Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/live/TMQau2LZT3E?feature=share
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on lõppenud ja pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja kaitseminister Hanno Pevkur.
Palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Kõigepealt, käesolev nädal läheb kindlasti ajalukku, sest abieluvõrdsuse seadustamisega astusime väga olulise sammu teiste põhjamaade ja maailma demokraatlike riikide hulka ka. Oleme 35. riik, kus abieluvõrdsus on.
Ja oluline on mõista seda, et see otsus ei võta kelleltki mitte midagi ära, aga annab paljudele midagi väga olulist juurde. Ühtlasi näitab see seda, et meie ühiskond on hooliv ja me peame üksteisest lugu.
Mul on erakordselt hea meel vaadata ka abielude statistikat. Eelmisel aastal nimelt sõlmiti viimase paarikümne aasta rekordarv abielusid. Mullu abiellus 7200 paari ja samal ajal on lahutusi vähem kui varem taasiseseisvunud Eesti ajaloos ja lahutuste arv on viimasel ajal langustrendis. Nii et nüüd, kui veel rohkem inimesi said õiguse abielu sõlmida, tuleb abielusid kindlasti juurde. Nii et see on absoluutselt positiivne.
Venemaa ja Ukraina sõjast. Euroopa Liidu saadikud saavutasid eile kokkuleppe 11. sanktsioonipaketi suhtes ja lõplikult kinnitatakse see reedel.
Me oleme rahul sellega, et järjekordsed sanktsioonid kehtestati. Enamikku meie ettepanekutest võeti arvesse. Loomulikult me oleksime soovinud näha veelgi tugevamalt paketti, sest meie eesmärk on avaldada seda survet võimalikult tugevalt, et Venemaa selle sõja lõpetaks. Ja teine asi, tuleb tegeleda sanktsioonidest möödahiilimisega.
Saadame selge sõnumi ka Venemaale sanktsioonide rikkujale, et kui möödahiilimine jätkub, siis sellel on tagajärjed, selle kallal tehakse väsimatult tööd.
Nii nagu siin sissejuhatuses juba öeldud, kuigi koolid järjest peavad lõpu aktusi ja koolid lähevad juba suvepuhkusele, peab Vabariigi Valitsus vastupidi just õppuseid. Meil oli neli tundi kestnud õppus, see oli kriisiõppus, kus me harjutasime valitsuse tegevust sõjaeelses olukorras. Saime ette stsenaariumi ja ministeeriumid valmistasid ette ülevaate oma haldusala valmisolekust, tegevustest, probleemidest ja sellest, milliseid otsuseid peaks valitsus vastu võtma. Tuvastasime ka mitmeid selliseid kitsaskohti, millega siis eriti tegeleda tuleks, kui selline olukord peaks tekkima, et meil ei oleks seal mingeid takistusi. Kuigi, ütlen veel kord, hetkel me seda ei näe, see on puhas õppus selleks, et valitsuse liikmed oleksid valmis vajaduse korral kiiresti otsustama.
Valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid 56 teema kohta. Jällegi, saime anda 29-le seaduseelnõu kohta, mis obstruktsiooni eesmärgil olid sisse antud, arvamuse. Ja näiteks kiitsime heaks ka Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025. aastani.
Need on teemad, mille puhul Eesti soovib Euroopa Liidus olla eestvedaja. Ja meil on selge arusaam, kuhu Euroopa Liit peaks nendes asjades liikuma. Meie väikeriigina peame väga selgelt oma prioriteete seadma. Oleme korduvalt seda näidanud, et me suudame olla Euroopa Liidus eestvedajad.
Me suudame tegelikult käia välja ideid, millega teised tulevad kaasa. Heaks näiteks on miljoni mürsu algatus Ukrainale, kandidaatriigi staatuse andmine Ukrainale ja Moldovale, samamoodi ühtne Euroopa vastus Venemaa agressioonile, alates Venemaa juhtkonna saktsioneerimisest kuni erinevate sanktsioonideni.
Mis on siis meie peamised eesmärgid järgmise paari aasta vaates? Noh, esiteks muidugi tuleb parandada Euroopa julgeolekut läbi kaitsevõime tõstmise ja kriisikindluse toimepidevuse, vähendades kriitilisi sõltuvusi.
Teiseks, töötada eduka Euroopa Liidu laienemise nimel. Liitumisprotsessis olevatel riikidel peaksid olema senisest paremad võimalused siis järkjärguliseks integreerumiseks Euroopaga.
Kolmandaks, Euroopa peab jätkama Ukraina igakülgset toetamist nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult.
Ja neljandaks, Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone tuleb karmistada ning tuleb tegeleda nendest möödahiilimisega.
Viiendaks, rohe- ja digipööre on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime aluseks. Selle keskmeks peab olema ühtse turu tugevdamine, millest ka väikesed riigid võidavad, ja ka taastuvenergiale üleminek, kuivõrd see on üks oluline sisend kõikidele tööstustele.
