Pressikonverentsi salvestust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=oUKHwGHm0NQ
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ja me alustame pressikonverentsi. Esimesena, nagu ikka, palun, peaminister Kristen Michal!
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Ma alustan täna veidi teistmoodi teadaandest.
Nimelt, Rasmus, kes on aastaid korraldanud valitsuse suhtlust erinevates kriisides ja rahulikumal aegadel – kardan, et valitsuses pigem on olnud kriitilised ajad, iga päev, iga nädal midagi juhtub –, tõmbab nüüd selle pressikonverentsiga [sellele tööle] joone alla.
Meil on talle kaks kingitust ka, et ta meid meeles peaks. Üks on selline pidulik. Rasmus äkki tuleb siia. See on selline pidulik kingitus, mille ma annan üle. Tavaliselt valitsuselt selline kingitus antakse. Sa peaksid Stenbocki mäejalamil käima ainult Stenbocki maja poole vaatamas. See on gravüür.
Ja teine karp, mida ma ei ava, kuna Eestis ei tohi avada või ütleme nii, et ei ole sünnis avada, aga see on väga ajastuvaimuga koos. Sa aimad, mida sa saad sellega teha. Aga ma ei ütle, mis siin karbi sees on. Aitäh sulle! (Aplaus.)
Pärast saate spekuleerida, olid seal kingad näiteks või midagi sellist. Saate mõelda. Jaa. No vot.
Nii, kuulge, aga nüüd siis elu enda juurde. Kõigepealt, päris suur hulk teemasid on ja ma püüan nad jõudumööda ära katta. Küllap pärast saab küsida ja vastata.
Kõigepealt, kohe tuleb ülemkogu, kohe, kui siin lõpetan, haaran koti, lähen lennujaama ja sealt Brüsselisse.
Põhiteema on Euroopa, noh, Euroopa suhe, NATO laiemalt, suhe tegelikult ka eri riikide õiguse vahel, põhimõtete, väärtuste, huvide ja jõu vahel.
Kui me vaatame seda, et eile õhtul, kui me kõik ilmselt läksime siinse ajavööndi järgi magama, siis oli üks pilt. Tänaseks on teine. Maailm on üsna dünaamiliselt muutuv, kui ilusti öelda.
Positiivne on nüüd see, vähemalt kuhu praeguseks on Gröönimaa teemadel jõutud, et ütleme, liitlaste vahel on võimalik kokkulepete baasilt lahendada erinevaid julgeolekuküsimusi.
Selge on see, et Arktikas tulevikus on julgeolekuküsimusi, seda me oleme ka varem öelnud, teisedki on öelnud. Ja on selge, et Venemaa aktiivsus eri piirkondades on problemaatiline.
Aga ma ütleks nii, et samas on selge, et viimastel päevadel või nädalatel sellel teemal toimunu ei lähe ka niisama mööda, küllap ta ikkagi väiksed kriimud transatlantilistele suhetele jätab.
Positiivne on see, et Euroopa selles olukorras asus üsna üksmeelselt – ma ütleksin, peaaegu üksmeelselt, oli võib-olla üksikuid vaikijaid – Taani selja taha ja ütles sedasama, mida me ütlesime Ukraina puhul, et jõuga piire ei muudeta, Euroopa toetab oma liitlasi ja need tuleb omavaheliste vestluste teel ära lahendada. Ja õnneks me sinna oleme jõudnud.
Euroopal oli ka võime ja valmisolek – eks me seda ilmselt siis ka õhtul arutame – vastata erinevatele tolliähvardustele, mida Euroopa suunas teele saadeti. Õnneks nendestki on loobutud, president Trump on öelnud, et ei kasutata ei jõudu ega tollisurvet Euroopale.
Ja positiivne on ka see, et Euroopal on erinevaid võimalusi, mis sellisel juhul, kui nii-öelda mõõduvõtt peaks hakkama toimuma, oleks kasutusel.
No ma ütlen ise, et selle juures, kõike seda öeldes, meie huvi ei ole kunagi olnud eskalatsioon, sest tollisõjas üldiselt võitjaid ei ole, tollid moonutavad majandust, nad on majandustoreetiliselt võib-olla väga üksikutel juhtudel – kui üldse – kuidagi põhjendatavad. See tähendab seda, et kõik riigid-rahvad jäävad vaesemaks, areng pidurdub jne, samas maksavad tarbijad selle kuskil kinni, kas ühel või teisel pool ookeani.
Nii et jah, ma arvan, et esimene selline põhimõtteline sõnum on see, et Euroopa peab saama tugevamaks.
