Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/DxrLg2qojF8?si=-4ARdXfl-9YTNNzR
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast! Kaja Kallas on ülemkogul Brüsselis ja valitsuse teemadest annavad teile täna ülevaate siseminister Lauri Läänemets, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus. ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning regionaalminister Madis Kallas.
Siseminister, palun!
Siseminister Lauri Läänemets
Tervist kõigile! Ma alustan nende heade uudistega, mis sellel nädalal juba tulid. Lõuna-Eestis on 50 kilomeetrit piirilõiku värskelt valmis saanud – aasta aega varem, kui algselt planeeriti. Nii et kõik inimesed, kes on mures olnud sellepärast, kas me saame kuidagi piiri Eestis kiiremini ehitada. Saame küll. Näete, aasta aega varem.
Ma arvan, et see on päris oluline Eesti jaoks ja tegelikult oluline ka muu maailma jaoks, sest kohal oli ka päris arvestatav hulk välisajakirjanikke, kes huvitusid sellest, kuidas Euroopa idapiiri peal läheb ja mismoodi me selle kaitsmisega tegeleme.
Aga piiri peal käimine tähendas Setomaal käimist, Lõuna-Eestis käimist. Ja peab ütlema, et regionaalselt – regionaalminister on siin – on Eesti ühtlaselt lumega kaetud, aga Lõuna-Eestis on seda eriti ohtralt viimastel aegadel maha sadanud. Ka mina nägin kõike seda seal piiril sõites ja sealt ära sõites, et teede ääres ja teede peale olid puud langenud, kukkunud.
Tegelikult kohalikud inimesed on seda läbi meedia väga palju rääkinud, aga kohapeal [sai näha,] millised rasked olud inimestel on. Eakad inimesed peavad 12-kraadises toasoojas hakkama saama. Ja lapsevanemad peavad mootorsaag autosse lapsi kooli ja lasteaeda viima. Nii et olukord on keeruline.
Ei saa öelda, et oleks tegemist täiesti tavapärase olukorraga, sest harva juhtub, et meil nii palju lund sajab sellisena, et see puude peale jääb. Täna on tõesti Elektrilevil üle 200 inimese tööl, kõik tavalised hooldustööd või tavalised tegevused on neil peatatud ja kõik ressursid on suunatud Lõuna-Eestisse, aga ka Raplamaale ja Viljandimaale, kus lund on puude peale palju langenud.
Brigaade on kokku 75, kõik nad tegelevad rikete kõrvaldamisega. Abijõude on Eestile appi kaasatud ka Lätist, nii et maksimumi, mis Eelektrilevi teha saab, tehakse. On kokku lepitud ka kohalike vabatahtlike päästjate ja päästeametiga, nii et igal pool, kus riik saab abiks olla, langenud puid kõrvaldada ja teid vabastada, selle kõigega tegeldakse.
Aga loomulikult teeb see inimeste jaoks olukorra keeruliseks. Ma saan öelda, et praegu on Lõuna-Eesti ja lumega seotud olud kindlasti riigi olulise tähelepanu all ja nii palju kui võimalik seal ka ette võetakse.
Ma teeksin ka ühe üleskutse. Mis puudutab seda näidet, siis koridorid, mis liinide ümber on, läbivad tihti eramaid ja seni on olnud Elektrilevil probleem, et erametsaomanikud ei luba neid piisavalt laialt sinna koridore sisse lõigata, et puud ei langeks liinidele.
Minu üleskutse: võib-olla praegu on see hea märguanne, et pigem võiks vastu tulla ja lasta need koridorid laiemaks teha. Siiamaani kukkusid väiksemad puud ja väiksemad oksad, aga nüüd on tõesti lund nii palju, et need suured puud, mis on oluliselt pikemad kui need tavapärased koridorid seal ümber liinide, langevad ka sinna peale.
Mis puudutab telefonioperaatoreid ja sideteenust, siis tegelikult siin on küsimus osaliselt ka kriitiliste teenust pakkuvate ettevõtete vastutustundes. Loomulikult, ettevõtete eesmärk on teenida omanikele maksimaalset kasumit, aga küsimus on tegelikult ka selles, et nad on elutähtsa teenuse osutajad ja neile kohanduvad erinõuded ning need peavad olema täidetud. Mobiilioperaatoritel on kohustus tagada mobiilsideteenus ka olukorras, kus elektriliinist elektrit ei tule.
Loodetavasti on see õppetund ja järjekordne meeldetuletus operaatoritele. Aga minu arvates me peame riigina ka selle üle vaatama, sest lihtsalt vabatahtlikuks ja suvaliseks täitmiseks või mittetäitmiseks selliseid olukordi jätta ei saa.
Ja siseministrina pean siinkohal meenutama, et see ei puuduta ainult neid inimesi, kes on hädas Lõuna-Eestis, vaid see puudutab meid kõiki, eriti neid, kes elavad linnalistes piirkondades. Lihtsalt praegune lume olukord on näide sellest, kui lihtsalt võib ära minna elekter ja kui tõsiselt tuleks võtta päästeameti soovitust, et 7 päeva toiduvaru peaks olema olemas, peaks olema valmidus 7 päeva vähemalt hakkama saada olukorras, kus elektrit ei ole ja ka side on maas.
Kõike seda on päästeamet rääkinud. Loomulikult on mõistetav, et kõigil inimestel seda raha ei ole, et oleks võimalik kohe generaator osta, aga need, kellel on see võimalus, peaksid esmajärjekorras tegutsema.
