Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna annavad teile valitsuse teemadest ülevaate välisminister Margus Tsahkna, kes asendab peaministrit, rahandusminister Mart Võrklaev ja siseminister Lauri Läänemets. Härra Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa. Tere, Lauri, ja tere, kõik teised ka! Täna on selline natuke jõulune päev juba. Ma tean, et riigikogus käis jõuluvana ja valitsuse Stenbocki maja ukse taga oli ka jõuluvana. Ma arvan, et jõuluvana on tegelikult olemas – see on olnud nagu huvitav debatt viimase mõne nädala jooksul, igal pool ma kuulen arutelu, kas ta on olemas või ei ole olemas. On olemas. Ja ma loodan, et see on valitsuse ametlik seisukoht. (Naer.) Seda me täna elektrooniliselt kinnitasime. Kuna peaminister Kaja Kallas on – tõsiselt, päriselt ka – haige. Aga ta saab terveks. Nii et hoidke kõik oma tervist. COVID möllab, aga teised viirused ka.
Ma väga loodan, et need jõulud tulevad kõigile inimestele rahulikud ja sellised, et saab olla oma lähedastega, oma perega, oma sõpradega koos, vaatamata sellele, mis meie ümber toimub nii maailmas kui ka globaalselt – Venemaa agressioon Ukraina vastu, majandusolukord, valitsuse omavahelised vaidlused ja see, mida iganes riigikogu teeb.
Tegelikult me oleme täna ikkagi vaba rahvas vabal maal ja hästi kaitstud. Nii et ma soovin kõigile head jõuluaega. Loodetavasti tuleb nüüd lund juurde. Aga lume alla on jää, nii et olge kõik ettevaatlikud.
Nüüd, mis puudutab valitsuse tänaste istungit, siis meil oli kokku 16 otsust, mille me vastu võtsime. Ma võib-olla puudutan mõnda neist ja siis kolleegid räägivad ka teistest teemadest.
Üks kõige olulisem teema puudutab kõiki õpetajaid, alates 1. jaanuarist. Valitsus kehtestas täna alates 1. jaanuarist põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1803 eurot kuus. Käesoleval aastal oli see alammäär 1749 eurot. Ja rahandusministeeriumi andmetel keskmine palk õpetajale, kui seda niimoodi mõõdetakse, hakkab olema 2136 eurot. Ehk siis tegelikult iga õpetaja palgafond tõuseb järgmisel aastal 5,7%.
Oluline on see teadmine, et valitsus on selle raha ette näinud, selle määruse kehtestanud. Ja nüüd on oluline ka kõigil õpetajatel teada, et see raha peab läbi omavalitsuste neile õpetajatele palkadesse kohale jõudma.
See on ka see teema, mida haridusminister Kristina Kallas on soovinud nii õpetajate esindajatega kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega läbi rääkida, nimelt pikka plaani. Üks on koolivõrgu korrastamine, teine on see, mis on õpetajate kvaliteedinõuded ja koormus, sest see on suur mure, ja siis tegelikult pikaaegne palgakokkuleppe, aga just nimelt koos omavalitsustega. See osa, see raha, mida valitsus ette näeb, peab tegelikult õpetajate palkadesse kohale jõudma.
See palgamäär, mille me täna kehtestasime, arvestab ka seda 8 lisamiljonit, mida haridusminister Kristina Kallas on suutnud haridusministeeriumi oma vahenditest lisada sellele palgatõusu rahale, mille valitsus oli juba varem otsustanud. Nii et see on hea sõnum, mitte jõulusõnum, aga lihtsalt tänane valitsuse otsus, et 1. jaanuarist selline töötasu alammäär on valitsuse määrusega kehtestatud.
Teine otsus on seotud meie kaitseväe, iseseisva kaitsevõime võimekuse tõstmisega. Nimelt otsustas valitsus laiendada Sirgala harjutusvälja Ida-Virumaal, et seal oleks võimalik korraldada sõjalist väljaõpet senisest oluliselt suuremas mahus.
Nüüd, kõik mäletavad Nursipalu teemat ja seda, et eraomandis olevad maad ja kinnistud lähevad võõrandamisele. Kogu see protsess on tänaseni veel käimas. Aga Sirgala harjutusvälja puhul me räägime ainult riigile kuuluvatest kinnistutest. Ja kui praegu harjutusvälja pindala on 2790 hektarit, siis pärast laienemist on see 7758 hektarit. Ehk siis oluline laienemine.
Väga tähtis on see, et nüüd me saame seniste n-ö rühma tasemel õppuste asemel hakata läbi viima kuni kahe mehhaniseeritud kompanii tasemel õppusi. See on väga tähtis just nimelt selles paigas ja selles regioonis ka Eestis. Nii et ma loodan, et see protsess läheb ennaktempos ja jõuliselt edasi.
Valitsus pikendas ka Ukraina sõjas haavatute ravimise võimalust Eestis. Nagu te teate, Ukraina sõjas on inimkahjusid surnute näol, aga on ka väga palju vigastusi ja Eesti on siin oma abi pakkunud Ukrainas sõjas vigastada saanud inimestele. Ja 2023. aastal on saanud vastavat ravi 20 haavatut. Me valitsusega otsustasime seda meedet pikendada, nii et meie oleme ukrainlastega koos selles teemas.
Kõige lõpuks valitsuse tööplaani täitmisest sellel aastal. Aga ma ei hakka siin nendesse numbritesse minema, seda kõike te saate ise üle vaadata ka valitsuse kodulehekülje pealt. Mu enda seisukoht on alati olnud see – ma olen olnud erinevate valitsuste liige –, et sellised protsentidega arvutamised on toredad asjad, aga tegelikult tuleks vaadata sinna taha. Ehk siis valitsuse tegevusprogrammis oli selleks aastaks ette nähtud kokku 200 ülesande täitmist. Tänase istungi järel on [täidetud] 138 ehk 69%, sinna lisanduvad veel aasta lõpus päris mitmed ülesanded, mis on ette nähtud täitmiseks. Siis saamegi kokku võtta nii selle aasta, minu arvates päris tegusa ja olulise aasta.
Nüüd ütlen välisministrina paar sõna veel. Eelmine nädal oli ülioluline nädal, ma arvan, kogu meie regiooni, kogu Euroopa ja võib-olla isegi maailma mõttes, mis puudutab Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Nimelt, ülemkogul saavutati see kokkulepe, et Euroopa laienemisprotsess saab järgmise käigu. Ja kui põhitähelepanu on sellel, et Ukraina ja Moldova said kutse või nendega alustatakse ametlikke liitumisläbirääkimisi, siis tegelikult see sõnum oli laiem, ka Gruusia sai siis kandidaatriigi staatuse, mis sellele regioonile annab väga selge signaali reaalselt Euroopa suunas liikumiseks, Venemaa võimu ja mõjusfääri alt välja liikumiseks.
Aga samamoodi räägiti ju kõikidest nendest riikidest ja anti järgmised tasemed liitumise teel, kes on Balkanil ehk siis kes on pikalt, aastaid oodanud järgmisi samme. Ehk siis see on tegelikult ka ajalooline samm Euroopa võtmes, aga see on ka väga oluline samm selles võtmes, et anda Ukraina inimestele tugev sõnum: nad on meiega koos, me vajame neid, me oleme neile toeks. Ja ma ütlen ausalt välja, et kui oleks tulnud vastupidine sõnum Euroopalt, siis see oleks võinud olla üheks selliseks sõja selgroo murdmise sõnumiks. Seda õnneks ei tulnud.
