Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=zSM5Qa2S6l8
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsus pidas täna hommikul e-istungi.
Peaminister Kristen Michal on idapiirikonverentsil Brüsselis. Valitsuse olulisematest teemadest annavad teile ülevaate kaitseminister Hanno Pevkur ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Hanno Pevkur, palun!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa, tänan! Nii, nagu märgiti, peaminister on Brüsselis, ja seetõttu oleme me täna siin teie ees kahekesi.
Mõned olulisemad punktid valitsuse istungilt ja siis mõned laiemad teemad ka.
Kõigepealt, valitsuse määrus, mis ajakohastab hambaarstide, proviisorite ja õdede õppe põhinõudeid. Need põhinõuded viiakse kooskõlla ka Euroopa Liidu kutseoskuste tunnustamise nõuetega.
Kõlab bürokraatlikult, tegelikult sisu ei ole bürokraatlik ja see on väga vajalik. Kui me vaatame patsiendi vaatest, siis kindlasti annab see patsiendile paremat teadmist ja turvalisemat ja kvaliteetsemat apteegi- ja tervishoiuteenust, loodetavasti ka inimkesksemat hooldust, tõenduspõhist tegutsemist ning tulevikku vaadates kindlasti ravimite ja geneetika koosmõju arvestamist.
Ja kui me nüüd paneme sellesama määruse spetsialisti vaatesse, siis eeldus peaks olema see, et kõikidel lõpetajatel on kvalifikatsioon paremini võrreldav, samamoodi, mis on ülioluline, need kvalifikatsioonid on ka siis Euroopa Liidu teiste riikidega automaatselt tunnustatavad.
Nii et igal juhul on see nii Eesti tervishoiusektorile kui ka patsientidele vajalik määrus.
Teine eelnõu, mille kohta lisainfot jagame, on ülioluline tööturule. Suvi on tulemas, hooajalised tööd on tulemas. Ja kindlasti on see ka Hendriku valdkonnas väga oodatud eelnõu.
Ehk siis täpsemalt tööregulatsiooni muutmine, mille tulemusel 7–17-aastaste noorte töölevõtmisel nõuded lihtsustuvad.
Nende nõuete lihtsustamine puudutab nt seda, et kui 7–17-aastane soovib töötada oma pere ettevõttes, siis varasemalt on olnud tegevusvaldkondlikud piirangud, aga nüüd need tegevusvaldkondlikud piirangud kaovad ära. Samamoodi on siis võimalik koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt. Ja täpsemalt kehtestatakse iga koolivaheaja kohta maksimaalne töötamise periood.
Ja kui me läheme nüüd kõige nooremate töötajate juurde, keda ka tööturul ikkagi on, ehk siis 7–12-aastaste juurde, siis nende töölevõtmise puhul on alati teatavasti vajalik tööinspektsiooni luba. Ja see tööinspektsiooni luba senimaani anti välja hiljemalt 10 päeva jooksul.
Meie ettepanek parlamendile on see, et nüüd võiks seda lühendada, et just nimelt selliseid kiireid töölevõtmisi oleks võimalik teha, ehk lühendada siis kaks korda seda aega, st kümnelt päevalt viiele päevale.
Nii et loodame, et see motiveerib noori koolivaheaegadel töötama ja suurendab [nii noorte töötajate hulka].
Ja kolmas punkt, mille ma valitsuse päevakorrast välja toon, on nõusoleku andmine kliimaministeeriumile. See puudutab Kohtla-Järvel kolme aherainemäge.
Need kolme aherainemäge võõrandatakse turuhinnaga osaühingule Kirde Mäed. Turuhinnaks on eksperdid määranud 443 000 eurot.
Miks on see vajalik? Praegu on nende aherainemägedega seotud kulud riigi kanda. Need kulud on umbes 400 000 eurot aastas.
Ja ettevõttel tekib siis kohustus vähemalt kuni 2040. aastani [kanda] poolkoksiprügila veepuhastuse, järelhoolduse ja seire kulud, mis on, nagu ma ütlesin, 400 000 eurot. Samamoodi on seal nüüd võimalik laiendada ka tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilat, mis seal on.
Nii et iseenesest mõistlik ja vajalik otsus, riik ei pea selle tegevusega iseenesest kuidagi oma pead vaevama.
