Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=hOYaRBxqxfU
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Peaminister on täna Helsingis JEF-i kohtumisel. Aga valitsus pidas hommikul e-istungi, sellest annavad teile ülevaate haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt ning siseminister Igor Taro.
Kristina Kallas, palun!
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Jaa. Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud ja ka vaatajad, kes meid interneti teel jälgivad!
Ma alustan hoopis sellest, et selles koosseisus toimival valitsusel täitus siis üks aasta tegutsemisest.
Kui me aasta tagasi märtsis uue koalitsioonikokkuleppe sõlmisime, mis oli võrreldes varasemate traditsioonidega Eestis detailsem, põhjalikult läbi räägitud, ekspertidega väga detailselt kokku lepitud, siis seal oli meil kaks suurt ülesannet sellele valitsusele.
Üks nendest ülesannetest on riigi julgeoleku tagamine ja teine oli majanduse konkurentsivõime tõstmine.
Riigi julgeoleku tagamiseks on see valitsus aasta jooksul teinud mitmeid olulisi samme. Üks kõige olulisemaid on suurendada kaitseinvesteeringuid.
Sellest aastast moodustavad kaitseinvesteeringud juba üle 5% SKP-st. Ja selle tulemusena on tegelikult märkimisväärselt kasvanud ka Eesti võimekus oma riiki kaitsta.
Kaitsesse on suunatakse nelja aastaga peaaegu kolm miljardit eurot. Ja sellega koos on Eesti võtnud strateegilise suuna: arendada kaitsetööstust ehk kasvatada enda võimekust toota enda kaitseks vajalikke asju.
Majanduse konkurentsivõime aluseks on teadupärast energia kättesaadavus, vähem bürokraatiat, piirangute mahavõtmist ja tegelikult ka hea haridus, mis tagab heade oskustega inimesed.
Aasta jooksul on siis energeetika vallas tehtud mitmeid otsuseid. Me oleme neid siin korduvalt ka tutvustanud. Tuumaseadus läks riigikogusse eelmisel nädalal, tuuleparkide vähempakkumine on välja kuulutatud, suuremahulise salvestuse jaoks meetmete kokkuleppimine ja nende turule toomine on kokku lepitud.
Nii et valitsus on astunud mitmeid samme selleks, et energia tootmisvõimsused, mis tooksid hinna alla, mis oleksid rohelised ja tegelikult ka jätkusuutlikud, Eestis tekiksid. Ja see on tegelikult Eesti majanduse konkurentsivõime jaoks väga oluline.
Bürokraatia [vähendamise nimel] on teadupärast terve aasta töötanud majandusnõukogu, ettevõtjad on valitsust nõustanud. Üle 3000 seaduseelnõu ja määruse või regulatsiooni on üle vaadatud.
Ja hea hariduse puhul jätkub selle valitsuse [eestvedamisel] väga sihikindlalt üleminek eestikeelsele õppele, samuti kutseharidusreform ja ka õppimiskohustuse pikendamine. Need tagavad siis ka oskustega inimeste tuleku Eesti tööturule.
Üks oluline teema, mis on ka olnud selle valitsuse prioriteet, on igasuguse vägivallaga võitlemine.
Siseminister on teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas kaitsta ka vägivalla ohvreid. Meil on ka valitsuse tehtud ettepanek, mis on riigikogus menetluses, ja seadus, mis kehtestab 72-tunnise viibimiskeelu perevägivalla juhtumite puhul.
Nii et need on kiiresti kokku võetuna valitsuse suuremad ja tähtsamad tegevused. Ikka liigume selles suunas, et meie prioriteet on riigikaitse ja majanduse konkurentsivõime.
Majanduse konkurentsivõimet tagavad väga palju nii energeetika, haridus kui ka riigi turvalisus.
Nüüd valitsuse istungi juurde. Istungil võtsime vastu 12 otsust. Kiitsime heaks otsuse võtta kasutusele osa riigi strateegilisest vedelkütusevarust. Sellega Eesti panustab rahvusvahelise kütuseturu stabiliseerimisse ja rahvusvahelise energiaagentuuri 11. märtsi kokkuleppe kohaselt riigid vabastavad ühiselt märkimisväärse koguse naftat ja naftatooteid globaalse turu tasakaalustamiseks. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt räägib sellest lähemalt.
Väga olulise punktina, valitsus kiitis heaks tervise infosüsteemi linkimise geneetilise andmestikuga. Ehk siis see on väga-väga oluline edasiminek Eesti personaalmeditsiini arendamises.
