, kus inimene päriselt ei saa oma eluga rahaliselt hakkama. Suhteline vaesus aga on vaesus, see on nagu rohkem tajutud vaesus.
Suhtelise vaesuse mõõdikuks on 60% mediaansissetulekust, üldisest Eesti mediaansissetulekust. Ja see inimeste hulk, kui palju neid on, see on suhtelise vaesuse määr.
Ja viimane, seesama suhteline vaesus peegeldab eelkõige ebavõrdsust ehk seda, kui palju on neid inimesi, kes on tohutu suure varaga ja sissetulekutega ja need, keda on vähem.
Ja noh, piltlikult öeldes, kui Elon Musk tuleks Eestisse koos kõikide oma varadega, siis kõikidel teistel Eesti inimestel tõenäoliselt suhteline vaesus tõuseks. Ehk see muutub, kui on väga suur ja kui neid Muske oleks veel rohkem, siis seda enam.
Eestis on kõige haavatavamad inimgrupid üksi elavad eakad ja üksikvanematega pered.
Ja tegelikult on Eestis seesama suhteline vaesus kogu aeg langenud. Kui me vaatame Euroopa riike, võrdleme ennast nendega, siis näiteks meie lastega perede olukord on isegi parem kui näiteks Lätis, Leedus, Rootsis ja Saksamaal, seda just selle suhtelise vaesuse mõistes.
Tuleb mõelda ka sellele, et need andmed olid 2024. aasta kohta, aga praegune valitsus on teinud mitmeid otsuseid, mis perede olukorda parandavad, näiteks maksuküüru langetamine, automaksusoodustused ja veel mõned muudatused.
(Jürgen Ligi parandab.) Kaotamine. Õige! Vabandust rahandusminister, maksuküür kaotati. Jah.
Ehk lastega perede jaoks on ka häid uudiseid. Ja ma väga loodan, et uuest aastast ehk algava aasta ja võib-olla ka praeguse käesoleva aasta kohta need näitajad tulevad paremad.
Ja kui vaadata pikka perspektiivi, kui vaadata graafikuid, kuidas nii suhteline kui ka absoluutne vaesus on liikunud, siis me eelkõige näeme seda, kuidas on erinevad suured sündmused, nt majanduskriisid, mis on ülemaailmsed, ja ka geopoliitilised sündmused ehk meie mõistes sõda Ukrainas, mõjutanud ka vaesuse näitajaid, ja teisalt, kuidas siis erinevate valitsuste otsused on mõjutanud positiivses mõttes neid vaesuse näitajaid, ehk vaesus on langenud, siis ma väga usun ja tean, vähemalt statistika järgi tundub, et praeguse valitsuse otsused on küll neid näitajaid muutnud paremuse suunas.
Võiksin toetustest ja kõigest, mida me oleme teinud üksi elavate pensionäride, üksikvanemaga laste ja ka teiste ühiskonnagruppide jaoks, pikalt rääkida, aga aeg on juba üle. Saate küsida hiljem. Aitäh teile!
Jürgen Ligi
Äkki kommenteeriks rahandusministrina natuke seda suhtelist vaesust.
Ühelt poolt on tegemist erakordselt madala tasemega – millal see viimati oli alla 20, mina isegi ei mäleta. Ma olen ikka vaadanud neid asju. See on Euroopa mõõtmes ka väga madal näitaja.
Aga tihti öeldakse, et meil on nii palju vaeseid, kui on suhteliselt vaeseid. See on ikkagi võrdlus iseendaga, mitte vaesus ise.
Aga need valitsuse otsused on olnud erilaadsed. Kui kõik plaksutasid kunagi Ratase võimule tulles maksuvaba miinimumi üle, siis see nihutas tegelikult pensionärid suhtelisse vaesusse, kuna nendelt võeti täiendav tulumaksuvabastus ära.
Samas, nüüd, kui see taastati 776 [euro] tasemel, siis on jällegi pensionärid on sealt väljas, see mõjutab praegust näitajat väga palju.
Samas, jällegi, kui järgmine aasta tuleb 700 [eurot maksuvaba miinimumina] ka töölkäijatele, siis jällegi tulevad uued andmed, aga no see kõik ei tähenda, et vaesust oleks juurde tehtud.
Küll aga jah, kõige kurjem otsus sealjuures oli tõesti see 2016. aasta otsus võtta ära pensionäridelt keskmise pensioni tulumaksuvabastus. See oli tegelikult pensionäride suhtelise vaesuse piir. Aitäh!