Nüüd mõned muud teemad, mis puudutavad kaitsevaldkonda. Esiteks, ma kirjutasin täna alla ühele programmile, mis rajab Defense Innovation Labi, mis on suunatud kõige värskematele ideedele või sellistele väga algjärgus olevatele kaitsetööstuse ideedele.
Ehk siis eesmärk oleks innovaatilise tehnoloogia ja ettevõtete juurdekasvu soodustamine. See on põhimõtteliselt selline garaažimeede, kui nii võib öelda.
Kui kellelgi tuleb idee kaitsetööstuses midagi testida või proovida, siis me tekitasime sellise programmi ja anname neile võimaluse selliseks eel-start-up'iks.
Nimelt, kaitseministeeriumi toel me anname noortele ettevõtjatele või huvilistele võimaluse kaasata eksperdid ja anda ka väike seemneraha suurusjärgus 5000 eurot tootearenduseks, et saada teada, kas see mõte, mis on, mentorite ja ekspertidega suheldes, võiks olla elujõuline, ja siis juba edasi vaadata, kas ja kuidas liikuda näiteks NATO DIANA kiirendisse, mis on innovatsioonikiirendi, või ka siis Euroopa kaitsetööstuse fondi taotlusvoorudesse.
Nii et selline viis natukene motiveerida ja anda inimestele võimalus testida oma hulle ideid. Kogu eelarve selleks on planeeritud praegu 150 000, ja nagu ma ütlesin, ühe ettevõtja kohta 5000 eurot.
Nii et kui kellelgi seal info peale nüüd tekkis täiendav soov teada saada, mis ja kuidas ja kuhu täpsemalt pöörduma peab, siis soovitan meie kaitseministeeriumi kaitsetööstuse osakonnaga ühendust võtta ja siis me saame täpsemat infot anda.
Mul on väga hea meel, et eile parlamendis läbisid esimese lugemise riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muudatused, mis puudutavad keelenõuet. Ehk see pikalt arutatud keeletaseme B1 küsimuse lahendamine.
Ehk lühidalt öeldes, nii nagu me oleme seda varasemalt ka välja kommunikeerinud, kuidas see süsteem võiks toimida, on see, et registrites tehakse kontroll ära, kas inimesel on keeleoskus olemas või ei ole. Kui tal [nõutaval tasemel] keeleoskust ei ole, siis suunatakse inimene Integratsiooni Sihtasutuse keelekoolitusse. Siis ta teeb selle eksami ära ja seejärel läheb juba kaitseväeteenistusse.
Nii et selles mõttes iseenesest üsna lihtne skeem, loodetavasti toimib kenasti. Eks me viie-kuue-seitsme aasta perspektiivis tegelikult peaksime jõudma sinnamaani, et haridussüsteem annab tegelikult juba ka põhikoolis piisava keeleoskuse selleks, et ajateenistusse tulla.
Ja viimased märkused. Üleeile käis see uudistest läbi, aga võib-olla siis, kuna oli vabariigi aastapäev, jäi natukene vähem tähelepanu sellele.
Ehk Vabariigi Valitsus otsustas toetada Ukraina siis PURL-mehhanismi, see on Prioritised Ukraine Requirements List, mille abil soetavad NATO riigid ühiselt Ameerika Ühendriikidest Ukrainas ülivajalikke õhutõrjerakette ja muud õhutõrjega seonduvat.
Kui me võtame nüüd ka tänase öö, siis täna öösel venelased korraldasid taas kord üsna massiivse rünnaku Ukraina ja Kiievi pihta. Selge on see, et Ukrainal on vaja ka sedasama PURL-mehhanismi selleks, et oma õhutõrjega vähendada kahjusid, mis Ukraina taristu pihta on. Ja loomulikult, ka tsiviilinimesed [on saanud kannatada].
Ukrainaga seonduvalt, meie majast, me oleme jõudnud selleaastaste omaenda 100 miljoni euro eraldamisega lepingute sõlmimise faasi. Ja esimesed ettevõtted on juba lubanud, et juba märtsis-aprillis hakkavad jõudma selle aasta tooted kohale.
See, mille Ukraina välja valis sellel aastal, on valdavas osas seotud droonide ja droonivastaste seadmetega. Nii et need on need, mis Eesti ettevõtted Ukrainale saadavad. Ja need lepingud on kohe sõlmimisel.
Ja droonidega seonduvalt veel, me ise teeme ka päris palju uuendusi.