Nüüd, palju on räägitud sellest, mis saab 50 miljardist Ukraina fondi rahast, mis saab 20 miljardist Euroopa rahu rahastust, pikaaegsetest lubadustest jne. Sellega tegeletakse edasi. Ja ma olen tänaseks veendunud, et me leiame lahenduse järgmise aasta jaanuaris või veebruari alguses. Ülemkogu toimub samuti aasta alguse poole. Nii et me saame ka oma pikaaegsed rahalubadused anda.
Nüüd, lisaks kõigele, mida Eesti meedia vähe käsitlenud, on see, et nüüd lõpuks kiideti ka heaks 12. sanktsioonide pakett. Ja see ei ole ainult lihtsalt selline formaalne sanktsiooniaukude täitmise teema, vaid seal on uued sanktsiooni all olevad suured teemad.
Esiteks, Venemaa teemanditele kehtestatakse sanktsioonid ja neid sisaldavatele toodetele. Teemantid iseenesest kannavad oma väikses koguses väga suuri majanduslikke väärtusi, mille transportimine on nüüd keelatud, kui jõustub see sanktsioon. Aga samamoodi on kõrgtehnoloogiliste seadmetega. Nii et see on tähtis koht.
Samuti veeldatud propaangaas ehk LPG läheb sanktsiooni alla. See on üleminekuajaga 12 kuud. See tabab osaliselt ka Eesti tarbijaid, aga väga suures osas Baltimaades eelkõige Läti ja osaliselt ka Leedu inimesi. See on see gaas, mis on surutud nendesse balloonidesse, mida kasutatakse ka väga palju tegelikult kodumajapidamistes. Eestis küll vähem, aga siiski. See kõik on senimaani tulnud Venemaalt. See on nüüd keelatud.
Samamoodi erinevad metallid, metallitooted, kõrgtehnoloogilised kaubad. Laiendatud on ka transiidikeeldude läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse. See on olnud seni see viis, kuidas on Vene sõjamasinat toidetud –kaup läheb läbi Venemaa transiidi korras kolmandatesse riikidesse, aga tegelikult ta sinna kunagi ei jõua, ta jääbki Venemaale. Ehk siis sinna pannakse piirangud peale.
Niimoodi see siis ongi. Seal on väga palju veel muid täpsustusi ja ettevõtteid ja ka isikuid, aga sellest kõigest saab kindlasti anda teile täpsema ülevaate, kui teil selle vastu huvi on.
Minu poolt on praegu kõik.
Juhataja
Aitäh! Siseminister Lauri Läänemets, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Jah. Tervist kõigile! Mul on ainult paar pisikest asja. Kõigepealt seda, et Frontexi on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet – põhikoolitus lõppes. See toimus küll Portugalis, aga lõpuaktus toimus Eestis Narvas Frontexi tähtsuse tähtsus seisneb meile selles, et Euroopa piiride kindlustamiseks on selline koostöö, koos ja üksteiselt õppimine hädavajalik. Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks kestvalt võõrustada Eestis Frontexi alalise korpuse põhikoolitust.
Tulevikus plaanime aina rohkem neid inimesi siia tuua, sellepärast, et meil arvatavasti pole mitte kellelgi küsimust, et Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi piiriturvalisuse tagamine on kindlasti lähiaastatel üks põhiteemasid. Ja kui enamik Euroopa piirivalvega tegelevatest inimestest käib parimas kohas õppimas vastu Venemaa piiri, kus on jõgi, järv, maismaa ja kõik muud elemendid olemas, lisaks üks suur piirilinn, siis ühtepidi nad saavad Euroopa parima kogemuse, aga teistpidi seotakse nad Eesti probleemide ja muredega ka oluliselt paremini. See annab Eestile kindlasti juurde. Ehk siis selle koolituse võõrustamise nimel me siin pingutame ja tegutseme.
Teine teema puudutab piiriturvalisuse tagamist ja selle olulist mõõdet. Tegemist on rändesurvega, mis on jõudnud nii lõunapiiridelt kui ka idapiirilt Euroopani ja puudutab rändepakti. Rändepakt on Euroopa komisjonilt saanud heakskiidu. Tõsi, ta veel peab läbima nõukogu ja parlamendi ka lõpuks.
Aga ma arvan, et meil tasub seda rändepakti nüüd teistsuguse pilguga vaadata, kui siiamaani Eesti on seda vaadanud. Esiteks, rändeprobleemidega tegelemiseks luuakse solidaarsuse vastutuse püsimehhanism, mis tähendab seda, et kui mistahes Euroopa Liidu välispiiriga riigis peaks tekkima rändesurve, siis on nende aitamine kohustuslik.
Ja nagu me varem oleme öelnud, seda saab teha kahte moodi. Üks viis on see, et seal on üks väike arv inimesi, keda tuleb Euroopa peale ümber jagada või siis on võimalik vastu võtta ja aidata nii, või siis rahaliselt või siis tehnikaga või siis piirivalvuriga. Nii et ei pea alati migrante vastu võtma. Aga lihtsustatult võime tuua näite, et kui meie piirile peaks jõudma Venemaalt suuremrändesurve ees, olgu Vene eriteenistuste kavandatud rände tõttu või välistada ei saa suuremat suuremat rändelaine näiteks ka juhul, kui Venemaa sisepoliitiline konflikt ühel hetkel peaks n-ö üle keema ja inimesed hakkavad Euroopa poole põgenema. Sellisel juhul on ka teised Euroopa Liidu riigid kohustatud Eestit abistama.
Siiamaani olen ma alati muretsenud, et meil on kuidagi kohustus inimesi vastu võtta. Aga tegelikult ma arvan, et vaadates, mis toimub Soomes, mis toimub Lätis, Leedus ja Poolas, tähendab see rändepakt pigem seda, et kui Eestisse peaks ühel hetkel ka selline rändesurve tulema, siis teised Euroopa Liidu riigid peavad pigem meid aitama. Ja me ei pea rääkima sellest, et keegi peab kedagi vastu võtma, vaid pigem peaks see aitama tagasi tõrjumisega, et keegi Eestisse kuidagimoodi ei jõuaks.
Ja kõige olulisem teema jõulude eel. Jõuluvanadest siin Margus juba rääkis, et kodusemad teemad. Ma vaatan, et Mart on isegi jõulumeeleolus sellel nädalal olnud, siin selliseid positiivseid lubadusi andnud.
Aga asja kurvem pool tegelikult jõulude puhul seisneb ikka selles, et Eesti kodudes ei tähenda pühad turvalist koosveedetud aega, vaid mõnikord kodusõda. Ilustamata, öeldes, paljudes kodudes keeratakse pudelil mitmeks päevaks kork maha, hakatakse suuri muresid arutama, tuleb tüli majja ja lahendatakse asju rusikatega.
Kui keskmiselt saab politsei vägivallajuhtumitest teada umbes 30–40 korral ööpäevas, siis pühade paiku see number pea kahekordistub ja tegelikult aastavahetusel kolmekordistub. Statistika muidugi nagu paraneks aastast aastasse, aga olgem ausad, jõulud ei peaks, eriti laste ja noorte jaoks, olema see aeg, kui ei saa olla perega. See peaks olema aeg, kui saab olla perega, kus tuntakse end oma kodus hoitult ja turvaliselt, mitte pisarais end kuskil peitmas purjus isa märatsemise eest, sest reeglina kahjuks on tegemist meesterahvastega, kelle käe läbi või kelle suu läbi see vägivald teistele tuntavaks saab.