See kõne, mille Mark Carney pidas ja mida Eesti meedia on päris hoolega refereerinud ja sotsiaalmeedias levi see samamoodi, ka mina arvan, et Euroopas laiemalt – Euroopa liidritele ma kavatsen ka sedasama öelda –on meie huvides oma liitude ja kaubanduspiirkondade laiendamine. Muuhulgas tuleb Ühendkuningriigiga arutada, kuidas neid liitlassuhteid süvendada, samamoodi miks mitte näiteks Kanadaga, et luua ikkagi võimalikult lai võrgustik nendest liitlastest, kes näevad maailma väärtuspõhisena. See on kindlasti oluline.
Ja ma arvan, et meie inimestele julgeoleku mõttes on ka oluline, et transatlantiline suhe püsib ja pinged on madalamad. Täna ei ole enam neid pingeid, mis olid eile.
Ehk siis ütleme nii, et kui midagi selle juures kogu selles saagas on positiivset, siis see, et läbi selle eskalatsiooni jõuti selleni, et siiski liitlased omavahel peavad asjad korda tegema.
Aga ütleme nii, et palju tööd on kindlasti veel ees ja erinevaid debatte on ka ees. Eks me siis kuuleme Taani käest ja erinevate osapoolte käest, mis on nende ootused edasisele tegevusele.
Teine sõnum julgeolekuvaldkonnast puudutab seda, millest ilmselt Margus, välisminister räägib pikemalt, nimelt piiranguid Vene diplomaatidele.
See on nüüd seotud Euroopa Liidu 19. sanktsioonipaketiga, mis selle kuu lõpus jõustub. See tähendab seda, et Vene diplomaadid, konsulaartöötajad, edaspidi saatkonnatöötajad, tugitöötajad, pereliikmed peavad andma 24 tundi varem teada, kui nad hakkavad reisima mõnda Euroopa Liidu riiki, kus neil ei ole akrediteeringut.
See on päris oluline Euroopa julgeoleku mõttes, et piirata täisealiste Vene kodanike ja nende pereliikmete kasutamist luuretegevuseks, spionaažiks, oma agenda levitamiseks.
Ja seal on suur hulk tingimusi veel, aga eks siis välisminister räägib pikemalt.
Samas suunas läheb see, millest me eelmine nädal pikemalt rääkisime ja mida siseminister on kirjeldanud. Nimelt, meie oleme võtnud nii-öelda selle otsa vedada, nagu Vene varadega ja varilaevastikuga, millega maailmas nüüd hoolega juba tegeletakse ja millega ilmselt tuleb veel tegeleda, ka võitlejate sissesõidukeeldudega.
Eelmisel nädalal, ma meenutan, sai 261 Vene võitlejat sissesõidukeelu Euroopa Liitu, Schengenisse, ja seda meie initsiatiivil.
Seda teemat tuleb edasi ajada, seda rada tuleb edasi käia. Kui välisminister läheb järgmisele kohtumisele, siis ta kindlasti võtab selle teema ka üles, et laiemalt ikkagi Euroopas tuleb kõik need inimesed, kes osalevad mis tahes agressioonides, panna sellesse nimekirja, et nad ei ole teretulnud meie ühisele alale.
See on päris mitmes mõttes oluline, sisejulgeolekust kuni vastutuseni. Ja kui vaadata kogu seda pilti – ma ei hakka uuesti kirjeldama, milline see seltskond seal Vene armees on ja milline katastroof seal ootamas on ühel hetkel –, siis, ütleme, ka Vene-sisene info, nii palju kui avalikkus tegelikult seda allikat usaldada saab, näitab ikkagi, et kogu selle väega seotud ja kogu selle kaadriga seotud kuritegevuse tase on Venemaal kõvasti tõusnud. Nii et neid tegelasi me tegelikult Euroopasse ja oma viisaruumi kindlasti ei taha. Hoiame nad siis eemal.
Siis üks põhimõtteline teema, millest räägib rahandusminister. Ta räägib kindlasti mitte väiksema kirega kui mina. Aga pool miljonit inimest Eestis on teises pensionisambas, väga paljud inimesed on teises pensionisambas, ja nagu eelmisel nädalal sai öeldud, sellel nädalal me seda arutasime ja langetasime põhimõttelised valikud. See tähendab seda, et teise pensionisambaga saab nüüd kiiremini taasliituda.
Rahandusministeerium töötab [need põhimõtted] välja, raha on elulistel põhjustel võimalik ka osaliselt sealt kasutusele võtta, see on samamoodi oluline.
Ja üks hästi oluline ja printsipiaalne muutus on see, et tulevikus mis tahes muudatused, mis võivad halvendada selle poole miljoni inimese pensioni kogumist, vähendada nende vara väärtust, peavad olema ette teatatud viis aastat. See tähendab, et riik peab sellest ette teada andma, sellega antakse inimestele kindlus, et mis tahes muudatused on viis aastat ette paika pandud.