Ja viimase asjana, kõik, mis puudutab selliseid olulisi teenuseid nagu hooldekodud ja haiglad ja kõik sinna juurde kuuluv – prioriteedina on meil seal elekter siiamaani olnud hästi tagatud.
Aga täna valitsus võttis istungil vastu 11 otsust. Me kinnitasime õppekoha tegevuskulu piirmääraks järgmisel aastal 102 eurot kuus, see on 3 eurot rohkem kui tänavu. See on raha, mida kohalikud omavalitsused maksavad oma õpilaste eest, kes käivad teise linna või valla koolis.
Valitsus pikendas kalurite e-andmetele üleminekutähtaega poole aasta võrra. Uus kord hakkab kehtima alates 1. juulist.
Toimetulekutoetuste maksmiseks eraldas valitsus kohalikele omavalitsustele täiendavalt pool miljonit eurot. Sellest saab regionaalminister lähemalt rääkida.
Valitsus kinnitas uuest aastast hambaravihüvitise tõstmise. Samuti laiendasime sõeluuringutele oodatavate inimeste ringi. See on, ma arvan, ka väga oluline teema, sest uuel aastal tõuseb täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole, inimene peab jätkuvalt ise tasuma vähemalt 50% arvest. Hambaravihüvitis tõuseb ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks rasedad, alla üheaastase lapse emad, puuduva töövõimega pensionärid ja vanaduspensionärid. Nende hüvitist tõstetakse 20 eurolt 105 eurole ning omaosalust arves langetatakse 15% pealt 12,5%-le.
Ühtlasi kiitsime heaks rinnavähi sõeluuringu sihtrühma laiendamise. Seni on iga kahe aasta tagant kutsutud sõeluuringutele 50–68-aastased naised, aga edaspidi kutsutakse ka 70- ja 74-aastaseid naisi.
Ühtlasi laiendasime e-konsultatsioonide erialasid, et muuta perearstiabi lihtsamini kättesaadavaks. Näiteks lisasime e-konsultatsioonide hulka uinutite ja rahustite konsultatsiooni ning täiskasvanute silmaarsti konsultatsiooni.
Valitsus kinnitas ka Kuressaare muinsuskaitseala kaitsekorra, mis on varasemaga võrreldes selgem ja paindlikum.
Viimased sõnumid õpetajatelt, mis puudutab streiki, mis järgmisel aastal tulemas on. Ma arvan, et see otsus tähendab seda, et valitsus peab kõike seda tõsiselt võtma, me peame proovima seda streiki ära hoida.
Nii et minu hinnangul, nii nagu haridus- ja teadusminister ütles, see tähendab läbirääkimiste jätkumist õpetajatega. Kuigi 2024. aasta eelarve on tehtud ja otsustatud riigikogus. Me oleme seda öelnud, et kuna ta puudutas tulude poolt, siis nii kiiresti neid tulusid sinna on keeruline leida, aga 2025. ja 2026. aastani on aega küll. Nii et idee järgi on meil võimalik õpetajatega, ma arvan, tuleviku palk kokku leppida.
Ma arvan, et kindlus on see, mida õpetajad võiksid ka soovida. Nii et minu arvates valitsusel selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses on palju mõelda ja teha haridusküsimustes. Oleks väga mõistlik istuda – ja ma arvan, et me istumegi – õpetajatega uuesti laua taha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, sõna on kaitseminister Hanno Pevkuril.
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa. Head ajakirjanikud, ma täna keskendun kabinetiarutelule ja sellele, et mida me Ukrainas praegu teeme ja mida me tulevikus teeme. Mul on kaks poolt: üks on strateegiline vaade ja teine on vähe lühem vaade meie uuest abipaketist.
Aga see strateegiline vaade on siin (Sõjaline strateegia Ukraina võiduks inglise keeles). See on meie majas kokku pandud strateegiline mõttepaber Ukraina võiduteest ja Venemaa kaotusest. See keskendub sellele, kuidas me siia oleme jõudnud, miks on meil praegu nii suured väljakutsed ja mida me peame tegema selleks, et Ukraina võidaks.
Selge on see, et Venemaa soovib seda momentum’it praegu, mis maailmas keerleb, ära kasutada. Lähis-Ida konflikt mõjutab selgelt Ameerika Ühendriikide käitumist. Samamoodi on kongressis sisuliselt viimane töönädal enne, kui nad lähevad talvepuhkusele, ja seejärel nad naasevad jaanuari keskel.
Väga paljudel Euroopa riikidel on tulemas järgmisel aastal valimised. Europarlamendi valimised on. Nii et järgmised 12 kuud on ülikriitiline aeg, ka poliitilises vaates, Ukraina toetamises. Ja selleks, et see momentum ei kaoks, peab ka meil olema valmisolek Ukrainat pikalt abistada.
Nüüd see, kuidas Ukrainat pikalt abistada. Selle kohta on hästi palju sõnu tehtud, nagu „nii kaua, kui on vaja“ või as long as it takes. Kõlab küll vajalikult, aga ta vajab sisu. Selles mõttepaberis, ettepanekus, on see sisu ära toodud.