Järgmisel aastal ootavad meid ka Euroopa Parlamendi valimised, uue Euroopa Komisjoni tööprogrammi koostamine ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepanek. Nii et me juba nendest prioriteetidest lähtuvalt sellesse ka panustame.
Homme hakkavad meil suured pühad, kõik seda juba ootavad. Kuigi praegu sadas väljas kerget vihma, tuletan siiski meelde, et Eesti tuleohukaart näitab, et oleme n-ö punases, st looduses lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine on seetõttu keelatud. Suuremaid ja väiksemaid põlenguid, metsa- ja maastikupõlenguid on juba olnud kokku ligi 150. Mitmed põlengud on sedavõrd ulatuslikud, et nende kustutamiseks kulub päevi.
Ma soovin jõudu kõikidele päästeametnikele ja vabatahtlikele, kes nende asjadega tegelevad. Aga ma tõesti palun ja panen kõigile südamele: ärme tekitame neile probleeme juurde, katsume ikkagi seda ohtu silmas pidada ja käituda äärmiselt vastutustundlikult.
Päästeamet soovitab ka jaanilõkke tegemisest tegelikult loobuda. Aga kui te seda lõket siiski teete, siis palun tõesti olge äärmiselt ettevaatlikud. Mõistlikule käitumisele on võiks mõelda ka teistes valdkondades – alkoholi tarbimise, ujuma minemise ja kõige sellega seoses ka.
See nädal oli märgiline veel selles mõttes, et ma läbisin edukalt järjekordse usaldushääletuse, õigemini üsna mitu neid riigikogus. Ja ma olen väga tänulik tegelikult kõikidele riigikogu liikmetele, kes tegid ööd ja päevad tööd, et me saaksime olulised seadused vastu võtta.
Ja noh, üks kord, kui ma pean nõustuma Mart Helmega, kes ütles, et see umbusaldusavaldus oli absurdne. Ka see, et Martin Helme otsustas selle asemel sõita hoopis puhkusele, näitab, et tegelikult EKRE ei võta ka seda umbusaldamist liiga tõsiselt.
Aga seal see arutelu pidevalt selle mandaadi üle. Meil on vaba mandaadi põhimõte ja see tähendab seda, et mandaat antakse isikutele otsustamaks. See jauramine selle üle, et milleks on mandaat antud ja milleks ei ole – noh, näiteks ma ei mäleta, et oleks Keskerakond saanud mandaadi selleks, et ära kulutada riigi reservid, ma ei mäleta sellist arutelu. Ja noh, me peame praegu ju tegelema sellega, et neid asju korda saada.
Aga ettevaatavalt võiksin küsida, et kui see tõesti on nii, et kõigeks tuleb küsida luba, siis me peame näiteks tegelema sellega, et riigi kulutusi kokku tõmmata. Ja ma küsin, et mis see mandaat siis on, kellelt ma selle siis saama peaksin. Valitsus, kas praegu ajakirjandus saab öelda, et see mandaat on 5% kokkuhoidu, 10% või 15%? Mis see siis olema peaks? Arutlege ja andke see mandaat ja siis meie katsume seda täita. Aga see muidugi on nali, selles mõttes, et seda selliselt teostada ju ei ole võimalik.
Hea meel on tõdeda, et Soome, kes on meie hea sõber ja naaber, on tegelikult minemas Eesti jälgedes. Kui nemad liiguvad maksupoliitiliste otsustega samas suunas, mida meie oleme juba teinud, siis meie omakorda liigume Soome suunas näiteks abieluvõrdsuse otsusega. Nii et mul on hea meel, et me igal juhul tõmbume.
Aitäh kõigile ja ilusat jaanipäeva!
Juhataja
Aitäh! Kuna kaitseminister peab varem ära minema, siis on sõna tal. Palun!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Tänan! Ütlen kohe ka põhjuse. Eestit on külastamas Marylandi rahvuskaardi värske ülem ja meil on temaga kohtumine. Teatavasti Marylandi osariik on ülioluline partner Eesti kaitse ülesehitamisel olnud juba viimased 30 aastat, sel aastal saab täpselt täis 30 aastat Eesti ja Marylandi vahelisest koostööst ja eelkõige puudutab see loomulikult kaitseliitu. Aga need sidemed on väga-väga olulised ja juba mõnda aega on Eestis olnud Marylandi osariigi rahvuskaardi ründelennukid A-10, kes on siin meiega õppusi läbi viinud.
Mõned asjad. Natukene kiikan või lähen tagasi eelmisesse nädalasse. NATO kaitseministrite kohtumine, kus tegelikult oli paar väga-väga olulist otsust. Esiteks loomulikult Vilniuse ettevalmistamine, Vilniuseks on protsess töös. Ma usun, et me saame tegelikult ka need viimased detailid läbi räägitud, et regionaalsed kaitseplaanid saaksid kehtestatud. Meie kaitse seisukohast on see ülioluline.