Maksudega on meil seni olnud kuue kuu reegel, on öeldud, et üldjuhul kuus kuud antakse ette teada, nüüd on nii, et mis puudutab teist pensionisammast, me võiksime kõik arvestada sellega, et riik ei käitu sõnamurdlikult meie varaga ega selle rahaga, mis läheb pensionisse ja millega kasvatatakse Eesti majandust. Nii et see viie aasta klausel sinna tuleb.
Rahandusministeeriumisse läheb see eelnõu varsti kooskõlastusringile, nii et eks me siis vaatame, milline see poliitiline debatt siin tuleb.
Ma olen korduvalt öelnud ja ilmselt ütlen veel korduvalt, et teise pensionisamba lammutamine, isegi kui inimestel oli sinna vähe kogutud, ja inimeste meelitamine raha välja võtma on ikkagi olnud üks inimeste kindlustunde ja tuleviku suhtes suurimaid finantskuritegusid üldse.
Me püüame luua selle süsteemi sellisena, et inimesed saavad vabamalt oma raha kasutada, aga tulevikus pensionisambaid enam ei lõhuta ja kindlus on ka kõigil olemas.
Siis võib-olla veidi majandusest ka, paar lauset. Sellel nädalal tuli Swedbanki värske majandusprognoos, mida ka kajastati. Majanduskasvu on seal prognoositud umbes 2,3%-ni, inflatsiooni 2,6%-ni kuueni. See on veidi madalam inflatsioonitase, kui oli varem eeldatud. Nii et hinnatõus pidurdub ja majanduskasvu on hinnanud kommertspangad umbes 2% kanti. Keskpank ütleb, et see tuleb umbes 3% kanti ja üle selle.
See on kindlasti positiivne. Osalt on see tingitud euriborist – see tähendab seda, et raha on rohkem, inimestel läheb vähem raha laenudeks, ettevõtjatel samamoodi –, aga ka tulumaksureformist.
Ja see tähendab seda, et kui maksuküür kaob – Swedbanki kirjeldus oli, et 1,6% SKP-st –, siis paar protsenti SKP-st ehk üle 700 miljoni jääb majandusse juurde. Küll selle rahaga tarbijakindlus ka kasvab.
Ja ütleme, et head uudised on ka näitajatest detsembris. Ma olen seda ka oma sotsiaalmeediasse postitanud, et pärast seda, kui Peeter Raudsepp läks Tallinna linna ära, hakkas tarbijate kindlus kohe kasvama. No ja Tallinnas sai vesi ka otsa, eks ju, ega midagi teha ei ole. Aga üldiselt pildid ja numbrid on seal paremad.
Siis üks teema, mis veel väärib mainimist. Justiitsministriga suhtlesin, tema on täna meil välissõidus. Eile oli „Pealtnägijas“ üks selline lugu, mis puudutas küberahistamist. No seda debatti on Eestis ka varem peetud.
Eestis on nüüd meil selline kokkulepe, valitsusel on selline tehniline dokument nagu VVTP [ehk „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm], mida aeg-ajalt mõned inimesed loevad, ja seal on kirjas, et justiitsministeerium tegeleb selle probleemiga ja pakub välja lahendused.
See tähendab ikkagi seda, et me peame uute ohtudega kaasas käima, tulevikus tuleb leida lahendused. Ja vajaduse korral, kui tegemist on pahatahtliku või kuritahtliku tegevusega, kui kellestki luuakse näiteks intiimkujutisi, kui püütakse selle abil välja pressida, siis see muutub karistatavaks.
See on meie kõigi huvides, avaliku turvalisuse huvides ja justiitsminister sellega tegeleb. Nii et kevadeks ma ootan – ja valitsus ootab – temalt pakkumisi, millised need lahendused võiksid olla.
No kui tuua mõned näited teistest riikidest, siis Ühendkuningriigis on juba kaks aastat tagasi laiendatud seksuaalkuritegude regulatsiooni sellisele deepfake-pornole, karistatav on teise isiku kujutamine mis tahes viisil. Saksamaal on au ja eraelu kaitseks erinevad normid, Prantsusmaal on 2024. aastal seadust täpsustatud digitaalse intiimvägivalla koha pealt. Ja nii edasi.
Ühesõnaga, see on suunatud kõigele sellele, mida AI positiivsena loob ja mida uued digitaalsed võimalused positiivsena loovad, aga on inimesi, kes seda kurjalt ära kasutavad.
