Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=Cb5ayxrjbH4
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Valitsus pidas täna e-istungi. Peaminister Kristen Michal on ülemkogul Brüsselis ja reedel julgeolekukonverentsil Münchenis.
Olulisematest valitsuse istungil arutelu all olnud teemadest annavad teile ülevaate majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning taristuminister Kuldar Leis.
Erkki Keldo, palun!
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tere! Tõesti, ei mäletagi, et pressikonverentsil nii hõre oleks olnud. Aga nagu juba mainitud, peaminister esindab meid välismaal. Julgeolek, majanduse konkurentsivõime. Lisaks riigisisesele tegevusele tuleb teatud asju ka rahvusvaheliselt ajada.
/…/
Väga hea meel oli kuulda ka Saksa kantsleri konkreetset väljaütlemist, et ikkagi me ei saa ainult rääkida Euroopas. Me peame nii Euroopa tasandil koos kui ka iga riik enda valitsuse tasandil süsteemaatiliselt tegelema konkurentsivõimega.
Siit kohe edasi minnes, me näeme, et viimastel aastatel on Eestis, maailmas, Euroopas on majanduses toimuv olnud pigem negatiivse fooniga. On olnud morn aeg, valgust tunneli lõpus kas pole üldse näha olnud või on see väga vähe paistnud.
Käesolev, alanud aasta on andnud ikkagi, ma julgen öelda, esimesi selgeid positiivseid märke ja ka fooni juurde. See tähendab, et kõigi meie tuju võiks samm-sammult paremaks minna.
Eesti majandus tänavu elavneb, eri prognoosid ütlevad, et [majanduskasv] tuleb kuhugi 3% juurde. Kasvu veavad nii välisturgude kosumine, samuti tulumaksureform, mis on nüüd juba jõustunud. Samuti, kui me vaatame just värskeid ekspordinumbreid, siis need näitavad, et meie ekspordi kasv püsib. Eelmise aasta peale kokku tuli kasv 7%, see oli regiooni üks kiiremaid.
Ja nagu ma ka kogu aeg olen rõhutanud, kui me tahame Eestis pikaajalist majanduskasvu, siis see saab tulla sellega, et me loome siin kõrgema [lisandväärtusega] tooteid ja [pakume paremaid] teenuseid ning mis eriti oluline, müüme neid välismaale. Sellepärast, et olenevalt aastast Eesti majandus koosneb u 75–80% ekspordist.
Eesti majanduse kasvatamine oli ka sellel teisipäeval meil kõige olulisemaks teemaks, kui toimus TAIP ehk teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni [poliitika nõukogu] kohtumine.
Seal innovatsiooni poliitika nõukogus me rääkisimegi just sellest, kuidas teadust viia rohkem Eesti majandusse, keskendudes just teaduse ja ettevõtluse vahel olevale surmaorule, kui nii võib öelda. Mida see tähendab? Seda, kuidas siis ikkagi teaduses loodud uus tehnoloogia ja uued mõtted viia kokku ettevõtlusega.
On kolm sellist struktuurset väljakutset. Isegi kui teaduses midagi luuakse, on mõte alustada ettevõtlusega, siis ettevõtete varajases faasis on väga keeruline rahastust leida.
Samamoodi on küsimus talentide liikumises teaduse ja ettevõtluse vahel. Kui teadlane ennast harib ülikoolis, siis on tähtis, et ta liiguks ka ettevõtlusesse.
Ja muidugi on väga oluline institutsionaalsete investorite ehk maakeeli pensionifondide piiratud osalus Eesti riskikapitalis. Kuidas anda kindlus pensionifondidele, et nad aitaks Eesti majandust kasvatada?
Samamoodi arutasime seal nõukojas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse uut strateegiat, mille eesmärk ongi just neidsamu probleeme leevendada. Sihtasutuse fookus liigub selgelt just finantseerimisele, arengule, suurendades erinevaid laenukäendusinstrumente. Selle asemel, et otsetoetusi anda, kui saab käendada, laenata, siis see tähendab, et raha jääb korduvalt ringlusesse ja mõju majandusele on suurem.