Teiseks, sisuline otsus, mis tuli: NATO kaitseministrid leppisid kokku õhukaitse rotatsioonilises mudelis. Me teame, et meil on õhuturbemudel olemas, kus siis liitlaste hävitajad valvavad meie õhuruumi, siis nüüd lisaks sellele tegelikult me leppisime kõikide riikidega kokku selleks, et eelkõige NATO idatiival oleks olemas ka õhukaitse mudel. Ja üks osakene sellest tegelikult on juba siin, nii-öelda enne kokkulepet me saime ju hispaanlastega kokkuleppele, et nad tõid oma NASAMS-i õhukaitsesüsteemi Ämarisse, nii et see on, ma arvan, jällegi ülioluline otsus selleks, et NATO idatiiba tugevdada.
Tänase päeva juurde. Väikene otsus on kaitseväe põhimääruse muudatus, see tuleneb pigem meie diviisi ülesehitamisest, me lõime diviisi koosseisuga õhukaitsedivisjoni. Teatavasti me oleme soetamas endale keskmaa õhutõrjet ja seetõttu need muudatused olid vajalikud läbi viia, et 1. juulist juba tegelikult see struktuur saaks ka õigeks.
Teine valitsuse täna tehtud otsus on laiema mõjuga, see on Euroopa Komisjoni algatuse toetamine, mis puudutab Euroopa laskemoonatööstuse toetamist. Euroopa Komisjon on, paljuski meie utsitamisel, tulnud välja ettepanekuga, et 500 miljonit eurot on toetusmeetme kogumaht selleks, et laskemoona tootmisvõimekusi Euroopas suurendada. Ja jämedalt on need eesmärgid sellised, et kuni 60% meetme mahust on rahastamiskõlblikud kogukulud, mida on võimalik tagasi saada, ja 40% on baasmäärale võimalus lisaks saada veel 10% lisatoe kulust.
Aga ma arvan, et need protsendid ei olegi niivõrd olulised, kuivõrd oluline on see sõnum, et Euroopa Komisjon hakkab toetama laskemoonatööstuse suurendamist. Me teame, kui suured on puudujäägid praegu laskemoonatootmises ja kindlasti on see väga-väga oluline samm. Ja loodame, et see saab ka kiiresti nüüd rakendatud.
Viimase asjana toon välja Vabariigi Valitsuse tänase põhimõttelise toetuse Ukraina uuele abipaketile. Islandiga koostöös tehtav haigla on juba läbi käinud. See on ülioluline, tegemist on juba neljanda haiglaga, mille me Ukrainasse saadame. Siinkohal siis kogu selle haigla rahastamist toetab Islandi valitsus, ligi kaheksa miljonit on haigla maksumus. Kui praegu vastupealetung käib, siis tegelikult Ukrainas on väga vaja haiglat. Ja ma arvan, et see, et Eesti on oma partneritega koos suutnud neli haiglat saata, õigemini on kolm juba saatnud ja üks läheb veel, on tegelikult ülioluline Ukraina abistamisel.
Aga selles paketis on veel asju, selles paketis on vahendid rinde meedikutele, jällegi arvestades kui oluline praegu vastupealetungis meditsiiniline toetus on, siis rindemeedikutele vahendid, samamoodi demineerijatele, eelkõige keskendudes vees läbiviidavale, nii jõgedes kui ka meres läbiviidavale demineerimisele, sinna vahendeid.
Ja üks spetsiifiline abi ka, mis puudutab droonitõrjet. Siin meie kaitsejõudude vaheline koostöö ukrainlastega on väga hea. See on ka üks spetsiifiline abi ja toetus, mida ukrainlased on palunud.
Ehk siis haigla, meedikute, demineerijate ja droonitõrje toetuspakett on seekord Ukrainasse minemas.
Nii et need on minu sõnumid. Ma tõesti vabandan, et ma ei saa küsimusi võtta, aga vast saab siis teinekord pikemalt rääkida. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Jaa, aitäh! Nüüd palun, Kristina Kallas.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere ka minu poolt! Hariduse valdkonnas on väga palju teemasid, kevad on alati hariduse valdkonna jaoks üliintensiivne periood. Ja samaaegselt on hetkel meil tõesti üleval väga palju küsimusi. Ma võtaksin need ühekaupa ette.
Palju emotsioone on tekitanud riigieksamite tulemused. Nendest tulemustest ja aruteludest nende üle ma ei hakka eraldi rääkima. Küll aga on meil ettevalmistamisel järgmise kevade, järgmise aasta eksamite korralduse järjekorra projekt. Ehk siis arutame praegu seda, et senine eksamite korralduse järjekord, kus kõigepealt tehakse eksamid järgmisesse õppeastmesse sisseastumiseks ja tehakse eksamid eelmisest õppeastmest väljumisse, vajab muutust. See ei ole õpilase ja lapse seisukohast vaadates temale soodne ja selle tõttu on ministeerium algatanud selle arutelu – järgmiseks kevadeks tõenäoliselt me soovime muuta järgmiseks kevadeks eksamite järjekorda, nii et kõigepealt on meil ikkagi põhikooli lõpetamise eksamid ja siis on järgmisesse õppeastmesse sisseastumise eksamid. Selle arutelu me oleme algatanud ja loodame sügisel ka otsusteni jõuda, kuidas järgmisel kevadel eksamikorraldus just laste huve silmas pidades peaks olema.