Ja ma tahaks lihtsalt üle rõhutada seda, et kui näed naabrit või lähedast hädas, siis anna sellest teada, isegi kui kahtled. Pigem me soovitame helistada. See võib päästa kellegi tervise või elu. Eestis ei tohi keegi tunda end kaitsetuna, aga kui kodus pole enam turvaline, siis selleks on olemas häirekeskuse telefoni. 112 ja ohvriabi kriisitelefon 116 006.
Lähisuhtevägivald on probleem, kus Eesti on ka Euroopa plaanis tegelikult jätkuvalt murelaps. Töö parema ennetuse nimel meil pidevalt käib ja mitu ministeeriumit selle nimel ka koostööd teevad. Täna on ka see päev, kui me allkirjastame justiitsministri, haridus- ja teadusministri ning sotsiaalministriga lähisuhtevägivalla [vastase] tegevuskava. Me oleme seda tegevuskava uuendanud. Seal on plaanis mitmeid mitmeid uusi tegevusi, mille abil seda probleemi vähendada.
Nii et lihtsalt soovitused on lihtsustatult öeldes järgnevad. Jooge vähem. Kui juhtute jooma [alkoholi], siis jooge vahele vett. Mõelge laste peale. Ka kui keegi midagi märkab, siis andke teada.
Tõsiselt. Seda ei saa öelda, et ärge jooge. Ikka inimesed napsutavad, aga minu üleskutse on see: jooge lihtsalt vähem. Eriti kui kellelgi probleeme tavaliselt tekib, siis oleks hea, kui ta üldse ei jooks. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna rahandusminister Mart Võrklaevale.
Rahandusminister Mart Võrklaev
Tere! Paari punkti puudutaksin, mis tänasel valitsuse istungil rahandusministeeriumit puudutasid.
Kinnitasime viimased muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa lõppeva perioodi meetmete nimekirjas. Muudatused viiakse sisse ministeeriumite viimased ettepanekud rakendusperioodi edukaks lõpetamiseks. Sellest on ka palju juttu olnud, et kas me suudame need vahendid ära kasutada. Rõõmusõnum on see, et periood 2014–2020 on lõpusirgel, kogu toetus on Eestile laekunud. Oleme sellega Euroopas koos Leeduga esikohal. Eesti on kätte saanud 100% perioodi 2014–2020 toetusraha ja kogu toetuse maht on 3,7 miljardit. Nüüd on veel viimased 10 päeva, et pooleliolevad objektid või projektid saaksid lõpetatud, ja siis on meil väljamakseid aega teha järgmises järgmise aasta 1. kvartalis.
Aga tähtis on see, et 100% lõppeva perioodi Euroopa rahast on Eesti riiki ära toodud ning meie inimeste, meie ettevõtjate ja riigi jaoks tööle pandud.
Siis kinnitasime 2024. aasta eelarve täiendava liigendamise, see on vastavalt ministeeriumi kokkulepetele, et saaks kõik investeeringud ja investeeringutoetused kenasti tööle rakendada.
Ja nüüd räägin veel mõnest teemast, mida otseselt valitsuses ei olnud. Olen valitsusele esitanud Eesti Energia kapitali suurendamise ettepaneku. Hetkel meil veel päris lõplikku selgust ja kokkulepet koalitsioonis ei ole. Loodan, et ehk õnnestub ikkagi see otsus veel sel aastal ära teha, sest aktsiakapitali suurendamiseks meil just 2023. aasta eelarves need vahendid on.
Miks see oluline on? Maht on 114 miljonit eurot eesmärgiga rajada Ida-Virumaale uus elektrijaam. Ehk siis võimsusega 100 megavatti elektrit ja oleks vesiniku-, gaasi ja samal ajal aitaks see siis tagada ka Narva soojavarustuse, seda nüüdisaegsel moel, efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt. See võiks tööle hakata 2028. aastal. Ja miks on oluline see veel aasta lõpus ära teha? Järgmisel aastal meil eelarves selleks raha ette pole nähtud. Ehk et siis lihtsalt saaksime arutada seda uuesti põhimõtteliselt alles 2025. aasta eelarve kontekstis.
Selle jaama vastuvõtlikkus oleks kasutada ka biometaani. Eestis on rida suuremaid põllumehi, kes kaaluvad biometaani tootmise alustamist, tehase tegemist. Need on võrdlemisi suured investeeringud. Kui riik teeks nüüd ühe sammu selle jaama rajamise poole, siis kindlasti annaks see investeerimiskindlust ka meie Eesti ettevõtjatele gaasi tootmiseks ja see omakorda aitaks kaasa meie majandusele, meie energiakindlusele. Elektrijaam oleks samuti vajalik selleks, et tagada varustuskindlus, aidata desünkroniseerimisele kaasa ja katta tipukoormusi, kui taastuvenergiat piisavalt ei ole, kui päike ei paista ja tuult ei puhu.
Täna pidi olema ka kabinetiarutelu. See lükkus edasi uude aastasse, eeskätt peaministri haigestumise tõttu. Aga seal oli üks oluline punkt, mille vastu avalikkus on huvi tundnud. Ehk pidin esitama riigiettevõtete erastamise kava. Enne, kui me valitsuses seda arutanud ei ole, pole mul korrektne teiste ministeeriumi haldusalasid kommenteerida. Aga see kava on valmis.
Küll aga oma valdkonnast julgen öelda, et teen ettepaneku Eesti Energia kontsernist Enefit Greeni, Elektrilevi ja Enefit OÜ järgnevatel aastatel etapiliseks ja osaliseks börsile viimiseks. Enefiti kohta on varem otsus tehtud, seal on circa 23% börsil. See otsus tuleb üle kinnitada ja järgnevatel aastatel sellega edasi minna.
Ühtlasi teeksin ettepaneku osa Elektrilevist börsile viia. Järgmise aasta alguse seisuga saab nüüd Elektrilevi uuesti Enefit Connectist tagasi toodud, juhtimine on praeguseks eraldatud, nõukogu sõltumatus tagatud ja inimesed Elektrilevisse tagasi toodud. Ja käib ka nende vajalike võimete ülesehitamine.
Praegustes oludes, kus meil on olnud elektrikatkestusi, on ka see oluline ja ainuõige samm. Ehk Elektrilevi tulevikus osaline erastamine võimaldaks tuua lisavahendeid nii Eesti Energiale kui ka Elektrilevile täiendavateks investeeringuteks.’
Ja Enefit OÜ, mis on täiesti uus mõte, mida varem pole arutatud. Ehk siis elektri müügi- ja laadimistaristu ettevõtte osaline börsile toomine. Minu nägemuses võiks need järgneva kolme-nelja aasta jooksul etapiliselt toimuda, aga seda kõike arutame aasta alguses täpsemalt.
Kuna on teada ja on küsimused olnud, mis on see plaan, siis jah, pidime seda arutama ja sellise ülevaate, nii palju kui võimalik oli, praegu andsin.
Margus juba mainis, et valitsuse tegevuste ülevaate samuti täna valitsuses üle vaatasime. Küll siis digitaalses vormis, igaüks sai ise lugeda. Aga toon sealt välja olulisemad tegevused riigirahanduse valdkonnas.