Selleks, et saada aru, miks me siin oleme, lihtsalt näitan teile sellestsamast paberist ühte graafikut. Need on NATO riikide kaitsekulud 1992. aastast kuni 2022. aastani. NATO keskmine on siin alla 2%. Venelaste kaitsekulud on tähistatud punasega ja ameeriklaste kaitsekulutused on sinised. Kui te nüüd kõik vaatate, et kus on see 2% ja kust siis selle täpikese juurest hakkas ukrainlaste vaatest invasioon ehk siis 2014. aastal Krimmi hõivamine, siis siin on märkimisväärne Venemaa kaitsekulude kasv. Selle tagajärg on see, kus me praegu oleme. Ehk Venemaal on jätkuvalt piisavalt ressurssi rünnata Ukrainat ja teha seda pikaajaliselt. Läänel on aga tekkinud probleem.
Lahendus, mis me välja pakume, on see, et kogu lääne ühiskond peaks olema valmis igal aastal toetama Ukrainat sõjaliselt 0,25% sisemajanduse kogutoodangust.
Kust see number tuleb? See number tuleb sellest, kui palju me seni oleme toetanud. Vaadates ette, kui palju see aastane vajadus Ukrainal võiks olla, kui see 0,25% panna numbritesse, siis see on umbes 120 miljardit aastas liitlaste peale. Ja enam-vähem selline toetus on praegu ka Ukrainale läinud.
Et me ei annaks Venemaale seda lootust, et kurnamissõda tasub ära. Meie peame andma lääne poolt teadmise ja kinnituse agressorile, et me ei jäta Ukrainat, me oleme Ukrainaga edasi, ja mitte ainult sõjalise abiga, vaid ka sõjalise väljaõppega. Siin on ka need numbrid toodud, mis oleks vaja väljaõppes teha, samamoodi fakti konstateering, et tegelikult venelased on kaotanud igas poolaastas circa 50 000 meest kas haavatute või hukkunutena.
Samamoodi on siin tähelepanu pööratud näiteks droonitööstusele, laskemoonale, õhukaitsele ja väga paljule muule. Ehk me oleme teinud sellise korraliku sissevaate Ukraina sõja praegusesse olukorda ja pakkunud välja konkreetsed lahendused, kuidas Ukrainal õnnestuks oma riiki ja rahvast edasi efektiivselt kaitsta ja ka võit saavutada.
Nii et see on meie liitlastele väljapakutud lahendus. Peaminister seda ka ülemkogul eeldatavalt partneritele tutvustab. Meie ülesanne on nüüd kõikide teistega, nii kaitseministrite formaadis kui ka mujal, seda mõttepaberit liigutada, moodsas keeles öelduna nügida nii kaugele, et me jõuaksime selle strateegiaga ka tegudeni.
Kõik hakkab pihta tahtest. Kui tahe on olemas, siis on võimalik seda ka teha. Ja selleks, et Eesti ei teeks ainult tühje sõnu või ainult pabereid, siis tegelikult me otsustasime ka ära järgmise abipaketi, mis peaaegu ongi seesama 0,25% SKT-st, Eesti puhul.
Ehk meie järgmine abipakett on märkimisväärne. Selle maht on ligi 80 miljonit eurot. Sellesse paketti kuuluvad suures koguses tankitõrjeraketid Javelin, kuulipildujad, käsitulirelvade laskemoon, vee- ja maismaasõidukid, samuti on spetsiifilist tuukrivarustust, mida näiteks ukrainlased meilt on palunud.
Täna kell 2 ehk tunni ja 45 minuti pärast on mul ka Ukraina kaitseministriga kõne, et täpsemalt sellest rääkida. Kui te vähegi meid mõistate, siis ma ei lähe väga detailseks ega räägi sellest, kui mitu Javelini me täpselt anname ja kui mitu kuulipildujat me täpselt anname, sellepärast et strateegilises vaates on praegu hetkel olulised kaks asja: üks asi on see, millistele üksustele nad lähevad, teine asi on see, et me tõesti ei soovi väga detailidesse minna.
Aga kui te vaatate numbreid – 80 miljonit – ja neid koguseid, siis te mõistate, et need on tegelikult päris märkimisväärsed kogused. Ka päris sõja alguses või sõja eel meie antud Javelinid aitasid Kiievit hoida venelaste eest. Nii et me anname Ukrainale väga selge ja tugeva sõnumi: me oleme Ukrainaga edasi.
Ja noh, kui te panete kasvõi konteksti, et Ameerika Ühendriikide viimane pakett oli 200 miljonit dollarit ja nüüd meie pakett, väikese Eesti pakett on 80 miljonit eurot, siis te saate aru, et tegemist on väga-väga olulise sõjalise abiga Ukrainale.
Nii et kui keegi soovib, mul on siin [see materjal olemas], ingliskeelsed versioonid küll, kuna meie põhiline fookus pole suunatud mitte sisetarbimisse, vaid eelkõige meie partnerite veenmisele.
Aga meil on ingliskeelne strateegia siin olemas, saate endale kaasa võtta, lugeda. See on ka veebis kättesaadav, meie kodulehel praegusest hetkest. Võite lahkelt ka oma kolleegidele väljastpoolt Eestit seda tutvustada ja jagada, et see saaks võimalikult laia kandepinna. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Järgmisena annan sõna majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tere päevast! Tõepoolest, ka mina usun, et Eestis pole vaja eriti kedagi veenda selles, et me peame Ukrainat toetama ja seda jõuliselt. Me oleme siin laiemas plaanis nii Euroopa Liidus kui ka globaalselt eestvedajate hulgas.