Sellel nädalal küll lükkusid edasi, aga on meil ka käimas halduskohtumenetlused väikekoolide sulgemise teemal. Seal on haridusministeerium avaldanud oma arvamust, et me soovime nendes menetlustes olla arvamuse esitajana kaasas, et ka tulevikus oleks haridusministeeriumil võimalik sõna sekka öelda koolivõrgu korrastamisel ja väikekoolide sulgemisel.
Oleme vastavasisulise ettepaneku saatnud ja lasknud välja info, et meie huvi on olla nendes protsessides kaasatud. Sest küsimus ei ole ainult konkreetsetes kuludes, omavalitsuse kuludes, hariduskuludes, vaid ka selles, et laste ja perede huvid nende otsuste puhul peavad olema kaitstud.
Koolivõrgust veel nii palju, et eelmisel nädalal alustasime ja jätkame läbirääkimisi Ida-Virumaa viie omavalitsusega uute koolimajade ehitamiseks. Uue rahastusperioodi raames ehitame me Ida-Virumaale viide omavalitsusse uued koolimajad. Tegemist ei ole mitte gümnaasiumiastmetega, vaid põhikoolidega. Üks uus koolimaja tuleb Narva, üks uus koolimaja tuleb Narva-Jõesuusse, Toilasse, Iisakusse. Ja kaks uut koolimaja tuleb Kohtla-Järvele. Ida-Virumaa on selles mõttes eriolukorras, et nemad saavad uuest Euroopa Liidu rahastusperioodist ligi 60 miljoni euro ulatuses rahastust uute koolimajade ehitamiseks. Investeeringute läbirääkimised omavalitsustega on alanud ja soovime sügiseks tegelikult jõuda omavalitsuste kokkuleppeni, kuhu ja millised uued koolid Ida-Virumaale tulevad.
Ülikoolidega tudengite seisukohalt on kaks otsust, üks otsus on seotud vajaduspõhiste stipendiumite kahekordistamisega, mis oli koalitsioonikokkuleppes kokku lepitud. Me leidsime rahalisi vahendeid ka selleks, et me saame vajaduspõhiseid stipendiume tõsta juba selle aasta sügisest ehk õppeaasta algusest, mitte järgmise kalendriaasta algusest. Nii et sellest sügisest suurenevad tudengite vajaduspõhised toetused kahekordseks.
Kooskõlastusringile on saadetud ka õpetajakoolituse ja tugispetsialistide stipendiumide sisseviimine. Haridusministeeriumil on valminud määruse eelnõu, millega me anname õpetajakoolituses ja ka eripedagoogide ja tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppivatele tudengitele võimaluse saada stipendiumit 400 eurot kuus. Sellega me soovime soodustada noorte inimeste erialavalikuid, et nad valiksid senisest rohkem õpetajakoolituse erialasid, kuna me oleme õpetajakoolituse erialadel ka suurenenud vastuvõttu päris märkimisväärselt ja meil on vaja seda vastuvõtu toetada ka erialastipendiumitega.
Viimane, mitte vähem oluline [teema]. Sellel nädalal oli esimene kohtumine õpetajate palgaläbirääkimisteks õpetajate ja haridustöötajate liiduga. Seal me kõigepealt kaardistasime vastastikused positsioonid. Haridustöötajate liidu soov on tõsta päris kiiresti õpetajate [palga] alammäär Eesti keskmise palga tasemele, järgmiseks aastaks õpetajate keskmine palk 120%-ni protsendini Eesti keskmisest palgast. Valitsusel on praegu tööplaanis ette nähtud see, et õpetajate keskmine palk jõuab nelja aasta jooksul 120%-ni Eesti riigi keskmisest palgast.
Järgmisel aastal tõuseb palga diferentseerimise fond, sinna me investeerime 15 miljonit. Samamoodi tuleb meil eraldi maakoolide rahastusmudel, mis ka läheb õpetajate palkadesse, nendele õpetajatele, kes väikekoolides töötavad. Ja eraldi juba selle aasta sügisest tegelikult [algab], aga järgmisel aastal hoogustub see, et meil on palgakoefitsient ka Ida-Virumaale suunduvate eesti keeles õpetavatele õpetajatele.
Nii et tegelikult valitsus eraldab haridusinvesteeringuteks päris suuri summasid, aga jätkame palgaläbirääkimisi peamiselt alampalga küsimuste üle sügisel. Järgmine läbirääkimiste voor on 4. septembril.
Minu poolt kõik.
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tervist ka minu poolt!
Paar sõna toimunud õppuse kohta. Oli minu arvates väga hästi korraldatud, väga intensiivne ja tegelikult kõigile valitsuse liikmetele ja sealt edasi haldusaladele andis see ka väga palju sisendit.