Riigirahanduse korrastamiseks kiitsime heaks sel aastal riigieelarve revisjoni kava, käivitatud on nulleelarve protsess, et leida suuremaid kokkuhoiu ja ümberkorralduse võimalusi, et riiki efektiivsemaks muuta.
Esimese etapis oleme kokku leppinud, et uuel aastal MKM, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium selle protsessiga alustavad, et siis esimesi tulemusi juba 2025. aasta eelarves näidata ja ja need ümberkorraldused ja kokkuhoiukohad ära tuua.
Nüüd suvel samuti riigi eelarvestrateegiaks valmistumisel tegelikult sai hulk kokkuhoiu- ja tulumeetmeid kokku lepitud. Igaks juhuks kordan need ka üle. 2024. aastal valitsussektoris kokkuhoid 41 miljonit juba eelarves kirjas ja täiendavaid turumeetmeid 13 miljonit. Ja nelja aasta peale kokku oleme praeguses riigi eelarvestrateegias selle suvise töö tulemusel kokkuhoidu kokku leppinud 368 miljonit ja täiendavaid tulumeetmeid 14 miljonit eurot.
Aga vaadates eelarve seisu, teame, et eks see on alles algus. Aga minu meelest on valitsus sel aastal igal juhul tubli töö ära teinud.
Nüüd mõne sõnaga ka veel sellest, mis minu meelest eelmisel nädalal ka siin pressikonverentsil oli tugevalt teemaks, nimelt, et Eesti inimeste kodudes vool kõigub ja kodud on pimedad ja seda sõltumata sellest, et isegi pole tormi.
2. detsembril kohtusin nii Eesti Energia kui ka Elektrilevi juhtidega ja palusin kogu sellest temaatikast ülevaadet. See ei ole kuidagi vastuvõetav, et Eesti inimesed peavad tavatingimustes kodus pimedas istuma või siis käib neil kümme korda päevas vool ära. Olen seda ka ise kogenud ja see ei ole meeldiv, see ei lase igapäevaelu ja tööd normaalselt korraldada.
Jah, probleemiks on olnud see, et ilmastikutingimused justkui on olnud keerulised, puud on liinidele langenud ja liinikoridorid on puhastamata. Seda eeskätt keskpingevõrkude puhul, mis on jätkuvalt ilma kaablita, traadi kujul. Siis need probleemid seal tekivad.
Saan omalt poolt kinnitada, et Elektrilevil on kindel tegevusplaan, mida nüüd on ka tunduvalt kiirendatud liinikoridoride ja puhastamise mõttes. Elektrilevi on varasemalt investeerinud madalpingeliinide kaablisse viimisesse, et seal tekitada ilmastikukindlust juurde.
Nüüd järgmised prioriteedid ongi keskpinge puhul sedasama teha ja kiirendatud korras liinikoridorid puhtaks raiuda. Seda on tehtud sel aastal ja ka järgmisel aastal suure hooga need tööd jätkuvad.
See oli ka probleem seal, et see ei ole olnud aastaid prioriteet. Praegu see on nii Eesti Energia kui ka Elektrilevi juhtkonna jaoks prioriteet, need asjad peavad tehtud saama.
Siin tuleb loomulikult paluda ka maaomanikelt mõistvat suhtumist. Nii uskumatu, kui see ka on, tegelikult on probleeme sellegagi, et ei lubata oma maale raiuma, pigem mõni inimene soovib pimedas istuda. Aga tuleb aru anda, et sellest sõltub ka paljude teiste, sadade ja tuhandete inimeste elektrivarustus.
Omalt poolt ütlen, et kogu seda problemaatikat olen võtnud täie tõsidusega. Seda võtavad täie tõsidusega Eesti Energia ja Elektrilevi juhid, elekter peab olema inimestele tagatud. 2. detsembril soovisin, et oleks tagatud inimestele valged jõulud, seda siis eeskätt selles võtmes, mida me saame mõjutada, ehk elektrivarustuse mõttes.
Eile sain ka Elektrilevi juhilt kinnituse, et kõik selles suunas liigub, et inimestel valged jõulud oleks. Loodame parimat, seda nii lume mõttes kui ka eeskätt elektrivarustuse vaates. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele on küsimus suunatud.
Marvel Riik, Õhtulehe uudised
Tere! Mul on kaks küsimust ühes, kõigepealt rahandusministrile. Olete väljendanud mõtet, et Eesti elanikkond enam ei tule uute maksudega toimet. Noh, piir, lagi on käes. Seni on juttu olnud valdavalt sellest 400 miljonist. Kuhu te enda jaoks olete selle piiri tõmmanud? Sügisel ja varem on nagu räägitud, et töös on ju mitmed maksud, uute maksude väljatöötamine, nt suhkrumaks ja siis on meil veel räägitud töötuskindlustusmaksest. Kuhu te selle piiri enda jaoks olete tõmmanud? Mis makse ei tule, kust maalt?
Ja nüüd üldine küsimus ka koalitsioonipartneritele. Kuivõrd mängib siin rolli see, et te lihtsalt ei tulnud jõudnud kokkuleppele selle 400 miljoni maksu suhtes? Sest tähtaeg on ju aasta lõpp. Varasemalt on räägitud, kas see oleks ka uus maks või tõstaks olemasolevat mõnda suurt maksu, nagu sotsiaalmaks või midagi muud. Aitäh!
Mart Võrklaev
Aitäh! Ma arvasin, et see küsimus tuleb, seega ma sissejuhatuses seda ei puudutanud, kuigi Lauri juba jõulumeeleoludest siin rääkis. Jah, jõulumeeleolu on, aga riigirahandus on päris tõsine teema ja ega jõulud meid siin kahjuks palju edasi ei aita. Ega see mure ja olukord ise üle ei lähe.
Mina andsin kommentaari selle kohta ja tegelikult olen ka varem kommenteerinud seda. Ma alustaksin sellest, mis me teinud oleme. Ja see valitsus, nagu ma ütlesin, on teinud päris suuri ja olulisi otsuseid sel aastal. Enne suve me tegime rea maksumuudatusi, mis jõustuvad 2024. ja 2025. aastal. Ühiskond on need päris valuliselt vastu võtnud, sest meile kellelegi ei meeldi maksumuudatused, aga need olid vajalikud selleks, et tõsta halvenenud julgeolekuolukorras jõuliselt meie kaitsekulusid. Ja täpselt seda me tegime – kehtestasime maksutõusud ja tõstsime järgnevaks neljaks aastaks kaitsekulud 3%-e [SKT-st]. Vaadates kogu poliitilist julgeolekuolukorda, see 3% on ilmselt tulnud selleks, et jääda. Ega see üle ei lähe. Ka tulevikus on meil seda raha vaja.
See oli tehtud samuti teadmises ja sellise prognoosi järgi, et 2024. aastal hakkab majandus juba taastuma, 2025. aastal läheb meil paremini ja siis on need nii ajastatud. Ka sügisel, kui me nüüd riigi eelarvestrateegiat kokku leppisime ja 2024. aasta eelarvet, siis see ühine kokkulepe oli see, et me oleme palju saavutanud 2024. aasta vaates, pool miljardit eelarvepositsiooni parandama, ja samas vaimus tuleb jätkata. Võtsime eesmärgiks täiendav maksutõus 2025. aastal plaani võtta, see koos ära sisustada, otsused teha, mitte nüüd küll aasta lõpuks, vaid enne 1. juulit 2024. aastal, et oleks kuus kuud ka üleminekuaega. See oli suurusjärgus 400 miljonit. See oli see, mille kohta mina pidin esitama koalitsioonile oma ettepanekud, siis koalitsioonipartnerid toovad oma ettepanekud ja kokkulepe oli, et me hakkame seda arutama siis, kui mootorsõidukimaks on valitsusest läinud riigikokku. Ehk me ei jõua tegeleda kõikide maksudega korraga, tuleb võtta endale natuke aega ja seda asja arutada.
