Peaminister Kaja Kallase sõnavõtt Riia konverentsil, 15.10.2021

15.10.2021 | 11:22

Peaminister Kaja Kallas esines sõnavõtuga kõrgetasemelisel Riia julgeolekukonverentsil.
    • Jaga

Daamid ja härrad!

Me elame suurte kriiside ja muutuste ajastul. COVID-19 pandeemia paljastas mitu murettekitavat ülemaailmset suundumust, nagu autoritaarsuse levik, majanduslik protektsionism ning ohud inimõigustele ja kodanikuvabadustele. Organisatsiooni Freedom House andmetel on vabadus viimase 16 aasta jooksul vähenenud ja COVID-19 pandeemia on seda langust veelgi süvendanud. Samal ajal on ka rahvusvaheline julgeolekukeskkond muutunud üha pingsamaks.

Näeme pidevaid rünnakuid, mis on üha keerukamad ja rohkem omavahel seotud – üha laiema ulatusega on näiteks USA ja teiste lääne demokraatlike riikide vastu suunatud küber- ja mõjutusoperatsioonid. Küberrünnakud, kahjustavate tehnoloogiate kasutamine ja väärinfo levimine hägustavad rahu ja konfliktide piire.

Levimas on demokraatlike institutsioonide vastased rünnakud – diktaatorid on huvitatud vabade ja avatud ühiskondade murendamisest. Nad näevad liberaalset demokraatiat ohtliku ideoloogiana. Oma eesmärkide saavutamiseks on nad valmis kasutama korruptsiooni, propagandat ja isegi agressiooni.

Daamid ja härrad!

Lubage mul rõhutada mõningaid punkte seoses tulevikuvisiooniga. Esiteks oleneb meie turvalisus meie demokraatlike riikide ühtsusest ja seisundist.  Maailmakord on üks neist asjadest, millele inimesed ei mõtle enne, kui seda enam ei ole. See kehtib ka demokraatia kohta – me kipume seda enesestmõistetavaks pidama.

Meie demokraatiat ei ähvarda ainult välismõjud. Kantsler Merkel ütles hiljuti, et demokraatiat tuleb kaitsta, kuid me peaksime ka demokraatiat austama. See viib meid praeguse aja olulise küsimuse juurde – kuidas saavad demokraatlikud riigid kiiresti muutuvas maailmas inimestele käegakatsutavaid tulemusi anda? Kuidas säilitada inimeste usku demokraatiasse?

Teiseks peavad demokraatlikud riigid kokku tulema ja otsustama, kuidas turvalise ja digitaalse ülemaailmse infrastruktuuri kaudu vaba maailm ühendada. Digitehnoloogia moodustab iga 21. sajandil rajatud taristu selgroo – kõik tänapäevased ühendused, olgu need siis sillad, maanteed või energiavood, tuginevad tehnoloogiale ja andmetele. See tähendab, et neil, kes kontrollivad tehnoloogiat ja andmeid, on võimalus meie demokraatiat rünnata.

Nii et 21. sajandi kõige olulisemad küsimused on järgmised. Kuidas säilitada tehnoloogiline eelis ja tagada digitaalne julgeolek, et demokraatlikud riigid jääksid peale võitluses autoritaarsete režiimide vastu? Kuidas toimida kõige targemalt autoritaarse ja demokraatliku kapitali vahelises võitluses? Kuidas tagada demokraatlikel väärtustel põhinevate uute tehnoloogiate arendamine? Vaba maailma ühised demokraatlikud väärtused – avatus, läbipaistvus ja üksikisiku õiguste kaitse – on ideoloogiline alus reeglitele ja poliitikale, mida Eesti soovitab kinnistada usaldatava ühenduvuse põhimõtete osana.

Kolmandaks vajame me tugevat heidutust – nii sõjalist kui ka poliitilist. Selle poliitika põhielemendid on liitlaste ühtsus, tugev Atlandi-ülene side ja USA kaasamine.

Ajalugu näitab, et läbirääkimistest ja dialoogist autoritaarsete režiimide puhul sageli ei piisa. Enda kaitsmine vaenulike režiimide eest eeldab ka sõjalist heidutust. NATO liitlased on tugevdanud oma sõjalist positsiooni ELi idaserval. USA, Ühendkuningriigi ja Kanada kindel sõjaline kohalolek Euroopas on ülimalt oluline. NATO positsioon Baltikumis ja Eestis on alates 2014. aastast palju kindlamaks muutunud. Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas paikneb neli rahvusvahelist lahingugruppi, mida juhivad vastavalt Ühendkuningriik, Kanada, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid ning kus annavad oma panuse veel 18 liitlast. See näitab Atlandi-ülese sideme tugevust.

Kokkuvõtteks usun ma kindlalt ELi ja Atlandi-ülestesse suhetesse. Tõsiasi on ka see, et Eesti on üks ELi-meelsemaid riike. Samuti tuleb rõhutada, et NATO pooldamine, Atlandi-ülesus ja euroopameelsus ei ole omavahel vastuolus. Hoidkem seetõttu alal Atlandi-ülest kogukonda, mille mõlemal kaldal olevad demokraatlikud valitsused lähtuvad ühiselt jagatud strateegilistest eesmärkidest ja pühendumusest avatud majandusega demokraatlikule poliitilisele süsteemile – sellest on olnud kasu meile kõigile.

Aitäh!

Valitsuse kommunikatsioonibüroo