Inimene, kes on oma geeniandmed geenipanka andnud, saab terviseportaalis ise otsustada, kas ta lubab oma geeniandmete kasutamist arstiabis. Seda nõusolekut on võimalik ka igal ajal peatada.
Ja esimene geenide infot arvestav teenus on suunatud just naistele. Geeninfo põhjal sõelutakse välja naised, kellel on rinnavähirisk keskmisest kõrgem. Ja need, neile pakutakse võimalust tulla sõeluuringule.
See teenus käivitub sel aastal. Aga personaalmeditsiini arengu jaoks on see väga oluline regulatsioon, mis võimaldab inimestel oluliselt teadlikumalt oma tervist suunata.
Ühe olulise teemana valitsus uuendas täna veel juba kasutusele olnud planeeritud Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärki. Uuendamine on vajalik selleks, et suunata siis 220 miljonit eurot kaitsetööstusesse, kahesuguse kasutusega taristu ja sõjaväelise liikuvuse arendamiseks.
Nii et täiendavalt suunatakse Euroopa Liidu vahenditest 220 miljonit Eesti kaitsevõimekuse ja siseturvalisuse tõstmisesse.
Ülebroneeringu kasutamine. Ehk siis on üle broneeritud summad, mida me näeme, et meil nende kasutamist vaja ei ole sellisel kujul, need üle broneeritud summad – kokku summas 15,6 miljonit – valitsus otsustas suunata korterelamute rekonstrueerimisse ehk sinna, kus nõudlus on väga suur.
Siseminister annab ülevaate ja veel korra täpsustavat infot Auvere droonijuhtumi kohta.
Minu poolt on kõik.
Tuletan ainult veel meelde, et homme on rahvusvaheline teatripäev. Minge kõik teatrisse, vaatamata sellele, et ilm on ilus ja õues on ka tore olla. Aga teater on oluline.
Juhataja
Aitäh! Nüüd annan sõna energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Ja ütlen, et ta peab vahepeal pressikonverentsilt lahkuma, nii et kui teil on küsimusi, siis esitage need palun kohe pärast ministri sõnavõttu.
Andres Sutt, palun!
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Jaa, aitäh! Enne kui ma lähen selle vedelkütuse varu kasutusele võtmise otsuse kommenteerimise juurde, ma veel paari sõnaga kommenteerin ka eilset drooniintsidenti ja kriitilise taristu kaitse teemat.
Eilsel intsidendil Eestis varustuskindlusele mingit mõju ei olnud. On olnud küsimusi, kuidas meil siis kriitilise taristu kaitsega olukord on.
Kriitilise taristu kaitse on miski, mida oleme Eestis järjepidevalt teinud ja teeme ka edasi. Seesama Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise projekt andis väga palju juurde ka kerksust kogu kriitilise taristu vaates.
Aga loomulikult, me jätkame täiendavate investeeringutega kõikides domeenides, selleks et üksikud sündmused või ka koordineeritud sündmused ei viiks olukorrani, kus meie elektrisüsteem ei toimi.
Ja tegelikult on meil elektrisüsteemi ka päris palju testitud. Võtame needsamad ühenduste katkemised Soomega, kui kaablid, ühenduskaablid ära lõhuti, või siis ka hiljutisem intsident, mis oli seotud suuremahulise akupargi testiga ja mille tõttu kaks Estlinki lülitusid välja. Ka sellise massiivse stressi olukorras Eesti energiasüsteem pidas ilusti vastu ja oli püsti.
Kindlasti aitab meie süsteemi kerksust hoida ka see, et meil on hajutatud tootmine. Meil ei ole kõik tootmine ühes kohas ja ka süsteemi disain on üles ehitatud nii, nagu ma ütlesin, et ka mõne väga olulise elemendi väljakukkumise [tagajärjel] ei kuku süsteem pikali.
Nüüd, seda, et mitte kunagi mitte ükski objekt kriitilist taristut ei taba, pole võimalik ega ka riskijuhtimise mõttes mõistlik teha.
Riskijuhtimise mõttes on vajalik ja mõistlik võtta kasutusele need riskijuhtimismeetmed, mis niisuguste intsidentide mõju minimeerivad.
Ja seal on erinevaid kihte, mida kasutatakse, kaasa arvatud võimekus kiiresti taastada ja remontida.
Need kõik on teemad, millega Elering on tegelenud ja tegeleb edasi.
Suurusjärk 200 miljonit on see raha, mis läheb kriitilise taristu tugevdamiseks. Ja kindlasti on see ka küberdomeeni teema. Nii et selles mõttes oli ka see kindlasti test, mille me pidime läbima.