Karmen Joller
Ma lihtsalt teen ühe viimase märkuse. Pensionärid, kes on tõesti kõige suuremas vaesuseriskis … (Jürgen Ligi kommenteerib: „Suhtelise vaesuse …“) Jah. Tegelikult keskmise pensioni ostujõud on järjest tõusnud ja eriti muidugi pärast seda, kui see tulumaksuvaba miinimum tuli.
Ma arvan, et kõik uudised, mis tunduvad halvad, ei ole alati päris halvad. Aga kindlasti tuleb veel hapraid ühiskonnagruppe toetada ja vaadata, et nemad oleks kaitstud.
Kristen Michal
Ma lisan siia nii palju, et ma olen lihtsalt hämmastunud, et Jürgeni ei mäleta. On vähe asju, mida Jürgen ei tea. Aga õnneks mina tean.
Nimelt, suhteline vaesus tervikuna ehk ebavõrdsuse näitaja langes viimase 12 aasta madalamale tasemele. Nii, palun!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd ministrite voorud on läbi, härra Terras peab paari minuti pärast lahkuma, kui teil on küsimusi talle, siis võib-olla esimeses järjekorras. Aga muidu, kas on praegu saalis küsimusi?
Simon Suviste, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus Karmen Jollerile ja Jürgen Ligile, Kristen Michalile ka võib-olla.
Te siin lööte nende vaesuse statistikanumbrite peale nurru, nurrute põhimõtteliselt. Aga kas see ongi lagi, mida Eesti riik võiks saavutada? Kas on mingeid eesmärke, kuidas seda olukorda inimeste jaoks parandada, seatud? Või jääb nii, nagu on? Aitäh!
Karmen Joller
Ma arvan, et ma just oma viimases lauses ütlesin, et kuigi on halbu uudiseid, siis on ka head vaadata. Ehk ma ei saaks öelda, et me lööme nurru selle peale. See on natukene ülekohtune [hinnang].
Aga nendesse numbritesse tuleb hoolega ka sisse vaadata. Ehk mis on muutunud. Tuleb vaadata erinevaid ühiskonnagruppe. Kuna need numbrid tulid täna hommikul, siis detaile mina isiklikult ei ole jõudnud veel vaadata.
Ma tean seda, et näiteks, jällegi, oli vist nii, et ka absoluutse vaesuse näitajad on suurenenud ühe- kuni kahelapseliste perede hulgas. Ja seal on põhjuseks töötuse määra suurenemine, mis jällegi sellel aastal on langenud.
Ehk need numbrid ei peegelda hetkeolukorda, vaid nad peegeldavad olukorda aastal 2024. Ja siin tuleb vaadatagi neid juba tehtud otsuseid ja kõike nende valguses.
Me kindlasti vaatame numbritele paremini sisse ja siis me oskame ka öelda ja võib-olla ka rakendada mingeid lisameetmeid, kui neid on vaja. Aga väga palju on juba ära tehtud.
Jürgen Ligi
Jah, ütleme nii, et mind ei ole nurrujaks kunagi kiidetud. Ma saan aru, kui Karmenile niimoodi öeldakse.
Tahtsin küll öelda, et olukord on ju tegelikult hea, mis vaesust puudutab. Me oleme Euroopa vaates, kus on ju heaolupiirkond, väga heas olukorras.
Ja need asjad, mis meil siin tagasilöök on põhjustanud, ka reaalsissetulekutes, ei ole tegelikult Eesti otsuste tulemus olnud.
Aga meie otsus on võita see sõda näiteks, tõrjuda koroonat. Need on meie otsused. Aga välisšokid ei saa olla asi, milles nüüd ennast süüdistada, nagu meil üldiselt on kombeks. Seal on tagasilööke olnud. Vaesuse näitajatega tegelikult oleme sellegipoolest hästi hakkama saanud.
Karmen Joller
Ühe kommentaari ütlen veel. Ma kohtusin hiljuti Euroopa sotsiaalvoliniku Mînzatuga ja tema tõi väga palju näiteid just selle kohta, et Eesti paistab silma Euroopa Liidus.
Ja ma pean ütlema, et ma pean ennast parandama, sellepärast et mind üllatas see positsioon, et meist sealpool nii hästi arvatakse. Võib-olla ma peaksin natuke paremini [teadma] ka meie oma statistikat.
