Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=PnpvQxaN1tc
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Me alustame valitsuse pressikonverentsi. Olulisematest teemadest annavad teile ülevaate peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ja välisminister Margus Tsahkna.
Palun, Kristen Michal!
Peaminister Kristen Michal
Tervist, head külalised! Head ajakirjanikud! Head vaatajad-kuulajad!
Mitu teemat. Kõigepealt, esimene ilmselt on kõige aktuaalsem, nimelt Lähis-Idas toimuv. Ma arvan, et kõigile on arusaadav, mis see võib tähendada puhkajatele, seal olijatele, kui julgeoleku olukord järsult halveneb.
Kui on alanud sõjategevus regioonis, siis see tähendab ikkagi seda, et tsiviiltransport, lennuühendused ja kõik muu on üsna keerulises olukorras. Seda saab igaüks ise järele vaadata, kui tahab.
See tähendab seda, et eri riikidel, muuhulgas Euroopa riikidel, on valikuid, kuidas me selles olukorras käitume.
Ja esmaspäeval me valitsuskabinetis esimest korda kogunesime, arutasime, mida teha. Andsime välisministrile ja välisministeeriumile mandaadi hakata astuma samme, et oma inimesi sealt kandist koju toimetada.
Välisministeerium nüüd on tegutsenud vahepeal ja eile nad andsid ka kenasti teada – eile oli meil samuti täiendav kabineti koosolemine –, et nüüd esimene lend on sinna korraldatud. Ja peaks selle tähtaeg olema, täna peaks see lend toimuma, ja siis vastavalt julgeolekuolukorrale ja võimalustele tegutsetakse edasi.
Ma rõhutaksin siinjuures seda, et kõige selle korraldamine eriti ebakindlas olukorras on päris keeruline. Nii et ma eraldi tänan välisministrit, välisministeeriumi ja välisteenistust, kes seal asjatavad, Kerli Veskit, riigikantseleid ja paljusid teisi, kes on vaeva näinud sellega. Eraldi tänan reisifirmat, lennufirmat ja kõiki, kes seal toimetavad, samuti kohapealset diplomaatilist võrgustikku. Kindlasti ei ole see lihtne.
Ma olen lugenud ka päris mitut arvamust sotsiaalmeediast. Keegi kirjutas niimoodi nördinult, ütles, et no mis see siis ära ei ole, et saatke mulle lennuk järgi, eks ju.
See ei ole päris nii lihtne, et meil on riiulil lennukid ja lähevad inimestele järgi. Kui vaadata riikide võrdlust – oleme sedagi teinud –, siis on näha, et Eesti on vist üks kiiremaid kui mitte peaaegu kõige kiirem riik, kes on suutnud [oma inimeste kojutoomist] korraldada.
Ma arvan, et osalt ka seetõttu, et nagu Lennart Meri ütles, väikeriigi eelis on tema kiirus, me suudamegi teha asju kiiremini.
Teine debatt käib selle üle, et kas me üldse peaksime puhkajaid koju aitama. Sellele ma arvan, et me valitsuses oleme oma vastuse andnud. Vastus on jah, arenenud riigi tunnus on see, et oma hädas olevaid kodanikke aidatakse.
See tuleneb Eesti põhiseadusest ja muudest normidest, et isegi kui kodanikud on oma valikute tõttu sattunud välismaal või mujal hätta, siis püütakse neid kindlasti aidata. Nii et see on meie valik.
Ja edasine nüüd kõik on ikkagi päris palju erinevates detailides kinni, eks välisminister seda kõike kommenteerib. Aga ma rõhutan ka nagu meedia poolele, olles väga tänulik erameediale ja nt „Aktuaalsele kaamerale“ erinevate sündmuste kajastamise eest, et kindlasti selle info jagamine peab olema võimalikult täpne.
Ütleme nii, et julgeolekuolukord muutub päris kiiresti ja see võib tähendada seda, et mõnes kohas, kus on reisivõimalused ühel hetkel, juba teisel hetkel neid ei ole, ja nii edasi.
Nii et püüame siis hästi rahulikult ja üksikasjalikult seda infot jagada.
Loodetavasti nüüd on nii, et kõik inimesed, kes on endale kirja pannud piletid leheküljelt reisitargalt.ee, kes on piletid ostnud, saavad siis ühel hetkel lennuki peale ja tulla kodu poole. Sealt edasi siis vastavalt võimalustele ja julgeolekuolukorrale see toimib.
Veel kord: loodame, et inimesed saavad turvaliselt koju, mõni tööle, lapsed kooli, ja et kõik saavad tegeleda sellega, millega nad tegelema peaksid. Ma arvan, et see on päris oluline samm.
Ja ütleme nii, et kindlasti teised riigid hindavad ka seda pilti. Olen ise ka näiteks Euroopa Komisjoni juhiga vestelnud sellest. Üldiselt on ka Euroopas kesksed erinevad mehhanismid selleks, nii et kõik praegu, teised riigid ka vaatavad, mida tehakse.
Ma olen näinud juba Soome meediast peegeldust, kus öeldakse, et aga miks te ei tee nagu Eesti, sedasi kiiresti ja ladusalt. Vahel on hea, kui niimoodi näed, et Eesti on nii tubli. Ärme häbene ise ka olla positiivsed.
Aga veel kord: kõige olulisem on, et inimesed õigel ajal Eestisse tagasi saavad.
Nüüd teine teema valitsuse istungist puudutab tuuleparke, energeetikat laiemalt. Lühidalt.
Eile vist oli ka pikem saade, ma ei jõudnud seda vaadata, tunnistan ausalt, aga kes tahab, võib ilmselt järele vaadata, saade oli „Esimene stuudio“ ja seal räägiti vist ka pikemalt. Andres Sutt kirjeldas seda ja Marek Reinaas, et me lähme edasi vähempakkumistega.
Andres Sutt, energeetika- ja keskkonnaminister sai volituse korraldada tuuleenergia vähempakkumine, maksimaalne maht on 2 teravatt-tundi, seda rahastatakse taastuvenergia tasust ja see hetkel on 0,84 senti kilovati kohta, vähempakkumiste mõju sellele hinnanguliselt on üsna väike, sest olemasolevad toetused tasapisi ka lõppevad.
Maksimaalne kulu ühele teravatt-tunnile on umbes 10 miljonit aastas selle vähempakkumise puhul, nii et maksimaalselt 12 aastat, igaüks võib siis ise arvutada.