Me küll väga suurelt seda ei presenteeri, aga järgmisel nädalal toimub Eestis üks suuremat sorti õppus, kus on ka NATO peakontor kohal, ja me testime viite kuni seitset erinevat ettevõtet, kes pakuvad nii tsensorlahendusi kui ka droonitõrjevahendeid.
Nii et töö käib ja jätkub suure hooga, Varsti loodetavasti on jälle olulisi uudiseid ka droonide valdkonnast teile edastada.
Need olid minu peamised teemad, Kui on küsimusi, olen valmis vastama.
Juhataja
Aitäh! Regionaal- ja põllumajandusminister, palun!
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tere! Eesti astus eile 109. aastat käima ja sellise sümboolse päeva puhul on pask rääkida mitte ainult tänastest valitsuse otsustest, vaid ka sellest, mis on sellel aastal regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas kõige olulisemad teemad.
Meie keskne töö on toidujulgeoleku tagamine, sest kindlustunne algab sellest, et riik suudab oma inimesi varustada ja süsteem püsib ka siis, kui ajad lähevad keeruliseks.
President ütles vabariigi aastapäeva kõnes, et Eesti kestmine ja inimeste kindlustunne ei sünni iseenesest, vaid see sõltub meie enda valikutest.
Toidujulgeolek on selle kestmise väga praktiline mõõde. Kas meil on võime toitu toota, töödelda ja inimesteni tuua ka siis, kui tarneahelad tõrkuvad ja olud lähevad keeruliseks, mitte ainult rahuajal avatud turutingimustes, vaid ka siis, kui meil on kriis?
Viimaste aastate kriisid on toonud toidupoliitika laiemalt inimeste teadvusesse. Küsimus ei ole ainult sektoris, vaid igas peres – kas toit on olemas, kas see on kättesaadav ja jõukohane ning kas süsteem peab vastu?
Sellepärast räägime põllumajanduspoliitika kõrval üha selgemalt toidujulgeoleku poliitikast, kus fookus on kogu ahelal, mitte ainult ühel lülil.
Toidujulgeolek algab toimivast tootmisest ja töötamisest ning sellest, et tootjatel ja toidutööstusel oleks kindlus investeerida, sest investeeringud määravad Eesti toiduvõimekuse tulevikus.
Riiklikud varud on vajalikud, kuid need ei asenda tugevat tootmist, töötlemist ja logistikat. Varud üksi ei hoia tarneahelat töös, kui ettevõtte võimekus on nõrk.
Riigikontroll on olnud selles teemas kriitiline. Tervikpilt ja juhtimine on olnud hajus. See kriitika on põhjendatud ning meie järgmised sammud seisavad alles ees.
Praeguse plaani järgi viime valitsusse esmase toidujulgeoleku olukorra hinnangu märtsis ning esitame valitsusele toidujulgeoleku strateegia augustis.
Eesmärk on selge vastutus ja otsustusahel, päriselt rakendatav tegevuskava ning investeeringute ja võimekuste järjekord, mis tugevdab tootmist, töötamist ja varustuskindlust nii rahuajal kui ka kriisis.
Me ei tee seda paberile, vaid selleks, et kriisiolukorras oleks selge, kes mida teeb, millised võimekused on olemas ja millised kohad tuleb korda teha enne, kui järgmine raputus peale tuleb.
Sama taust on Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi aruteludel. Euroopa Komisjon on 2028+ raamistikus arvestanud Eestile ligikaudu 546 miljonit eurot lisavahendeid nn Prosperity Capi kaudu. Sest Eesti otsetoetused ei jõua ka selle perioodi lõpuks Euroopa Liidus kokku lepitud 90% tasemeni.
Need vahendid ei ole automaatselt kõrvalmärgistatud põllumajandusele. Meie seisukoht on selge: see peab jõudma toidusektori investeeringutesse, sest just sealt tuleb tootlikkus, vastupidavus ja lisandväärtus, mis hoiavad kogu ahela kriisikindlana.
See ei ole abstraktne vaidlus, vaid otsus selle üle, kas Eesti tootmine ja toidutööstus suudavad teha vajalikud investeeringud, hoida töökohti ning vähendada sõltuvust välisest.
Täna otsustasime valitsuses kohalike omavalitsuste tasandusfondi ja toetusfondi jaotuse 2026. aastaks. Tänase korralduse eelnõuga jaotasime nende kahe fondi vahendeid kokku 223,87 miljonit eurot.