Lihtsalt siseministeeriumi poole pealt võin öelda, et õppuse osad olid järgmised: kuidas me tuleme toime, kui juhuslikult siia tahab keegi naaberriigi diversant tulla, kuidas neid üles otsida, takistada nende tulekut; piiri sulgemine Venemaaga, kui seda tõesti on vaja; ja kõiksugu muud elanikkonna kaitse tegevused, mis puudutavad evakuatsiooni või midagi muud. Selles mõttes väga-väga hea õppus.
Tegelikult selliste õppuste korraldamine [jätkub], see ei olnud ainus, tuleb sügisel jälle ja muudkui nüüd õppuseid tuleb. Kui inimesed küsivad, kas me oleme valmis ja kas me valmistume, siis [ütlen, et] jah, me valmistume kogu aeg, ükstapuha milliseks olukorraks, sest valitsus ja riik peavad selleks valmis olema, et inimesed saaksid tunda ennast Eestis kindlalt ja turvaliselt.
Ja loomulikult elanikkonnakaitse on üks oluline osa, eriti igasuguste hübriidrünnakute puhul või hübriidolukordade puhul, mis võivad tekkida, nii et sellega me peame edasi minema.
Nii, aga võidupüha ja jaanipäev. Nii nagu peaminister alustas, mina ka siit jätkan. See, et täna, praegu vihma sajab, ei tähenda seda, et homseks õhtuks pole kõik kuiv. Kahjuks nii on, homseks õhtuks on kõik kuiv. Uus muru, mis läheb põlema raskemini või keerulisemalt kui kuivanud muru, ei kasva homseks õhtuks. Ehk tegelikult kogu see tuleohu probleem on meil jätkuvalt olemas. Me palume olla siin tähelepanelikud.
Tegelikult üleskutse on see, ärme palun tekitama päästjatele ja politseinikele neil jaanidel lisatööd, et keegi paneks hoolimatusest metsa ja kodu põlema. Palun ärme sõidame purjus peaga ja ärme sõidame ennast ja teisi surnuks. Väldime vähemalt neid olukordi, kus inimesed lähevad, ma ei tea, sugulastele või teistele peolistele kätega kallale. Või minnakse ujuma ja uputakse.
Need on tavaliselt need asjad, mis jaanipäeval oluliselt rohkem aset leiavad. Seda kõike on võimalik vältida. Ja mitte ainult see. Ühesõnaga, kõigil on kohustus tegelikult oma lähedasi takistada, kui keegi tahab teha midagi, mille tagajärjeks võib-olla midagi ebameeldivat.
Aga põlengutest. Tõesti, meil on olnud viimasel ajal ligi 150 suuremat või väiksemat põlengut. Kõige suurem põleng on olnud 10 hektarit, on ju, maastikku Tapa vallas. Lihtsalt, et me mõistaks, kui keeruline mõnda põlengut kustutada – rabas oli selle põlengu kustutamiseks vaja varustust, mis puudutas sõudmist, vee läbimist, sellepärast et tuli oli levinud raba saartele, st päästjad peavad panema põhimõtteliselt sukeldumiskostüümid selga ja samal ajal peavad kuidagi ennast tule eest kaitsma, voolikud sulavad, inimesed peavad 30-kraadise kuumusega tööd tegema. See on väga keeruline. Mõne inimese vahetus on 12 tundi, mõne inimese vahetus lausa 20 tundi. Seda on keeruline teha.
Ja lihtsalt veel kord mainin, millest on tulekahjud alguse saanud. Näiteks ATV-ga sõitmisel mootori sädemest. Väga lihtne asi, ATV-ga metsaminek võib-olla mõistlik ära jätta, ei ole vaja kõiksugu mootorsõidukitega praegusel tuleohtlikul ajal liikuda. Või maha visatud suitsukoni. Ka klaaspudel, lihtne asi. Näiteks eile põles Võrus pool hektarit metsa alla kukkunud elektriliini tõttu. Nii et on kõiksugu erinevad versioonid, mis võivad põlengut põhjustada.
Põlengutega on seotud kogu Eesti päästevõrgustik, praeguseks. Ja kaugematel komandodel on tulnud liikuda 150 kilomeetrit, et põlengutele jõuda. Umbes 30 hektarit metsamaastikku on kas põlenud või põlemas, nii et jätkuvalt Eesti on tuleohukaardi järgi punases. See homseks õhtuks kuidagi ära ei kao. Ühest päevast väiksest sajust, poolepäevasest sajust ei piisa tuleohu vähendamiseks.
Ja ma tuletan meelde, et tõesti lõkke tegemine metsas on keelatud ja päästeametil on võimalik ka trahvi teha. Ma arvan, et seda võimalust ka kasutatakse, kui keegi neid keelde rikub.
Lihtsalt üks tore asi siia lõppu. Päästeliit, mis koondab vabatahtlikke päästjaid, on teinud sellise toreda üleskutse pildikonkursina, kus inimesed saavad näidata oma loomingulisust ilmal lõkketa jaanipäeva tähistamisest. Täna on nii, midagi pole teha, et parim jaanituli on süütamata jaanituli. Kasutage seda võimalust, mida päästeliit kõigile pakub.