Olen ka seda ette valmistanud erinevate maksuettepanekute näol, aga sisuliselt sellise hulga maksude toomine tähendaks veel näiteks 2% tulumaksu tõusu, 2% käibemaksu tõusu, mis viibki sinnani, et vaadates praegust reaktsiooni inimeste seas ja ühiskonnas, suheldes ettevõtjatega ja nähes majandusolukorda, ilmselt ei ole sellises mahus täiendavad maksutõusud veel 2025. aastal reaalsed.
Ehk et meil on juba otsustatud asjad ja mootorsõidukimaks rakendub ka 2025. aastast. Olen võtnud ka endale ülesandeks proovida seda 400 miljonit sisustada võimalike muude muudatustega, eeskätt keskendudes kokkuhoiule ja vaadates üle kõik meie kulud, mis on meil indekseeritud, milles on protsentitõusud kokku lepitud, kuidas veel tõhustada maksukogumist ja maksuauke kinni panna, kuigi me oleme ka seal päris tõhusad.
Olen seda tööd teinud, valmistan seda ette ka koalitsioonipartneritega aruteluks. Nii nagu meil on kokkulepe olnud, selleks ajaks, kui mootorsõidukimaks on üleantud, kuulates ka teisi ettepanekuid. See oli minu nägemus. Ja see, et nüüd katta seda kõike laenuga, justkui RES lahti võtta – seda ma ei ole öelnud. See on läinud mõnevõrra valesti lendu. Ehk mina ei ole sellest taganenud, et tuleks proovida seda sisustada, aga minu soov on leida sinna alternatiivseid lahendusi ja käituda selle kokkuleppe järgi, mis me oleme teinud.
Ja see, mis me oleme saavutanud, veel kord, 2024. aastal riigirahanduse kordategemise mõttes, on suur samm. Me liigume õiges suunas. Me ei räägi, me tegutseme. Ja ma arvan, et seda joont me peame hoidma ka 2025. aastal. See tuleb raske, keeruline, aga ma arvan, et meil ei tasu maha mängida seda, mis me oleme juba saavutanud. Aitäh!
Margus Tsahkna
Jaa. Esiteks, riigi eelarvestrateegia peale seda, kui rahandusminister teatab, et üks väga suur kokkulepe, mis on kirja pandud riigi eelarvestrateegiasse, enam ei kehti, on avatud. Me võime öelda, kas ta on formaalselt avatud või mitte. Siin pole mingit vahet selles mõttes, et tegelikult seda, mis Vihulas kokku lepiti järgmiseks neljaks aastaks, enam ei ole.
Põhjused on siin erinevad. Mina ütlen välja Eesti 200 seisukoha. Mitte kellelegi ei meeldi maksutõuse teha. See arutelu on lai olnud, et kui meie keskmine maksukoormus on suurusjärgus 3,6% ja Euroopa põhjapoolsetes riikides, kellena me tahame ka elukvaliteedi mõttes välja näha ja elada on see üle 40% võib olla. See debatt ühiskonnas praegusel hetkel arvatavasti ei ole väga viljakas, sellepärast, et meie majandus on languses, inimeste toimetulek on järjest keerulisemas olukorras. Ja nüüd on küsimus selles, kuidas kriisist tugevamini välja tulla.
Nüüd, mina tervitan seda. Keegi on küll nimetanud Marti jõuluvanaks, aga tegelikult ma arvan, et ta ütleski välja selle koha, kus üks pool on võib-olla praktiline ja majanduspoliitiline, selles mõttes, et lisamaksukoormused täna tekitaksid olukorra, kus meie ettevõtted lihtsalt välja ei vea. See on üks asi, millega ma arvan, et ma olen pigem nõus.
Teine pool on aga see, kas nüüd lõppes ära see poliitiline tahe raskeid otsuseid. Ma väga loodan, et see poliitiline tahe ära ei lõppenud, sellepärast, et olukord ka puhtalt numbriliselt ei parane kuidagimoodi majanduspoliitiliselt ja majandusarengu mõttes.
Nüüd, mida meie Eesti 200-ga oleme mõelnud ja mida me ka varem oleme välja öelnud? Riigi eelarvestrateegia ongi elav dokument selles mõttes, et see peab olema osa meie laiemast majanduspoliitilisest käsitlusest. Oleme ausad, päris mitmed erinevad valitsused ei ole väga pikalt omanud ühist arusaama, milline meie majanduspoliitiline käsitlus tuleviku suhtes peaks olema.
Meil on olnud eri etappidel erinevaid eesmärke. Euroopa Liiduga ühinemine näiteks oli üks selline suur eesmärk, mis kindlasti mõjutas meie majanduskeskkonda väga kõvasti, ja kui me ühinesime, siis kindlasti ka. NATO-ga ühinemine andis kindlasti investeeringutele kindlustunde. Absoluutselt, selgelt oli mõju.
Eelmises majanduskriisis aastatel 2008 ja 2009 me võtsime eesmärgiks minna üle eurole, eurotsooniga ühineda. See oli väga konkreetne eesmärk, mis andis kindlustunde majanduskeskkonnale, pani ka tegelikult reaalsed tegevused paika raamidena, mida me teeme ka rahapoliitilises mõttes. Kui te mäletate, olid kärped, olid Maastrichti kriteeriumid.
Ja nüüd rahandusministri üleeilse välja öeldud sündmuse tulemusena näen mina suurt võimalust vaadata valitsusena väga selgelt kogu seda pilti tervikuna – mida me peame tegema selle jaoks, et Eesti majandus saaks uue hoo sisse olukorras, kus me ei ole enam konvergentsi majandus? Saate aru, me ei ole enam tegelikult odava tööjõu maa. Seda on teatud mitmed aastad ette, et me jõuame sellesse punkti. See on tegelik probleem.
Ja lisaks sellele, et Eestis sõltumatult on meie väga oluliste tööstussektorite eksporditurud ära kukkunud seetõttu, et majanduslangus on üleeuroopaline. Ja see on koht, kus me peame reageerima, mitte ainult vaatama eelarve tasakaalu numbrit, ehkki seda me peame ka vaatama. Kuid kuidasmoodi me kujundame tegelikult selle ettevõtluskeskkonna? Kui palju riik oma sekkumistega saab kaasa aidata? Milline on meie energiainvesteeringute poliitika? Milline on meie IT-investeeringute poliitika? Milline on meie tegelike investeeringute poliitika, kui me hakkame mõtlema selle peale, et riigi investeeringud ka aitavad kaasa majandusarengule? Aga me peame aru saama ka sellest, et selline majandus, nagu meil on olnud kõik need aastad, enam edaspidi meile nii palju lisatulu ei too, et me saaksime seda riiki üleval pidada.
Ja Tiit Riisalo majandus- ja IT-ministrina on juba mitu kuud ette valmistamas seda kava, kuidas majanduskeskkond, meie ressursipoliitika peaks välja nägema, kuidas peaks välja nägema tööturupoliitika, kuna ka üks oluline osa meie majanduse arengus on seotud kvaliteetse tööjõuga. Kuidas selle osa peaks olema kogu meie energiapoliitikas ja investeerimispoliitikas? Siin on väga tähtis ka see, milline osa on meie hariduspoliitikal selles, ilma igasuguse naljata. See on see tervikpilt.