Strateegiaperioodil konkreetselt saabki välja tuua, et EIS-i kaudu turule suunatud rahastus kasvab varasemalt 436-lt miljonilt 806 miljoni euroni ehk peaaegu kahekordselt. Ja nagu öeldud, suurim kasv tulebki nendestsamadest finantsinstrumentidest.
Jätkates veel investeeringutest, siis jätkame ka selle olulise lubadusega, mis me oleme mõelnud, et aidata Eesti kaitsetööstus ajaloo suurima tööstuse kasvatamise plaaniga kooskõlla viia. Kaitsetööstusest on saamas ja kindlasti tulevikus saab Eesti uus tugevus.
Ja hea meel on öelda, et nüüd on võimalik avalikustada kaitsefondist tehtud otseinvesteering Eesti-Ukraina kaitsetehnoloogia ettevõttesse Farsight Vision.
Koos erainvestorist kaasinvestoriga investeeriti ettevõttesse 7,2 miljonit eurot, Eesti riigi panus läbi kaitsefondi on kaks miljonit eurot. Ja siis ettevõte ise arendabki tehnoloogiat, mis on Ukraina rindel väga laialdaselt kasutatud, see on seotud tehisintellektide ja droonide abil saadud rindel värskest pildist vastaste positsioonidele, et planeerida kiireid manöövreid.
Ja kuna see on niivõrd praktiline lahendus, tahabki ettevõte kasvada ja laieneda ja arendada oma toodet just siin Eestis. Nii et väga konkreetne, reaalne lahendus, kuidas ka kaitsefond aitab meie julgeolekut, aga mis veel väga oluline, kaitsetööstust ja majandust kasvatada.
Rääkides veel, tõesti, investeerimisuudiseid on väga palju, samas valdkonnas teisipäeval asutati 225 miljoni suurune Balti Innovatsioonifond 3.
Balti Innovatsioonifondi panustavad kõik Balti riigid ja Euroopa Investeerimisfond. Investeerimisfond panustab 75 miljonit ja iga Balti riik 50 miljonit.
Mis selle mõte on? See, millest ma alustasin ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõukogu arutelul [jõuti järeldusele], et kui me tahame siia rohkem investeeringuid, siis meil on vaja laiendada ja parandada kapitali kättesaadavust. Just nendele ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad laieneda Euroopas, aga ka Eestis, et anda sõnum: siia tasub investeerida, siia on turvaline investeerida.
Samamoodi Eesti osaleb siis fondi investeeringutes SmartCapi kaudu. Kui veel konkreetseid näiteid tuua, varasemalt innovatsioonifondide toel on kasvanud näiteks Thermory, tänaseks juba üle 100 miljoni eurose käibega ettevõte, rahvusvaheline liider. Scoro on ka juba mitmekordselt kasvatanud oma käivet ja laienenud üle Baltikumi.
Kokku on üldse investeeringuid saanud juba 76 Eesti ettevõtet, see on aidanud tugevdada nende turupositsiooni ja konkurentsivõimet.
Ehk siis päris pikalt sisse juhatatud, aga nagu ma ütlesin, majanduse valdkonnas on tulnud ja tuleb jätkuvalt kindlasti positiivseid uudiseid, mis aitavad meie inimeste sissetulekuid parandada ja meil majandust pikaajaliselt kasvatada.
Aga ka valitsuse istungist. Täna oli valitsusel, nii nagu mainitud, tõesti e-istung, kuna valitsuse liikmed on kes Eesti peal, kes üle maailma laiali oma rolli täitmas.
Täna valitsus kiitis heaks 19 otsust. Ei saa ka jätta valitsuse istungitel rääkimata investeeringutest, sellepärast et üks olulisemaid asju on see: me nüüd kinnitasime täna riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul. Varem sai kahjuks rääkida, kuidas riik täiendavaid summasid teehoidu ja investeerimisse ei suuna, aga nüüd on põhimõtteline muutus, millest taristuminister saab pikemalt rääkida.
Nimelt, see on väga oluline nii kohalikule ettevõtlusele kui ka inimestele turvaliseks liikumiseks. Samamoodi otsustasime valitsuses, et kaotame kohustuse esitada tööinspektsioonile eraldi eelteate mahukate ehitustööde kohta. Järjekordne, ma ei tea, kas väike, võib-olla mõne jaoks suur, aga kindel samm bürokraatia vähendamise suunas. Siis edaspidi saab tööinspektsioon vajaliku info maksu- ja tolliametilt ise automaatselt kätte.