Aga lähen siis enda töömaile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium viis täna valitsusse ühe konkreetse punkti. Kinnitasime Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni eelnõu kohta muuta plii ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormide direktiivi.
Plii ja selle ühendid on töökeskkonnas esinevad toksilised ained, mis mõjutavad sellega kokku puutunud inimeste tervist märkimisväärselt. Ja Eesti leiab, et järkjärguline piirnormi vähendamine võimaldab tööandjale piisavalt paindlikkust, kuid samas kaitseb töötajate tervist, toetades rahvatervise eesmärkide saavutamist.
Ja tahaks siinkohal tähelepanu juhtida ja tunnustada tublisid teenistujaid Eesti tööinspektsioonist, kes tegelikult iga päev jälgivad seda, et meie inimeste töökeskkonnad oleksid võimalikult tervislikud, ja sealjuures nad nõustavad loomulikult ka tööandjaid ja ettevõtjaid. Neil nimelt, tööinspektsioonil, on tänase 105. sünnipäev, nii et palju õnne neile selles olulises töös.
Aga nüüd kasutaksin edasi seda võimalust siin, et edasi anda sõnumeid, mis minu arvates on olulised ja millega ministeerium on tegelenud. Suvel on siin juttu olnud õiglase ülemineku fondi meetmetest, mis on suunatud Ida-Virumaale.
Siis sai lubatud, et selle poolaasta jooksul me võtame tervikuna pildi ette ja vaatame, kas on lootust, et senistel tingimustel need vahendid leiavad kasutuse. Sai ka lubatud, et kui osutub, et analüüs näitab, et nii ei pruugi minna, siis aasta jooksul leevendame neid tingimusi. Ja nii on ka läinud. Need käskkirjad on allkirja saanud.
Kutsungi siinkohal üles kõiki inimesi, kes seda satuvad nägema ja Ida-Virumaal ettevõtlusega tegelevad, et pöörduge siis EAS-i ja KredExi ühendasutuse poole või kohalike ettevõtlusorganisatsioonide poole. Tõepoolest, tingimused on ülimõistlikud ja soodsad.
Võib-olla mõningaid näiteid siin. Leevendasime sihtgruppide piiranguid, nii et taotleda saab ka turismisektor. Saab taotleda toetust ka taastuvenergia tootmiseks ettevõtete oma tarbeks, mis enne oli välistatud. Väikse ja keskmise suurusega ettevõtete toetusmäär on kuni 80%. Sellist pakkumist, julgeks öelda, Eesti Vabariigis varem ei olnud. Tahaks sellega julgustada kindlasti väikseid ja keskmisi ettevõtjaid Ida-Virumaal investeeringuid ette võtma.
Samas, suurinvesteeringute maksimaalne toetusmäär kasvas ka kolme miljoni euro võrra. Väike- ja keskmised ettevõtted saavad raha taotleda ka mitmele projektile. Siin on võib-olla sellised olulisemad muudatused ja ja oleme valmis aktiivselt töötama, et see raha tõepoolest ettevõtluse toetamiseks seal hea otstarbe leiaks.
Siis teine teema, mis Eesti inimesi kindlasti laiemalt puudutab, on e-valimiste pool, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vaatest ennekõike m-valimised. Ka sellest on viimastel kuudel juttu olnud.
Ja teadupoolest, meenutades asjaolusid, e-valimised on Eestis toimunud juba paarkümmend aastat. Ainuke vahend, mis selleks on kasutada olnud, on arvuti ja seda on ka kehtivas õiguses niimoodi sätestatud. Eesmärk, mille see valitsus võttis, on teha e-hääletus kättesaadavaks ka nutiseadmetes, tahvelarvutites ja nutitelefonides.
Me oleme selle eesmärgi suunas jõuliselt liikunud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkond on tehniline ettevalmistus. Koos riigi infosüsteemi ametiga oleme me tehniliselt valimisteks valmis.
Loomulikult vajab see ka õigusruumi, koos justiitsministeeriumiga oleme ennekõike justiitsministeeriumi eestvedamisel valmistanud ette õigusruumi.
Teadupärast ka peale viimaseid valimisi riigikohus sellise ettepaneku tegi, et peaks olema e-valimistega seonduv seaduses selgemalt sätestatud, ja tõepoolest, nüüd see niimoodi on. See seadus on valmis, see läbis riigikogus eile esimese lugemise.
Kahjuks peab siiski tõdema seda, et järgmistel valimistel, mis meie ees seisavad, Euroopa Parlamendi valimistel, oleme ühisele otsusele jõudnud riigi valimisteenistusega, kes reaalselt neid valimisi läbi viib – seda ei tee ju ei Vabariigi Valitsus ega ükski ministeeriumitest, vaid eraldiseisev ja sõltumatu toimkond –, et kuna me siiski ei jõua seda parlamendi menetluses olevat seadust ära jõustada ja vastu võtta 1. jaanuariks, ja hea tava eriti valimisseaduste puhul näeb ette vähemalt kuuekuulist jõus olemist, siis me peame tõdema, et Euroopa Parlamendi valimistel mobiilseadmetest kahjuks valida ei saa.
Aga selle tööga me läheme edasi. Selle seaduse eesmärk oli ka täpsemalt sätestada vastutusi erinevate institutsioonide vahel. Ja nii kui ta riigikogu läbib, siis loodetavasti juba järgmise aasta esimestel kuudel läheb valimistele kohalike valimiste ettevalmistamine hooga edasi.