Oksjon kuulutatakse välja kevadel ja projektid valitakse välja aasta lõpuks. Lisaks kiirendatakse juhitavate gaasijaamade või üksuste hankeid, järgmise hanke korraldab Elering, kes teeb siis aasta lõpuks hankeplaani, ja uued gaasijaamad siis kompenseerivad nende põlevkivijaamade väljalangemist, mis enam ei suuda töötada, mis pole töökindlad ega suuda pakkuda seda, mida meil vaja on.
No vot. Lisaks lepiti kokku ka ettevõtjate taotlusele toe tegemine. See tähendab seda, et EIS võtab võimalikult kiiresti tööle endale konsultandi või partneri, kes hakkab välja töötama sellist mehhanismi, millega on võimalik teha kas salvestust, tuumajaama või mistahes muud energeetikarajatist.
Ja oluline on ka see, et aprillis läheb riigikokku tuumaseadus, mis loob eeldused tulevikus tuumaelektrijaama loomiseks.
Nii et päris suur selline tükk energeetika- ja keskkonnaministri valdkonnast on nüüd liikuma hakanud. Eks ta siis, kui ta ise tagasi on – ta läks nüüd vist korraks puhkusele, küll lähiregiooni –, kui ta puhkuselt tagasi on, kirjeldab seda kõike. Aga see [info] on kõik ka avalik ja valitsuse veebileheküljel kättesaadav.
Siis tegime valitsuses otsuse avaliku teenistuse seaduse reformimiseks. Siin on väga palju erinevaid asju, mis puudutavad ametnike töölepinguliste töötajate tööleasumist, seda, kuidas need tingimused ühtemoodi oleks, kuidas need palgad kujunevad, palgad jäävad avalikuks ja nii edasi, juhtimise värskendamisest, kuidas toimub hindamine, kuidas keskastme juhtidel on viieaastane reeglistik ja nii edasi, kahekordse ametiaja piirang kantsleritele ja asekantsleritele. Ja palju muud.
Lisaks on üks selline reform või selline eesmärkidele suunatud tulemustasu ka. Sellest on nüüd Äripäev pikemalt kirjutanud, Taavi Kotka on seda kõige rohkem kajastanud, ja see on selline suurte reformide tulemustasu.
Mõte on selles, et kui ametnike töö viib suurema ühiskondliku majandusliku kasuni, siis on võimalik ka ühekordset tulemustasu maksta.
Projektid valib välja sõltumatu komisjon, kus on palju ühiskonna eri valdkondade esindajad, muuhulgas meedia esindaja, nii et meedia siis saab ka selles osaleda.
Tasu makstakse välja ainult siis, kui eesmärk on saavutatud, maksimaalselt 50 000 eurot on ametniku ja 500 000 ehk pool miljonit projekti kohta.
Selle mõte on, nagu ka avalikkuses pikemalt on kirjeldatud, see, et kui on tegemist suuremõjulise otsusega, kas see on siis suur kasu ühiskonnale või hoitakse väga palju raha kokku, miks mitte ka nii, et lõpuks koondatakse selle käigus ära oma töökoht, siis on võimalik ka selle eest saada täiendavat tasu, et ületatakse neid määrasid ja pingutatakse rohkem.
Siis üks oluline punkt, nagu te teate, selle valitsuse üks südameasi lisaks majanduskasvule ja julgeolekule on asjade lihtsamaks tegemine, on bürokraatia vähendamine.
Ja ütleme, et esimene revisjon selgitas välja sellise asja, et Eestis on 4009 määrust ja sellest on võimalik sisuliselt 19% ehk üks viiendik kas ära muuta või tühistada. Nii et sellel teel me nüüd siis liigume.
Täna on, ma ütleks, igati ajalooline päev bürokraatia vähendamise vaatest, sest valitsus siis sai ülevaate justiits- ja digiministrilt, et ühe viiendiku erinevatest määrustest me kas muudame ära või tühistame. See on päris suur asi.
See tähendab ka seda, et halduskoormust vähendatakse, asjad lähevad lihtsamaks, näiteks dubleerivad nõuded pannakse kokku. See puudutab näiteks lasteaia ja lastehoiu nõuded, nad koondatakse mitmest määrusest ühtekokku, loamenetlusi lihtsustatakse, näiteks keskkonnaloas läheb andmevälju vähemaks, ja on veel väga palju erinevaid asju nii väikeettevõtjate jaoks kui ka inimeste jaoks.
Nii et veel kord: on võimalik küll bürokraatiat vähendada, kui see korralikult ette võtta. Ja müts maha kõigi ees, kes on selle nimel pingutanud. Ja see pingutus jätkub. Aga noh, ütleme nii, et päev, kui sa saad kogu sellest määruste massist viiendiku maha võtta või ära muuta, on päris hea päev bürokraatia vähendamise mõttes.
Bürokraatia vähendamisest veel. See on nüüd Euroopa Liidu algatus, aga me toetame seal lihtsustamist, see on Euroopa Liidu algatus autotööstuse puhul.
Lihtsamaks peaks tulevikus muutuma kullerite ja kaubavedajate elu, see tähendab seda, et vabastatakse teatud suurusega kaubikud, elektrikaubikud sõidumeerikust. Näiteks ei pea sõidumeerikut kasutama matkaautos, kui perereisil olete. Ja tulevad uued kategooriad, nii et elu läheb ka selles vaates lihtsamaks.
No vot, ja lõpetaksin ka positiivse uudisega. Eestis tulid nüüd majanduse numbrid, majanduskasvu numbrid. Ja 2025. aasta, nagu Statistikaameti pealkiri ütles, oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim.
Tõsi, kasv oli 0,6% ja see ei ole teab mis suur, aga võrreldes sellega, et eelnevatel aastatel on see miinusmärgiga olnud, on see ikkagi väga oluline vaheldus.
Ja kui vaadata ka neid allikaid, siis erinevatel analüütikutel võib olla erinev vaade, aga mina ütleksin, et positiivne on see, et töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas 13% ning infos ja sides kasvas see peaaegu 10% ja see ikkagi näitab, et need sektorid, mis annavad juurde, mille peale peab lootma, millele saab majanduskasvu ehitada, kasvavad suuremaks.
Nii et kuidas ma ütlen? Tulevik on optimistide päralt ja majanduses läheb ka paremini. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Palun, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Mina alustan suurtest otsustest, mis valitsus täna tegi.
Valitsus on väga pikalt arutanud energeetikapaketti, tervikpaketti, kuidas Eesti energeetikas tootmisvõimsusi rohkem turule tuua, selleks et nii hinda alla tuua kui ka tegelikult varustuskindlust tagada, ja samal ajal tagada keskkonnasõbraliku ja pikaajaliselt mitmete põlvede peale ette ikkagi säästliku energiasüsteemi ülesehitamine.