Mida see siis tähendab? See tähendab seda, et muudatus puudutab objekte, kus töö kestab – näiteks ehitustöö – üle 30 tööpäeva ja kohal on vähemalt 20 inimest või kogu töömaht ületab 500 tööpäeva.
Samuti täpsustatakse erinevaid ohutusnõudeid. Ja nagu ma ütlesin, tervikuna eelnõu sisaldab bürokraatiat vähendavaid muudatusi.
Valitsus kehtestas veel räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid ning püügivõimalused Läänemerel, et ettevõtjatel oleks selgus, teadmine, millised on püügivõimalused ja saagivõimalused sellel aastal.
Valitsus uuendas ka kutseharidusstandardit. Eelkõige on see seotud just käimasoleva kutseharidusreformiga. Tuletan meelde, et kutseharidusreform ongi vajalik, kui me räägime teadusmahukusest, sellest, et inimesed tulevikus saaks oma tööga rohkem teenida, siis lisaks kutsele, et saaks omandada ka rohkem üldaineid, mis annaks paindlikkuse, aga tegelikult ka tulevikus konkurentsivõime meie noortele tööturu ning et see, mida kutsehariduses õpetatakse, reaalselt vastaks tuleviku tööturu ootustele.
Ja nagu me teame, eriti viimastel aastatel on töövaldkond muutunud kiiresti. See tähendab, et tänased noored kindlasti vajavad rohkem loovat mõtlemist, analüütilist mõtlemist, oskust muutustega kohanduda. See on väga oluline tervikuna.
Ja olulist ka Ukraina teemal. Euroopa Parlament kiitis eile ülekaaluka häälteenamusega heaks Ukrainale suunatud ajaloolise, 90 miljardi euro suuruse toetuspaketi, mis, ma arvan, on hästi-hästi oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa jaoks ja Ukraina jaoks muidugi. See tagab Ukrainale kriitilise sõjalise ja eelarvelise abi aastateks 2026 ja 2027.
Nii, aga ma sellega lõpetaksingi. Kui pärast on küsimusi, siis hea meelega vastan.
Juhataja
Aitäh! Taristuminister Kuldar Leis, palun!
Taristuminister Kuldar Leis
Jaa. Ma alustan hästi külmalt. Ehk siis mulle on eluaeg turundus meeldinud ja nüüd tuli välja, Hiiu leht avaldas, et selle aasta turundustegu on juba tehtud – Saaremaa ja Hiiumaa vaheline jäätee on avatud. See on nii palju ka välispressis kajastust leidnud, et väikse raha eest palju turundust üle maailma.
Aga tegelikkus on tõesti see, et tänavune jaanuar on Eestis viimase 25 aasta üks külmemaid ja see on koostöös idatuultega viinud meil ka veetaseme viimase seitsme aasta madalamaile. Kusjuures idatuuled ei ole meile ju kunagi midagi väga palju head toonud, juba aastakümneid tagasi oli AK-s see ütlemine, mis on siiamaani paljudel meeles.
Aga madalale veetasemele lisavad vürtsi laevade tehnilised rikked. Ja sellisteks puhkudeks on riigil kindel tegutsemisloogika. Esmajoones tagab regionaal- ja põllumajandusministeerium ühendused läbi tavapäraste ühenduste, sest sisuliselt ongi tegemist ühistranspordi ümberkorraldusega.
Aga kui tavapärased lahendused ei toimi või riskid kasvavad, siis tulevad mängu alternatiivid, millest üks on jäätee. Transpordiametiga oleme alates eelmisest nädalast olnud sel teemal igapäevases operatiivses ühenduses nii omavalitsuste kui ka partneritega.
Ja kui eelmise nädala piirkonna kriisikoosolekul sai selgeks, et madala veetaseme tõttu on Hiiumaa ühenduse katkemise risk väga kõrge, siis käivitasime otsekohe Tärkma-Triigi jäätee ettevalmistused ja trass avati pühapäeval.