Eesti on digitaalselt väga arenenud riik, me peame ka hakkama saama selliste ohtudega. Ja tuleb päitsed pähe panna sellele, et kelleltki pressitakse välja, kedagi kasutatakse ära, luuakse selliseid kujutisi, mis ei ole, ütleme kohased. Sellega ei saa nõus olla.
No vot. Ja viimase teemana märgin ära, et väga positiivne on, et riigikogu moodustas Vene mõjutustegevuse uurimiskomisjoni, Vene mõjutustegevuse läbivalgustamiseks.
Ajakirjandus on siin teinud väga head tööd, oleme ausad, Oleg Bessedini juhtum sai ajendiks, nii et kõik, kes ajakirjanduses seda kajastasid, võite ennast tunnustada, osta preemiaks vastlakukli, kui tahate. See näitab seda, et Eestis on ikkagi vaja põhjalikumalt ka parlamendi tasandil ja raportina läbi vaadata see, mismoodi avalikest struktuuridest on Vene mõjutustegevuse esindajatele ka rahaliselt tuge tehtud, kus nad on saanud jalapinda ja mida nad on teinud-toimetanud.
Sest avalikkuses on juba praegu selgunud, et tegemist on inimesega, kes on saanud raha nii ühe munitsipaal võimu juurest, Keskerakonna-aegsest Tallinnast, samal ajal Vene mõjutustegevusega silma paistes, kui ka muudest omavalitsustest.
Nii et kõik see tuleb tükkhaaval lahti võtta ja vaadata, kas meil ka mujal selliseid asju on. Nii et [mul] on väga hea meel, et parlamendifraktsioonid selle algatasid, algatajad olid seal Eerik-Niiles Kross, Toomas Uibo, Riina Sikkut, Ants Frosch, Peeter Tali ja paljud teised.
Nüüd on saanud sellest mõttest ka asi. Ja loodetavasti see raport, mis peaks järgmise aasta veebruariks tulema, on ka selleks aluseks, et me saame veidi ühiskonnas ringi vaadata, mille peale me oma avalikku raha kasutame ja kuidas seda mõjutustegevust siin toimetatakse. See annab ka turvalisusele palju juurde.
No vot. Nii, aga siis ongi kõik. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun järgmisena, Kristina Kallas!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Mina räägin täna kahel teemal, millest mõlemad puudutavad väga tugevasti inimeste kindlustunnet ja tulevikku, eriti tuleviku vaates kindlustunnet.
Esiteks, riigikogu arutab täna EKRE ettepanekut Eesti lahkumisest Istanbuli konventsioonist. Teadupärast on tegemist naistevastase vägivalla ja üldse vägivallavastase rahvusvahelise kokkuleppega.
Väga küüniliste valedega on üles ehitatud narratiiv, mille taga tegelikult peitub soov lammutada ära senine kokkulepe ühiskonnas, mis on keskendunud vägivallavabale õigusele kasvada üles vägivallavabas keskkonnas ja elada vägivallavabas keskkonnas.
Ma rõhutan veel kord, et seda kõike tehakse väga küüniliste valedega ja valetades nii selle konventsiooni kohta kui ka selle kohta, mis johtub sellest konventsioonist riikidele, kes sellega liitunud on.
Ja teiselt poolt, ma arvan, see näitab ka selle ettepaneku esitajate enda väärtusruumi, justkui kinnitades, et nii naistevastane vägivald kui ka seksuaalkuriteod Eestis ei ole probleem.
Statistika teadupärast räägib hoopis teist lugu. Naistevastane vägivald on neid Eestis endiselt suur probleem. 2024. aastal oli meil 3373 registreeritud perevägivalla juhtumit ja 647 seksuaalkuritegu alaealiste vastu. Ma kordan: 647 seksuaalkuritegu alaealiste vastu ühel aastal! Ja 78% ohvritest olid naised.
Nii et me ei saa mitte kuidagi öelda seda, et meil noored inimesed ja naised saavad elada turvalist ja vägivallavaba elu Eestis. Tegemist on valdkonnaga, kus on väga pingsalt vaja veel jätkuvalt tööd teha.
Selle valitsuse kindel seisukoht on see, et me ei aktsepteeri ühtegi sellist poliitilist sammu, mis vähendab inimeste turvatunnet, õigust vägivallavabale elule.
Me oleme sisse andnud, valitsus on esitanud nõusolekuseaduse, mida riigikogu täna menetleb, ja veel ühe meetmena ka 72-tunnise viibimiskeelu kehtestamise vägivallatsejatele.
Nii et on äärmiselt kurb vaadata pealt seda olukorda, kus 21. sajandil peavad naised veel kord üle kinnitama, et neil on õigus elada vägivallavaba elu ja olla kaitstud selle eest ning ka riik peab neid kaitsma.