Meie oleme kogu aeg kuidagi harjunud, et meil on halb ja pahasti, aga võib-olla mõned numbrid tuleb tõesti üle vaadata, sest ei olegi [nii hull]. Ärme keskendume halvale.
Kristen Michal
Ma siis lisan ka kaks mõtet. Mida me teeme? Ütleme, et sellel aastal maksukoormus on 36,6%, mis on päris kõrge. Maksukoormust me alandame järgmiseks aastaks 35,2%-ni ehk [see langeb] 1,4% võrra. See on ajaloo suurim maksulangetus.
See tähendab keskmise palga teenijale sisuliselt 13. palka. Ehk kui keskmine palk on 2100 eurot, siis umbes 1800 eurot jääb rohkem aastas kätte.
Lisaks sellele, et me selle segase astmelise tulumaksu, mille Isamaa, sotsid ja Keskerakond omal ajal lõid, kaotame – Karmen juba mainis seda –, ka lastega peredele väheneb automaksukoormus. See eelnõugi parlamendis minu meelest läbis äsja teise lugemise. Loodetavasti saab kolmanda lugemise tehtud.
Ja eelmises valitsuses, nagu ma ka pressikonverentsil ütlesin, [sai kokku lepitud, et me] anname lisaraha selleks, et vajalik IT-süsteem saaks rakendatud. Seegi muudab alaealiste lastega perede olukorda kergemaks.
Lisaks, nagu me oleme lubanud, tõstame toimetulekutoetust, seegi on kokku lepitud ja sellesama eelarvega koos see ära menetletakse.
Ja kui on vaja veel täpsemaid sihi[pärasemaid] samme, siis me neid kindlasti astume.
Aga jah, tõepoolest, me oleme viimase 12 aasta parimas positsioonis. Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks pürgima selle poole, et majandus kasvaks ja inimestel paremini läheks. Selle poole me pürgime ja maksulangetus selle toob.
Margus Tsahkna
Ma korra lisan selle, et kunagi ma töötasin ka sotsiaalkaitseministrina. Ja tegelikult ei tasu olla nii üleolev. Ei tasu olla nii üleolev nende numbrite suhtes. Sinna tasub ka sisse vaadata, mida need [arvud] kajastavad.
Kindlasti on seal kitsaskohti. Ja need numbrid on 2024. aasta kohta, nagu ma aru saan. Kui nüüd hinnata selle valitsuse poliitika tulemusi, siis tegelikult ma huviga tulevikus ootaksin 2026. aasta numbreid.
See, mida ka peaminister, rahandusminister ja sotsiaalminister ütlesid, need meetmed saavad oma jõu ju tegelikult 2026. aastal, mis puudutab perede sissetulekuid.
Ja mind just nimelt erialaselt huvitabki see, et praegune valitsus teebki nagu maailmavaateliselt puhast poliitikat, et perede sissetulekuid ei tõuse mitte seetõttu, et me tõstame ühte või teist või kolmandat toetust, vaid me tegelikult loome selle baasi.
Ehk siis meie eesmärk on läbi maksusüsteemi muudatuste ja teatud erandite tõsta perede sissetulekuid, [pidades silmas] just nimelt nõrgemaid ja haavatavamaid gruppe.
Ja võib-olla see valitsus on selleks ajaks juba kadunud, kui 2027. aastal tegelikult vaadatakse neid numbreid, mida me täna näeme 2024. aasta kohta, siis järgmise aasta kohta. Ja see oleks siis ka adekvaatne hinnang selle kohta, kas meie valitsuse poliitika on ka näiteks suhtelise vaesuse võtmes toonud tulemusi. Ja ma ütlen, et see tegelikult toob tulemusi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus.
Sven Soiver, TV3
/…/ peamine põhjus on mandri vahet voorivad masinad, kaasa arvatud näiteks Lätist tulevad metsaveomasinad ja harvesterid. Kas selles osas võetakse midagi Saaremaal ette?
Hendrik Johannes Terras
Aitäh selle küsimuse eest! Muidugi ei ole suur üllatus, et saarlased arvavad, et mandriinimesed on süüdi. Aga ma arvan, et seal see viis, kuidas sinna metsa sai, seda me ei tea. Siin saarlased ise, ütleme, Muhumaalt on jahimehed rääkinud, et nad näevad ka metssigu ujumas. Mul seda kinnitust küll ei ole, aga väidetakse, et on võimeline ujuma üle väina.