Samas, Ruhnus riskid tõusid, sest Ruhnu vahet ühendust pidav lennuk läks katki. Ja nagu ikka sel puhul, ei tea ju kohe alguses, kui kaua see tehniline rike kesta võib ja seal jäätee rajamine realistlik variant ei ole, aga me leidsime koos kaitseministeeriumiga lahenduse. Kaitseministeeriumi lennuk tegi siis Ruhnus kaks proovimaandumist ehk siis maandus, rääkis rõõmsate kohalikega juttu ja lendas tagasi. Õnneks on Ruhnus jälle õige lennuk taas liinil oma tööd tegemas.
Nüüd, küsimus, miks Kihnu ja Vormsi puhul me kohe ei hakanud jääteid rajama. Vastus on see, et nende puhul ei olnud alguses täielikku ühenduse katkemise riski. Nagu öeldud, jäätee on ikkagi erand, see on ikka väga ajutine lahendus, mis sõltub ilmast ning ei taga väikesaartele püsivat ühendust.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esimene valik on alati hoida töös tavapärane ühendus. Kui nüüd sellel esmaspäeval selgus, et Vormsi liinil on ühendus praamirikke tõttu pikemalt häiritud ja Kihnu suunal võib madal veetase prognoosi järgi veelgi süveneda, siis käivitasime esmaspäeval otsekohe ka nendele saartele ehk Kihnule ja Vormsile jäätee ettevalmistused. Tööd praegu käivad, trass avatakse nii kiiresti, kui ohutus lubab. Eeldatavasti siis lähipäevil, sest Hiiumaa ja Saaremaa puhul võttis kogu protsess aega viis päeva. Ehk siis homme-ülehomme võiks sama loogikaga ka Vormsi ja Kihnu teed avada.
Nüüd, seoses jääteedega ma lõpetuseks rõhutan, just sellist vastutustundlikku käitumist. Transpordiameti kodulehel ja sotsiaalmeedias on jääteedel liikumise reeglid kirjas.
Ja teine sõnum on see, et jätaks need jääteed võimalikult ikka kohalikele sõitmiseks ja hoiame pikivahet ja peame piirangutest kinni. Nad on ikkagi pigem mõeldud kohalikele inimestele ühenduse pidamiseks. Aga ega me turiste lõpuni muidugi tagasi ei hoia.
Ja hästi värske uudis siia veel juurde. Nüüd parvlaev Leiger, mis Hiiumaa ja mandri vahet regulaarselt ühendust peab, oli vahepeal remondis dokis, aga nüüd hästi värske uudis on see, et ta sõidab tagasi niimoodi, et ka neid isetekkelisi jääteid ei lõhuta ära, nii et teeb pika tiiru ümber Hiiumaa ja Saaremaa. Ja see on siis TS Laevade töö.
Nüüd teiseks, teehoiukavast. Nagu ka minister Keldo ütles, täna kinnitasime teehoiukava järgmiseks neljaks aastaks.
Eelmisel aastal mäletatavasti tegime otsuse rahastust märkimisväärselt suurendada. Tänavu läheb teehoidu 281 miljonit eurot ja nelja aasta peale kokku enam kui miljard eurot. Ja selles sisaldub mootorsõidukimaksu aastatulu, keskmiselt 85 miljonit eurot. See on üks komponent, nii et teehoidu läheb rohkem raha kui varasematel aastatel.
Nüüd, selleaastases teehoiukavas on meil neli fookust. Esiteks jätkame põhimaanteede neljarajaliseks ehitamist just Pärnu ja Tartu suunal. Oleme alustanud taasiseseisvunud Eesti suurima neljarajaliste maanteede ehitusprogrammi.
Tartu ja Pärnu suunal ehitame nelja aasta jooksul 65 kilomeetrit neljarajalisi maanteid, Pärnu suunal 45 ja Tartu suunal 20. See on siis otsus, mis on rahastuse ja lepingutega juba suures osas kaetud ja esimesed tööd Pärnu maanteel juba samuti käivad. Ehk see ei ole mitte plaan ainult, vaid Pärnu maanteel on hanked sealmaal, et esimestel lõikudel on nii-öelda kopp maas.
Samuti teeme ettevalmistustöid Narva suunal. Sellest on vähem juttu olnud, aga käimas on riigi eriplaneering Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul, mis määrab uue trassikoridori umbes 70 kilomeetril ja loob eelduse uue tee rajamiseks.