Üldhariduskoolide pidamise toetus mahus 543,23 miljonit eurot jaotati juba jaanuaris.
Tasandusfond ja toetusfond on kaks eraldi instrumenti.
Tasandusfondist tasandatakse omavalitsuste tulubaasi ja kuluvajaduse erinevusi ning toetusfondist antakse valdkonnapõhiseid sihtotstarbelisi toetusi ja hüvitisi, näiteks haridus-, sotsiaal- ja teehoiukulude katteks.
Tasandusfondi maht on 133,92 miljonit eurot ning täna jaotatava toetusfondi maht on 90 miljonit eurot.
Toetusfondis on konkreetsed read, mis puudutavad inimeste igapäevaseid teenuseid.
Alushariduse õpetajate tööjõukulude toetuseks on 16 miljonit eurot, huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks 9,23 miljonit eurot ning suure hoolduse ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks 2,65 miljonit eurot.
Kohalike teede hoiu toetuseks on 29,31 miljonit eurot ning üle antud endiste riigiteede toetuseks 0,28 miljonit eurot.
Vaimse tervise teenuse toetuse maht on 1,54 miljonit eurot ja rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks jaotasime ühe miljoni.
Toimetulekutoetuse maksmise hüvitiseks on eelarves ette nähtud 42,55 miljonit eurot, millest praegu jaotasime 29,94 miljonit eurot. Ülejäänu jääb esialgu jaotamata selleks, et aasta jooksul saaks lisavahendeid omavalitsustele, kus vajadus osutub eelmisest aastast suuremaks.
Üldjuhul vajadus Eestis siiski langeb. Toimetulekupiir on 2026. aastal 220 eurot kuus. See tähendab, et kui elus tekib ootamatu murdekoht, peab abi jõudma inimesteni kiiresti ja omavalitsustel peab olema selleks kindlus, et vahendid on olemas.
Ja veel üks teema, mis kerkis eile. Ühistranspordireformi ümber on tekkinud kaks eraldi arutelu, mis ei tohi segi minna.
Üks on sisuline töö, liinivõrgu korrastamine, busside ja rongide parem sidumine ning ühtse piletisüsteemi ettevalmistus.
Teine on poliitiline otsus piletihindade ja soodustuste kohta.
Valitsus ei ole teinud otsust, mis muudaks inimeste seniseid õigusi üleöö. Erinevaid variante vaadatakse läbi, aga otsused tehakse ikkagi valitsuses ja ainult tervikpaketina, koos mõjuhinnangutega, kuidas teenus paraneb, kuidas tagame regionaalse kättesaadavuse ning kuidas kaitsemeetmed laste ja eakate puhul toimivad. Seda otsust ei ole valitsus arutanud ega teinud.
Praegu vaadatakse läbi erinevaid töövariante, kuid need ei ole otsused ega muuda inimeste seniseid õigusi.
Selle kohta, millal poliitilised ettepanekud valitsusse jõuavad, tehakse otsused tervikpaketina koos mõjuhinnangutega selle kohta, kuidas teenus paraneb ja kuidas me tagame selle kättesaadavuse.
Meie eesmärk on toimiv teenus ning selged reeglid ja lahendused, mis peavad töötama kõikjal Eestis.
Ja ühendus Ruhnu saarega on ka päevakorda kerkinud. Regionaal- ja põllumajandusministeerium hoiab saarte ja ühenduse teemal pidevat fookust ning teeb omavalitsustega regulaarselt kriisikoostööd. Meil on iganädalased infovahetuskoosolekud, et me oleksime olukorrapildiga kursis.
Riigi laevastiku, PPA ja Ruhnu vallaga kokkulepitult kinnitan, et riigi valmisolek abi osutamiseks on olemas ning Ruhnule on antud selged juhised edasiseks tegutsemiseks. Läbi on räägitud lisavedude ja logistika võimalused kütuse saarele toimetamiseks ning esmatarbekaubad viiakse kohale lennukiga.
Pikemas plaanis töötab ministeerium koos saartega välja selgemad tegevusplaanid ning toetab omavalitsusi väike saarteprogrammi kaudu, et sarnaseid olukordi edaspidi vältida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, toimetus ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni. Kas on küsimusi?
Kui küsimusi praegu saalist ei paista, siis saab minna intervjuude juurde. Aitäh! Pressikonverents on lõppenud.