Ma paar asja käiks üle ka veel. See maraton või mammutiistung, mis riigikogus toimus. Abieluvõrdsus loomulikult on väga märgiline muutus, põhimõtteline muutus, mis Eesti on otsustanud teha. See oli üks hea asi. Aga teine oluline otsus, mis tehti ja lõpuks oli ka kohalike omavalitsuste rahastamise muutmine ehk siis eelkõige maapiirkonna ja nõrgemate kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Tegelikult läheb järgmisel aastal ümberjagamisele 8,3 miljonit eurot, lisaks 3 miljonit eurot maakoolidele. See on märgatav summa.
Ja et ei oleks küsimust selle kohta, et koalitsioonilepet tehes me ju lubasime pöörata tähelepanu Ida-Virumaale. Haridusminister just ütles, kuidas koolide investeeringutega on – tõesti väga suured mahud lähevad sinna. Siis 25% kogu sellest summast, sellest 8,3 miljonist läheb Ida-Virumaale. Lihtsalt seal on eakate inimeste osakaal nii suur, see ongi põhjus. Näiteks Narva linna eelarve suureneb 1,2 miljonit eurot järgmisel aastal tänu sellele, Pärnumaale läheb 350 000 ja Kagu-Eesti saab ka tegelikult juurde miljon eurot tänu kõigele sellele.
Ja ühel teemal veel hästi kiiresti peatuks. Ma olen kuulanud erinevaid arvamussaateid meediast ja kirjutatakse ka praegu ajalehes sellest, mis puudutab hooldereformi ja hooldekodukoha saamist. Loomulikult nii suure reformi puhul ongi probleeme, alati üleminek ongi raske, sest muutusi on palju ja kindlasti tekib muresid. Aga ärme unustame ära seda, et 57 miljonit eurot on see summa, mis järgmisel aastal Eesti inimesi aitab. Meil on kindlasti päris palju neid omavalitsusi, kus saab järgmisest aastast või tegelikult juba sellest aastast tehtud see, et hooldekodukoht on pensioni eest. Me teame juba ette, et mõnes omavalitsuses on mingeid tõlgendamise küsimusi, võib-olla seal valemis tuleb natukene midagi muuta järgmiseks aastaks, sellel aastal seda raha on. Isegi kui kõik ei lähe kohe nii, nagu plaanitud on, siis ikkagi, kui perekond pidi siiani maksma iga kuu 600 eurot juurde hooldekodukoha eest ja praegu läheb midagi valesti ja tuleb 60 eurot maksta, on see ikka väga suur võit. Me räägime ikka sellest, et riik tuleb appi, niimoodi, et kui makstakse sul sisuliselt aastas 6000 eurot sellest rahast kinni või 5000, on ju, siis see on väga suur muutus. Lihtsalt minu üleskutse: kui kajastatakse seda ja räägitakse sellest, siis ärme seda nii-öelda maha teeme, sest muidu jääbki nagu tunne, et midagi pole tehtud. Inimesed nagu ei julge küsida ja omavalitsuse poole pöörduda. Tegelikult väga suur muutus toimub, 57 miljonit eurot ei kao kuskile mujale.
Ja hooldekodu, hooldeteenus ja kõik see on kohaliku omavalitsuse vastutus. Praegu on see koht, kus riik on juurde tulnud ja aitab. Tegeletakse ka nende küsimustega, kuidas omavalitsuste rahastamisvalem järgmisteks aastateks paremaks saada, ja tegeletakse sellega, et vaadata üle kõik need hooldekodud, et nad ikka on hinnastanud õigesti, et keegi sealt ei hakka mingit kasumit välja võtma jne. Kindlasti riik vaatab üle ka selle, kuidas omavalitsused oma hindamised on vajaduste järgi teinud.
Ja see ei olegi mõeldud nii, et kõik inimesed peavad saama … Tegelikult kõige parem elamine on kodus. Kodus, kodus, kodus, on ju. Ja kui tõesti võimalust pole, siis on see hooldekodukoht, nii et selles loogikas on see ju tehtud, et see on kõigile, kes vajavad hooldekodukohta.
Ja viimase asjana lihtsalt ütlen paar sõna selle kohta, et riigikohtu otsus tuli opositsiooni kaebuse kohta. Ma vaatan, et siin on kõlanud juba üleskutse, et riigikohtunikke tuleb välja vahetama hakata. Noh, me kindlasti sellega … Henn Põlluaas vist [ütles], vähemalt ERR-ist vaatasin, seal oli niisugune tõlgendus juba olemas. Ma arvan, et see on küll väga taunimisväärne asi – kahelda riigikohtus niimoodi. Sellist asja juhtuda ei tohiks.