Lisaks oleme teehoiukavast seadnud pikema eesmärgi, et 2035. aastaks oleksid Pärnu ja Tartu [maanteed] terviklikult neljarajalised.
Aga siinjuures ma rõhutan uuesti, et teehoiukavast ei saa välja lugeda ega peagi välja lugema kogu 2035. aasta lõpparvet. Teehoiukava on nelja aasta tööplaan ja 2035 sihi terviklik hinnasilt kujuneb järgmiste riigi ja Euroopa Liidu eelarve otsustega. Aga praegu on meil väga head eeldused sealt rahastuse saamiseks.
Ja praegu oleme välja öelnud just selle sihi, mida sektor on pikalt oodanud ja mida transpordiamet peab ka realistlikuks. Nimelt, selle plaaniga jätkamiseks on kõigil osapooltel olemas nii valmisolek kui ka head eeldused.
Ma kordaks veel selle üle, et siin on nagu kaks niisugust põhikomponenti. Üks on mootorsõidukimaks, mis juurde tuleb, teine on see, et Euroopa Liidu 2028 pluss uue perioodi rahastuses on taristu teemadel kaks korda rohkem raha terve Euroopa peale, kui oli selles programmis.
Ja kui me ütleme selgelt välja, et meie prioriteedid on Pärnu ja Tartu suund, 2 + 2 teed ja ka Narva suunal [neljarajaliste teede ehituse] alustamine, siis on hea minna sirge seljaga ka Euroopast selle jaoks raha küsima.
Nüüd, põhimaanteede ehitamise kõrval on varju jäänud see, et oleme suurendanud ka olemasolevate maanteede rekonstrueerimise mahtu. Sel aastal läheb rekonstrueerimisse 26 miljonit eurot ja nelja aasta peale kokku 105 miljonit eurot.
Ja vahepeal vaeslapse rollis olnud kruusateede rahastus kasvab sel aastal neli korda ehk mulluselt 30 miljonilt 12 miljoni eurole aastas ja jääbki sinna püsima, sellele tasemele ka järgmistel aastatel.
Millest on veel vähem räägitud, on liiklusohtlike kohtade ümberehitamise rahastus. Seda suurendasime ka hüppeliselt, ehk siis eelmise aasta 0,9 miljoni ehk siis alla miljoni euro pealt 5,8 miljoni. Ja järgmisel aastal kasvab summa 8,6 miljoni euroni liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks.
Näiteks lähevad sinna alla ristmike ümberehitused või ülekäigurajad, bussipeatuste ohutumaks muutmine, valgustused ja igasugused kiiruse rahustamise lahendused.
Ja siia lõpetuseks, detsembris võtsime vastu ka uue liiklusohutusprogrammi aastateks 2026–2035. Põhieesmärk on liiklussurmadeta Eesti aastaks 2050.
Eesmärkide saavutamiseks seadsime fookuse just kolmele tegevusele, millest üks on just nimelt teede arendamine. Seega, kõik need teetööd, millest me täna räägime, käivad käsikäes uue liiklusohutusprogrammi ja liiklusohutusega.
Aga millised lõigud siis täpsemalt lähevad teehoiukavas kas ümberehitusse või tegemisse ja kuidas need valitud on, sellest te kuulete juba täna kell 13.30 pressikonverentsil ühisministeeriumis, kus me koos transpordiameti peadirektori Priit Saukiga sellest kõigest täpsemalt räägime ja näitame – kaartide peal on näha, millised asfaldid ja kruusateed ümberehitusse lähevad. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas ajakirjanikel on küsimusi? Kui on, siis öelge oma nimi, toimetus ja kellele küsimus on suunatud. Palun mikrofoni!
Mart Linnart, ERR
Aitäh! Ma paluks mõlema ministri hinnangut sellele, et statistikaamet ei ole siiani saanud valmis tarbijahinnaindeksi arvestust. Kas selle üks põhjus võib-olla see, et valitsus survestas statistikaametit muutma arvestuse metoodikat?
Erkki Keldo
Jaa. Aitäh! Kuna statistikaamet ei ole minu valdkonnas, siis ma kindlasti sisudetaile ei tea. Ma nägin, et ka statistikaameti juhataja kirjeldas seda.