Tahan tunnustada ka ajakirjandust kogu selle teema käsitluse eest. See oli minu meelest tasakaalukas, faktipõhine ja samas nõudlik, nii nagu ta peabki olema. Kindlasti on asju, mida saab teha paremini, ja seda me ka teeme.
Nüüd, vedelkütuste varu kasutuselevõtt, nii nagu Kristina Kallas ütles, on osa rahvusvahelisest ühisest otsusest tuua rohkem naftat ja naftatooteid turule, et tasakaalustada siis seda pakkumise probleemi, mille on põhjustanud sõjategevus Iraanis ja lahe piirkonnas.
Eesti kogus oli 33 000 tonni vedelkütuseid, mis eraldivõetuna kindlasti on väike, aga kogumis IEA, rahvusvahelise energeetikaagentuuri ühise tegevusega on kindlasti turge rahustav.
Nüüd, ettevaates on põhiline väljakutse just nimelt naftast tehtud tooted, ükskõik kas need on mootorikütused või ka keemiatööstuse jaoks tarvilikud sisendid.
Ja mootorikütuste puhul on taas hästi oluline: Eestis tarnekindlusega probleeme ei ole. Mõnes mõttes me oleme heas positsioonis, kuna meie kaks peamist tarnijat on Neste ja ORLEN, Neste Soomes ja ORLEN Poolas.
Mõlemal ettevõttel on rafineerimistehased ja rafineerimisvõimekus, nii et selles võrdluses me kindlasti oleme palju paremas seisus, kui on näiteks mitmed Aasia piirkonna riigid.
Aga selge on see, et sõjategevusel on mõju hinnale, ja see oli ka üks põhjus, miks me otsustasime ära jätta maikuusse plaanitud kütuseaktsiiside tõstmise.
Ka maagaasi tarnekindlusega on regioonis hetkel hästi. Talv on möödas, tarbimine on vähenenud ja vaikselt käib ka varude taastamine. Selles mõttes, kindlasti ei ole varude taastamine praeguses turuolukorras lihtne protsess, sest hinnad on väga kõikuvad.
Aga see tegevus käib, et meil oleks ka järgmiseks talveks maagaasivarud olemas.
Ja viimane teema . Suures pildis kriis või sõjategevus Iraanis näitab tegelikult seda, et mida kiiremini me suudame vähendada sõltuvust fossiilsetest importkütustest, seda vähem on meil muret sellega, et järgmine konflikt liigutab hindasid jälle ülespoole ja meie saame sellest pihta.
Ehk kõik investeeringud, mis Eesti majanduses tehakse puhtasse energiatootmisse, puhtasse tehnoloogiasse, ei ole mitte ainult konkurentsivõime, vaid ka julgeoleku küsimused.
Nii et mida kiiremini me suudame need investeeringud teha ja sellel rajal liikuda, seda vähem me saame ka pihta erinevatest konfliktidest ja sõdadest, mis kindlasti ei lõppe. Aitäh!
Ja nii nagu siin öeldi, kui on küsimusi, siis ma saan kohe neile vastata ka.
Juhataja
Jah, palun küsimused!
Sven Soiver, TV3
Küsimus minister Sutile. Ühelt poolt öeldakse, et varustuskindlusega Eestis probleeme ei ole. Täna te tegite otsuse lasta Eesti varusid siiski natukene vabaks, et varustuskindlust tagada.
Kas te näete siis, et reaalselt neid varusid kasutusele ei võeta, vajadust ei ole? Ja miks mitte rohkem tegeleda hinnaga? Sest ma saan aru, et ka see varude kasutuselevõtmine hinda allapoole ei tooks, samas tanklahinnad küll kõiguvad iga päev päris suures ulatuses, kuid siiski, võrreldes heade aegadega on need päris oluliselt tõusnud.
Läti ja Leedu on juba vastavaid otsuseid teinud või tegemas. Miks Eesti valitsus ainult selle tõusu ärajätmisega piirdub?
Andres Sutt
Aitäh! Selle kütusevaru kasutuselevõtmise tulemusena kindlasti meie varustuskindlus ja kütusega varustatus või tarnekindlus kuidagi ei vähene. Need on kõik teadlikud valikud, mis me oleme teinud, ja meie osa seal IEA koguportfellis oli üsna pisikene.
Nii nagu 2022. aastal, kui oli väga sügav energiakriis, siis tegelikult, kes mäletavad, oli küsimus ka selles, näiteks maagaasi puhul, kas meil üldse seda saab olema.
Riigi ülesanne on igal juhul tagada see, et meil on tarnekindlus ja meil on olemas kütus või maagaas. Ja need kanalid kõik töötavad.