Tegelikult tuleb aru saada, mida riigikohus ütles. Riigikogus ei öelnud seda, et obstruktsiooni ei peaks tegema. Öeldi seda, et obstruktsioon on normaalne asi demokraatlikus riigis, seda võib teha, aga parlamendi tööd seisma panna, sellist asja ei tohi teha. Kui me vaatame lihtsalt sõnu, mida riigikohus kasutas opositsiooni tegevuse kirjeldamiseks – no julgeks öelda, et mõnes mõttes päris karmid sõnad. Sellist otsekohesust riigikohtu poolt harva näeb. Kuritarvitamine, töövõimetus ja põhiseadusliku korra halvamine – ma arvan, et see oli nagu päris … need kolm sõna juba ütlevad väga konkreetselt ära sellise viisi obstruktsiooni kohta. Samas ütles riigikohus ka selgelt seda, et obstruktsiooniga liiale minek ja ka usaldushääletusega – ka usaldushääletusega – liialeminek on mõlemad need, mis demokraatlikku olukorda võivad mõjutada negatiivsuse suunas. Me saame ju sellest koalitsiooni poole peal ka väga hästi aru. Ma arvan, et ei ole nagu situatsioon selline, et koalitsioon on halb või opositsioon. Täna vastutavad ikkagi kõik, jätkuvalt. Ja riigikohtusõnum oli see, et otsige selleks lahendusi, aga lõppkokkuvõttes diskussiooni ja debatti saab pidada siis, kui kõik seda tahavad teha. Lihtsalt blokeerida asju ja siis olla solvunud selle peale, et asju ära ei saanud blokeerida [samal ajal kui ise] debatti ei taheta teha – noh, see ei ole ka õige.
Ehk siis ma arvan, et nii opositsiooni kui ka koalitsiooni jaoks on riigikohus sõnum andnud. Ühesõnaga, ma kinnitan, et meil on tahe ikkagi sügiseks sellele lahendusi otsida. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge siis oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Jah, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Jah. Küsimus peaministrile ja samal teemal, millest kolleeg praegu rääkis. Veel lisan, et näiteks Martin Helme on juba jõudnud oma puhkuse kõrvalt öelda, et meil õigusriiki enam ei ole.
Aga üleüldse küsingi – äkki ka teie selgitate, miks selline käitumine oli põhjendatud. Kas sügisel hakkabki ka nii olema, et siis piiratakse, ütleme, eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist ning muidugi on ka usaldushääletusega sidumine? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Nii nagu ma olen sada korda öelnud, usaldus[hääletus]ega sidumine ei ole asi iseenesest. Me ei ole seda kordagi teinud kohe, vaid siis, kui tehakse obstruktsiooni. Ma nüüd lasin endale välja võtta [need andmed], kui palju on tehtud obstruktsiooni. Kui meie olime opositsioonis, siis me tegime obstruktsiooni kahel korral, kahe eelnõu puhul. Nüüd, sellest hetkest, kui EKRE on opositsioonis, enne valimisi, sinnamaani nad tegid obstruktsiooni 23 korral. Ja kui siia lisada veel need eelnõud, siis nüüd nad tegid seda kaheksa eelnõu puhul. Ehk 31 korral.
Nendest eelnõudest, mida obstruktsiooniga takistati, me paljud jätsimegi menetlemata, sest me sidusime usaldus[hääletus]ega ainult paar tükki. Noh, tegelikult see võte on siis see, et me ei tohikski justkui mitte midagi teha.
Näiteks üks etteheide ju maksueelnõude puhul ja obstruktsioon oli see, et nad on kõik koos. Me sidusime need lahti ja nüüd saime neli usaldushääletust tänu sellele, muidu oleks olnud üks. Sest obstruktsiooni tagasi siiski ei võetud.
Nii et veel kord: meie ei seo usaldus[hääletus]ega, kui opositsioon ei tee obstruktsiooni. See ei ole meil kuidagi eesmärk. Vastupidi, me tegime need eelnõud, nägime ette tavapärase muudatusettepanekute tähtajad saaks arutada ja kõik nii edasi.
Nüüd, mis sügisel saab? Vaadates seda sõjakust ja neid väljaütlemisi, EKRE eesmärk on seda valitsust igatpidi takistada. Ei ole küsimus nendest konkreetsetes eelnõudes, vaid küsimus on selles, et valitsus ei saaks teha oma tööd, sest neile see valitsus ei meeldi. Aga see ei tohiks olla see tööriist, sellepärast et seadus, põhiseadus ütleb, et riigikogu võtab vastu otsuseid enamushäältega. Ja kes iganes saab need enamushääled kokku, saab need seaduse läbi. See võib olla opositsioon, kes tuleb seadustega või eelnõudega välja ja koalitsioon läheb kaasa, või võib olla ka vastupidi. Aga minu meelest seda õigust ei ole vähemusel või opositsioonil mitte kunagi olnud, et nemad hakkavad ütlema, milliseid eelnõusid valitsus esitab või tohib esitada ja milliseid ei tohi. Sest selle tagajärg on see, et valimistulemus ei loe tegelikult. Me ei saa oma asju esitada, kuna me hakkame ellu viima EKRE programmi. Aga selle jaoks, et viia ellu EKRE programmi, peaksid nad saama valitsuse moodustada. Ja selle jaoks on demokraatlikus riigis võimalus avaldada umbusaldust peaministrile, saada kokku riigikogu enamus ja hakata oma programmi ellu viima, mitte teha seda nii, et meid lihtsalt takistada.