Ja üks fragment siin, mis ülesande sai rahandusminister – valmistada ette seesama riigi eelarvestrateegiast lähtuv maksutõusu teema suurusjärgus 400 miljonit. Tänaseks on see teema, oleme ausad, ju poliitiliselt maas, kui rahandusminister suurema koalitsioonierakonna esindajana ütleb, et seda ei tule. Ma ei kujuta ette, kuidas me hakkame siin seda siis nüüd peale suruma. See on tegelikult poliitiline otsus.
Minu küsimus on, kuidas edasi minna. Mina näen seda niimoodi, et tulevad jõulud peale, igal juhul töö käib, aga uue aasta alguses me peame istuma täiesti rahulikult maas ja vaatama tervikpilti. Eesti 200 vähemalt ja Tiit Riisalo ministrina, me käime välja need ettepanekud. Mis puudutab maksuteemasid, siis me peame siin istuma maha ja vaatama, mis me saame teha. Kehtivas RES-is või nüüd avatud RES-is on kirjas ka näiteks töötuskindlustusmakse teema, mille läbiviimise võimatus on praktiliselt selge ka juriidilise poole pealt, aga oleme ausad, see lööb väga valusalt otseselt töövõtjat ja tööandjat. See ei ole ka majanduspoliitiliselt mõistlik tegu.
Ja seal on näiteks ka keskkonnatasude prognoos numbriliselt sees, mis arvatavasti ei vasta enam tänastele plaanide. Nii et mina ütlen, et see võimalik auk, kui me räägime laekumistest, on suurusjärgus üle 600 miljoni, võib-olla isegi veel rohkem.
Nüüd, ka kulude poole pealt on teemad lahti. Me näeme 22. jaanuaril arvates te õpetajate streiki, kuigi õpetajate palgad järgmisel aastal tõusevad, aga pikaaegset kokkulepet ei ole. Sama muret on väljendanud ka meie partner, sotsiaaldemokraatide esimees, mis puudutab üldse avaliku sektori palgatõusu küsimust. Kas seda on võimalik teha sisemiste ressursside arvel? See eeldab väga suuri kärpeid. Kas me oleme võimelised neid tegema, kust me oleme võimelised tegema? Ma ei tea seda. Ma ei tea, kas see poliitiline tahe on olemas. Ma ei näe seda hetkel.
Ehk siis see jutt on ilus küll, aga meil ei ole võimalik täna enam lükata neid otsustusi kuskile vaiba alla, nagu on seda tehtud varem. Meil ei ole seda enam võimalik teha. Või kui me seda teeme, siis ütleme välja.
Ja nüüd, kui siin läheb laenujutuks, on ju, et kes mida mõtles või ütles, siis me saamegi siin seda selgitada. Mina ütlen selgelt välja, et kui me lihtsalt seina seest võtame raha edasi jooksva krediidi näol, selleks et lihtsalt elada edasi, siis see on see vastutus, mida see valitsus peab ka siis avalikult välja ütlema, et siis auk perspektiivis süveneb. Meil ei tule mingit majanduse arengut. Meil ei tule järgmist hüpet.
Kui me võtame laenu, siis me peame investeerima mitte ainult teedesse ja ehitusse, mis on ka osa majanduse elavdamise programmist, vaid me peame investeerima reformidesse, investeerima sellesse, et meil on tegelikult teistsugune maailm, meil on targem ja tootlikum majandus ning meie eksport suureneb. See on tegelikult see plaan, mis tuleb kokku.
Paradoksaalsel kombel Mart Võrklaev rahandusministrina enne jõule avas selle arutelu. Ja mulle see väga meeldib. Päriselt ka, Mart. Ükspuha, mis. Me siin võime poliitiliselt omavahel silmanurgast natuke põrnitseda. Mulle meeldib, sest nüüd on see ehe debati aeg. See, mis ma ütlesin paar kuud tagasi: me vajame seda debatti, nii valitsuse sees kui ka avalikult , koos erasektoriga ja avaliku sektoriga. Jumala ausalt, sest meil ei ole mitte kuskile selle eest pääseda. Minu poolt praegu kõik.
Lauri Läänemets
Aitäh! Ei tea, kas mulle ka on aega jäänud. Ma püüan lühemalt teha. Kui ma ainult mäletaksin küsimust. Aga tõesti, me pole arutanud seda. See on vastus, sellepärast, et pole ka midagi esitatud. Ja rahandusminister kirjeldas ka, et ta ei kavatse enne esitada ka, kui automaksus on kokku lepitud.
Mart Võrklaev
See oli kokkulepe meil ...
Lauri Läänemets
Ma ütlesingi seda. Niimoodi ta on.
Nüüd, mis puudutab seda avamist, ma olen ka öelnud, et minu arvates suurepärane. Kui üks osapool võtab kolmepoolsest kokkuleppest ühe osa välja, n-ö omaalgatuslikult, siis teised võtad oma osad ka välja. Ehk siis seal pole mitte midagi praegu selles eelarvestrateegias, selles loogikas
Ja meie käsitleme seda nii, nagu ta on. Minu arvates Margus Tsahkna siin oli tagasihoidlik, et eelarvestrateegias, kui me arvestame ka, et maksulaekumine arvatavasti ei tule selline, nagu algselt prognoosid näitasid, et prognoosid lähevad kehvemaks, siis see summa ju ei ole 400 miljonit eurot, see ei ole ka 600 miljonit. Ma arvan, et see on 800 miljonit või miljard, millest me räägime. Miljardi üle on tore seda arutelu pidama hakata. See on aus vastus, on ju. Kuna me ilmselgelt ei ole teistes asjades, nagu Tsahkna siin kirjeldas ka, nagu enam kokkuleppel. Kui üks osapool võtab oma kokkulepete osa tagasi, siis võtavad teised ka.
Nii et me oleme nullis. Me oleme nullis. Riigi eelarvestrateegiat sellisel kujul tegelikult [ei ole]. Noh, füüsiliselt ta on olemas, teda tuleb täita praegu. Aga päriselt valitsuse jaoks teda enam ei ole sellisena, see on fakt.
Ja nüüd, mis puudutab edasist, siis minu arvates on väga mõistlik, kui rahandusministril on ettepanekud, kuidas saab siis mingisuguseid muudatusi teha, kuidas seda auku katta. Ei ole veel kuulnud, hea meelega vaatame. See ÖÜ-tamine, mida, Mart, sa oled öelnud, see on nagu hea asi, see on meie jaoks oluline.
Aga me ei pea rääkima sellest, et käibemaksu on vaja tõsta. Astmelise tulumaksu võib ka teha. See on ka tulu meede. See on aus. See vähendab inimeste vahelist ebavõrdsust, ühtlustab ühiskonda, teeb nagu võimalused riigipidamise koha pealt paremaks. Neid võimalusi tegelikult on teisi ka, selle käibemaksuga ei pea hirmutama. Ega sotsiaaldemokraadid rohkema käibemaksutõuga nagunii nõus ei oleks olnud.
Ja selle ma ütlen ka ära, et sotsiaaldemokraadid tegelikult, arvestades, milles me kokku leppisime ja mida pidime tegema, ei karda teha selliseid keerulisemaid otsuseid, milles me varem kokku leppisime. Me hea meelega oleksime nendega sellisel kujul edasi läinud.