Ja viimane teema, millele tahaks ka tähelepanu juhtida, on see, et digimaailmal on alati ka teine pool, nimelt turvalisuse ja küberturvalisuse pool. Tahaks tähelepanu juhtida sellele, et olukord on seal üsna tõsine. Eriti arvestades praegust talve ja keerulisi ilmaolusid, on seekord meie vastased sihikule võtnud just väiksemad katlamajad. RIA on teavitanud viimase kuu jooksul kümnest sellisest ründest.
Loomulikult oleme me ühenduses olnud, RIA asjatundjaid ja CERT-EE asjatundjad kõigi selliste katlamajade omanikega ja andnud neile juhtnööre, mismoodi tuleb käituda – need seadmed avalikust internetist lahti ühendada ja muuta tehase seadistuses olevad paroolid. Ja rünnatakse tööstusautomaatika kontrollereid, mida kaugjuhtimissüsteemides kasutatakse.
Aga näiteks üleeile sai üks katlamaja jälle pihta. Nad võtsid küll oma seadme RIA hoiatuse peale internetist välja, aga panid need võrku tagasi, sest arvasid, et nüüd on oht möödas, ja said tund aega hiljem rünnakuga pihta. Vaat selline on seis selles maailmas.
Mul väga hea meel tõdeda, et Eesti küberkaitse on heal tasemel ja selle arendamisega me loomulikult tegeleme edasi.
Aga siinkohal tahaks jah tähelepanu juhtida kõigile omavalitsustele või väiksematele ettevõtetele, kellele sellised katlamajad kuuluvad. Olge tähelepanelikud! RIA ja CERT-EE on alati valmis teid nõustama nendes küsimustes. Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd palun, sõna on regionaalminister Madis Kallasel.
Regionaalminister Madis Kallas
Aitäh! Kõigepealt tänasest istungist. Kindlasti olete tähele pannud, et meediast on läbi käinud see teema, mis puudutab kaluritele kalapüügiandmete elektroonilise esitamise kohustust alates 1. jaanuarist kahekümne 2024. aasta.
Oleme teinud nüüd nii erinevate sihtgruppidega kui riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil pikad arutelud. Sektorilt on tulnud tagasiside, et nad ei ole valmis 1. jaanuariks selle süsteemiga liitumisele üle minema. Täna otsustasime, et anname 6 kuud üleminekuperioodi aega juurde. Siis 1. juuliks loodetavasti on kõik ilusti laabunud ja me saame selle elektroonilise süsteemi peale üle minna.
Ma arvan, et see on hea näide sellest, et kui riik ka on mingi otsuse teinud, oleme me alati valmis läbirääkimiste käigus need otsused üle vaatama ja vajaduse korral leevendusi pakkuma.
Teine teema on tegelikult minul regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ministrina võib-olla hetke kõige keerulisem situatsioon põllumajanduse kohapealt. Nimelt, makseagentuur PRIA on saatnud välja 2700 põllumajandusettevõtjale ja põllumajanduses tegelevale isikule teavituse, et nad ei jõua tavapärast otsetoetuste väljamakset sellel aastal ära teha. See tähendab tegelikult äärmiselt suuri probleeme sadadele ja sadadele ettevõtetele nii panga ees kohustuste täitmisel, liisingute maksmisel kui ka palkade väljamaksmisel.
Ma olen käinud siin ka varasemalt küll põuateemadega, küll teiste teemadega, aga praegusel juhul on jah juhtunud kokku selline, ma ei tea, täiuslik torm, et on [kokku sattunud] Euroopa Liidu tingimused, PRIA kommunikatsiooni ja teavituse hiljaks jäämised ja mitmed teised asjad.
Otsime lahendusi, tuleb sadu sõnumeid ka ministrile, kõik ettevõtted pöörduvad ja küsivad, mis nad nüüd teevad. See ei ole vabandus, et PRIA on 6 kuud teinud ületunde ja sama ei ole ka vabandus, et tegelikult Euroopas enamik piirkondi on täpselt samasuguste probleemidega hädas.
Aga vaatame, kuidas me saame sektorile vastu tulla ja milliseid lahendusi välja pakkuda. Suhtleme iga päev nii PRIA-ga kui ka põllumajandus-kaubanduskojaga ning suuremate ettevõtetega.
Ministeeriumi nimel saame vaid hetkel kinnitada, et kõik ressursid oleme suunanud selle probleemi lahendamiseks. Palume vabandust kõigilt neilt, keda see kõik ühel või teised moel mõjutab. Probleemi tõsidus on meile äärmiselt selgelt kohale jõudnud.
Ja kolmas teema, millele ma võtaksin kõige rohkem aega, on seotud sellega, mis puudutab Eestis vohavat regionaalset ebavõrdsust. Me oleme nüüd pidanud läbirääkimisi neli-viis kuud kohalike omavalitsustega, samuti Eesti linnade ja valdade Liiduga.
Esmalt tänan nii Eesti linnade-valdade liidu juhatuse esimeest kui ka kogu juhatust ja kõiki osapooli, kes on aidanud neid läbirääkimisi pidada. Meie kindlasti ei soovi kuidagi vastanduda nii, et on jõukad piirkonnad või või kasvupiirkonnad ja siis on maapiirkonnad. Me seisame ühise terve Eesti eest ja sellest vaatest me peame regionaalpoliitikas mingid jõuliselt sammud astuma.