Täna oli see meil tervikpaketina arutusel ja valitsus tegi mitu otsust. Peaminister neid küll juba mainis, aga meie jaoks on oluline, et me need üle käime, sellepärast et see on Eesti energeetika arengu vaatest väga oluline tervikpakett.
Valitsus kinnitas taastuvenergia vähempakkumise tingimuste muutmise ja ka uue vähempakkumise korraldamise. See vähempakkumine tõenäoliselt nüüd märtsi-aprilli jooksul välja kuulutatakse, kavandatakse siis välja kuulutada ühe teravatt-tunni mahus maismaatuule toodangu toetamiseks võimalusega seda suurendada kahe teravatt-tunnini.
Ja vähempakkumise väljakuulutamise järgselt läheb hinnanguliselt umbes kaheksa kuud, kuni vähempakkumise tulemused saab esitada ka Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Tootmise alustamise tähtaeg on 2030. aasta lõpp ning maksimaalne tootmise alustamise pikendamine on ka planeeritud selles vähempakkumises, kuni aastani 2032.
Teine oluline otsus selles paketis oli edasiliikumine tuumaenergia õigusraamistiku loomisega. Valitsuse otsus oli see, et energeetika- ja keskkonnaminister tutvustab järgmisel nädalal kabinetiistungil tuumaenergia ohutuse seadust ja sealt edasi liigub see eelnõu juba riigikogu poole, selleks et me püsiksime ka ajagraafikus ja see tervikenergeetika mudel meil päriselt kokku tuleks.
Kolmas otsus oli tuuleenergia planeeringute menetlemise kiirendamine, sellest on varasemalt ka räägitud, kabinet eelmine nädal arutas, sellel nädalal siis valitsus tegi tervikpaketina lõplikult selle otsuse, et see toetus muudetakse selliseks, see on tulemuspõhine kohalikele omavalitsustele, ehk väljamakse suurus sõltub tuulikute arvust ja võimsusest, sõltuvalt sellest, millises etapis on milline info planeeritava tuulepargi kohta olemas, ja ka maksmine toimub mitmes etapis.
Ja nüüd kaks ülejäänud otsust selles energeetikapaketis olid seotud ülejäänud suuremahuliste energiaprojektide ja -võimsuste turuletoomisega. Suuremahuliste energiaprojektide rahastamise, ettevalmistamise protsess Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusse ka selle finantsnõustamis võimekuse tekitamine, selleks et saaks suuremahulisi energiaprojektide rahastamise võimekust Eestis tekitada.
Siin on kaheksast sammust koosnev tegevuste pakett koos konkreetsete ajaplaanidega, mis valitsus kokku leppis.
Ja keda finantsnõustajana kaasatakse, on hetkel veel lahtine, aga lähiajal see finantsnõustaja kaasatakse. Üks, kellega on plaanis arutelusid pidada, on Euroopa arengu- ja rekonstruktsioonipank ehk EBRD, kes tuleks finantsnõustajana Eestisse energiaprojekte nõustama ja neid finantsmehhanisme välja töötama.
Ja lõpuks, selle paketi veel üks oluline otsus on suuremahulise vesisalvestiprojektile valitsuse garantiitoetuse andmine projekti Euroopa rahastuse taotlemisel Connecting Europe Facilityst ehk CEF-ist, eesti keeles Euroopa ühendamise rahastust.
Need CEF-i taotlusvoorud toimuvad kord aastas ja toetusi on võimalik taotleda nii töödeks kui ka uuringuteks ja vesisalvestiprojekt kuulub Euroopa ühishuviprojektide nimekirja, mistõttu on projektil õigus ka CEF-i rahastust taotleda.
Taotluse CEF-i rahastuse saamiseks esitab projekti esindaja ja kliimaministeerium saab väljendada projektile siis toetust läbi toetuskirja.
Nii et see tervikpakett, kus meil on nii tuule[energia] vähempakkumiste väljakuulutamine kui ka pikemaajalise salvestusvõimekuse otsused ja samal ajal rahastusmeetmete väljatöötamine selleks, et me saaksime ka järgmistele suuremahulistele energeetikaprojektidele turutingimusi luua, on see väga oluline samm edasi, et me tõesti saaksime liikuda taskukohase energiahinna suunas.
Teine teema, mis ei olnud valitsuse istungil. Nimelt, järgmisel nädalal, 8. kuni 11. märtsini toimub Tallinnas rahvusvaheline õpetajaameti tippkohtumine ehk ISTP [International Summit on the Teaching Profession].
Tegemist on esimest korda Eesti korraldatava õpetajaameti tippkohtumisega, st Eesti on esimest korda korraldajariik.
See on kõige mõjukam haridusvaldkonna poliitiline tippkohtumine maailmas, kus kohtuvad 20 PISA tippriigi haridusministrid, õpetajate ametiühingute esindajad ja koolijuhid, haridusvaldkonna juhid.
ISTP toimub juba alates 2011. aastast ja sinna saavad kutse need OSCD liikmesriigid, kelle PISA-testi tulemused on maailma tipus.
Eestis toimuvad siis arutelud kolm päeva. Ja peamised teemad on õpetajate muutuv roll, koolide ja õpetajate professionaalne autonoomia ning kolmas teema, mida arutatakse, on ka Eestile väga oluline, nimelt tehisintellekti ja uue tehnoloogia vastutustundlik kasutamine hariduses.
Tegemist on maailma tippkohtumisega, mitte Euroopa. Eestisse tippkohtumisele saabuvad Kanada, Singapuri ja Austraalia ning Euroopa riikide haridusministrid, aga Eesti on korraldajariigina teinud ka otsuse kutsuda tippkohtumisele Ukraina haridusminister.
Nii et pühapäeval saabub Eestisse ka Ukraina haridusminister ja minu hea kolleeg kultuuriminister on lubanud meile meelelahutuslikku muusikat mängida ministrite kohtumisel, nii et meil on mitu ministrit ka selle tippkohtumisega seotud.
Nii et lugupeetud ajakirjanikud, tundke huvi haridusteemade vastu. Delegatsioonid külastavad kolme päeva jooksul ka 19 Eesti üldhariduskooli, kutsekooli ja lasteaeda. Nii et see on see koht, kus Eesti saab oma haridussüsteemi näidata maailmale. Ja selle vastu on väga-väga suur huvi. Ühel päeval on tõenäoliselt ka meediabriif sellel teemal.
Ja lõpuks, peaminister juba sellest rääkis, määruste revisjon. Esimest korda ajaloos tehti valitsuse tasandil väga-väga põhjalik määruste revisjon.