Nii et ma väga loodan, et Eesti ühiskond seda avantüüri ja seda valedega üles ehitatud narratiivi ei osta.
Teine teema, mis puudutab tulevikku ja millest rahandusminister tõenäoliselt räägib detailsemalt. Nimelt, täna kabinetis tõesti arutasime teise pensionisamba taastamise ettepanekut ja seaduseelnõu selleks. See on olnud ka selle valitsuse üks oluline teema, et pöörata tagasi see lammutustöö, mis tehti Eesti inimeste tulevikukindlusega aastal 2020, kui lammutati ära Eesti pensionisüsteem.
Eelnõu põhimõtted me arutasime täna valitsuses läbi, saavutasime kokkuleppe ja läheme selle eelnõuga edasi. Peamised sammud tõesti on sellised, et me keerame tagasi selle lammutustöö, mis pensionisambaga tehti, ning taastame esialgse eesmärgi ehk kogumise, mitte raha välja võtmise ja kulutamise.
Loodetavasti jõustuvad kõik need muudatused juba peagi, nii et inimesed saavad tagasi, samuti Eesti riik tervikuna, ühiskond tervikuna saab tagasi kindlustunde, et Eestil on pikaaegne ja järjekindel poliitika pensionisüsteemis. Nii et ka põlvkonnad, kes on praegu turultööturul, omavad õigusriigi kindlust, et see kokkulepe, mis on ühiskonnas saavutatud – elu võib olla väärikas ka vanemas eas –, kehtib, mitte ei lammutata iga poliitilise jõu võimule tulekuga ära pikaajalist tugisambasüsteemi.
Aga rahandusminister ilmselt räägib nendest pensionisamba otsustest, mis valitsuses täna tehti, pikemalt. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun järgmisena rahandusminister Jürgen Ligi!
Rahandusminister Jürgen Ligi
Nagu on öelnud proua haridusminister, rahandusminister siiski tutvustab natuke seda eelnõu.
See kahtlemata parandab ühte kõige rumalamat otsust, mis Eestis kunagi on üldse tehtud. Ma ei tea ühtegi teist sellist, mis oleks nii destruktiivne pikaajaliste murede suhtes, mida kätkeb vanadus.
Ja kogu see asi ehitati sellisele uhhuu-mütoloogiale. Siin on ilmunud artikleid ja juhendatud diplomitöid ja isegi hoitud akadeemilist ametit selle jutuga, et kui ikkagi pensioniraha ära kulutada, siis hakkab lapsi tulema.
Mis tegelikult juhtus, oli see, et niipea, kui pensionisammas avanes, tekkisid erinevad tasakaalustamatused, ka majanduslikes tulemustes, mida ma kohtu kokkuleppe järgi ei tohi täpsemalt nimetada, aga mille kohta on andmed olemas.
Ja kõige selle foonil siis juhtus muidugi see mis igal pool, et iive kolinal kukkus, mitte ei tõusnud. Ja see on üks kurb lugu.
Me oleme juba välja hõiganud selle, et me lubame sambast lahkunud varem tagasi pensioni koguma kui 10 aastat. See kümneaastane tähtaeg lepiti kokku viimasel hetkel, kui samba lammutajatele tehti selgeks, et juhul, kui see sisse- ja väljakäimine teises sambas on väga lihtne, ilma tähtajata, ilma piiranguteta, siis hakkab toimuma sotsiaalmaksu kantimine iseendale ja tegelikult pensioni probleemi me mitte kuidagi ei [lahenda] sellega.
Nüüd me arvame, et see kümneaastane tähtaeg oli väga jäme piirang, nii et me vähendame seda viiele aastale.
Ja üldine probleem, eks meil ole siin õpitud ka, õppetunnid võetud, et ei olnud asi mitte paari mehe kinnismõtetes, kuidas säästmine on saatanast ja kõik, mis sinna juurde käis, vaid muidugi me selle pensionireformi rakendamise käigus ka üht-teist õppisime – kus reeglid olid liiga jäigad, kus tootlust pärsiti –, ja neid vigu me oleme ka juba parandanud.
Juhin tähelepanu teise samba tootlusele, tootluse edetabelis Eesti on OECD riikide hulgas esikohal. Ja selleks juba tehtud muudatused aitasid kaasa, et on vähem neid investeerimispiiranguid, mis tehti alguses ettevaatuse mõttes.
Nii et teise samba tootlus on väga kõrge. Ja jutt sellest, kuidas seal raha põleb, oli lihtsalt suurejooneline publiku petmine.
Ja paindlikkus on üks märksõna nendes muudatustes, mis me oleme nendes õppetundides omandanud. Üks on, jah, see tagasipöördumise kiirem võimalus, aga on ka raha osalise väljavõtmise võimalus.