Nüüd, riik ei saa kontrollida üheski riigis lõpuni hindasid. See on eri riikide valikute koht, kuidas üks või teine riik toimetab. Meie otsus oli selline, et me jätame ära aktsiisitõusu ja vaatame, kuidas siis asjad edasi liiguvad.
Loomulikult, turuolukord on ju see, mis ka mõjutab otsuseid. Aga praegu on see seisukoht selline.
Ja ma arvan, et palju suurem probleem oleks meil siis, kui me peaksime hakkama piirama kütuse tarbimist, nii nagu on sunnitud tegema Sloveenia või ka mõned Aasia riigid, sest neil lihtsalt ei ole kütust, mida saab müüa.
Nii et hinnaga on alati võimalik tegeleda, kui peab hakkama piirama, siis sellel on majanduslikult palju sügavamad mõjud.
Ja viimase asjana, ajalugu on näidanud, et konfliktide tõttu tõusnud toormete hinnad, kui me räägime nt naftast, ei ole mitte kunagi jäänud pikaks ajaks kõrgele.
Pikk aeg on alati vaataja silmades, see ei ole mõne kuu teema, aga on selge, et praegused tõrked on tingitud sellest, et tavapärased kaubanduskanalid ei tööta ja päris palju on saanud pihta ka rafineerimis- ja ümbertöötlemisvõimekus. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kui praegu rohkem härra Sutile konkreetselt küsimusi ei ole, siis … On veel. Võtame ühe küsimuse siis veel härra Sutile.
Tarmo Koit, Kanal 2
Jah, teine küsimus samal teemal. Kas see tähendab ikkagi seda, et tavainimene, kes läheb mootorikütust tankima, tema jaoks ei muutu mitte midagi? Odavamaks ei lähe, sest te keskendute ikkagi varude garantiile ja hinda hinna suhtes ei saa siin mitte midagi kaasa rääkida?
Andres Sutt
Hinna koha pealt, nii nagu ma ütlesin, oli otsus jätta ära aktsiisitõusud. Nii nagu siin tegelikult vist eelmine küsija mainis, ka tanklates on ju kütusehinnad erinevad, kuskil on nad kõrgemad, kuskil on nad mõnevõrra madalamad.
Kõige olulisem, millele me oleme ka keskendunud, on see, et meil oleks tagatud tarnekindlus, et meil oleks piisavas koguses mootorikütuseid, gaasi, maagaasi. Ja see tarnekindlus on meil tagatud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja läheme edasi pressikonverentsi osaga, kus ministrid ette astuvad. Siseminister Igor Taro, palun!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Tere ka minu poolt! Vaatan siin lühidalt korraks sellele aastale tagasi. Viis asja tuleb meelde.
Kõigepealt, elanikkonnakaitse vallas oleme saanud mitme olulise läbimurdega hakkama selle aasta jooksul. Esiteks, ohuteavitussüsteemi tööle saamine, tehniliselt. See töötab. Ohuteavitussüsteemis oluliste arenduste käimalükkamine – eilne sündmus ka näitas, kui oluline see on, et meil Cell Broadcasti tehnoloogiaga jõuaksid tulevikus sõnumid kohale otsekohe ja kõigile, mitte ainult nendele, kellel on vajalikud äpid olemas. Selleks oleme ka raha eraldanud.
Me oleme suunanud raha ka selleks, et kogukonnad ja meie, ütleme, rohujuuretasandil inimesed mõtleksid kriisikindluse peale. Oleme käivitanud spetsiaalse kogukonnameetme 1,6 miljoni ulatuses.
See kõik on kantud sellisest arusaamast, et riik peab oma kodanikku usaldama. Riik peab oma kodanikku usaldama, et iga Eesti inimene teaks, mis on tema rollid kriisi ja sõja korral, ning et ta suudaks neid ka täita.
Ja samasugusest põhimõttest, et riik oma kodanikku usaldab, lähtub ka relvaseaduse muutmise menetlus, mis on nüüd riigikokku jõudnud. Seda on juba mõnda aega ette valmistatud ja selle mõte on samamoodi riigi kaitse tugevdamine ja inimeste kaitsetahte tõstmine.
See on kindlasti oluline teema.
Turvalisust suurendab, nagu Kristina juba mainis, lähisuhtevägivalla puhul viibimiskeelu eelnõu, mille riigikogu on õnneks juba vastu võtnud. Ootame siis, et president selle alla kirjutaks. Ja see lähtub ohvrikaitse põhimõttest, et me suudame inimesi paremini kaitsta.