Riigi Teatajas on avaldatud 4009 Eesti riigis kehtivat määrust, millest tänase seisuga on selle revisjoni tulemusena tühistatud ja kehtetuks tunnistatud 304 määrust, halduskoormuse vähendamise võimalusi tuvastati 327 määruses ja lisaks muudetakse 121 määrust, millega vähendatakse haldussiseseid kohustusi ja tööprotsesse, ehk siis tõmmatakse vähemaks asutuste kohustusi erinevates tööprotsessides.
Nii et kokku, nagu ka peaminister mainis, kas tunnistati kehtetuks või lihtsustati väga olulisel määral 752 määrust ehk siis ligikaudu 19% kõikidest määrustest. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristina Kallas! Palun, kultuuriminister Heidy Purga!
Kultuuriminister Heidy Purga
Suur tänu! Tere päevast kõikidele!
Täna on hea uudis Eesti filmivaldkonnale ja kaasnevatele sektoritele, kes filmivaldkonna juures ja kõrval tegutsevad. Nimelt, valitsuse majanduskabinetis arutasime me Film Estonia tagasimakse määra suurendamist. Siiani on see Eestis olnud 30%, aga nüüd otsustasime selle tõsta 40% peale.
Kõigepealt sellest Film Estoniast ka paari sõnaga. Ehk meeldetuletuseks, et see on 2016. aastal käivitatud Eesti Filmi Instituudi hallatav tagasimakseprogramm, mis on mõeldud välismaiste filmitootjate filmide ja kvaliteetsarjade tootmiseks Eestis.
Programmi eesmärk on olnud tõsta Eestit rahvusvaheliselt nähtavamaks ja filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet, loomulikult suurendada audiovisuaalteenuste eksporti ja tuua Eesti majandusse täiendavaid välisvahendeid.
Kümne aasta jooksul, kui nendest välisvahenditest rääkida, on see toonud Eesti majandusse 95 miljonit eurot ja loonud sealjuures ka ligi 200 täiendavat töökohta. Ja nii, nagu ütlesin, seda praegu veel – ma loodan, et viimaseid päevi või nädalat kehtivat – 30%-st tagastust välismaistele filmitootjatele me seni oleme teinud, aga hea uudis on jah see, et sektoriga, filmivaldkonnaga koostöös pikkade arutelude tulemusena majandusnäitajaid ka rahandusministeeriumiga analüüsides leidsime, et meile kasulikum seda 10% võrra tõsta.
See tagasimakse määra tõstmine vähendab loomulikult toetuse majanduslikku võimendust. Ehk siis ühe toetuse euro kohta tekib vähem filmitootmise kulusid ja seega ka maksutulu, nii et rahandusministeerium on pakkunud selle kompensatsiooniks piirangu.
See on nüüd siis selgituseks, kust see kate võetakse. Kate võetakse samal ajal programmi vähendamisest.
Baaseelarve on sellel programmil olnud siiamaani 6 miljonit eurot, seda vähendatakse 5,2 miljonile, mis tähendab, et riigieelarvele see ei lisa täiendavat koormust.
Miks me seda teeme? Seda alguses ka juba natuke põhjendasin, aga kui täpsemalt sisse vaadata sellesse valdkonda ja vaadata ka naabrite poole, siis võib öelda, et valdav osa Euroopa riikidest ja väga mitmed teised regioonid meie kõrval ka toetavad välisproduktsioonide tootmist kas tagasimakse- või siis maksusoodustussüsteemi kaudu.
See tagasimaksesüsteem jääb eri riikide kogemuste või nende näidete puhul vahemikku alates 10%-st väiksemates piirkondades kuni 50–60%-ni kaugemates piirkondades, kellel on vaja seda tootmist seal suurendada ja riigi nähtavust selle kaudu ka.
Kui me vaatame näiteks oma lõunanaabreid, kes filmivaldkonnas üsnagi silmapaistvalt tegutsevad, näiteks Läti ja Leedu, siis teame, et viimase nelja aasta jooksul on Eesti kaotanud 27 projekti, mis oleks tähendanud suurusjärgus vähemalt 27 miljonit eurot raha Eestile, ja see projektide ära minemise või ära jäämise põhjus on olnud lihtne: me oleme olnud siiamaani kallimad ja neil on olnud ka paremad kombineeritud tagasimaksemäärad, kas või sellest tagasimaksefondist, mis mõnel, ütleme, keskmiselt on seal 30% juures, aga neil on ka teised mehhanismid, millega nad kompenseerivad siis 30%-le lisaks 20%, nii et kokku toob see juba umbes 50%.
Eestil on väga suuri eeliseid teiste riikide ees, sest hinnatakse meie unikaalseid võttepaiku, loodust, aga ennekõike loomulikult kvalifitseeritud tööjõudu, meil on uuenduslikud inimesed, kokkulepped peavad, siin on turvaline tööd teha.
Kui meie hinnatase oleks nüüd võrdne naabritega, konkureeriks Eesti oma projektide pärast filmivaldkonnas oluliselt edukamalt. Nii et praeguses olukorras on olnud see hinnavahe selgelt tehingu katkestamise põhjuseks.
Aga loodame siis, et meile jõuab siia palju huvitavaid produktsiooniettevõtteid, kes annavad ka majutusele, transpordile, toitlustusele, ehitusele ja veel mitmetele teistele valdkondadele lisatulu, see elavdab Eesti majandust kokkuvõttes vägagi.
Veel üks selline lisandus. Harva saame sellest rääkida, aga tuleb alati üle korrata, et on mõõdetud ju, et üks investeeritud euro toob meile viis tagasi, nii et see tehing on kindlasti ka rahaliselt kasumlik ja loodetavasti tõstab Eesti filmitootjate jaoks järjekordi ka rohkem, kui seda siiamaani on olnud. Aitäh teile!
Juhataja
Aitäh, Heidy Purga! Ja palun, sõna on välisminister Margus Tsahknal.
Välisminister Margus Tsahkna
Tere! Minu poja koolis on täna vanematega tööle päev, nii et see kõige noorem kodanik on tulevane maksumaksja, loodetavasti, positiivses võtmes.
Aga enne, kui ma räägin meie inimeste äratoomise viimastest seisudest, ma lihtsalt toon teie ette korra nagu selle pildi, mis seal toimub. Tegu ei ole mingi klassiekskursiooni korraldamisega. Olukord regioonis on ikkagi eskaleeruv ja järjest rohkem toimub.
Kui me vaatame, mis on viimaste 24 tunni jooksul toimunud ja pidevalt toimub veel, siis me näeme plahvatusi Jeruusalemmas, Teheranis, Lääne-Iraanis, Beirutis. USA viimaste tundide eesmärk on võtta Iraani õhuruum täieliku kontrolli alla, seda veel ei ole [saavutatud], ehk siis see tegevus käib.