Aga mis küsimus nüüd tekib, on see. Me ei räägi kindlasti sellest, kui me nüüd istume maha jaanuaris ja hakkame rääkima me peame seda tegema, sest meil RES-i ei ole ja me ei mõista keegi enam, valitsus ei saa aru üheselt, kuhu me edasi läheme. Ja kuna RES ju puudutab tegelikult ka investeeringuid ja kulu poolt, selles mõttes, et see ei ole ainult see küsimus, kust tulevad tulud, vaid ta on ju seotud ka kuludega. Kuna seda ei ole, siis me saame nüüd mitmeid häid nädalaid või kuid siin investeerida aega sellesse, et meil oleks midagi head.
Ja küsimus ei ole ainult selles, et me peame seda 400-miljonilise, 600-, 800-miljonilise või miljardise augu kinni panema. Tegelikult küsimus on investeeringutes ka. Me kindlasti täna räägime investeeringutest, sest võrreldes augustikuuga ja võrreldes selle hetkega, kui me koalitsioonilepingu tegime, on ju maailm palju muutunud. Meil on uued prognoosid, uus olukord. Ja me ei hakka ootama, ma arvan, kindlasti ära seda hetke, kui tuleb aprill ja tuleb uus majandusprognoos, vaid me peame võtma selle küsimuse täna käsile.
Ja tegelikult, kui me ütleme, et me ei tee neid maksumuudatusi, milles me alguses kokku leppisime, siis sotsiaaldemokraate huvitab väga, kuidas me lahendame ära tervishoius rahapuuduse. See on ka 200 miljonit eurot. See on ka miinus. Siis meid huvitab see, kuidas me ikka õpetajate palgaküsimuse ära lahendame. See on investeering. See ei ole kulu. See ei ole mingisugune suvaline kulu. Ilma targa inimeseta, ilma oskusteta inimeseta ei ole mitte mingit majandusarengut. See on investeering. Seda on vaja, see peab tulema. Õnneks ta siiamaani seisis selle taga, et me RES-i ei ava. Nüüd me avasime, pole probleemi. Me saame seda rääkida. Ja minu arvates see on hea.
Tegelikult kõik, mis puudutab tööstuspoliitikat, mis puudutab ekspordivõimekuse tagamist, see on investeeringud energeetikasse. Ma arvan, et me oleme suhteliselt ühe pulga peal. Kui me saame ka selle suure plaani ühel hetkel valitsusse, siis me saame rääkida ka sellest, mis need asjad seal maksma lähevad.
Ja lõppkokkuvõttes investeerimine inimestesse, investeerimine energeetikasse ja olulistesse kohtadesse, ma arvan, et see selle arutelu lahutamatuks osaks saab. Me kindlasti ei suuda kokkuleppele jõuda siis, kui me räägime, et me lihtsalt kaotame ühe tulupoole ära, vaid ma arvan, et sinna peavad lisanduma ka investeeringud. Ja see on küsimus, kuidas see matemaatiliselt kokku tuleb. Noh, mulle praegu tundub, et ei tule muud moodi kui ilma maksumuudatusteta või ilma maksuküüru kaotamiseta.
Aga arutelud võivad viia heade ja toredate tulemusteni.
Mart Võrklaev
Jaa, no ma võtaks selle suure rõõmu nüüd lühidalt kokku. Tegelikult tekitab muidugi kummastust, et justkui rõõmu valmistab see, et meie majandus langeb. Meil on keerulised ajad, inimesed ja ettevõtjad ei soovi täiendavaid maksutõuse. Ja siis on suur rõõm, et justkui RES on avatud.
Ei, riigi eelarvestrateegia ei ole avatud. Ma kordan veel, et rahandusminister …
Margus Tsahkna
Sa elad paralleelmaailmas, mulle tundub.
Mart Võrklaev
Rahu, Margus! Võib-olla peaks natuke süvenema enne. Rahandusminister on öelnud, et selle 400 miljoni ulatuses maksutõuse mina reaalseks ei pea Eesti majanduse ja Eesti inimeste vaates, aga ma ei ole kuskilt taganenud kokkuleppest, et proovida seda täita. Ja kokkulepitud kujul ma ka seda teha proovin.
Töötukindlustus reformi kohta on jah teie, Eesti 200 minister öelnud juba üle kuu aja tagasi, et seda teha ei ole võimalik ja ta ei saa aru, mida kokku lepiti. Mina ei ole öelnud, et see on RES-i avamine, kuigi see on ammu juba välja öeldud, tema on selle välja öelnud, aga siiski pole seda nii tõlgendanud. Ehk ta on andnud aega mõelda ja ette valmistada.
Ja mulle tegelikult teeb muret, et me siin keskendume rohkem jutule, mida kõike peaks tulevikus tegema. Aga ma juhin tähelepanu, et kõige sügavam probleem on meil 2024. aastal. Ja 2024. aasta eelarve on meil vastu võetud, 2023. aasta eelarve kahjuks näitab pilti, kus me oleme otsustanud ära rea investeeringuid, aga me suudame neist realiseerida 55%, maksimum 60%. Ehk seda raha, mis meil on olemas, me ära ei kasuta.
Ja ma väga tahaks loota, et me 2024. aastal ei lähe samasse olukorda, et kui me nüüd jaanuaris hakkame suure hurraaga arutama, mida kõike võiks teha 2025+, kuigi meil on selleks aruteluks rohkem aega, see ongi tavaline valitsuse töö ja see peakski käima tavalises RES-i protsessis, siis praegu, sel hetkel peame me keskenduma sellele, kuidas 2024. aastal anda Eesti inimestele kindlustunnet ja anda Eesti ettevõtetele kindlustunnet ning võimalikult kiiresti viia kõik see raha, mis meil on, Eesti majandusse.
Ma kirjutasin eelarve vastuvõtmise eelnädalal kõigile ministritele kirja, kus ma palusin neid ettevalmistusi alustada juba sel aastal, et kõik, mis on võimalik ära teha, algaks 2024. aastal. Meil on seal suured väljakutsed selles vaates, et meil on hästi palju vahendeid selleks, et investeerida Eesti ettevõtlusesse, selle konkurentsivõime suurendamisse, teha ise investeeringuid, digitaliseerida, automatiseerida, teha roheinvesteeringuid.
Valitsussektoris 2,4 miljardit järgmisel aastal, riigieelarves 1,9 miljardit. See kõik tuleb targalt kasutusse panna ja mitte ainult jutustada, mida kõike me võiks tulevikus teha, vaid päriselt neid asju tegema hakata. Ja see oluliselt võib leevendada 2025. aastal nii riigieelarve olukorda kui ka seda, et me saamegi siis juba mingeid muid otsuseid teha ja võimalikult täiendavaid investeeringuid järgnevatel aastatel, et selle targa tegutsemisega ja reaalselt tegutsemisega 2024. aastal juba luua paremad tingimused tulevikuks.
Ma rõhutan veel kord, et muutunud oludes me peame käituma erasektoriga solidaarselt. Me ei saa rääkida majandusolukorras, mis nii kiirelt ei taastu, kui me lootsime, sellele, et hakkame nüüd kõvasti püsikulusid peale kühveldama, neid laenurahaga katma, ja siis tuleb õnn meie õuele. Ei, seda ei juhtu. Kui erasektor hoiab kokku, kui erasektor kärbib, siis peame meie olema solidaarsed ja seda tegema.