Kindlasti see turvalisust ka suurendab.
Ja kaks asja veel. Kõigepealt piiritaristu. Piiritaristu valmimine, selle tõkestuse aja valmimine, mis on meil olnud planeerimisel, on kindlasti oluline verstapost ka tuleviku ohtude maandamisel.
Me näeme, et naaberriikidel on hübriidrändega probleeme olnud nii lähiminevikus kui kohati ka praegu. Me oleme siin maandamismeetmeid rakendanud.
Nüüd jätkub kogu see tegevus, mis puudutab seiretehnikat, nii kaameraid, seiresüsteeme, droonituvastust kui ka droonitõrjeseadmeid.
Osa asju valmib üsna pea, juba aprilli lõpuks. Mõned asjad valmivad selle aasta jooksul.
Ja lõpetuseks ka see Vene kombatantide teema. See on Euroopa pikaajalise julgeoleku küsimus. Oleme saavutanud selle, et esimesest Eesti julgeolekualasest initsiatiivist on saanud Euroopa kõrgema taseme teema, mida arutada ja millele lahendusi leida.
Nüüd lühidalt veel mõne sõnaga ka eilsest. Õhtu jooksul ja täna hommikuks tehti esimesed analüüsid, n-ö situatsioonianalüüs, kuidas on toimitud.
Menetlus loomulikult käib, kaitsepolitseil läheb veel aega sellega, et tegeleda konkreetselt selle ühe drooniga, mis Auvere korstna vastu läks.
Aga põhimõtteliselt üldjoontes oleme esimesed järeldused teinud ja täna hommikul tutvustasime neid ka presidendile.
Kindlasti oli meie olukord oluliselt parem kui eelmisel aastal. Seda juba eile sai öeldud, et keegi ei olnud teadmatuses, keegi ei olnud pimedas, kogu olukorda seirati ja jälgiti, kõik toimus kontrollitult, nii Kaitseväe poole pealt kui ka sisejulgeoleku poole pealt, inimesed olid valmis juba eelnevate sündmuste põhjal Primorskis ja reageerisid operatiivselt – nii politseiametnikud, demineerijad kui ka kaitsepolitsei uurijad.
Me saime siis tagasisidet, et umbes 200 000 ohuteavitust läks kohale läbi äppide, neist 190 000 Eesti riigiäpi kaudu.
Nii et endiselt suur soovitus: hetkel on olukord niisugune, et kui te soovite ohuteavitust oma telefonile saada, siis tuleb selleks ikkagi Eesti riigiäpp alla laadida. Või kui teil on olemas äpp Ole Valmis, siis see on ka väga hea, aga seal tuleb ka teavitused sisse lülitada.
See on tihtipeale see küsimus – inimesed on öelnud, et äpid on olemas, aga teavitus kohale jõudnud.
Nüüd, tõepoolest, tehnoloogiliselt eile ohuteavituse mõttes kõik toimis, tehnika toimib. Mõned viperused, mis olid keeltega või seoses sisuga, tulenesid lihtsalt teate sisestaja vähesest kogemusest. Ei ole see tavapärane, et me õhust tuleneva ohu kohta ohuteavitust esitame elanikkonnale. See oli tõesti inimesele esimene kord.
Aga esimesest korrast õpitakse. Päästeameti sekkumisel ja häirekeskuse paindlikkuse tõttu sai see olukord ära lahendatud.
Nii et igal juhul töötame selle kallal, et see ohuteavitus võimalikult kiiresti jõuaks järgmisele tasemele, nii et enam ei peaks äppe alla laadima, telefonid hakkavad pinisema, nii nagu nad teistes riikides teevad, kus on see asi korras.
Lihtsalt, tõepoolest, see eilne sündmus tuletas meile meelde, et legaalselt me oleme rahuaja olukorras, aga tegelikkuses me oleme sellises hübriidolukorras, kus naaber sõdib.
Me peame mõtlema kriisikindluse peale, me peame kõik mõtlema selle peale, mis rollid meil on, mida me ise saaks teha, et teatud kriisiolukordadega hakkama saada.
Kõik algab läbimõtlemisest. Kindlasti on see ka meile valitsusena oluline signaal, et laia riigikaitset tuleb võtta tõsiselt. See vajab kindlasti samasugust stabiilset rahastust nagu tavaline riigikaitse. Ja sinna tuleb siis panustada.
Ja lõpetuseks, tänan kõiki inimesi, kes eile hoidsid inimeste turvalisust, reageerisid ja teevad seda ka edaspidigi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui praegu küsimusi ei ole, siis on aeg intervjuudeks. Aitäh!