Iisrael tulistas alla Venemaal toodetud Jak-130 lennuki, mis on esimene juhtum mehitatud lennuki tulistamisest juba, ehk siis see läheb seal edasi.
USA on oma vägesid suurendamas, õhuväge, näiteks praegu on seal u 250 hävitajat, te saate aru nendest mastaapidest, mis seal Ameerika Ühendriikidel on juurde viidud ja viiakse veel juurde.
USA ise hindab oma sõjakuludeks 1 miljard dollarit päevas hetkel. Nii et need on need mahud, millega tegeletakse – [mainin seda,] et oleks arusaam nendest mastaapidest.
Iisrael on läinud Iraani kallale süsteemselt ja hävitanud ka maa-aluse rajatise, mis on suur osa sellest tuumaprogrammist.
Samamoodi on Iisrael teatanud võimalikust maavägede invasioonist Liibanoni ja 500 00 reservväelast on mobiliseeritud. Nii et pange need korra Eesti mõõtkavva, siis te saate aru, mis seal toimumas on.
Iraani kahjusid on väga raske täpselt hinnata, aga me räägime u 130-st Iraani linnast, mida on rünnatud, mõjutatud, kus on hävitustööd tehtud, lisaks kõik need sõjalised objektid. Ja kogu see töö käib edasi.
Ma olen rääkinud tänaseks ka kõigi laheriikide välisministritega, mõnega mitu korda. Need rünnakud, mis Iraani poolt tulevad, on massiivsed, me räägime siin sadadest rakettidest, sadadest-sadadest droonidest.
Nii et see, mis seal toimub, on ikkagi täiemõõduline sõjategevus, mis küll ei ole veel maavägedega, aga see, mis toimub õhus ja kaugmõjutamisega, on ikkagi selline olukord, kus me ei näe ka reaalselt mingisugust lahendust tulemas, pigem vastupidi.
Lisaks on räägitud ja teateid tulnud, mis saavad järjest kinnitusi, et kurdid Iraagi piiri pealt kavatsevad minna ka maavägedena sisse.
Ja näiteks eile oli väga suur uudis see, et NATO on ka juba sekkunud, ehk NATO võttis maha Iraani ballistilise raketi, mis liikus Türgi suunas, kes on NATO liikmesriik.
Rääkimata sellest, et Küprosel on üks n-ö löök tulnud sisse ja kaks tükki maha võetud. Sellega seoses näiteks on Küpros, kes on Euroopa Liidu eesistuja, tühistanud kõik oma füüsilised kohtumised, mis on seal ette nähtud, ministrite tasemel ja nii edasi.
Nii et tegelikult see eskaleerub, see puudutab [kõiki ja jõuab] igale poole. Ja nüüd me oleme siis jõudnud selleni, sellesse olukorda, kus me otsustasime oma inimesed sealt välja aidata.
Nii nagu ütles peaminister, Eesti riigi kohustus on oma inimesed koju aidata, me oleme alati seda teinud ja teeme seda ka seekord, kes vähegi tahavad tulla. Tegu ei ole lihtsalt puhkusereisiga, vaid need inimesed on tegelikult eskaleeruva sõja jalus. Ja see on meie põhiseaduslik kohustus, nii nagu ka õiguskantsler Ülle Madise ütles täna meie valitsuse koosolekul.
Nii et palun kõigil võtta seda täie tõsidusega.
Teiseks, me oleme nüüd selle teemaga viimased kaks päeva tegelenud 24/7 välisministeeriumi välisteenistuse ja koos kõigi partneritega. Eile me saime need kokkulepped, et esimene lend toimub täna Muscatist kell neli ehk Eesti aja järgi kell kaks, st u pooleteise tunni pärast.
Esimese tunni jooksul müüdi kõik piletid välja, ehk siis pileteid osteti kokku 182, [reisijatest] 28 on lapsed. Hommikul vara lahkusid neli bussi Muscatist, toimus piiriületus, kõik see on väga keeruline protsess.
Ja praegusel hetkel, kui meil siin pressikonverentsi peame, peaksid olema need bussid kõik jõudnud lennujaama, Muscatisse.
Nüüd, Muscati lennujaam on täiesti ülekoormatud. Praegu hoiame pöidlad pihus, et see lend ka õigel ajal läheb, aga suure tõenäosusega ta igal juhul hilineb. Ja suur saavutus on see, kui see lennuk sealt üldse välja saab. See on meie esmane prioriteet.
Ja kui ta välja saab, siis ta peaks jõudma öösel Eestisse. Ja see reis on olnud väga vaevaline. Eks meediale antakse ka teada, et ärge neid inimesi väga palju kiusake täna, aga me oleme väga õnnelikud, kui nad jõuavad koju.
Sest tõesti, ma olin eile Varssavis ja rääkisin teiste Läänemere maade välisministritega. Me oleme mõnes mõttes erakordne riik, kes on tõesti nii kiiresti suutnud leida partnerid, organiseerida mitte ainult lennukile minekut, vaid piletite müüki, inimestest transporti läbi kõrbe, täiesti umbes üle piiride, ja me teeme seda edasi.
Nüüd, meil on praegune plaan olnud selline, et iga päev läheb üks lend. Kõigepealt me proovime saada selle lennu üles täna ja me tegeleme homse lennuga Muscatist, sest Dubais on jätkuvalt õhuruum kinni, sealt on Emiraatide lennukeid mõni üksik üles läinud.
Aga me kuulutame välja nii pea, kui on kinnitatud homne lend, ka avalikult ja läbi Reisi Targalt platvormi registreeritud inimestele personaalselt järgmise lennu.
Meie algne plaan on järgmine lend teha homme kl 16.55, aga siin ei ole praegu veel kinnitust, sest me peame olema kindlad, et kui me oma inimesi hakkame liigutama, siis see lend ka läheb.
Nagu ma ütlesin, Muscati lennujaam on täna totaalses ülekoormuses.
Nüüd, järgmist lendu, kui on võimalik, siis me proovime ise, kuna meil on informatsioon käes, eelistada piletimüüki nendele peredele, kellel on lapsed. Sest mis juhtus esimese lennuga, oli see, et need, kes on üksinda või kahekesi täiskasvanud inimesed, need said kohe [pileti] – nobedad näpud. Kui sa pead kõiki lapsi registreerima, siis sa tegelikult ei jõua sellele järjekorrale pihta saada nii kiiresti.
Nii et meie eelistus on tuua ära need pered vähemalt järgmise lennuga või teha mingi selline selektsioon, et lapsed saaksid koju. Selles mõttes proovime seda teha, see on väga keeruline tehniliselt, aga siiski.