Praegusel ajal levib ta kindlasti metsast jalanõude kaudu inimtoimel, tõesti, harvesterid ja muud metsamasinad võivad seda üle tuua.
Aga seda, kustkohast see lõpuks sinna metsa sattus, me ei tea. Me teame, et see seal metsas leiti, praegu droonidega kontrollitakse ka neid alasid.
Hetkel on meil see kolle on teada ja see, kuskohas see leiti. Sealt ümbrusest me üritame selle ära isoleerida. Ja on ka erinevad mehhanismid, kuidas väljastpoolt sissepoole piirata seda.
PTA selle piiramisega tegeleb ja ma loodan, et me suudame selle seal ära piirata, enne kui ta jõuab farmidesse. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja viimane küsimus, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Aitäh! Küsimus on peaministrile. Te tõite siin Tallinna teema sisse. Muidugi saan ka aru, et teid kodanikuna see ärritab ja Reformierakonna juhina samuti.
Aga siiski, ma mäletan veel, kui suvel olid siin näiteks teemad, et oli Reformierakond seotud, siis te teps mitte ei tahtnud Tallinna asjadest rääkida ja ütlesite, et ega see valitsusega nii seotud pole.
Ma küsingi, miks te siis nüüd siin valitsuse pressikonverentsi lava kasutate, et siin selliseid Tallinna asju paika panna?
Kristen Michal
Suvel ma mäletan teidki siit pressikonverentsilt. Ja hoolimata sellest, et me vaatasime mõlemad järgi, siin ei ole Tallinna silti, ma ikka rääkisin Tallinnast. Nüüd räägin ka.
Ja ma ütlen ette ilusti ära, et räägin edaspidi ka. Minu meelest läheb Tallinna ajas tagasi. Ja ma ei ole Tallinna kodanikuna rahul.
Ma saan aru, et siin sotsiaalmeedias see teeb palju nalja, et n-ö kättemaksukontori ruumides algasid koalitsiooniläbirääkimised, see on kõige värskem meem, mis siin levib.
Aga tegelikult, tõsisemad küsimused on ikkagi, mis saab eestikeelsest haridusest, kas minnakse ajas edasi või tagasi?
Noh, lihtsalt küsiks endalt, et samal ajal, eks ju, Eesti Vabariik võtab hoiule ühe Keskerakonna koostööpartneri, kelle partner on nüüd volikogu värske liige Lasnamäelt, 299 häälega. Selle toel siis ehitatakse seda uut koalitsiooni.
Ja nagu TV poes öeldakse, kindlasti see veel ei ole kõik. Kindlasti tuleb veel igasuguseid asju, mida me töö käigus näeme.
Ja kui ma küsiks seda seltskonda vaadates, kas ma arvan, et järgmisel neljal aastal linnas, kus mina elan, mis on minu kodulinn, mulle väga armas, hoolimata, kes iganes parasjagu linnavalitsuses on, kas see linn nüüd nagu läheb edasi kuhugi poole sellises suunas, et meil on siin parem elada – ma päris nagu ei julge mürki võtta selle peale.
Ma arvan, et linnas on tublid inimesed, tublid ettevõtjad, kõik, kes teevad asju. Aga ma kahtlustan, et järgmised neli aastat võib-olla päris palju tehakse selle linnavalitsuse kiuste, mitte tänu neile.
Karoliina Vasli
Te arvate, et peab siis kindlalt neli aastat vastu see kooslus?
Kristen Michal
Ma südamest loodan, et Isamaa ja Keskerakond muudavad selle monumendiks ja hoiatuseks kõigile.
Margus Tsahkna
Ma korra lisan. Ma olen ka väga pikalt poliitikas olnud, aga olles nüüd ka eemal Eestist reaalselt, füüsiliselt ja kõrvalt vaadates, saan öelda, et küsimus ei ole mitte ainult selles, mis hakkab Tallinnas juhtuma. See on nagu kuvandi küsimus ja väärtuste küsimus, mida Keskerakond kannab. Ja eraldi teema, eks seda hindavad valijad, mitte teised erakonnad, kas Isamaa tegelikult siis oma valijaid ja lubadusi murdis ja pettis. Ja noh, selleks ongi järgmised valimised.