Ka minu kui regionaalministri käest on korduvalt küsitud, millal saaks ära lõpetada sellise n-ö nalja, et kõik räägivad regionaalpoliitikast, aga keegi ei ole veel näinud regionaalpoliitikat.
Ma loodan, et täna hommikul on kohalikele omavalitsustele välja läinud plaan, millega me muudaksime üksikisiku tulumaksu ja pensioni tulumaksu protsendid võrdseks ja läbi selle suunaksime siis kahaneva piirkonnaga ja ennekõike maapiirkondadesse ja ka väiksematesse maakonnakeskustesse suurusjärgus 50 miljonit eurot teistest piirkondadest, kus on olnud viimased 20 aastat jõuline elanikkonna sisseränne, jõuline töökohtade juurde tootmine. Need ettepanekud on kõik välja läinud.
Me oleme ka kõigi kohalike omavalitsustega seda arutanud, et kindlasti peaksid tulema Tallinnale ja Harju maakonnale mingisugused leevendusmeetmed, olgu need kohalike maksude näol, olgu need näiteks maamaksu muudatuste näol. Ka neid on meil laual ja nendega me tuleme välja jaanuaris-veebruaris, et leida ka seal mingisugused lahendused.
Ja sellele on viidanud regionaalse arengukava seireanalüüs, mille me eile avaldasime. See ütleb üheselt ja selgelt, et Eestis on selle koha pealt olukord väga kriitiline. Teistpidi, sellele viitab Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi koostatud ülevaade Eesti olukorrast. Ka see ütleb üheselt ja selgelt, et Eestis on regionaalne ebavõrdsus minemas vales suunas, seda väga kiire tempoga, ja siin tuleb midagi ette võtta.
Ja ükskõik, millist statistikat me ka ei vaata selle kohta, kuidas on liikunud tööealine elanikkond Eestis, näeme, et nad on liikunud Harjumaale, ennekõike Ida-Virumaalt, Kagu-Eestist ja Kesk-Eestist ja ka Lääne-Eestist. Ja me peame siin midagi jõuliselt ette võtma.
Loodetavasti läbirääkimised ja lõplikud kooskõlastused saavad jaanuari alguses lukku ja siis me saame tulla välja päris plaaniga regionaalse ebavõrdsuse lahendamiseks, millega aitame üle 60 kohalikul omavalitsusel saada oma teenuste tagamisega hakkama ja saada usku nii arendustegevusteks kui ka teisteks vajalikeks tegevusteks, mis hetkel nendel sisuliselt on kõik pausile pandud, et kuidagigi saada oma eelarve kokku.
Aga täpsemad numbrid ja info me kindlasti ka meediale edastame, kuidas, mismoodi see kedagi mõjutab. Tegu on kompleksse lahendusega, kuhu on sisse arvestatud töökohtade olemasolu, lisaks oleme sellega soovinud ära lahendada ka osaliselt looduskaitsealuste maade hüvitamise kohalikele omavalitsustele, kellel jääb sealt tasu saamata. Ja nii edasi.
Tulevad kindlasti keerulised läbirääkimised, aga üheselt ja selgelt: me sellest taganeda ei kavatse, vastasel juhul ei ole regionaalministri ametis minul küll suurt midagi teha. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Laura Saks, Äripäev
Küsimus minister Riisalole seoses selle konkurentsidirektiiviga. Kas vastab tõele, et teie seisite selle direktiivi vastuvõtmise vastu Eestis? Ja mida te ootate, mis justiitsministeerium selles seaduseelnõus võiks muuta?
Tiit Riisalo
Jaa. Nii kindlasti väita ei saa, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on selle direktiivi vastuvõtmise vastu. Küll aga on selle ministeeriumi roll ennekõike esindada nendes protsessides ettevõtjate vaateid. Ja me oleme jah teinud hulga ettepanekuid sinna direktiivi ülevõtmise õigusruumi selle kohta, kuidas see võiks mõistlikumalt Eestis rakenduda, kaitstes rohkem ettevõtjate huve ja andes neile õiguskindlust.
Kardetakse, et see uus, Eestis seni kasutamata menetlusliik võib tekitada olukorra, kus ettevõttel tekib raskusi näiteks riigihangetel osalemisega, sest nad on parasjagu menetluse all. Ja see meie põhiline soov on seda ümber teha või mõjutada seda selles suunas, et menetlemise käigus peaks olema rohkem ka menetlejatel tõendamiskohustust, et see ei oleks nii lihtne kõik algusest peale.
Aga vestlused ja mõttevahetused käivad. Ma olen kindel, et lähemal ajal mingi mõistliku lahenduseni jõutakse.
Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun!
Elisabeth Viil, Delfi
Küsimuses kõigile lauas viibijatele. Eestis on praegu tuhanded inimesed juba mitmendat päeva ilma elektrita. Ja see on tegelikult juba mitmendat talve järjest. Mida riik ette võtab selleks, et need massilised elektrikatkestused tulevikus ei korduks?
Lauri Läänemets
Jah, ma võin öelda, et me praegu investeerime igal aastal võrkudesse 30 miljonit eurot selle jaoks, et vähendada selliseid olukordi, et sellised suured katkestused ei juhtuks.
See tähendab, et kui me tahaksime sinna rohkem raha panna, siis ta peaks olema ühiskondlik kokkulepe, inimesed peaksid siis ka suuremaid elektriarveid maksma selle eest.