Ja kogu see informatsioon on, on avalikult kättesaadav ja me suuname seda ka kõigile nendele inimestele, kes on ennast registreerinud.
Nüüd palun, kes veel ei ole ennast seal reisitargalt.vm.ee platvormil kirja pannud, tehke seda, sest me teistmoodi ei saa seda kõike korraldada. Ja palun ärge minge lihtsalt omal käel Muscati lennujaama ja ärge oodake seal Eesti lipuga lennutatult, niimoodi lennuki peale ei pääse.
Ja ärge ise ka hakake kõrbes ringi seiklema, vähemalt siis, kui teil on lapsed. Sest ka see reis kestis ikkagi väga pikalt, aga see oli hästi organiseeritud. Ja siinkohal ma tänan järjekordselt meie praegust partnerit, Novatoursi, kes selle tööga väga hästi hakkama sai.
Nüüd, me ei ole rahuldunud nende konkreetsete kokkulepetega hetkel, me otsime kogu aeg uusi partnereid, me otsime võimalusi eelkõige Dubaist saada välja lennuk, sellepärast seal on enamus meie inimesi. See reis on ikkagi väga kurnav, ta on keeruline, ta on riskide rohke ja me ei suuda garanteerida ka selle reisi kestust, eriti mis puudutab piiri ületamist
Seega, oleme kannatlikud, aga meil on erinevaid pakkumisi, me ei saa neid enne kinnitada, kui kõik on kinnitatud, et inimesi mitte ajada segadusse. Aga me prooviksime, jah, saada lennud käima ka Dubaist, siis jääb ära see pikk reis.
Nüüd, me tegeleme ka kõigi inimestega, kes on väljaspool [Araabia Ühend]emiraate ja Omaani.
Neid on erinevates kohtades, järjest rohkem tuleb infot juurde. Ärge olge pahased, kui kohe ei suudeta teile vastata, me jõuame teie juurde igal juhul, ja siis me anname teile juba kõigile personaalset informatsiooni, kuhu liikuda, kas jääda kohale, kas me leiame mingisuguse ühenduse teile mõnda teise riiki, kust lennud liiguvad. Selles mõttes me proovime tegeleda kõigiga.
Aga peaasi on anda meile teada, olge kannatlikud, kõik meie välisteenistuse konsulaarinimesed ja ka partnerid on tööl nii Eestis kui ka kohapeal ja me teeme koostööd ka teiste riikidega.
Nüüd veel, inimesed jagavad omavahel infot, et vaadake, siin üks lennuk läheb, teine lennuk läheb. Mõni teine riik teeb ka oma tööd. Me oleme kõigi nendega suhtluses.
Kui kuskil on kohti – ka eile me rääkisime sellest päris pikalt nende Läänemere riikide välisministritega –, kui keegi teeb mingit lendu, kuhu on võimalik meie inimesi peale võtta, siis me konkreetselt anname inimestele teada. Me teame, kus nad on, kes on lähemal, kes saab peale.
Me proovime siis niimoodi toimetada, et mitte meie tegevus ei ole ainult nende konkreetsete lennukitega, mida me oleme tellinud, vaid [eesmärk on,] et kõik inimesed saaksid sealt [piirkonnast] välja.
Siis meil on üks palve. Kes on koju jõudnud, palun andke teada, et te olete koju jõudnud [email protected]. Siis me teame, et te olete kodus, te ei ole enam meie nimekirjas.
Inimesed on ka ise omal käel hakanud jõudma Eestisse. Ma tulin eile õhtul hilise lennukiga Helsingisse, seal oli üks [Eesti] perekond peal.
Ühesõnaga, palun andke meile ka teada, siis me teame, meie süda on rahul, inimesed on jõudnud koju, ja siis me ei pea enam nende inimeste [transpordi küsimustega] tegelema.
Ja mõnes mõttes ongi praegu hetkel kõik. Jälgige informatsiooni. Ja ma väga loodan, et, et see esimene lend jõuab koju ja järgmised tulevad ka.
Nii et suur tänu kõigile ajakirjanikele ja meediamajadele ka, et te olete seda informatsiooni jaganud! Me näitame veel kord seda, et üks väike rahvas suudab igaühe, kes on meile väga tähtis, ikkagi koju tagasi tuua.
Ja inimesed ise on ka väga vaprad, oleme ausad. Pole lihtne seal teadmatuses olla. Pildid võivad olla ilusad ja basseinid ja päike paistab ja pilvelõhkujad, aga tegelikult ümberringi, nagu ma teile kirjeldasin, on ikkagi eskaleeruv võiks öelda isegi et sõda kogu regioonis. Kui te kaarti vaatate, siis näete, et see ei ole väike piirkond. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Margus Tsahkna! Võtame küsimused. Kellel on küsimus, see tõstke käsi. On. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele on küsimus suunatud.
Madis Hindre, Eesti Ekspress
Tere! Ma küsin, kui tohib, peaministrilt ja välisministrilt. Kas teil on olnud peale selle sõjategevuse puhkemist kontakte ka Ameerika Ühendriikide administratsiooniga? Kui on või kui teil on rohkem infot, kas te oskaksite lähemalt selgitada, mida te teate nende sellisest lõpp-plaanist, kuhu nad soovivad lõpuks jõuda?
Ja teine osa, kas Ameerika Ühendriigid on palunud ka Eestilt mingisugust abi? Ma lugesin, näiteks Leedu kaitseväe juhataja märkis, et nende baase võiks vajadusel kasutada, kui vaja läheb, logistiliseks toeks.
Kas Eestilt on palutud mingisugust abi? Ja juhul, kui palutakse, siis kas me oleme ka valmis seda andma? Aitäh!
Kristen Michal
Jah, kontakte on erinevaid. Mõned päevad tagasi ma kohtusin Eestis, kuidas öelda ilusti, administratsiooni esindajaga, suursaadikuga, uuega.
Ja tema kasutas terminit, et olukord on dünaamiline, mis on selline, ma arvan, olukorra suhtes väga hea kirjeldus.
No seda, et seal regioonis ühel hetkel üht-teist juhtuma hakkab, ilmselt kõik, kes põhjalikumalt julgeolekuvaldkonda ja uudiseid on lugenud, tajuvad. Sest Ameerika sõjajõud sinna läksid ja nad tavaliselt ikkagi täiesti ilma asjata ei lähe. Seda esiteks.
Aga alguspunkt, algushetk ei olnud kuidagi kellelgi teada. Seda on öelnud riigid alates Prantsusmaast, mis on tuumariik, eks ju, regioonis kindlasti tugevam ja luurevõimekuse poolest ka kindlasti, kuni Eestini välja.