Hästi oluline: kindlasti valitsus ei ole survestanud, ei tohi survestada. Statistikaamet peab olema sõltumatu. Selles mõttes kindlasti valitsusega ka vastutav minister, kes on ka ju seda teemat selgitanud, ei ole midagi survestanud.
Miks statistikaamet, ma rõhutan, selle muutuse üldse ette võttis? Sellest oli pikalt räägitud, et see tarbijahinnaindeks, mis ju mõjutab meie majandust, mõjutab tarbijate käitumist ja kindlustunnet, ei olnud tihti vastavuses sellega, mis reaalelus toimus. Oli see elektrienergia hinna näide, kus tegelikult börsihind on üks, kasutati kunagi veel seda universaalteenuse hinda ja neid näiteid.
Eks iga muutus vajab harjumist. Aga ma ütlengi – hästi oluline on seda rõhutada –, et ma ka loodan nii kodanikuna kui ka majandusministrina, et statistikaamet saab võimalikult kiiresti oma mudelid ja tööprotsessid korda.
Me kõik ootame seda tarbijahinnaindeksit, aga ma arvan, et veelgi olulisem on, nagu ma ütlesin, et see sisu oleks korrektne. Sellepärast, et tarbijahinnaindeks ei ole ainult üks number, vaid see mõjutab majanduse käiku ja tarbijate arusaama sellest, milline on üldine elukallidus.
Kasvõi seesama näide, mida ma olen ise mitmeid kordi rõhutanud, et kui me näeme, et toidukauplustes ikkagi tarbijad proovivad teha targemaid valikuid, vaatavad, millised on sooduskaubad, ja kui nende sooduskaupade osakaal on ikkagi juba kolmandik või rohkem inimeste toidukorvist, aga tarbijahinnaindeks seda arvesse ei võta, no siis me tegelikult ei räägi ju reaalelulisest tarbijahinnaindeksist.
Selles mõttes, ma soovin jõudu-jaksu statistikaametile. Statistikaameti sõltumatus on ja peab jääma, seal ei ole mingit küsimust, valitsus sinna kindlasti ei sekku. Aga veelgi enam [on tähtis], et nad saaksid oma numbrid ja arvutused kiiresti korda, sest ma saan aru ühiskondlikust survest, miks seda on vaja. Aitäh!
Kuldar Leis
Jah, ma kinnitan ka, samamoodi, et mingisugust survestamist küll olla ei saa ja seda ei ole olnud.
Aga ma võib-olla tooksin sellise paralleeli, et võib-olla me olemegi olnud –mitte sellel juhtumil, vaid üleüldse – igasuguste selliste muudatuste suhtes natuke liiga sinisilmsed, et teeme hästi kiiresti ära, anname mingi lubaduse välja, et vot selleks ajaks on valmis, aga tegelikult ei ole nagu asju õigesti hinnanud või on see hinnang olnud liiga optimistlik. Nii kiiresti ei jõua midagi muuta.
Ma ei räägi praegu ainult tarbijahinnaindeksist, vaid taristuprojektidega on samamoodi, et kui ikkagi on mingid suuremad ja pikemaajalised ümberkorraldused, siis on meil tahe alati anda see hinnang varasem, kui reaalselt on võimalik. Aitäh!
Mart Linnart
Siiski, selle tarbijahinnaindeksiga on seotud mitmed riiklikud otsused.
Toetuste indeksid. Millal see saab probleemiks nende määramisel, kui see asi jääb venima?
Erkki Keldo
Nagu ma ütlesin, et sisudetailide kohta saab kindlasti statistikaamet ise midagi öelda ja peabki ise seda tegema.
Aga üks olulisemaid, ma usun, mis on sellega seotud, on ju küsimus pensioniindeksist. Ehk siis pensioni muutus – ma nüüd peast ütlen, loodetavasti ei eksiks – toimub 1. aprillist.
Aga no siin on ikkagi küsimus lähiaegades. Ma väga loodan, et statistikaamet saab enda tegevuse korda. Ja ma ütlen, see kaudsem mõju, minu jaoks on väga oluline, et see statistika oleks korrektne. Sellepärast ma ütlengi, et seal on ju küsimus selles, milline hakkab olema tarbijahinnaindeks, seda inimesed loevad, tekib tunnetus, kas ja kui palju on elu kallimaks läinud.