Tegelikult me arutasime seda juba enne, kui see lammutamine päevakorda tuli, et need reeglid on liiga jäigad, need on inimestele liiga piiravad, sest elus on episoode, kus osaline pensioniraha ärakulutamine on eluliselt vajalik.
Nüüd me laiendame seda võimalust sedapidi, et kogu pensionisammast ei pea tühjaks tegema, võib seda teha osaliselt. Ilmselt me siis menetluse käigus ka täpsustame, mis see osa on. Pigem ei ole mõeldud seda, et 99% [rahast välja] võetakse.
Nii. Muudatuse jõustumise aeg pole veel lõplikult kindel ja sellepärast ma ei hakka seda välja hõikama. Selle ümber on kerkinud diskussioon, aga me peame ikkagi silmas seda, et tuleval aastal on asi juba käivitunud. Mis kuupäeval täpselt? Ei ütle praegu, kuna ei ole lõplikku kokkulepet.
Nii. Ja peaminister mainis, et me tahame piirata võimalust mängida pensionäride huvidega. Parteiliselt siin on juba olnud lubadusi, et riik lõpetab igal juhul võimu vahetudes sissemaksed teise pensionisambasse. See on pettus, siin ei ole olnud seda põhjendust, mis näiteks 2009. aastal oli, kui meil oli finantskriis ja euroga ühinemine, et me siis selle kohustuse pensionikogujate ees ajutiselt peatame – [tingimusel, et] pärast kompenseerime. Seda põhjust ei olnud ka … Mis aastal see siis oli, aastal 2000 või? 2020 vist.
Tähendab, tookord ei olnud üldse põhjust, aga ka mängiti sellega, et aga te tegite, me teeme nüüd ka, me peatame selle. Kokkuvõttes see, mida tehti siis nagu jälle mänguliselt, läks kümneid miljoneid maksumaksjale kahjudena maksma.
Need ähvardused on, me teame, õhus, et riik oma panuse võtab ära. Üksikud tegelased on sel teemal artikleid kirjutanud juba. Me igal juhul sellise turvaelemendi siia sisse kirjutame, et sellisest asjast peaks viis aastat ette teatama, et siis nii uued liitujad kui ka seni olijad teaksid sellega arvestada.
Aga igal juhul selline peatamine kahjustab ka pikaajalisi investeeringuid ja sellise pensionisamba avamine, selle väga vabaks tegemine tegelikult kahjustas ka nende fondide tootlust ja eelkõige investeeringuid Eestisse, sest ebakindlus, mida poliitikud tekitasid, on otsene kahju nii pensionisaajatele kui ka investeeringutele Eestis.
Nii. Veel sai valitsus ülevaate praeguse perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisest ja ka Euroopa Liidu järgmise perioodi, 2028–2034 toetuste planeerimise lähtekohtadest.
Kõigepealt, praeguses seisus valitsus on võtnud vastu sellise karmi otsuse: kui on näha, et kellelgi raha kasutamine ei kipu välja tulema, siis võetakse see neilt ära ja suunatakse teise kohta.
Selle perioodi eripära on olnud COVID. Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine võttis kauem aega, selle asemele tuli RRF [ehk taaste- ja vastupidavusrahastu], kiire meetod, aga kogu see asjaajamine võttis väga kaua hoogu Eestis ja kogu Euroopas.
Nüüd me oleme kiirendusolukorras, kõik ministrid seda teavad, ja oleme kokku leppinud, et hoiame sellel silma peal veel rohkem, kui tavalistel perioodidel on olnud. See periood sisuliselt algas venimisega.
Ja tuleva perioodi teemal oleme saanud Euroopa Komisjonilt ettepaneku. Sellest ma pikemalt ei räägi, sest need vaidlused on alles ees ja midagi ei ole veel lukku löödud.
Nii, ja vahest minu teemadest aitab.
Juhataja
Nii. Suur tänu rahandusministrile! Palun siis järgmisena Margus Tsahkna, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Jaa, aitäh! Ma teen lühemalt, peaminister peab nimelt minema lennuki peale ja lendama kohtuma Euroopa Liidu liidritega, eelkõige Gröönimaa teemal, Ameerika Ühendriikide teemal.
Aga tõepoolest, sõit Ameerika mägedel jätkub, nagu ma eelmine aasta ütlesin: kinnitagem turvavööd ja säilitagem külm närv.
Öösel tulid siis sellised leevendavad sõnumid, mis puudutavad tariifide mahavõtmist või ähvarduste mahavõtmist mõne Euroopa riigi suhtes seoses Gröönimaaga.