Aga mida minu teadmiste järgi ja ka tegelikult ajakirjandust lugedes seda analüüsi vaadates võib järeldada või mis on võib-olla seotud selle uue koalitsiooniga, on tegelikult 2027. aasta riigikogu valimised ja sealt järgnev valitsus.
Ehk siis üks arvamus, mida ma pigem jagan, on see, et see on ka selline tsementeerimine tuleviku jaoks, et need valud täna ära kannatada. Ega Reinsalu arvatavasti ise linnapeaks ju lähe. Ja valmistada ette tegelikult 2027. aasta valimiste järgselt võimalikku koalitsiooni.
Kui kahekesi ei jagu, siis EKRE liitub. Tallinnas EKRE jäi välja lihtsalt. Nii et seda teemat võib ja tulebki vaadata natuke laiemalt, mitte seda ainult, et kas üks või teine toru või tee saab Tallinnas paremini või halvemini parandatud. Aga just nimelt selle väärtuskoostöö ja selle ruumi tekitamise võtmes ka Eesti ühiskonnas.
Ja veel eraldi ma soovitan ka vaadata, mida tegelikult hakatakse tegema eestikeelse hariduse reformiga. See on nagu sisuline probleem, mis puudutab kõiki Eesti inimesi, see pole ainult Tallinna probleem. Aitäh!
Karoliina Vasli
Üks veel viimane täpsustav, Michalile. Te olete kõik nüüd Keskerakonnaga igasugu koostööd välistanud. Aga kas Isamaaga ka? Võib küsida: kas nii Tallinna tasandil kui ka riigikogu tasandil on koostöö välistatud?
Kristen Michal
Ma ütleks küll, et minu entusiasm ja ma kahtlustan, et Eesti 200 entusiasm näha Isamaa sellist ekrestuvat tiiba täna valitsuses on oluliselt jahenenud võrreldes selle ajaga, kus me olime selles suhtes palju optimistlikumad.
Noh, vaadake, kui mingit trendi need valimised näitasid, siis see on nagu mõneti isegi huvitav. Ma nüüd harrastuspolitoloogina, poliitikajälgijana ka jagan siin mõtteid, eks ju, ja võib-olla saan pärast pahandada. Issand temaga.
EKRE üllatav selline nõrk esinemine kohalikel valimistel on ju veidi sümptomaatiline, sest, ütleme, valitsuserakondade puhul on ju selge, et me võime arutada, mis aastast 2017 täpselt, millal eelarvereeglid lõdvendati, järgnevad valitsused on pidanud maksuotsuseid tegema ja kõike muud. Me oleme kandnud seda raskust, ma arvan, auga, saanud oma kitli kätte, arusaadav, peame olema paremad, seal pole kahtlust.
Aga EKRE kukkus läbi ja selle läbikukkumise põhjus on ikkagi see, et Isamaal on tekkinud täiesti selline minu meelest uus nihe. Seesama Kris Kärner, kõik see Tartus toimuv. Seda ma ei ole nii palju jälginud, aga siiski loen uudiseid minagi ja ma saan aru, et kõigepealt vist ei võetud teda Isamaasse, siis ta võeti, siis ta visati välja, siis ta kutsuti tagasi. Ja ma ei ole praegu jälginud, kus …
Karoliina Vasli
Ta vist mõtleb veel.
Kristen Michal
Vot, aitäh! Hea on ajakirjandusest teada saada otseallikast, et inimene mõtleb, see on väga tähtis. Küllap ta siis mõtleb välja, mis seis seal parajasti on.
Aga ma ütleks lihtsalt, et Isamaa selline nihe, ekrestumine on ka toimunud, mis on minu meelest natukene nagu alarmeeri.
Noh, ma olen varem öelnud, ja seda häbenemata, et minu meelest Eestil on vaja konservatiivset jõudu, mis ei ole äärmuslik. Ma arvan, aastaid tagasi ma oleks olnud ilmselt ka Isamaa valija sama hästi. Nende majanduspoliitilised ja rahanduspoliitilised ideed, mis on konservatiivsed, oleks mulle ka sobinud.
Isikuvabadustes ma ei tajunud, et seal oleks sellist tõrjumist olnud, et inimeste vabadusi piiratakse. Aga kui ma näen Isamaad täna ekrestumas, siis ma ütlen, et Eesti poliitikas toimub ka teatav selline polariseerumine, kus Isamaal on tekkinud ikkagi sisuliselt selline EKRE dünaamika sisse, mis minu meelest on problemaatiline.