Selles mõttes need nii-öelda numbrid, mis sinna sisse pannakse, peavad reaalelule vastama. See on oluline.
Selles mõttes, nii nagu ka taristuminister just mainis, võib-olla tulebki natukene ka tulevikus ette mõelda, kas anda ikkagi kohe ka realistlik tähtaeg, sest iga muutus võtab aega.
Ja see ühiskondlik soov, sellest on Eesti Pank rääkinud, majanduseksperdid on rääkinud, kas viimastel aastatel tarbijahinnaindeks on ikkagi reaalsusega kooskõlas olnud.
Veel kaugemale minnes, sellest sõltub ju ka majanduskasvu number, struktuurse majanduskasvu ja reaalse majanduskasvu näitajad. Nii et see mõju on ikkagi palju suurem.
Pigem tasub võtta mõned päevad või nädalake rohkem aega, aga see number ja see metoodika peab olema võimalikult reaalelule lähedane ja korrektne.
Juhataja
Aitäh! Jah, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Mõlemale ministrile küsimus. Räägime praegu kõige kuumemast, õigemini kõige külmemast teemast ehk elektrist.
See mõjutab nii eratarbijaid kui ka ettevõtjaid. Mul on endal tuttavaid, kes on väikeettevõtjad ja ütlevad, et see ikka pitsitab väga.
Aga muidugi siin opositsioon taob trummi, et valitsuse maksku kõik kinni. Aga mis on teie hinnang? Kas valitsus kuidagi peaks sekkuma, teatud toetusi andma või mõtlema, kas tulevikus peaks kehtestama teatud toetusi niisuguses olukorras? Mis on teie arvamus? Aitäh!
Erkki Keldo
Jaa, aitäh! Kõigepealt, ma kindlasti soovitan kõigile: ERR-is on väga hea arvamusartikkel, energeetikaprofessor Einar Kiselilt, kes kirjeldab selle olukorra ära, et arusaadav, jaanuar oli – et ma jälle nüüd peast öeldes ei eksi – kas viimase 20 või 25 aasta külmim. Juba lihtsalt objektiivselt kahjuks ongi kõigil, sh minul küttearved olnud suuremad.
Kuidas tulevikus [selliseid küsimusi] lahendada? Selles mõttes saabki lahendada sellega, et meil on vaja täiendavaid tootmisvõimsusi. Seda on ka artiklis kirjeldatud, kuidas külmal jaanuarikuul me ikkagi impordime, mis ta oli, pea pool enda elektrienergiast.
Ja kui on küsimus, kui pika välbaga on energia kohta tehtavad otsused, siis jällegi saan viidata samale artiklile. Praeguse hinna kujundamise otsused tuli teha kümme aastat tagasi.
Kui me hästi lihtsa arvutuse teeme, kõik saavad selle tehtud, mis aasta oli 10 aastat tagasi? Siis oli aasta 2016. Minu jaoks ka nagu inimesena, kodanikuna, mitte ametis oleva majandusministrina, kes ma olen poolteist aastat olnud, vaatan, kes oli 10 aastat tagasi neli aastat Eesti Vabariigi peaminister. Jüri Ratas, praegune Isamaa liige.
Need otsused, et täiendavatesse tootmisvõimsustesse investeerida, et need saaks tehtud, on need juhitavad võimsused pluss roheenergia, mis tagavad pikas vaates soodsama elektri. No kõigepealt tuleks ka peeglisse vaadata.
Minu arust seesama jälle, et kes on süüdi ja opositsioon karjub kuni … Noh, vabandust, et nagu väga iroonilise kombe peale, et Tallinn, Eesti suurim omavalitsus, kõige jõukam omavalitsus, kus on võimul Keskerakond ja Isamaa, lükkasid tagasi ettepaneku aidata raskel ajal inimesi.
Kohalik omavalitsus on see esimene riiklik institutsioon, kuhu inimesed abipalvega pöörduvad. Riigis karjuvad, lahendusi ei paku, see koht, kus saaks päriselt aidata kõige jõukam omavalitsus, seal leevendusi ei leia.