Noh, ma võin näiteks kirjeldada Müncheni julgeolekukonverentsil, ilmselt, kus me olime koha peal olemas, oli see taju juba tegelikult olemas, et teatav selline nihe ühel hetkel toimub, et üht-teist seal juhtuma hakkab, aga millal täpselt, keegi ei teadnud. Seda kõigepealt, esiteks, alguseks.
Teiseks, vähemalt praegu – ja see [info] nüüd ei pärine Ameerika Ühendriikide administratsioonilt, vaid pigem sellisest analüütilisest maailmast –, selle operatsiooni kestus sõltub ilmselt väga palju sellest, milline on see suhe, nagu välisministergi kirjeldas, kulude vastupidavuse, inimelude, tehnika, ka moona olemasolust versus saavutatud eesmärgid.
Ehk siis esimene etapp, mida me oleme ka ju samamoodi toetanud – ja ma arvan, et kõik mõtlevad inimesed seda toetavad, vähemalt meie regioonis –, on see, et üks Putini liitlane jälle on vähem. See on kindlasti väga mõistlik. Maduro lahkus, aga tema oli Putini sõprade klubi liige. Nüüd on jälle üks selline vähem.
Ja mida kaugemale selliste administratsioonide või selliste diktaatorlike administratsioonide käeulatusest viiakse tuumavõimekus ja kõik muu suurte relvade võimekus, seda parem.
Nii et seetõttu ma arvan, et see kindlasti on esimene eesmärk. Ja nagu välisminister ka praegu kirjeldas, seda on ka avalikult kirjeldatud, ilmselgelt ühel hetkel, kui õhuruum on kontrolli all, tõenäoliselt see operatsioon jätkub järgmises etapis. Noh, seda oskavad ka kõik sõjandusvaldkonna inimesed öelda, et siis võetakse ette järgmised sammud, eks.
Kui kaugele sealt edasi minnakse, millised on siirded teistesse riikidesse, millised potentsiaalsed kas rahvuskillud või -grupid, mõned ka terroristlikud grupid nüüd võtavad ette sõjategevuse või lahingutegevuse sealkandis sellega seoses, seda on väga raske täna prognoosida. Seda kõik püüavad kohapeal hinnata ja ka laiemalt.
Nii et ma lähtuksin praegu, kui ajaliselt hinnata, ehkki seda on tõesti väga keeruline teha, Ameerika presidendi Donald Trumpi enda hinnangust. Tema hindas seda operatsiooni neljanädalaseks ja ütles, et ajagraafikust ollakse ees. Need on tema sõnad, nii et lähtume sellest.
Aga jah, detailides meil on ka palju informatsiooni, mida me ei jaga, eks ju, mõistetavatel põhjustel, eks. Kuid üldine pilt on ikkagi see, et kiiret ja kohest rahunemist seal ei ole näha.
Ja mis see siiakanti toob ja mida see meie jaoks tähendab? Siiretena tähendab see ilmselt ikkagi ka seda, et esiteks laiem Euroopa sisejulgeoleku vaade, erinevad sellised sõprade klubid ei aktiveeruks ega sisejulgeolekule mõjuma ei hakkaks, kindlasti tähendab see väga kõrget volatiilsust kütuse turuhindades. Me näeme, eks, kui Hormuuzi väin on kinni, mida see tähendab kütuseturul, mida see tähendab gaasiturul, gaasiturg käib ka üles-alla.
Kataris nüüd seisati ka suur gaasi LNG tootmisvõimekus, mis tähendab sisuliselt, et kui sa paned ta seisma kaheks nädalaks, siis selle uuesti käivitamine võtab ka kaks nädalat. Nii et tegelikult see tähendab ka gaasiturul kõikumist.
Ja valitsuses me täna tegelikult ka küsisime spetsiaalselt ülevaate Eesti varude keskuselt, et hinnata ära, milline meie regiooni mõju on. Kokkuvõtvalt öeldes, meil on olemas kütusevaru 90 pluss päevaks, kõik on kenasti.
Ja tõenäoliselt nii gaasi kui ka kütuse poolel on küsimus hinnas, mitte varustuskindluses, sest varustuskindlus on tagatud igal juhul.
Ja 2027. aasta vaatest just nende gaasitanklate ja -mahutite täitmine tõenäoliselt saab olema hinna küsimus, mitte nii palju julgeoleku küsimus.
Nii et see oleks võib-olla selline hästi linnulennult kõike kokku surudes. Täpseid operatsiooni detaile vahetatakse erinevate asutuste vahel.
Aa, ja kui küsitakse Eesti käest abi, siis me kindlasti kaalume seda, me oleme kindlasti valmis oma liitlasi aitama. Aitäh!
Margus Tsahkna
Jaa, ma võib-olla täiendan ja ütlen, et see suhtlemine on ju pidev, näiteks praegu käib juba laheriikide ja Euroopa Liidu välisministrite kohtumine veebi teel, kuhu ma siit pressikonverentsilt siis taha ruumi või sinna ruumi lülitun.
Samamoodi olen ma ise rääkinud nii laheriigi välisministritega kui ka Iisraeli välisministriga päris pikalt, et saada ka aru nendest plaanidest.
Seal on ju kaks osapoolt, mitte ainult Ameerika Ühendriigid üksi, vaid on ikkagi ka Iisrael. Iisraelil on väga legitiimsed probleemid olnud Iraani režiimiga. Ja nemad kavatsevad küll anda ikkagi selliseid lööke, et esiteks elimineerida kogu see mitte ainult tuumaprojekt, vaid ka kõik muu sõjaline võimekus, mis on suunatud otseselt Iisraeli julgeoleku vastu. Ja kindlasti nemad toimetavad seal pikemat aega.
Ja teine, mis on ka olnud Iisraeli väga selge suund, on see, et luua võimalused, et Iraani rahvas saaks selle režiimi päriselt ka ära muudetud, niimoodi et see ei oleks suunatud sõna otseses mõttes Iisraeli hävitamiseks, mida tegelikult ju see režiim on 47 aastat ju öelnud avalikult välja ega ole eitanud ka.
Neil on oma plaanid ja kui me vaatame seda dünaamikat, siis me näeme erinevatelt pooltelt, näiteks kas või seesama kurdide liikumine seal, et ei ole näha seda näiteks, et Iisrael ja USA plaaniks täna minna vägedega sisse, n-ö boots on the ground, eriti Ameerika Ühendriikidel on sellega ju päris halvad mälestused ja teistel samamoodi.