Ja teine pool on see, et president Trump on välja öelnud, et ta ikkagi sõjalist jõudu ei kasuta. Need on head sõnumid. Aga kõige tähtsam on see, et Euroopa näitas ikkagi väga selgelt ühtset positsiooni, et ollakse Taani selja taga, et ollakse territoriaalse terviklikkuse põhimõtte selja taga.
Ja ma loodan järjekordselt, et see vahepealne turbulents aitab Euroopal rohkem aru saada sellest, et me peame ise rohkem vastutama selle eest, mis puudutab meie julgeolekut, aga tegelikult tugevdab ka Euroopa enesekindlust.
See puudutab ka näiteks kaubandussuhteid või võimekusi vastusammudeks, kui neid vaja on. Sest päris mahukad erinevad võimalused tulid uuesti päevakorda. Need puudutavad Euroopa Liidu enda tegevust, kui vaja.
Aga nii nagu peaminister ütles, keegi ei ole huvitatud tegelikult ju tollisõjast, sellepärast et siin võitjaid ei ole, otseses võtmes. Nii et vaatame, nüüd me oleme jälle selles punktis, et mis edasi saab.
Mis on väga tähtis? Julgeolekuhuvid kindlasti Ameerika Ühendriikidel ja paljudel teistel Arktikas on. Ja me oleme ka väljendanud Eestina, NATO liikmesriigina, et osaleme aktiivselt, et tagada lääneliitlaste huvide kaitset Arktikas ja vähendada võimalusi, et Venemaa, Hiina või kes iganes teine võiks seda kuritarvitada.
Nii et jälgige, mis toimub. Mina näiteks mõnikord ärkan vanuse tõttu juba kella viie ajal hommikul korra üles, siis ma vaatan mõnikord, kas võtta telefon näppu või mitte, et äkki magaks veel paar tundi. Vähese unega inimene nagu ma olen.
Kristen Michal
Puhta südametunnistusega …
Margus Tsahkna
Nii et see seis on. Tegelikult on tähelepanu ära läinud sellelt, mis Ukrainas toimub. Seal on väga raske olukord, mis puudutab eelkõige seda, kuidas inimesed väga halbades või külmades ilmastikutingimustes hakkama saavad.
Venemaa on 111 päeva järjest pommitanud väga jõhkralt energiataristut. Ja praeguseks ei ole jäänud Ukraina andmetel mitte ühtegi elektrijaama, mis ei oleks saanud pihta vähemalt korra, päris paljud on saanud korduvalt.
Meedia väitel on Kiievist tänaseks lahkunud kiirkorras u 600 000 inimest, sellepärast et seal pole elektrit, seal pole sooja vett, seal pole toasooja. Nii et need elamistingimused seal lihtsalt ei ole inimlikud, seal on miinuskraadid, inimesed lähevad ära maale. Selles mõttes on sealne olukord väga keeruline.
Eesti on panustanud ka energiataristusse 2,6 miljonit eurot. Sellel reedel on meil Ukraina eestvedamisel, nende peaministri eestvedamisel koalitsioonikõnelused selle üle, mida me saame veel teha Euroopana ja lääne liitlastena.
Aga ma kutsun üles ka ajakirjanikke. Ehk te olete märganud, Poola organiseeris sellise annetuste jada, nad korjasid kokku umbes 900 000 eurot just nimelt energiainvesteeringuteks ja abiks Ukraina inimestele. Eestis korraldab seda MTÜ Pagulasabi, käivitab selle kampaania. Vaadake, välisministeerium kindlasti koduleheküljel seda jagab. See on väga usaldusväärne organisatsioon. Ja teistpidi, aitame ukrainlasi, nad on selles küsimuses ikkagi väga raskes olukorras.
Me ei kujutaks ette praeguste ilmadega, kui meil ei oleks elektrit, vett ega mitte midagi. Kuidas siis toime tulla? Ja samal ajal ikkagi sõda käib. Nii et see on see üleskutse: palun, nii palju, kui teil võimalik on, annetage Pagulasabile. See missioon või see kampaania on selles mõttes väga usaldusväärne, ärge kartke, et see läheks kuskile kaduma.
Eile jõustus ka Euroopa Liidu 18. sanktsioonipaketi see osa, millega kehtestati keeld importida Euroopa Liitu kolmandatest riikidest toodetud naftatooteid, kui nende valmistamisel on kasutatud Venemaalt pärit toornaftat.
See on üks väga oluline asi. Nimelt, me oleme hinnanud, et kaks kuni kolm miljardit eurot aastas peaks see tegelikult kahjustama Venemaa sõjamasinat ja nende tulusid.