Küll aga muidugi riiklikult, kui on inimestel päriselt probleemid, siis selleks ongi toimetulekutoetus. Ma tean, et sotsiaalminister ja energiaminister vaatavadki üle, kas see valem võtab arvesse ja saaks kuidagi võtta ka ühekordseid väga kõrgeid elektrihindasid, mis, nagu me kõik teame, inimestel jaanuaris tulid.
Mis see lahendus on? Pikemas vaates ainult investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse. Tuletan meelde kohalike omavalitsuste valimisi, kus päris mitmete poliitiliste jõudude ainukene programm oli, et mitte midagi siia investeerida ei tohi, alustades tuuleparkidest, lõpetades tööstuste ja, ma ei tea, päikeseparkidega.
See on see, et meil on vaja täiendavaid tootmisvõimsusi. Ja ka ma ise kunagi juba tükk aega tagasi, et lihtsalt enda ootusi ka juhtida, olen teinud fikseeritud paketi. Ehk kui ei soovi saada talvel neid väga-väga kõrgeid hinnatippe, siis õnneks on meil ka turul väga palju elektripakkujaid, kes pakuvad täiesti mõistliku hinnaga fikseeritud pakette, nii saab natukene oma tarbimist juhtida.
Talvel saab võitu, jah, suvel näiteks ma maksin rohkem kui börsi peal olles, aga ma saan olla kindel, et mul ei teki ühe-kahe kuu jooksul mingit väga suurt hinnaerinevust.
Aga eks see keeruline aeg on. Ega ka veebruaris ju temperatuur väga palju soojemaks ei ole läinud. Ja kui inimestele abi on vaja, on kindlasti sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus. Aitäh!
Kuldar Leis
Jah, ma olen täitsa nõus Erkkiga. Ma lisaksin võib-olla omalt poolt veel, et tõesti, ma toonitaks ka seda, et meil on uusi tootmisvõimsusi vaja ja neid on väga keeruline rajada, just mõtlen tuulikuid ja tegelikult ka päikseparke.
Siis teiseks, võib-olla see praegune olukord toobki sellise uue, uue vaate, et kõik ei liigu täpselt stabiilselt. Võib-olla saabki nüüd ümber hinnata, kuna minu teada Eesti on ka Euroopas üks selliseid riike, kus kõige rohkem on just börsipaketiga ühinenud versus fikseeritud paketiga.
Siis, ma arvan, paljud hindavad ümber oma tulevase käitumise. Eks mul endal on samamoodi börsipakett ja ega ma esimese hooga naisele ei julgenud öelda, mis jaanuari arve tuli.
Aga kuna ma olen ka 13 aastat ise päiksepaneelidega tootnud, siis ongi väga hea neid aastaid võrrelda ja kiruda siis erinevaid talvesid ja kiruda ka seda, kuidas on muutunud just see hinnaloogika. Niimoodi, et päeval on hind madal ja siis, kui õhtul on vaja saun kütte panna, siis ta just läheb kõrgeks.
Nii et eks siin ongi tõesti igal tarbijal oma tõehetk.
Aga ma seda ka toetan, mis Erkki rääkis, et just väiksemad omavalitsused väga hästi teavad oma elanikke ja nemad kindlasti aitavad, mitte ainult elektrihinna puhul, vaid üleüldse toimetuleku puhul oma kodanikke. Nii et on väiksematel KOV-idel eelisõigus.
Aga ma veel toonitaks lõpuks, et ma olen ise selles mõttes olnud sellise hästi vaba majanduse pooldaja, et sellist lausalist toetamist või kinnimaksmist ma kindlasti ei poolda. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kui praegu rohkem küsimusi ei ole, siis korraks tuletan meelde, et teehoiukava briifilt teeb otseülekande ka ERR-i portaal. Nii et kel pole võimalik sinna koha peale minna, saab seda ka üle veebi jälgida.
Ja tänane pressikonverents on lõppenud. Aitäh kõigile!
Erkki Keldo
Võib-olla ma korra kiiresti veel lõppu ütlen positiivse uudise. Kõigile kindlasti head saabuvat sõbrapäeva!
Laupäeval saate oma sõprade, lähedaste ja peredega tähistada.
Loodetavasti ilm väga külm ei ole, saab nii väljas talvemõnusid nautida kui ka pärast kodus sõpradega ilusat laupäeva veeta. Aitäh!