Nüüd, mis puudutab Lõuna-Eestit praegu, siis see olukord on tõesti … Väga kahju nendest inimestest, et nad sellises olukorras on. Aga me peame mõistma, et tõesti, tavaliselt sajab ka seal kandis nii palju lund, aga seekord see lumi mitte ei pudene okstelt maha, vaid jääb okste peale, nii et ta tõesti tõmbab väga suuri puid maha, endaga kaasa. Nii tihti seda ei juhtu.
Nagu ma enne ütlesin, üks asi, mida Elektrilevi püüab teha, on ümber liinide olevate koridoride laiendamine. Aga see puudutab nüüd tõesti eramaa omanikke, nemad nad peavad lubama seda, muidu nendes kohtades, kus eramaa alt liinid läbi lähevad ja pole lepingut nii laia koridori peale tehtud, [ei saa midagi teha]. Tegelikult tuleks lubada, et me saaks sealt ka neid puid ära võtta.
Eelmisel aastal näiteks siseministrina tegin seda, et oli taotlusvoor, küll saartele, sest saartel on väga tihedalt elektrikatkestusi, ja see puudutas generaatorite ostmist ja generaatorite süsteemide loomist spordisaalide, hooldekodude ja koolide külge. See läks maksma pool miljonit eurot. Sellest said väga paljud, põhimõtteliselt kõik Eesti saared said sealt omale generaatorid. Mida rohkem inimesi, mida suurem saar, seda seda rohkem. Saaremaa ja Hiiumaa, kes on pidevalt suurtes hädades, said väga oluliste tuge.
Loomulikult sinna peab liinide osa ka veel järgnema. Aga selles mõttes tehakse. Ja minu palve siseministrina on see. Arvatavasti riigil kõiki Eesti liine, kümneid tuhandeid kilomeetrid, ei ole võimalik üle Eesti, ükstapuha millises Eesti otsas, ju maa alla viia. Selle hind küündiks miljarditesse eurodesse, kui ma õigesti mäletan, see vist oleks 2,4 miljardit eurot. Me kõik saame aru, et seda pole võimalik teha. Nii et alati jäävad mingid rikked ja võimalus, et kuskil piirkonnas palju lund sajab.
Jätkuvalt, see on lihtne näide. Meil on lihtsalt nädal aega lund sadanud, mitte midagi muud. Inimestel on vaja koduseid varusid. On vaja seda plaani, kas ja kuidas ma saan maja soojas hoida. Meil on vaja ka sellist kogukonnatunnet, et kui minu külas või minu kortermajas elab ka mõni eakas inimene või liikumispuudega inimene, siis ma muretsen sellepärast, et kuidas temal läheb.
Kõik see, mida päästeamet inimestele ka koju soovitusena on saatnud – kui midagi sellist juhtub, [siis mida peaks tegema]. See on päris elu ja seda juhtub. Me ei räägi ju mingitest tohututest lumetormidest isegi, me räägime lihtsalt sellest, et nädal või paar nädalat on olnud lumesadu.
Ühesõnaga, see info, mis mul on, seda ma saan Elektrilevi kohta öelda. Võib-olla asjaomased ministrid, kelle vastutusalas nende teenuste tagamine on, oskavad täpsemalt öelda, mis. Aga kogu Elektrilevi võimekus on praegu suunatud selle probleemi lahendamisele.
Elisabeth Viil
Aitäh! Nii et juhul, kui järgmistel talvedel samuti lund sajab, kordub tõenäoliselt sama probleem?
Lauri Läänemets
Nagu ma ütlesin, 30 miljonit, üle 30 miljoni euro aastas me ju investeerime selle jaoks, et ei juhtuks seda, ja nagu ma ütlesin, ka neid koridore tõmmatakse laiemaks, et seda ei juhtuks.
Aga härra Riisalo ehk oskab öelda midagi siia juurde.
Tiit Riisalo
Jah. Loodus on loodus, tema vastu ei saa ja temaga tuleb ka õppida koos elama. Nii et ma siin ühineksin siseministri üleskutsega, et need tegelikult me saame kõik, kes me väljaspool linnu ennekõike elame, sellele olukorrale kaasa aidata.
Või tuues kasvõi paralleeli kaitseministri räägitud Ukraina teemaga, mõnes mõttes on kõik sellised sündmused meile üks õppus, et me peame ka keerulistes oludes hakkama saama.
See loomulikult ei tähenda seda, et selle teemaga ei peaks tegelema. Praegu on just sobilikult meil terve energeetika valdkond laua peal. Kliimaminister seda veab, aga loomulikult tegeleb sellega ka hulk teisi ministreid. Ilmselt tuleb selle käigus ja nende sündmuste käigus ka sellele kriitiliselt otsa vaadata.
Alati on ju küsimus mingisuguse õige optimum’i leidmises – kui palju me siis oleme valmis investeerima, mis võimekused selleks on, mida me siis selle arvel vähem teeme ja palju on inimesed valmis seda kulu elektriarvete näol enda kanda võtma?
Aga isiklikus plaanis julgen öelda, et niipea, kui reedel tööpäev lõpeb, sõidan Lõuna-Eestisse, lähen sõpradele appi, et neid liine seal n-ö üle koputada, õigemini neid puid, mis on liinide ääres, selleks et see risk oleks väiksem, et need juhtmed ...
Lauri Läänemets
Vabandust, Tiit! Ma pean ütlema, et soovitus on see, et ärge seda tehke. Või kui, siis võib-olla kuskil väga eemal teeta. Seal võib juhtuda, et puu kukubki liini peale, siis võib õnnetus juhtuda.