Nii et seetõttu, kui küsida, jah, millised minu tunded või arvamused Isamaa suhtes on, siis ma ütleksin nii, et liberaalina mul oleks väga hea meel pidada konservatiivse tiivaga debatti. Aga kui seal sees on see alltoon, et nad näiteks ei suutnud päeva või kaks võtta seisukohta enda liikme öeldu või enda nimekirjas kandideeriva inimese kohta, kes ütleb, et ta ei tea, kas naistel ikka valimisõigus peaks olema, siis milles nad erinevad EKRE-st, on minu küsimus. Milles?
EKRE just esitas eelnõu, kus ta ütles, et Istanbuli konventsioon ehk vägivalla, perevägivalla, lähisuhtevägivalla puhul me ei peaks tegutsema, see ei peaks tähtis olema.
Aga milles nad erinevad? Selles mõttes ma arvan, et veidi on see ka proovikivi. Nüüd tuleb hoida maksimaalselt ikkagi ühiskondlikku survet, et EKRE püsiks eraldatuna, sest kui Isamaast saab selline – no veidi on juba saanud – EKRE light, eks ju, siis vastus sellele küsimusele on, et mina pean vähemalt selle EKRE poolega kindlasti koostööd problemaatiliseks.
Isamaa selle konservatiivse tiivaga … Nagu Mart Laar ütles eile välja, et tema hinnangul on see absoluutne viga. Ükskõik mida sinna kirjutatakse, ükskõik kui sinimustvalge tindiga seda kirjutatakse, tema hinnangul on see viigileht tegelikult probleemi ees. Ma olen Mart Laariga ükskord ka sada protsenti nõus. See tegelikult on probleem ja vale tee.
Jürgen Ligi
No ma siiski parandan nüüd peaministrit. Ta ütles, et Isamaa ei suutnud seisukohta võtta. Suutis ju, Riina Solman ütles ju kohe, et ei maksa hukka mõista seda liiget.
Kristen Michal
Aa, okei. Minu viga.
Jürgen Ligi
Sul juhtub nii.
Margus Tsahkna
Ma lihtsalt võib-olla täpsustan ka seda mõtet, peaministrile lisaks. No peale valimisi rusikatega ei võidelda ja nende erakondade otsused ongi, kes kellega koos töötavad. Ja ma näen, et ajakirjandus kajastab ka laiemat pilti, et kas Eestis toimub siis selline väärtusnihe tegelikult ka valimiste võtmes, suunaga 2027. aasta valimised – ka presidendivalimised, kuigi presidenti valib ikkagi see riigikogu, kes sai eelmine kord mandaadi, 2023. aastal, ja kui hakkama ei saa, siis on valijameeste kogu. Seda me soovime ka muuta laiapindsemaks tegelikult, et oleks suurem esindatus ka omavalitsustes. Aga needsamad omavalitsuste valimiste tulemused kindlasti mõjutavad presidendivalimisi.
Aga mida ma lihtsalt ennustan ja täna on näha, et ei käi ju mingit vaidlust Keskerakonna ja Isamaa vahel nagu sisu üle, vaid pigem ongi ju see, et kuidas müüa maha see väärtusnihe ja kuidas valmistada ette see ühiskond 2027. aasta valimisteks.
Ja see on see asi, mida mina näiteks progressiivse liberaalse inimesena kindlasti ei soovi, et Eestil tuleks ette. Aga noh, see ongi järgmise pooleteise aasta küsimus ja tulekski rääkida asjadest nii, nagu nad on.
Mina näen seda pilti ikkagi rohkem poliitilise mänguna, ettevalmistusena, et taluda praegu valu ära. Erakonnajuht ise ei võta seda vastutust, kuigi ta lubas olla linnapea. Aga tal on mugavam istuda siin tagaistmel edasi parlamendis, otsitakse linnapead, linnapeakandidaati.
Noh, seda me oleme ka varem näinud. Ja tegelikult see pilt on hoopis sügavam. Ma väga loodan, et me ei lõpeta 2027. aasta valimiste järgselt päriselt näiteks Istanbuli konventsioonist väljaastumise ja abordi keelustamise ja muude teemadega.
Need on tegelikult need suured valikud, mis tulevad eesti rahval teha 2027. aastal. See on eelmäng. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Valitsuse pressikonverents on läbi, aeg intervjuudeks.