Nii et viibega, üleminekuaegadega, aga need eelmised sanktsioonipakettide teemad jõustuvad. Ja 25. jaanuaril jõustub ka Euroopa Liidu meede, mis tuleneb eelmisest sanktsioonipaketist, millest peaminister juba rääkis. Ehk siis diplomaadid, konsulaartöötajad ja ka nende perekonnaliikmed ei saa Euroopa Liidus lihtsalt vabalt ringi rännata. Senimaani nad on saanud seda teha.
Eestis on olnud väga limiteeritud meie siin oleva Vene saatkonna diplomaatide arv, see on vastavalt sellele, kui palju meid on. Aga on neid riike, kus diplomaatide, konsulaartöötajate ja muude ekspertide arv on väga suur. Väga tihti need inimesed toimetavad väga halbu asju Euroopas.
Nii et see Euroopa-sisene liikumine on piiratud. Igat kaasust vaadatakse eraldi, lubatud on siis, kui on transiidi põhjus, läbi minna. Ja teiseks, kui on põhjendatud mingisugune meile arusaadav põhjus, miks peaks Eestis olema näiteks mingisugune teises Euroopa Liidus akrediteeritud diplomaat, siis me võime selle loa anda. Aga automaatselt nad liikuda ei saa, nii et see ka teeb asja keerulisemaks.
Nüüd, valitsusest käis läbi NB8 ehk Põhjala-Balti koostöö arengukava. Eesti sel aastal seda koostööformaati juhib.
Nagu te nägite ka selle Gröönimaa kaasuse käigus, see formaat on ikkagi väga aktiivne ja väga mõjukas. Maailma majanduse võtmes me kuulume kõik koos sellise maailma üheksanda majanduse hulka, nii et sellel mõju on väga suur.
Järgmine nädal on siin Taani kuningas riigivisiidil. Kindlasti osalege selles kõiges. Ma tean, aga mul on tähtsad sõnumid. Ajakirjanikud, me mõtlesime, et kuidasmoodi toimuks siis see sümboolne NB8 eesistumise üleandmine. Taani oli [eesistuja] eelmisel aasta.
Nüüd 27. jaanuaril toimub eelkõige Eesti pressile suunatud üritus, kus me kohtume Taani välisminister Lars Løkke Rasmusseniga ja see antakse sümboolselt üle. Aga me teeme ka sellise pikema vestlusringi, kus te saate küsida kõike.
Nii et teavitus tuleb, osalege, sest ma arvan, et Taani välisministril on päris palju rääkida – nii palju kui ta saab rääkida – ja sellest võiks tulla päris huvitav värk.
Viimane asi. Kohe lõpetan. Me tegime selle otsuse, et me ei lase seda Venemaa sõjamasinat siin õlitada erinevate tegevuste hulgas. Ja üks teema selleks on jäälootsid ehk need tankerid, mis siit läbivad Soome lahte. Nendel on vaja lootse ja senimaani on saanud need lootsid teatud tingimustel siseneda ka meie territoriaalvette ja ka Eesti territooriumile. Edaspidi me selles mõttes paneme selle väikese, aga olulise augu kinni.
Ja sellise üleskutsega me esitame ka teistele Läänemere riikidele, selleks et teha venelaste varilaevastiku elu veelgi keerulisemaks.
Kõige viimane asi. Mul on väga kurb meel, et Mercosuri leping ei saanud Euroopa Parlamendis toetust ja see otsustati saata juriidilisse analüüsi. See tähendab sisuliselt seda, et kuni kaks aastat seda lepingut ei tule.
Ja sellest on kahju, mitte ainult Eesti perspektiivist, vaid ka Euroopa Liidu mõju maailmas tegelikult mitte küll ei saa kahjustada, aga oleks võinud olla parem. Nii et ei ole ka kõik nii viljakas värk.
Ja veel viimane asi, Eesti ja Malta ordu vaheline koostöölepe sai valitsuses heakskiidu. Malta ordu annab väga palju humanitaarabi ja teeb igasuguseid muid humanitaarprojekte maailmas. Malta ordu saatkond sai kaks aastat tagasi Eestis avatud. Ja see üks hea näide sellest, kuidas me teeme palju head maailmas.
Mul on veel palju asju, aga Rasmus ei luba viimasel [enda juhatatud] pressikonverentsil üldse enam rääkida.
Kristen Michal
Nüüd ta võib mikrofoni välja lülitada.
Juhataja
Jaa. Aitäh ministritele! Me jõuame võtta kiiresti üks-kaks küsimust, kuna peaministril on kiire lennuki peale minekuga. Nii et palun!
Kristen Michal
Jõuame ära rääkida küll. …
Juhataja
Kui küsimus ei ole, siis on väga tore, läheme tänaseks laiali.