Aga kindlasti Tiit saab teistmoodi ka aidata seal kohapeal.
Ma ütlen, et kohalikud kriisistaabi ja kohalikud omavalitsused tegelikult ju toimivad. Päästeametile ja riigi teistele institutsioonidele antakse sealt ka tagasisidet ja ülevaadet olukorrast. Selle koha pealt tuleb kiita, mina kiidan kohalikke omavalitsusi, sest väga tublilt on neil ülevaade ja nii palju, kui neil võimekust on, nad tegutsev. Ja tegelikult ka nii palju, kui on seda ressurssi, mis puudutab generaatoreid, nii kohalike omavalitsuste kui ka päästeameti omasid, nii palju kasutatakse ka,.
Aga lõppkokkuvõttes kohapealt ikka öeldakse ka, mis vajadus on, ja siis riik toetab.
Elisabeth Viil
Aitäh! Me küll investeerime igal aastal päris suuri summasid sellesse, aga nagu ma aru saan, siis ei ole ikkagi teada, millal, kui mitme aasta pärast võiks see probleem päriselt laheneda.
Hanno Pevkur
Ma ütlen ka siia vahele, et me oleme selles mõttes üsna eriskummalises aastas, et see lumi, mis on alla tulnud, on jäänud tõesti puude külge, sest ei ole tuult olnud, ei ole vihma olnud, on külm olnud. Lume sadamise hetkel, kui vaadata, kui te käite, ma ei tea, kas või suusatamas, minge Harku ringile suusatama ja vaadake, seal on tegelikult ka liinide ümber päris korralik lumi. Lumi on päris raske ja sellepärast puud ongi sellises seisus, et nad kukuvad ümber.
No Kairo Kiitsak ütles, et nädalavahetusel läheb sulaks. Noh, nali naljaks, aga selles mõttes kindlasti tuleb loodusega koos elada. Kui kellelgi on ettekujutus, et me suudame kõik liinid viia maa alla – see seda seda riski kõvasti vähendaks –, siis ma ütlen, et mina arvan samuti, et maksumaksja lihtsalt seda vastu ei võtaks.
Palun loomulikult ka kõikidelt mõistvat suhtumist. Ega siis me ei saa looduse vastu igal pool olla. Tuleb järgmine torm … Kui te meenutate, siin aastaid tagasi oli suur jaanuaritorm, mis lõhkus väga palju puid, metsi ja ka liine, mis seal metsades olid. Nende oludega tuleb hakkama saada, me ei saa lõpuni neid kõiki ennetada. Kui palju on võimalik ennetada, nii palju saab teha.
Aga veel kord: selles mõttes olen Tiiduga nõus, et kusagil on tasakaal maksumaksja võimaluste ja inimeste enda võimaluste vahel.
Loomulikult, inimestel on õigustatud pahameel, aga selle reaalne lahendus on ikkagi see, et me oleme kriisideks rohkem valmis, ükskõik kas iga üksikisiku tasandil, koduse generaatori olemasolul, või siis riiklikult, eelkõige Elektrilevi ja nende ettevõtete eestvedamisel muutes liine turvalisemaks.
Aga siin tekib kohe järgmine küsimus. Kui nüüd Elektrilevi tuleb, ütleb, et nad soovivad rohkem metsa maha võtta, selleks et liinide ümbrused oleksid puudest vabad, siis on kindlasti küsimus, kui palju metsa maha võtame, ja siis tuleb järgmine küsimus, kas see on ikka õigustatud, et me selle metsa sealt maha võtame.
Nii et see on selline igikestev võitlus. Pigem jah tuleb õppida loodusega koos elama, mitte lõpuni selle vastu võidelda.
Madis Kallas
Ma vastan ka, kuna küsiti kõigilt. 14. detsember, aasta oli teine, 2022 võis see olla – siis oli täpselt sama olukord Saaremaal. See kestis mõnel puhul 9 päeva. Valitsus pidas igasuguseid kriisikoosolekuid jaanuaris ja veel märtsis ja tegelikult kogu suve läbi traktorid ja harvesterid töötasid. Ja peab öelda ütlema, et sellel oli mõju – Saaremaal on elektrikatkestuste osakaal võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud, võrreldes teiste Eesti piirkondadega.
Eks riik saab siin väga palju teha. Ja ma arvan, et elekter on mõnes mõttes inimõigus, ja ma arvan, et need inimesed, kes on 5. või 6. päeva või eelmisel aastal saarlased olid mõnel puhul 9 päeva ilma elektrita, noh, see jutt, see on loodus või midagi sellist – seda on hea rääkida, aga elage ise korra ilma elektrita, ma ei tea, kas või 24 tundi, rääkimata viiest-kuuest päevast.
Ma arvan, et riik võtab kindlasti ka need piirkonnad ette. Saaremaa puhul reageeriti otsustavalt, jõuliselt, ja see ei olnud ka ülemäära suur kulu, vaadates riigi ressursse, et oleks …
Me ei räägi muidugi igast üksikust talust. Me rääkisime suurtest alevikest, kus oli elekter ära mitmeid päevi. Noh, see on nagu lubamatu 21. sajandil Eestis.
Hanno Pevkur
See üksik talu tahab ka …
Juhataja
Aitäh! Pressikonverentsi ametlik osa on läbi, aeg intervjuudeks.