Karoliina Vasli
Üks täpsustus. Te ütlesite ka siin, et te ei seo usaldushääletusega, kui nad ei tee obstruktsiooni. Aga samas, see on siiski opositsiooni õigus, ikkagi vahepeal ka obstruktsiooniga oma nägemust esitada.
Kaja Kallas
Absoluutselt. See on opositsiooni õigus, ma sellele üldse vastu ei vaidle. Aga küsimus on selles, et kui te vaatate … Lihtsalt, ma võin teile selle nimekirja anda, millele on tehtud obstruktsiooni. Kas need on kõik siis tõesti nii suured poliitilised vaidlused?
Noh, siin on võrdse kohtlemise seadus, rahvatervishoiu seadus, laevastike ühendamine, ligipääsetavuse direktiiv, perehüvitised, aktsiisid, käibemaks, seda me kõik ju teame. Siis on rikkumisest teavitaja kaitse seadus, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine, jäätmeseadus, erakonnaseadus jne. Selles mõttes keegi ei võta ära seda õigust obstruktsiooni teha, aga lihtsalt, kui eesmärk on konkreetsete seaduste üle nagu vaielda [ja öelda], et see on halb, siis me saame istuda maha ja leida ühise tulemuse. No näiteks, nagu me tegime nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seadusega. EKRE tegi obstruktsiooni, istusime maha, kuulasime neid probleeme. Ahaa, see on see teie murekoht. Kui me selle muudatuse teeme, kas te võtate obstruktsiooni tagasi? Jah, niimoodi on. See on nagu konkreetne asi.
Aga praegu on eesmärk – ja nad on seda välja öelnud – igal juhul takistada valitsuse tööd. Kuidas me saame sellega teha kompromissi? Ütleme, et olgu, me siis ei tee midagi, istume käed laua peal, oleme siis lihtsalt võimul ja siis on nagu tore. See ei ole ju see, milleks me oleme valitud. Me oleme ikkagi valitud tegema otsuseid.
Lauri Läänemets
Kui tohib, hästi lühidalt ... Tegelikult, ega meil lahenduse lõpuks peavad kõik leidma, kõik vastutavad. Ma olen seda korduvalt öelnud, et riigikogu töö seisma panemise või ummistamisega võtab opositsioon omale vastutuse, sest enam teatud asju pole võimalik riigis teha, ja kui midagi läheb viltu, ei saa tehtud, siis see on ju opositsiooni vastutus.
Vähendamata obstruktsiooni vajadust, ongi kaks erinevat asja: üks on obstruktsioon ja teine on riigikogu töö seisma panemine, need on erinevad asjad.
Aga nüüd, me kõik saame aru, et EKRE-l ongi põhimõtteliselt, nagu peaminister praegu väga hästi luges ette, täiesti suvalised eelnõud ja direktiivid, mis sisuliselt ei tohiks kedagi häirida, need väga vajalikud asjad, aga need kõik on ära blokeeritud. Ilmselgelt EKRE-l täna plaani pole mingit diskussiooni pidada ja lahendust leida. Aga minu üleskutse on tegelikult Isamaale ja Keskerakonnale: tulge teie sellest kaotajate koalitsioonist (?) nagu ära, et me saaksime vähemalt teiega rääkida ja kokku leppida. EKRE külje alla pugemine ja täpselt samade sõnumite edastamine ei võimalda seda lahendust otsida, aga me peame selle lahenduse lõpuks leidma. Ja see on ju kõigi huvides. Me ei tea, milline koalitsioon ühel või teisel päeval on, me peame selle koos ära lahendama.
Lihtsalt EKRE juhtidele, vaadates neid kommentaare, mina sooviks küll, et aeg oleks nagu suureks ja täiskasvanuks saada, mitte seal nurgas jonnida. Tegelikult demokraatias on niimoodi, et see hetk, kui sa saad võimu teostada, sa loomulikult viid oma programmi ellu. Sotsiaaldemokraadid on olnud ka opositsioonis ja on tehtud neid asju, millega me pole kunagi nõus olnud, on ju, aga see ei tähenda seda, et riigikohus siis tuleb välja vahetada ja kõik mingid muud asjad. See ongi demokraatlik protsess ja rahvalt saadud mandaat ja kui rahvas pole ühele või teisele ideele mandaati andnud, siis …
Kaja Kallas
Sellist asja ei ole, saad aru, meil on esindusdemokraatia. Ei maksa sinna lõksu kinni …
Lauri Läänemets
Jaa-jaa, ma räägin … Ei, mis lõksu. Ma ütlen lihtsalt niimoodi, et kui rahvas pole sulle mandaati andnud mingite tegevuste jaoks, on ju, siis ei saagi neid ellu viia. Selles mõttes peab ka rahva toetus selleks olema. Aga jah, aeg on nagu sealt suuremaks kasvada.
Juhataja
Nii, kahjuks peame täna lõpetama. Aga saate veel esitada eraldi küsimusi. Aitäh kõikidele ja ilusaid pühi!