Ja lõpetuseks, kui maksuküüru tagasitoomine päästaks meid kõikidest maailma probleemidest, küll oleks tore, aga kahjuks see nii ei ole. Maksuküüru tagasitoomine on maksutõus. See võtab ära 2025. aastal inimestelt netosissetulekut, mida nad praegu tänu maksumuudatustele saavad. See suurendab tegelikult survet tööjõukulude tõusule ettevõtete jaoks 2025. aastal.
Ehk maksuküüru kaotus on meil otsustatud. See on koalitsioonilepingus ka sees. Ja see toob näiteks sellelesamale keskmist palka teenivale õpetajale 2025. aastal 112-113 eurot netopalgana täiendavat tulu, ka teistele Eesti inimestele, ja vähendab ettevõtjate jaoks palgatõusu survet. Aitäh!
Lauri Läänemets
Mina soovin …
Margus Tsahkna
Tore, aga ma korra täiendan. Ma lihtsalt, Mart, ei saa aru, kelle vastu sa siin laua taga praegu võitled. Sa nagu üritad meile selgeks teha, et sa tegid hea sõnumi, teatasid ettevõtjatele ja inimestele, et maksutõusu ei tule. Ega me ei vaidle sellele vastu. Lihtsalt sa vastutad ka rahandusministrina selle eest, mida me RES-is oleme kokku leppinud. RES on dokument. RES on avatud. Me peame leidma ühiselt lahendusi.
Absoluutselt toetan – investeeringud, mis on ette nähtud, see on väga vinge, mida me oleme ette näinud koos valitsuses järgmiseks aastaks, tuleb viia majandusse, tuleb ergutada, tuleb kõike teha.
Nüüd, kui me vaatame pikas perspektiivis, siis 2025. aastast vaatavad meile vastu külmad numbrid. Me peame ka sellega tegelema. See ei ole, vabandust väga, eriti riigimehelik käitumine, et vaatame aasta lõpus, mis järgmine aasta saab. Räägime asjadest nii, nagu need asjad on. Teistmoodi me seda riiki siit läbi ei vea.
Aga siin pressikonverentsi laua taga niimoodi nagu visata mingisuguseid poliitilised palle – see ei vii meid tulemuseni, Mart. Ma soovitan võtta nüüd tõsiselt asi ühiskonnas ette, vaadata kogu pilti tervikuna, nii majanduspoliitiliselt kui ka maksupoliitiliselt, kuhu investeerida, kas laenu võtta, mille jaoks võtta, ja viia riik siit tugevamini läbi.
Lauri Läänemets
Kuulge, puhkust on vaja ja jõule on vaja. Lähme! Tööd on vaja kõvasti teha pärast seda, ma saan aru.
Juhataja
Tegelikult meil on siin selline debatt, milleks meil ei ole eriti rohkem aega, kuna siseminister peab olema juba kell 13 lähisuhtevägivalla tegevuskava allkirjastamisel ja muidu ei jääks üldse aega küsimusteks. Ametlik osa on kahjuks läbi. Aga siis te saate küsida.
Madis Hindre
Jaa, mul on küsimus. Aitäh! Väga selgelt lubati …
Juhataja
Viimane küsimus siis.
Madis Hindre
Kui me mäletame, siis väga selgelt lubati riigi eelarvestrateegiat vastu võttes, et tuleb avalik arutelu, kus valitsus pakub välja väga konkreetsed meetmed, rahandusminister tuleb väga konkreetsete meetmetega, kuidas täita riigi eelarvestrateegias seesama 2025. aastaks jäänud auk, ja teeb seda aasta lõpuks. Ja kui arvutada, 430 miljonit– mitte 400 miljonit, vaid 430 – tühja maksu, lisaks see töötuskindlustusmakse tõus üle 100 miljoni, 60 miljonit taastuvenergia reformi, mida samuti toetab vist ainult Jevgeni Ossinovski, ehk siis kokkuvõttes 600 miljonit.
Nii. Kas teie hinnangul peaks olema ikkagi mingisugune konkreetne kuupäev, mis ajaks tullakse välja nendesamade ettepanekutega, et saaks tulla see avalik arutelu, mida meile lubati ja ühiskonnale lubati, mitte ei oleks tavaline RES-i protsess, nagu mulle tundub, et see asi vaikselt taandub? Aitäh!
Mart Võrklaev
Aga see arutelu on juba ju avatud, ma näen. Ja see, millal rahandusminister oma 400 miljoni teemaga tuleb, oli meil koalitsioonis kokkulepe – siis, kui mootorsõidukimaks on üle antud. See on juba sellepärast, et esiteks me ei jõua tegeleda tuhande maksuga korraga ja teiseks peaks olema ka mingi sõnumiselgus ühiskonnas inimeste jaoks.
Nüüd, mis puudutab neid muid tasusid või muudatusi, siis need ongi valdkonna ministrite ette valmistada. Ja loomulikult peame me ka aasta alguses tegema valitsuse ringis ülevaate, kuidas nendega läheb ja kaugele me nendega jõudnud oleme.
Taastuvenergia reformi kohta ütlen, et lisaks Jevgeni Ossinovskile on tugev toetaja ka Kristina Kallas, vähemalt nende läbirääkimiste ajast, võin kinnitada.
Margus Tsahkna
Ma korra lihtsalt räägin, mida me mõtleme Eesti 200-s ja mida mina mõtlen. Oligi täpselt selline olukord: 400–430 miljonit – ülesanne rahandusministril; majandamise elavdamise kava, innovatsioon, kõik see – ülesanne Tiit Riisalol; kogu see energiapoliitika ja ressursipoliitika, millest me räägime kliimaministeeriumis, on plaanid kuskil Michaeli juures; haridusplaanid kuskil on Kristina juures, jne.
Mina tahan öelda, et RES on üks osa sellest kõigest, üks väga oluline dokument, mis puudutab ressursse, raha ja ressursside planeerimist. Aga see pilt peab olema tervik.
Ja see ongi see, millest olen mitu kuud rääkinud. Ei ole niimoodi, et kõigepealt teeme ühe jupi RES-ist, siis teeme teise jupi ja siis vaatame RES-ile ja maksudele otsa, siis vaatame majanduskeskkonnale otsa jne. Need kõik töötavad koos. Kõik toimib koos.
See on see plaan, mille me peame kokku panema. Selleks ei ole väga palju aega, aga on piisavalt aega, sest need jupid on olemas. Ja siis on poliitilised otsused, millise maksukoormusega, kellele, milliste investeeringutega, millise innovatsiooniga, millise majandusega Eesti riik edasi läheb, kui palju me maksame palka õpetajatele jne. See on see arutelu. Me ei saa seda ära peita.
Ja seda jupitada ei saa, et kuskil on rahandusminister, teeb midagi, kuskil on majandusminister, kuskil ma ei tea kes. See ei käi nii. See on see teema, pärast jõule läheme edasi. Aitäh!
Lauri Läänemets
Täpselt õige, Margus! Sellepärast sotsiaaldemokraadid ütlevad, et valitsusel peab majanduse arengus ka juhtiv roll olema, mitte pealtvaataja roll, muidu ongi asjad nii, nagu nad [praegu] on.
See vastus on lihtne. Minu arvates see tähtaeg oli november 2023. Ja teine pool on see, et meil kindlasti mingi tavalist RES-i protsess ei tule, sest praegu tundub, et kõik on pilla-palla laiali.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on läbi.