Seda on ka öelnud tegelikult välja ka Ameerika Ühendriikide sõjaminister, et nende eesmärk ei ole n-ö uue demokraatliku režiimi kehtestamine, vaid need on oma eesmärgid.
Nüüd, mis need eesmärgid täpselt ja lõpuni on? Ma olen väga aus: me ei tea. Ja seda kindlasti nad ei jaga ka.
Ja see päriselt ongi nii, et president Trump on see inimene, kes algatab, lõpetab USA tegevuse, kunas ja mis loogika järgi see toimub, seda me ei oska öelda.
Küll aga me oleme USA administratsiooniga suhetes ja saame ka luureinfot, nii palju, kui me saame jagada, sellest ka avalikult räägitakse.
Aga ennustada, mis kombel ja mis seal täpselt edasi saab, on väga raske.
Keegi ei ole väga pikast sõjast huvitatud tegelikult. See ongi ju alati nõnda, et sõjas ju üks või teine osapool võib öelda, mis on konkreetne eesmärk, aga see esiteks ei täitu või teiseks, need eesmärgid muutuvad. Nii et me arvatavasti näeme päris pikka protsessi.
Meie poole ei ole ametlikult pöördutud, et saatke oma vägesid vms. Eile ma arutasime ka Läänemere [maade] välisministritega sedasama teemat, jagasime informatsiooni, aga nii nagu ka peaminister ütles, juhul, kui meie liitlased mingit konkreetset abi paluvad, siis kindlasti me seda kaalume, sest Eesti on alati oma liitlasi aidanud.
Aga praegu puudub igasugune plaan või arusaamine, et mille jaoks ja kuidas.
Küll aga ma tahan välja tuua selle, et Ukraina, kes on olnud suuresti nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa ja teiste liitlaste käest abisaaja, täna on nende hindamatu kogemus ja ka võimekus, mis puudutab agressioonisõjale vastu seismist, uue tehnoloogia ja õhukaitse ja ka ründedroonide võimekust, saanud väga suure tunnustuse.
Eile ma rääkisin päris pikalt Ukraina välisminister Andri Sõbihaga peale seda, kui neil oli toimunud president Zelenskõi juures nõupidamine, mis on nüüd ka avalike tulemustega, ehk siis laheriikidesse Ukraina saadab oma eksperdid, saadab oma võimekusi, et tegelikult sellisele sõjale vastu pidada, mis on tehnoloogia siirded.
See on üks suur muutus, millest me oleme ka rääkinud, et Ukraina on tegelikult meile kohutavalt suur võimalus tuleviku võtmes, mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid ka tegelikult julgeoleku pakkuja.
Ja teine, mida me näeme ka avalikult, on see, et Ameerika Ühendriigid on palunud ametlikult Ukrainalt toetust ja abi ning koostööd, konkreetselt, mis puudutab Iraani-suunalist tegevust ja laheriikide kaitset.
Nii et see on üks huvitav dünaamika, mis on toimunud. See näitab seda, et tegelikult hoitakse strateegilistes võtmetes kokku.
Ja kõige lõpuks ka, Putini kõik sõbrad on kas juba taevariigis või põrgus, arvatavasti põrgus …
Kristen Michal
Kõik veel ei ole …
Margus Tsahkna
… või siis istuvad vangis. Mõni on jäänud, Põhja-Korea on jäänud, ütleme, Hiina, no mõni veel.
Aga üldiselt, mis on selle jutu mõte? On see, et ilma igasuguse naljata, Putini autoriteet kukub. Autoriteet kukub. Ja kui te vaatate priksi, mis on siis see Putini moodustis, tema maailma loomine, Ruskii Mir või mida iganes, siis kahe päeva tagune avaldus oli täiesti jõuetu, selline tühi aur, kus teatati, et Venemaa on siiralt murelik. Seda me oleme võib-olla mõne teise koosluse puhul harjunud nägema. See on selline lühike ülevaade.
Kristopher Muraveiski, Delfi
Küsimus haridusministrile ja peaministrile. No varsti on suvi käes ja suvel kipuvad lapsed käima erinevates toredates lastelaagrites. Sügisel natuke juba selle üle debatti oli, aga nüüd lastelaagrite korraldajad küsivad jälle, kas nüüd neil tuleb käibemaksu suvel maksta või ei tule.
Varem on haridusministeerium teada andnud, et peaks olema erisus, ja peaminister on ka ju öelnud, et täiendavat maksustamist ei tule.
Kas tuleks seadust muuta? Kas haridusministeerium on jätkuvalt samameelt, et peaks olema erisus? Ja kas võib ka juhtuda, et tuleb hoopis hakata lastelaagreid tagasiulatuvalt maksustama? Aitäh!
Kristina Kallas
Meie seisukoht ei ole muutunud. Lastelaagrite kättesaadavus on niigi meil suhteliselt piiratud Eestis, näiteks malevate oma.
Seni on olnud praktika, et lapsevanema tasu ei ole maksustatud, kui nüüd maksustada, siis see tähendab väga paljude lapsevanemate jaoks keerulisemat olukorda, ehk siis laagrid muutuvad vähem kättesaadavaks ja kallimaks.
Nii et haridusministeerium mitte kuidagi ei toeta seda, et me hakkame neid maksustama. Aitäh´!
Kristen Michal
Jah, mina olen ka jäänud endise seisukoha juurde, et ma ei pea õigeks täiendavat maksustamist.
Hea uudis on see, et töö käib, HTM ehk haridus- ja teadusministeerium ning Rahandusministeerium omavahel suhtlevad, et leida lahendus, kuidas need laagrid oleks koolitustega sarnaselt käsitletud.
Ja kui selleks on vaja seadust täpsustada, siis tuleb seda teha, see ilmselt võib olla noorsootööseadus, praegu selle üle debatt käib. Ja kui on vaja, täpsustame. Meil on tuttavaid ka parlamendis ja ehk saame selle tehtud, kui on vaja. Aitäh!
Kristopher Muraveiski
Täpsustav küsimus: kui midagi nüüd on plaanis muuta, siis kas selleks suveks saab see muudatus tehtud?
Kristen Michal
Ma usun küll, jah.
Kristina Kallas
Kui tempokalt teha, siis jah.
Kristen Michal
Ütleme nii, et hea õigusloome tava eeldaks muidugi väljatöötamiskavatsust, analüüsi ja pikemat arutelu, aga võib-olla sellisel juhul, kus see on pigem täpsustamine, saab ka mõne olemasoleva õigusakti juurde selle liita ja parlamendis ära täpsustada.
Nii et [kiiresti] liigutades suveks saab tehtud küll. Jah.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud. Kellel on soovi intervjuusid teha, siis palun.
